Tulge vaadake minu koeri. Donna on üheksa aastane tüdruk, kellel on kodus inimese  kõige truumad sõbrad, koerad. Koerad on Donnale ustavad kaaslased ja rõõmsameelsed seltsilised. Nendega juba igav ei hakka. Minul on kaks koera ja noh, mõlemad samoeedi tõugu see väiksem,  kes mul siin lamab kõrval on fajete ja tema on üheksa kuune  emane kutsikas. Caruso on vanem isane koer. Tema on nelja ja poole aastane ning tema fajete isa Siis fajet on rohkem niisugune kutsika kutsikas  ja ulakas ja talle ta on hästi energiline talle,  ta jookseb igal pool ringi hästi uudishimulik on. Carusa tahab hästi palju nunnutamise toas olla. Kuna ta on vanem, siis ta on tihti ka palju targem  ja siis ta nagu teab selle pere juba igapäevaseid toimetusi  ja paremini, et mida tohib teha ja mida ei tohi,  kui meil oli eelmine koer, oli krants, kes oli minuga sünnid  saati olnud, ta elas hästi vanaks ja siis ta kadus ära. Ja siis pärast seda ma olin hästi kurb, mu emal hakkas  minust kahju ja siis ta ütles, et me võtame uue koera  ja siis ta tükk aega otsis neid tõugusid vaata et ta otsustas,  et ta tahab võtta suurt niisugust koera,  kes tahaks õues olla ja kes oleks nagu noh,  just niisugune, kes tahaks lastega olla. Ja siis ta leidis mulle välja, et ta lasi mulle valida  haskide ja samojeedide vahel. Ja mina ka siis vaatasin mõlemat just nagu väiksema välimuse  järgi rohkem ja ema rääkis ka natukene nendest  ja siis ma ütlesin, et ma ei tea, ma arvan,  et ma võtaks ikka sellesama Eesti, et see on niisugune  nunnuna välja. Neil on niisugune naeratav suu et nende noh,  naeratava kogu aeg, sellepärast et neil on mokad,  niimoodi hoiavad ülespoole. Samojeedidel on hästi ilus must nina ja silmaääred  ja suu vahest mõnel koeral, noh, meie isa seal  ka muutub, talviti kui päikest nii palju ei ole,  läheb nina roosakamaks. Ja siis seda nimetatakse talveninaks. Et kuna päikest nii palju ei ole, siis nii-öelda päevitus ei  püsi peal. Siis sama eedil on mandlikujulised silmad. Ja tal on hästi unikaalsed valged ripsmed,  mida mitte ühelgi teisel tõul ei ole. Kui nüüd praegu vaadata, siis tal tundub,  nagu ta oleks väiksed kõrvad aga tegelikult,  kuna tal on karm, nii suur, siis ta kõrvad on siin  tegelikult hästi suured nagu lihtsalt see karv varjab ära  ja samamoodi on niisugused tömbid kõrvas,  aga hästi liikuvad. Et saab neid igal pool keerata ja kallutada,  et ta nagu kuuleks hästi. Neil on arenenud kõige paremini jah, see lõhna tundmine  ja kuulmine. Sellepärast et koerte silmanägemine ei ole just mitte ühelgi  tõul väga hea. Käppade all on ju padjakesed siis need padjakesed on tihti mustad,  osadel koertel ka natukene roosakamad. Padjakeste vahel on küüned. Kui küüned kasvavad liiga pikaks, tuleb neid lõigata,  sest muidu nad hakkavad tegema niukest klõbinat,  küüneklõbinat. Kui suvel koer jookseb palju asfaldil, siis kuluvad küüned  ise ära. Aga kui ta on rohkem niukest mulla  ja sambla peal jookseb, siis tuleb neid tõesti lõigata. Tal on 28 hammast, aga nelja-viie kuuselt vahetuvad need ära  täiskasvanu koera hamba vastu, ehk siis neil tuleb 42 hammast. Ja neil on siis kihva eespurihambad ja purihambad,  et eespurihammastega need tükeldavad toitu purihammastega  nad siis mäluvad. Ja kihvad on rohkem nagu ründamiseks. Nad söövad igapäevaselt kuiv toitu, aga. Eks neile ikka maitseb kõik need liha ja kondid  ka ja juustu ja noh, eks kõik niisugused asjad,  mis meile käik, kotletid ja lihatooted, eriti. Ja need on need nagu lemmikud. Koerad peavad sööma konte, et nende hamba püsiksid valged,  nagu meie kasutame hambaharja kasutavad koerad konti. Meil on paar tuttavat, kes pesevad samoedid lamba. Noh, meie koerad söövad rohkem konti, aga eks meil ikka on  ka hambad mustad, aga need noh, neid pole just karuusa eriti  ei ole ju harjutatud, et ta peseks ja nüüd küll ei saa enam  hakata teda harjutama pesema. Nad on hästi