Kassid on ühed kõige armsamad ja sõbralikumad lemmikloomad. Kuid kas te teate, millist elu elavad nad siis,  kui nad vabalt välja kõndima lasta ja milline on nende mõju  ümbritsevale elusloodusele? Marko Supi linn on väga hea elukeskkonnaga inimestele kui  rikas siin elusloom. Siin on elu üsna palju, nii palju, kui ma siin Tartus  linnuloenduse olen teinud, näiteks, siis supilinn on  lindudele väga hea elukoht. Siin on siin on igasuguseid linde, kes pesitsevad maas,  kes on puu otsas ja lisaks on siin ka teist elu väga palju. Lisaks. Aga siin elab palju inimesi, siin on aias hoovid  ja nendel inimestel on ka kassid, on siin palju kasse? Neid on siin omajagu. No see võiks olla küll hea lindude selline elupaik Jah, praegu ta ei näe veel väga elurikas välja,  aga kui siin kõik taimed tärkavad, siis see on üks väga hea elupaik,  kus on olemas linnud, kes saavad siin rohus pesitseda,  siin on põõsaid, kus linnud saavad olla ja siin linnurikkus  on üsna suur ja seal taga on ka üks väike veesilmakene. Et lindudele ideaalne koht, aga samas ka need linnud,  kes siia maapinnale pesa teevad. No kui siia kassid juhtuvad luusima, siis neil on  ka need linnud kerge saak. Kas see on nagu päris tõde, et kassid ongi kuidagi? Ohuks nendele lindudele, et kas seda on uuritud,  on, on see mitte lihtsalt linnumeeste selline hirmutamine  vaid päris asi. Eestis konkreetseid uuringuid ei ole, aga maailmast on küll uuringuid,  et noh, kõige rohkem on uuritud seda probleemi Austraalias,  Uus-Meremaal ja okeaanias, kus on see tõsine probleem  ja seal on teada, et mõnes linnas linnakassid võivad ühe  kevadega ära süüa pooled linnud, kes seal linnas elavad,  see tähendab, et linn ei suuda linnustikku säilitada,  ilma et linna ümbritsevat, et aladelt kogu aeg linde juurde tuleks. Eestis ilmselt see asi nii hull ei ole, meil ei ole see  kassiprobleem nii suur, aga siiski. Minu arvutused näitavad, et üks kass võib ära süüa aastas  umbes 45 lindu. No see on väga umbkaudu öeldes, aga kui me kõik need kassid  kokku paneme, kes Eestis ringi liiguvad,  siis see võib olla üsna märkimisväärne mõjutegur. Linnud ju lendavad, et miks nad ära ei lenda,  kui kass tuleb? Vanalinnud lendavadki, neile see probleem ei ole,  aga kui pojad on pesas, siis pojad on kerge saak,  kassile pojad reeglina ei lenda. Või kui nad on pesast välja läinud, siis nad on suhteliselt  kehvad lendajad ja on ikkagi kerge saak ja on  ka päris paljud linnud sellised, kelle pojad lahkuvad pesast niimoodi,  et nad ei olegi lennuvõimelised, näiteks rästad. Võib-olla inimesed on näinud, et nad hüppavad rohu sees  ringi ja isegi inimesel on neid lihtne kinni püüda  ja kui nüüd mõelda, et noh, kas on oluliselt osavam,  siis see ei ole ka kassile väga suur probleem rästapoeg  kinni püüda. Kui kass nüüd lastakse lahti aedade vahele  mida ta mõtleb? Kus ta käib, mida ta teeb? Sõltub väga kassist, iseloomuti on kassid väga erinevad. See, kui kaugele üks või teine kass liigub  ja mis põhjusel see võib olla väga erinev. Et näiteks uuringud on näidanud, et jah,  keskmiselt. Kassid liiguvad üsna vähe, mõni ei lähe,  eks ole üldse aiast välja. Aga keskmine on niisugune 40 kuni 200 meetrit raadiuse,  aga samas osad kassid, eriti maapiirkondades,  võivad seal liikuda kolme ruutkilomeetrise piirkonnal. Kodutud kassid ka näiteks Austraalias kuue ruutkilomeetrisel piirkonnal,  et see, jah, kõik sõltub. Samamoodi näiteks vanus loeb, sest nooremad kassid liiguvad kaugemale,  sugu loeb, isased liiguvad kaugemale ja loeb muidugi  ka see, kas kass kastreeritud või mitte,  et üldiselt kastreerimine ikkagi muudab nad natuke  kodulembesemaks ja kui mõelda nüüd sellele,  et mida nad teevad seal õues, siis üks asi on kindlasti  lihtsalt emotsioonide kogumine. Et, et, et mis, mis maailmas toimub, lõhnad,  kõiksugu stiimulid, muru ja nii edasi kõik on rikastus,  kassile, jahipidamine, paaritumine. Võib-olla on naabruses mõni omanikust atraktiivsem tegelane,  kes annab rohkem maiusi näiteks ja noh, sageli  ka siis, kui kodune keskkond on stressirohke. Siis kassid eelistavad kaugemale liikuda. See jahipidamine ei ole ju tänapäeval kõhu täis saamise eesmärgil,  et see on see nii-öelda ürgne instinkt siis või. Tegelikult see söömine või kõhu täitmine on siiski  selle jahikäitumise lõpuosa, et jahikäitumine kui selline  koosneb väga mitmest erinevast etapist ja evolutsiooniga on  see niimoodi välja arenenud. Et motivatsioon