Tere hommikust, maahommiku meeskond on käinud jälle külas  imelistel Eesti inimestel ja me oleme tulnud tagasi kotitäie kosuta. Lugudega käisime ka Hiiumaal lavendli talus,  mis muide sai suuresti hoo sisse tänu maahommikusaatele. Kas ka teid midagi kõnetab, saate teada järgmise 40 minuti jooksul. Head vaatamist. Me oleme Hiiumaal, Kärdla meteoriidi kraatri serval. Lavendli talus see siin on lavendli põld. Just nii. Kuidas see lavendli põld teie perele tekkis? See tekkis kuus aastat tagasi, kui me abikaasaga otsustasime,  et me võiks omada maakodu ja maakodu ostuga tuli kaasa  ka tükike maad. Meil on siin neli hektarit ja mõtlesime,  et võiks midagi kasvatada. Aga nagu sa näed, meil on ainult kivi kivi otsa. See on meteoriidi kraatriserv ja meil on loomulikult  nii kivine pinnas mis siis nii-öelda ka pani meid proovile,  et leida lahendus, mis siin võiks kasvada. Ja Lavendel oli üks väheseid Tegelikult meie esimene mõte oli lambaid hakata kasvatama,  aga Tallinna inimesed maakodus käies, kes hakkab lauta ehitama,  kes võtab sündivaid tallesid vastu ja kõik see teema oli  kuidagi hirmuäratav. Aga nüüd tagantjärgi vaatame, et lammastega oleks olnud 10  korda lihtsam kui lavendliga. Aga, aga tõsi ta on jah, et siis vaadates seda pinnast  ja mõeldes, et mis nii kiduras tingimuses võiks kasvama  minna tekkis idee lavendlid kasvatada. Et me oleme Prantsusmaal provineis näinud neid kiduraid  tingimusi ja, ja sealt see idee tekkis. Me oleme harjunud tegelikult sedasama lavendli põldu nägema,  nii ilusas lillas toonis, praegu siin ei ole nagu  suhteliselt midagi, hooaeg on läbi, no kui kuidas,  mis sügisel saab siis sellest? Sügisel taim läheb puhkama, valmistab ennast talveks ette,  et saagikoristuses on nagu näha, meil ära olnud,  et lavendal on tõesti kõik maha lõigatud ja,  ja tehtud hüdrosooliks eeterlikuks õliks. Aga, aga nüüd ongi, et talv tuleb peale,  puhkab ära, järgmisel kevadel ärkab uuesti  ja hooaeg on meil siis juulikuus, siis tasub taas tulla  ja näha neid lavendli sinetavat põldu. Te olete üsna suure tee ääres. Kui see põld sinetab, kas siis on palju tegemist  ka võõraste inimestega? Oo jaa, et kui me selle põllu rajasime, siis esialgu meil ei  olnud üldse sellist mõtet, et me võiksime hakata  turismindusega tegelema. Idee oli rohkem jääda tootmistaluks, mida me esimestel  aastatel ka püüdsime olla ja ka sõbralikult peatujatele nagu öelda,  et me ei ole külastuseks avatud. Aga kahjuks jah, siis meie asukoht siin Käina-Kärdla maantee  ääres on soosinud selle et selles 90 alas,  mis siin siis siis vanasti oli, et sellest on saanud ikkagi  kiiruse piiranguga ala. Et kui siin lavendel õitseb, siis tuleb,  tuleb hoida pead ja vaadata, et autojuhid kraavi sõidaks. Nii Kerli, aga lähme ja punume koos lavendi pärga. Et need on üsna populaarsed meil siin talus,  kui on tipphooaeg, lavendel õitseb, siis ma teen siin  lavendlipärja punumise töötubasid. Ja suve jooksul. Siit lähevad naised väga rõõmsalt koju, riputavad endale kas  siis uksele või seinale pärja. Ja, ja teatavasti siis Slavendal on ju