paksu karvaga ja nende karval on kaks kihti,  on pealiskarv ehk okas ja siis on aluskarv,  mis on hästi pehme ja hoiab neid sooja. Siis samo jeedidel on krussis saba selja peal. See on ka hästi niisugune lohvakas ja seal on  ka palju karva peal. Hapu tubli koera kammitakse vastukarva ja just sellepärast,  et sama on niisugune puhviskar peab olema eriti näitustel  ja nii. Ja siis tuleb kammida vastupidi,  hetkel ta võib küll natukene kole näide,  aga muidu tegelikult neil on isepuhastukarv,  see tähendab seda, kui nad saavad näiteks sügisel väga poliseks,  siis me ei pea neid kohe hakkama pesema vaid siis,  kui see pori ära kuivab, siis see kukub enam-vähem ise maha. Minu koertele meeldib kammimine sellepärast et see on nagu sügamine. Ainult et nagu kauem pesemine ei ole, nende lemmiktegevus ei  ole eriti veekoerad, need on rohkem niisugused lumekoerad. Siis nad ei ole harjunud niimoodi vesised olema  ja siis, kui need on märjad, siis siis nad on hästi niisugused,  et neil on nagu ebamugav. Ja siis nad tahavad sealt alati vannist põgenema pääseda  ja nad saavad aru juba siin, kui me ema hakkab neid üles tassima,  et vanni panna, siis on juba see, et nad ei taha tulla  punnivad vastu, sest nad saavad aru, et muidu neid üles ei tassitaks. Kui vanni poleks vaja. Küll aga meeldib neil hullata. Tonna koertel on vedanud, nad on teineteisele seltsiliseks siis,  kui pererahval on omad tegemised. Siin majas on nendele heaks sõbraks ka papagoi. Et see on Karla, tema on meil pooleteist aastane  ja tema veel rääkida ei oska. Aga ta natuke põikaine. Ta on otsinud kõik peeglid majas ülesse ja ta arvab,  et kuna talle vaatab siit iseennast peeglist,  siis ta arvab, et see on teine lind ja siis ta suhtleb  päevad läbi peeglitega kõik kohad, mis vähegi vastu säravad,  kõik peeglid siin ukseliistude peal on väiksed tõe vastu  helivad sulle ja niisugused asjad, mis tal vähegi klaas  ja kõikidest vaatab, välja mängib. Ja tal on niisugune väga suur ego, et ta julgeb nagu minna  koerte juurde, et alguses ta natuke ikka ei julgenud,  kui meil oli kaks koer, tuli majja, aga nüüd ta juba päris julgeb. Siis ta julgeb koertele niimoodi teda võtab ta ninast  niimoodi kinni, hammustab teda ka vahepeal. Faeet on ikka rõõmus, et tal on siin sõber. Kui sa nendega räägid, siis nad saavad aru  ja siis niimoodi kõrva kikis, kuulavad, et see on hästi  naljakas vaadata ja siis nad teevad siis nad on nagu,  kui hästi sõbrad ja mängivad su ka. On hästi niisugused nunnutamiseks ka, eriti kui need on kutsikad,  niisugused pisikesed võib võtta voodisse  ja ka kodus. No ka nad hoiavad mind selles mõttes, et kui ma tulen  koolist koju, siis nad on hästi õnnelikud,  olen ju kilkavad siin ja just siis, kui me näiteks pikaks  ajaks ära oleme läinud ja siis tuleme kuskilt reisilt tagasi,  siis nad on ka hästi õnnelikud. Nagu oleks nende jaoks terve maailm tagasi tulnud Kõige õnnelikumad on nad siis, kui saavad õues teiste  koertega joosta. Algselt olid samojeedid karjakoerad, see instinkt pole  kuhugi kadunud. Nad naudivad sügavaid hangesid, kus möllata  ja kuhu koopaid kaevata. Igapäevaselt on nad tegelikult hästi rõõmsameelsed. Oletame nii, et kui nad on päev läbi metsas jooksnud,  siis nad ikka on natukene väsinud ja siis nad ei ole enam  nii rõõmsameelsed energilised aga kurjad nad eriti ei ole. No vahest isased on aga ainult siis, kui neile tuleb,  näiteks teised isa seab vastu, et nad peavad kaklema  valduste pärast. Just sellepärast nad meeldivadki mulle, et nad on nagunii  palju lapselikud, et nad alati naeratavad  ja on sõbralikud ja. Kohe ma proovin korterite karta. Suusa ja kelgusõitu naudivad nii onna kui tema sõber Karusoo. Kelgukoerana on ta püsimatu ja pidevalt liikumises oleks  koera enda teha, jookseks ta päevad läbi. Vahest me paneme nad kelgu ette ka ehk teeme kelguvedamist  koertega ja siis see neile ka meeldib.