süüa on tegelikult väiksem kui motivatsioon  neid eelmisi jahikäitumise etappe teha, sellepärast et iga kord,  kui sa jahti alustades Ei lõpe saagi püüdmise ja söömisega, nii et motivatsioon  näiteks varitseda, hiilida ja ka rünnata peabki olema kassil suurem. Siin on lagunenud maja ja pesakast, no kas kassid sinna  ka kuidagi võivad rünnata neid linde? Mõned osavamad kassid võib-olla tõesti, aga tõenäoliselt see  pesakast ei ole nüüd see, kuhu kass väga roniks,  mõni, mis on võib-olla madalamal kohal, mis on kergemini  kättesaadav sinna kindlasti kass võib uudistama minna,  eriti kui ta näeb, et linnud seal on siutsuvad,  säutsuvad ja kindlasti lähevad uurima, eriti kui veel  pesakastid peaks olema istepulk, mis inimene oma heast usust  paneb sinna, et linnul on hea olla, aga,  aga seda pulka kindlasti linnul endal vaja ei ole,  pigem see ongi pesarüüstajatele mõnus istekoht. Kass saab sinna isegi käpa toetada, noh teised saavad  ka seal peal istuda, võib-olla. Tegelikult see on natuke nagu tabuteema,  et inimestel on ju kassid väga armsad lemmikloomad nad  lasevad ja see vaba pidamine on kuidagi nagu norm,  seda on kogu aeg tehtud. Samas eeskiri ütleb, et teistele territooriumitele nagu ei  või lasta, et me liiga vähe räägime sellest. Jah, me räägime sellest ilmselgelt liiga vähe  ja see on ka vaieldamatult väga emotsionaalne teema,  inimesed jagunevad kohe kassisõpradeks ja  kes julgeb midagi kritiseerida kasside suhtes,  tema on kohe emmeldatakse kassi vaenlaseks  või vihkajaks lausa, aga aga mina juba ütlen alati  selle peale niimoodi, nagu väikses printsis ütles rebane printsile,  et kui sa oled kellegi kodust nud, siis sul on kohustus tema  eest ka vastutada. Ükski loom, eriti selline loom nagu kass,  ei ole loodud nelja seina vahel elamiseks terve elu. Toakassi pidamine on kindlasti võimalik ka nii,  et kassi heaolu on võrdlemisi adekvaatne,  aga selleks kulub omanikul palju rohkem aega ja,  ja vaeva. Et, et seda heaolu kassi puhul siis toakassil tõsta  või hoida piisavalt kõrgel Mida sa teed kassiga, et tal oleks elu huvitav toas? Võimalikult palju üritan pakkuda igasugust rikastust ja,  ja muuta seda igapäevaelu kassil stiimulirohkeks. Üks võimalus on kindlasti treenimine. Trikitrenn on väga hea ka omaniku ja kassi vahelise suhte tugevdamiseks. Sitsi. Aga veel võimalusi, kuidas rikastada ja eriti just  kognitiivselt rikastada kassi peale treenimise on,  on pakkuda võimalusi jahikäitumise jaoks. Näiteks siis. Siis toidujaaturite või toidupuslede või toidupallide kasutamisel,  et selle asemel, et siis krõbinad, saadakse lihtsalt kapsist kätte,  tuleb natuke vaeva näha ja nuputada, kuidas neid kätte saab. On asju, mida saab teha, et vähendada vabapidamisel oleva  kassi halba mõju keskkonnale. Kellukesega kaelarim vahel on vaja, mõni kass oskab niimoodi kõndida,  et see kelluke eriti ei helise, et siis on vaja  ka kuni viis kellukest kaelarihma külge. Ja see pidi siis vähendama osade uuringute järgi kisklust  lindudele ja, ja närilistele 50 kuni 60 protsenti. Ja siis on see vahepealne variant, milleks on näiteks  traksidega õues käimine, mida mina isiklikult väga propageerin,  sest sest see tõesti annab kassile nii palju rikastust ellu juurde,  mida on toakeskkonnas väga raske korvata. Kui inimene nüüd ikkagi mõtleb oma kassi kohta,  et ta toob mõne linnu võibolla harva, et  mis kahju see siis loodusele teeb, et kui suur see kahju  siis on? Üks kass tõenäoliselt väga suurt kahju ei teegi,  kui ta toob, võib olla nädalas ühe linnu  või hiire. Aga kui mõelda sellele, et neid kasse on kokku  linnakeskkonnas nii palju rohkem, kui neid looduslikult  keskkonda mahuks, siis kokkuvõttes nende mõju on  nii suur, et me võime võrrelda seda võib olla. Ma ei taha halvasti öelda, aga väikese ökokatastroofiga  võime seda võrrelda. Ja kui panna kõik Eesti kassid maailma kassid kokku  siis see on ikkagi väga suur mõju. See on kolossaalne mõju ja no maailma praktikast on teada,  et kassid on välja suretanud vähemalt 33 linnuliik. Aga need on reeglina siis sellised, kus on väikestel ookeani  saartel ja kus lindudel ei ole võimalik ära põgeneda  ja väga paljud linnud on olnud ka lennuvõimetud,  aga linnu linnakeskkonnas see ei ole võib-olla  nii suur probleem, aga see ei tähenda, et me sellele  tähelepanu ei peaks pöörama. Arvestades seda, et linnad on maailmas järjest laienemas  ja tõenäoliselt ka kassiprobleemid on järjest suurenenud