ka selline. Koduhoidja õhupuhastaja, et ta on sellise väga olulise tähtsusega,  et see on tegelikult ülilihtne. Paned kaks traati risti natuke üle kattega  ja siis põimid niimoodi kokku. Väga tubli, järgmine aasta tuled juba appi juhendama,  töötubasid? Tead täiesti vabalt, aga mulle meeldib maahommikut väga teha  ja leida sinusuguseid inimesi Eestimaa pealt. Nii, aga nüüd siis, jah, see sõltub nüüd,  kui suurt pärga teed, et kui sa teed suurema,  siis paned ühe traadi veel, aga ütleme, et teeme meie  sellise väikese pärja. Siis paned jälle otsad risti ja keeruta ta kokku,  saad sellise ringi põhja ja, ja nüüd ei ole muud,  kui ma annan sulle ühe poolitraadi. Ise võtan teise. Ja hakkame siis materjali peale põimima. Et praegu on ju võrratu, sügisel õitseb kanarbik. Et võtad sellised väikesed pundikesed. Võid alt lühemaks lõigata. Ja paned? Võib maha ka sodi ajada. Paned ma näitan, kas siis sinu poole või kuidas sul lihtsam on? Sellega seos siia küll just kinnitad nagu paari tiiruga ära. Lav Endel on väga mitmeotstarbeline taim,  et sellest saab väga erinevaid asju. Et meie lavendid on näiteks kulinaarias kasutatavad,  nendest võib teha erinevaid. Toidutooteid lavendel on väga hea aroomiteraapia taim aga  ka raviomaduste poolest teada-tuntud ravimtaim ja,  ja meie põhitegevus tegelikult kus suunas me liigume,  ongi Lavendi talu, loodus, kosmeetika, sarja tootmine. Et meil on tehtud sertifikaadid ja, ja kinnitused meie  eeterlik õli Eestis kasvaval lavendil on täiesti 100  protsenti eeterlik, et oleme väga uhked selle üle. Kui populaarne taimlav endal on, kas see on nagu ajaga  tõusnud see populaarsus? Mulle tundub küll Inimesed, kes meid külastavad On teadlikke lavendli fänne, kes meile külla tulevad,  aga ma arvan, et me oleme väikestviisi tegelikult  ka eesti rahvast nakatanud selle lavendli pisikuga. Meie olime esimesed lavendli põllu rajajad,  aga Eestis on ju teisi suuremaid lavendlikasvatajaid täna veelgi. Üks minu suuri unistusi, kui meie ellu see Lavendli põld tekkis,  oli Lavend seni ruseco. Et ma guugeldasin, mida on Lavendis tehtud. Ja noh, nagu öeldakse, julge unistada, sinu unistused täituvad. Et täna näiteks ka murimäe veinikelder teeb meie  mahelavendlist lavendlivahuveini. Mind ennast kõnetavad hästi palju maitseelamused. Et ravimtaimena on kõige levinum võib-olla  ja aroomid teraapias, aga just nagu kulinaariamaailmas lasta  loovusel lennata ja ja proovida nii kokata,  ütleme, grillides kui kui ka küpsetades,  et meie, Hiiumaa maheveist näiteks abikaasa moorib liha  lavendli värskete võrsetega, et ei pea olema üldse hooaeg,  ta on rosmariiniline. Ja kui sa selle rohelise oksa võtad, ta on nagu rosmariin,  moorib liha kokku. Väga hea, suitsetame siin Hiiumaal kala,  paneme võrseid, suitsu, ahju, et otsime selliseid põnevaid  uusi nüansse, kuidas lavendlit kasutada. Ja ise ma ka siis hästi palju küpsetan. Mulle meeldib teha magustoite. Kuivatatud lavendliõisi, et teha, kas lavendliküpsiseid  erinevad toorjuustud küpsetised, et paned väikese hulga  lavendli kuivatatud õisikuid juurde annab sellise huvitava  maitse nüansi heas mõttes huvitava. On üks imelihtne kook, mida ma nüüd sulle näitan. Aga aga tõesti, et sügise saagikoristus ja kõigil on  käed-jalad tööd täis, siis ma näitan ühe meie pere lemmiku,  ülilihtsa koogiretsepti. Hetkega aimasin, et ma peaks neid küpsiseid purustama jah,  ja sama kiirelt, nagu see valmib, saab see veel kiiremini otsa. Sest et tegemist on väga hea koogiga. Aga tõesti, et koostisosadest meil läheb vaja,  siis tigesti küpsiseid, toasooja võid, purustame küpsised  ära ja teeme siis sulavõiga kuukipõhja. Kuidas te kohalikele läbi saate, ei pruugi igas kogukonnas olla,  et võt see pealinna rahvas nüüd algus võttis aega,  oli konarlid ja noh, võib ka nii öelda, sest et. Eks nad ikka vaatasid, mis mandri hullud siia sinist  kartulisorti kasvatama tulid. Ja, ja kõiki kõnetas, et mis need hullud siin teevad,  aga ma arvan, et selle kohaliku sümpaatia me võitsime ikkagi  selle vana talukoha päästmisega. Et me oleme selle koha korda teinud, et kõikidel  möödasõitjatel oli hästi kurb vaadata, kui räämas koht see oli. Et ma ise arvan, et kohalik rahvas on tänulik  selle eest, et üks vana väärt talukoht on uue hingamise saanud. Nii, aga siis paneme nüüd siia või hulka segame ära  ja koogipõhi meil valmis ongi. Ja kas teie olete ka need, kes kohalikega  siis nii-öelda jagavad asju, et minu käest saad kala ja? Jaa, ikka, et noh, nüüdseks me oleme siin omaks võetud ja,  ja iga tegelikult on hiidlane väga sõbralik inimene,  et et alguses oli raske, et kui sa siin ehitasid  ja vajasid torumeest või elektrikut kelle poole sa siin  pöördud või kust sa kontakte saad, aga aga tegelikult on see,  et saad ühe sõbraliku ja, ja tema juba soovitab edasi oma  sõpra ja ja head abilist ja niimoodi oleme me tegelikult  leidnud siin väga head töömehed, kes meil on  ka siin talus abiks käinud ja aidanud. Nii-öelda vajaminevate töödega aga ka oma kõige  usaldusväärsemad abitöölised. Et mul on siin naisi, kes on juba esimesest suvest saati  meile abilisteks käimas ja, ja väga usaldusväärsed  ja toredad inimesed. Nii ja nüüd see läheb siia koogivõrmi põhja. Pistame selle. Külma. Ja teeme katte peale ja pealmine kiht tuleb kolmest koostisosast. Kondentspiim, vahukoor, laim. Ja, ja kuna me oleme lavendi talus, siis me kasutame  loomulikult ka lavendlit ja laimi lõikame lihtsalt sektoris  just seda mahla. Kuule, kas sul on neid grillitange siin lähedal? Grillitange tange ja tange või köögi, neid tange  lihakeeramise tange. Vaata, ega ma näitan sulle head. Nii. Vaata sa ei pea üldse pihu vahel okei tegema. Nii, aga mina siis samal ajal vahustan kondentspiima vahukoorega. Millised maitsed lavendliga sobivad? Hiiu gurmee on väga põneva maitsekombinatsiooni välja  pakkunud ja teeb meie mahelavendlist pohla lavendli gurmee soola. Aga mulle endale kuidagi tundub, et väga hästi sobib  lavendliga ka laim. Et, et selle maitse kombinatsioon mulle isiklikult väga meeldib. Ja no tume šokolaad lavendliga ja need on kõik väga hõrgud maitseelamused. Ütleme nii, et meie maja pidamises ei ole asju,  kus meil lavendlit sees ei ole. Aga ise ei tüdine ära, ei ole ära tüdine. No ma näen, et särg, kõrvarõngad, küüned,  et see kõik on lavendli talulik, see on lavendli hullus. Et meie pere on paandunud tallinlane, kes jõi hommikukohvi  kodus teleka ees, vaatas maahommikut iga laupäev kell 10 ja,  ja tekkis hull mõte, et meil võiks ka maakodu olla. Ja nüüd ütle mulle veel seda ka, et oled sa kordagi kahetsenud,  et sa tulid ikkagi maal ära. Ei paremat kohta, kus elada. Ei oska hetkel välja pakkuda, et meile siin väga meeldib. Kui Anneli ja Kalev Saluste 30 aastat tagasi kodu rajamise  kohta otsisid, leidsid nad metsa ja raba vahelt võssa  kasvanud vana talukoha. Nüüd laiub siin maastikuaed, kus tohutu el  püsilillepeenardel saab muuhulgas näha Eesti ühte suuremat  hortensiate kollektsiooni. Erinevaid sorte kasvab 50 ringis. Juba taluni viivi sissesõidu tee tekitab esimese Ahhaa elamuse. Sul on siin sadades ja sadades meetrit. Meetrit peenraid või? No kui neid kokku lugeda, siis mingi 30 istutusala tuleb ära,  ma arvan, ja istutusalad, mõned suuremad,  mõned väiksemad. Aga, ja meetrites, no meetrid ei tea, palju jooksvaid  meetreid on, aga kõige pikem püsilillepeenar on mul 140 meetrit. No ütleme nii, et siis tuleb juba meetrites kilomeeter ära. Kindlasti kindlasti sa teed tõlk ja tööd,  et sa ei pea käima iga päev kusagil mujal,  aga aga ikkagi on see tohutu töö. Mingid omad nipid peavad sul olema, kuidas sa seda korras hoiad? No tegelikult ei ole mingeid nippe, tegelikult tulebki  korras hoida kõik. Aga kuna siin on juba näha, et tegelikult on istutusala  hästi tihe ja see on põhiline siis iseloomulik joon,  võtame siit ka inglise püsilille peenrale. Ja enamik peenraid ongi mul selles nii-öelda inglise püsilillepeenrad,  mis tähendab seda, et istutusalad on vabakujulised  siis väga tihedalt istutatud, ei ole nii,  et ma istutan meetrise vahe dega, siis hakkan ootama,  kuni ükskord täiskasvab. Keset suve on taimed väga suured, nagu sa näed,  ega siit vahelt midagi ei paista, rohi hakkagi rahule,  ei antagi võimalust, aga näita, mis hea vahend see on,  mul on ainult mingisugused tangid, millega ma lillevarsi lõikan. No see on aedniku põhi, tööriist, see on Jaapani püsilille sirp. Ja sellega praktiliselt ma teen kogu töö aias ära kõik see  peaaegu kaks hektarit, mis siin on tuhandeid lilli,  tuhandeid rohtseid taimi, kõik, mis närtsib,  kõik selle sirbiga maha läheb. Ma hoian seda sirpi natuke viltu ja tõmban teda natuke  diagonaalis mööda vart, mis tähendab, et mööda seda pikikiudu. Nii, nii kui on natukene sellised tugevamad,  siis pead natuke rohkem tõmbama, võib-olla,  aga üldiselt ühe sama lõikega saab praktiliselt pool põõsast  korraga maha võtta. Nii, ja tõmbad viltu natuke, kohe. Kohe. Sulle ma viskan ära. Natuke nii ja. Ja tõmba järsku kohe järsku see tahab natuke harjutamist saada,  aga tõesti, kui mõelda, et ma olen ühekaupa neid varsi  tangidega lõiganud, siis või niisugune suur punt  ja tõmba järsu liigutusega viltu alt üles. Ära raiuma hakka, lihtsalt tõmba Nonii. Nii, aga kas selle tavalise viljasirbiga ei saa või? Ma ei tea, see on, ma arvan, natuke ohtlik,  see on ikka väga kõver ja väga terav, aga siin on ta selline  hambuline ja kuidagi mulle tundub see ikka väga turvaline  ja ega ta siis ilmaasjata ei ole püsilillesirp,  et ta on ikka spetsiaalselt selleks tehtud. Ja mina olen selle sirbiga neli aastat neid taimi siin  lõiganud ja neid taimi mul siin ikka on. Ja nüriks ta ei lähe. Aedotensad esialgu tunduvad. On väga sarnased, sest nii kui nad õide lähevad,  on nad alguses valged ja Aedor ensad on enamasti sellised koonusekujulised. Kas on tihedad koonused, nagu siin on näha,  või siin või on see koonus natuke hõredam,  mis tähendab, et tal on osa õisi, mis ei lähegi lahti  ja tekitavad sellise pitsilise mustri ja mulje,  nagu siin on Whit eiemons on Beibi, lase aga ortensiad,  iseenesetaed, ortensiad on noh, kõigepealt nagu ma ütlesin,  külmakindlad vaatamata sellele, et aretusmaa ei olegi Eesti ja,  ja neid on siis igasuguseid. On selliseid, mis lähevad hiljem roosaks,  nagu siin on hästi näha, aga osa aedortensiad ei lähe  roosaks ja jäävad valgeks. Näiteks siin pool on Mond Plank, mis tähendab,  ta on selline nagu lumise mütsiga mäe tipp ja,  ja tema jääb täiesti valgeks, nii et igale maitsele on teine  asi on, mille järgi veel aedart ensat saab,  valida on kõrgus ja põõsakuju. Nii et siin on nüüd üks kõrgema sordi esindaja Freis Melba. No on näha, et juba õied on hästi suured ja,  ja, ja taime ühe aastane kasv on hästi kõrge,  mis tähendab, et siin on potentsiaali ja potentsiaali,  on isegi üle kahe meetri kasvada, osa on madalamad sordid,  hästi paktsed ja sobivad väikeaedadesse,  peenra äärtesse ja samuti konteineritesse,  et kui ei ole aeda ja on ainult terrass või rõdu  siis ei pea aed ortensest loobuma, vaid saad  ka omale valida täpselt sobiva väikese aedortensia,  mille võibki talveks rõdule või terrassile jätta,  ei pea ta aega keldrisse ega kuskile kasvuhoonesse viima. Mul on ka nõukogude ajast juba mingisugused ortensiapõõsad  ja kuidas sinul on need õied niimoodi püsti? Ma küll ka lõikan sealt mingeid vanu oksi välja,  aga mul on ikkagi niimoodi, et osad õied on vastu maad,  sellised peenikesed oksad tekivad ja nad ei ole üldse  nii ilusad nagu sinul. No, ma arvan, et sul on, sul on Annabel,  see on tegelikult puisortensia, sest meil on kaks põhiliiki,  no neid liike on veel, aga on Aedortensio  siis nagu see siin ja puisortonsia parasjagu siin täitsa olemas. See on ka tegelikult Annabel, aga ta on roosa,  Annabel, ehk siis pink. Annabel on sellest samast sinu valgest Tortenseost aretatud,  noh, mitte konkreetselt sinu taimest, aga,  aga valgest Annabelist ja see roosa aretus ei ole üldse vana  kuskil kümmekond aastat tagasi alles aretatud,  aga põhimõte on sama nagu Annabelil. Et mis sa teed valesti, ma võin sulle öelda,  sa ei lõika teda kevadel maha, mina lõikan ta täiesti maani  maha kevadel ja vaata, kõik varred tulevad otse mullast,  kuhugi oksa külge ei kinnitu ja kõik on tugevad püstised  ja ükski ei lamandu. Kas siis kõik kortensid tuleb kevadel maha lõigata? Ei seda viga ei tohi teha. Aedortensate tuleb hoopis teistmoodi läheneda. Ja ma kohe näitan, et, et kõigepealt otsid üles aerdotensio  iga oksa puhul, kus ta algab. Ja siis sealt, kust ta algab. Loed kaks lehe vahet ehk kaks punga ja lõikab sealt teise  punga pealt ära ja niimoodi terve põõsa. Siis tulevad uued igast punga või igast sellest lõikekohast  tulevad kaks uut oksa ja need on tugevad  ja kannavad ilusaid naise. Kas see on sul see kõige pikem peenar, tuleb tunnistada,  et siit küll ei näe otsa ega äärt. Tõepoolest ots on seal raba ääres ja teine ots on seal metsa  ääres ja kokku tuleb 140 meetrit küll. Ja laiust on ka omajagu. Ikka siin ja seal on laiemaid kohti ka veel. Aga see ei ole sul lihtsalt selline ilupeenar,  nagu on arusaadav? Ei, siin on tegelikult päris päris suur. Siberi Iriste kollektsioon hakkabki sealt otsast peale,  mida ma. Praegu siin kaevame välja üldiselt inimeste lemmik pink parfee,  mis tähendab, et ta on roosa, eks ju. Ja ta on ka topelt ta nagu roosiõis ja paljud sordid ongi siin. On siin topeltõielised ja neid ei ole väga levinud Eestis mujal,  et siin on päris selliseid otsitud ja haruldasi sorte,  nii, aga siis ongi, et tegelikult kollektsioon kollektsioon  äre on Eestis ka ja kes siis tahab oma kollektsiooni täiendada,  võib tulla siia vaatama ja otsima siis uusi eksemplar nii-öelda,  et meie kaevame siit välja ja niimoodi. Just täpselt nii ja nii test ka ja Kalev. Kastis ja ainuke selle vahega, et ortensiad on ikkagi potis,  et neid välja ei kaeva, kõik, mis siin on,  et need jäävad meile ja mis on potis, need palun väga,  tulge järgi, nii, aga kas me lähme, võtame,  vaatame veel mõne sordi sest kui oled kollektsiooniär,  siis ühega ei piirdu. Nii võtame siis selle. Aga kuidas sinust üldse roheneb sai, oled sa juba lapsest  peale olnud selline aiahuviline? Kaugelt sellest ma olin küll perest, kus oli maja  ja aed, aga mina hoidsin võimalikult kaugele aiast rohimise  ajal ainult käisin tikreid õunu söömas. Ja, ja tegelikult minust sai nii-öelda aiahuviline alles  siis kui ma asusin tööle inglise keele õpetajana siinsamas  Jäneda sovhoostehnikumis ja ma õpetasin maastiku kujundajaid  ja see teema ei olnud mulle väga tuttav,  nii et ma otsisin siis igasuguseid inglisekeelseid art  artikleid ja raamatuid ja ja siis sain ise teada väga palju  inglise aiastiilidest ja erinevatest aiakujundus,  meetoditest ja nippidest. Lisaks siis inglise keelele sain mina aiateadmised,  õpilased said inglise keele teadmised, no käin Vin sit ju  esineks ja ja, ja nüüd sa juba ise siin,  eks ole levitada seda teadmist vähemalt taimede osas edasi,  just, ja nagu ma mainisin ka tegelikult,  et lõpuks sain ma ka ise Inglismaale, sest et kui tütart  vaatamas käisime, siis sai ju igasuguseid aedasid  ka oma silmaga vaadata ja kõiki neid erinevaid aiastiile oma  silmaga näha, et enne olin ma ainult lugenud  ja pilte vaadanud ja ja, ja sellest see sellesse suur huvi  huvi tekkiski. No su kodu on siin täiesti rabaservas, kui palju sul neid  aiakujundajaid tuleb, siit metsast rabast? Vahel ikka satub ja et olen märganud kitsekesi,  kellele vahest Meil vahel meeldib, siis näpsata neid. Ra kurdlehise kipuvitsamarju samuti olen näinud neid  näkitsemas minu männasmailasi, et ma jätsin nad talveks ilu pärast,  et tuleb härmatis peale ja, ja ilus vaadata,  aga ei, nemad arvasid, et see pole ilu ega miski. Kõik pügasid ära, jätsid mulle natuke orgaanilist väetist  ka peenrale, nii et mul kevadel oli. Kõik hästi, lilled pügatud, väetatud, nii et noh,  me saame sõbralikult läbi. Praegu me oleme Eeriksaare keerispea ja siis siin teisel  pool on keerispea, kus tondipea segu põllul Keerispea on siis lilla ja siuke laiali ja miks see tondipea  välja näeb? Tihe me jätta, et ta õis keerab ennast lahti,  et hakkab järjest ja siis keerdub lahti. Ja tondi pea on nagu inglise keeles räganed. Et ja lõhna järgi on ka kindlasti hea meelde jätta,  et see lõhnab nagu sidrun. Ja see lõhnab nagu mesi. Miks nad siin siis koos kasvavad? Ma olen niisugune eksperimenteerija võib-olla natukene,  et nagu see seemnes oli sees, päris palju keerispead  ja kuidagi muld soodustab rohkem keerispea kasvu,  et et siin on 100 protsenti keerispead ja siin on üks  protsent keerispead, aga ei tundu, et see tegelikult nagu  lille Aga mis sa pärast selle tundi peaga siis teed? See on tee, see korje siin, võiks öelda,  et me teeme seda ainult käsitsi, meil on malevad,  ütleme iga suvi käib meil kuskil 100 100 maleva malevalast,  kes siis hoolitsevad selle eest, et kõik see kuivati nagu  kogu aeg täis oleks taimel, siis see ülemine ots on kõige parem. Kusjuures see on väga huvitav, et on näiteks kui kummel  hakkab õitsema, et siis öeldakse, et, et kui ütleme kolmas  päev õitsemisest, et siis ta on nagu kõige õlide rohkem  tondiveo puhul. See on, sõltub isegi aastast enne külmasid,  tegelikult kui tal on seeme juba täitsa valmis,  siis tal on see sidruni aroom nagu kõige suurem. Kui teistel on nagu väga kindlalt öeldud,  et noh, et maisi hakkame siis külvama või et nisu hakkame  siis külvama. Siis meil kuivati võib minna tööle mai alguses  või mai keskel kell ja kuivatame kuni septembri lõpuni,  et, et see hooaeg hooajalisus on ravimtaimede,  niiuguste alternatiivsete kultuuride puhul väga varieeruv. Aga ma saan aru, et see keerispea on siin ikkagi nagu vahe. Ja köögiviljakasvatuses või kartulikasvatuses on ülioluline  lasta maal puhata. Ja keerispead me kasvatamegi kahel põhjusel,  et üks on siis endale seemne tootmine ja et rikastada seda  mulla elu koos kõige selle muu eluga, mis siia põllu peale  tänu vahekultuuridele tuleb. Mis siin enne oli? Siin oli eelmine aasta kartul ja mis järgmine aasta tuleb. Eeldatavasti on see nisupõld järgmise järgmisel aastal. Enne me olime suure põllu peal, nüüd me oleme palju  kammerlikuma peenra põllu peal, mis, millised taimed siin  kasvavad kõik siis see ongi nii, et me oleme seganud  suurpõllumajanduse aiandusega ja tulemuseks on niisugune  natuke Tootsi peenra sugune põld. Mis, kus siis kasvab? See sinine metskassinaeris oranž on saialill  siis on veel meie piparmündikatsed tondi pea  nii öelda tee. Teistandus mitut liiki taimi siin on. Ühe põllu peal, siis kokku viis ja erinevaid sorte  piparmündil kaheksa, 13 erinevat, siis jah,  et mida, kuhu koti peale peab erinevat nimekirju ama on 13,  tõsi. Mingi taim on veel puudu, mida sa tahaksid siia panna või? Me vahetame, et see, kus, Eelmisel aastal oli metskass, siis on saialill,  et. Niimoodi, et ei oleks kogu aeg üks ja sama piparmünti,  me küll üritame hoida kauem, et ikkagi vähemalt kolm. Aastat ühe koha peal. Aga 13-st eri sordist piisab või tahaksid midagi juurde? Ma tahaks niimoodi, et oleks ainult üks,  aga kahjuks inimesed tahavad maasikaga teed  ja siis nad tahavad mustaster teed ja siis nad tahavad  vaarika teed ja paraku ei saa iga sisse panna ühte sama piparm. Keskelt ja proovi keskelt ja jalad pane sinna alla  ja vaata jumala eest, et sa pikali ei kuku. Ei no 700 kilo, no tuleb, tuleb, Sul on jõudu,  see on juba tubli 700 kilo ja ma natuke aitan,  natuke aitan. Aga mis siin kõik on siis? Siin esimesed on saia, mündid, kummelit,  natukene veel münti. Ja siis siin kõige viimane on see tondi pea,  mis seal põllus oli. Juures nad siin on siis. Palju kuivatuse alguses. On automaatika pandud 45 peale aga lõpuks ta läheb siuke 48  kraadi peale türgi saun ja niisugune natuke kuivem türgi saun. Tõesti, kui kaua need taimed siin peavad olema? Sõltuvast taimest kuskil 12 kuni saialil,  siis 48 kraadi, et kui saialill on hästi suure õiega,  siis tal lihtsalt ei kuiva see õiepõhi ära,  siis ta peab niisugune kaks päeva olema. Enamjaolt kõik. Ühe päevaga saame hakkama, aga see on siis nii-öelda viimane  etapp enne nii-öelda pakki minemist ja purki minemist. See on veel enne seda on puhastus ja see võib veel jaguneda  masin puhastuseks ja pärast seda veel ka käsitsi puhastuseks,  et inimesed ei taha teetassist leida mesilasi  või mis me oleme veel leidnud. Aga see, see mõttes on juba juba selline lõpp-produkt või,  või see läheb kuskile veel või? Ja seda võiks natukene veel hõõruda, et olenevalt teest,  mis on nagu eesmärk on, kui sa teed puhast saalile teed,  siis tõesti see ju võiks olla täitsa ilus niimoodi. Aga kui sa tahad näiteks segada seda millegagi,  siis oleks hea, kui seal oleks näiteks ainult kroonleht,  mitte siis õie õiepõhi sees. Mis me talvel teeme, vastus, et me mudime taimi  ja teeme segusid. Suvel muudkui hoov hakati kuivatama, kui toimed valmis,  saavad. Ja vahest isegi korjame koos umbrohtudega ära. Et, et oleks olemas, sest see puhas korje on alati kõige  aeganõudvam ja siis võtame pärast talvel umbrohud välja. Aga kas ta säilib niimoodi siis või kui ta ootab? Niimoodi siin piigpakides ilusti, kui ta on kuiv,  kui ta on pandud õhukindlalt pakendisse,  siis ta pool aastat aasta täitsa ilusti. Sügis on saagikoristuse aeg. Kuidas aga aru saada, et õunad või pirnid meie puudel on  küpsenud ja valmis korjamiseks? Me võime teada, et meie aias kasvab suvi,  sügis või siis talisort. Aga mida see info meile tegelikult ütleb? Üks hea nipp teadasaamiseks, kas õun on tegelikult  ka küps, on proovida õuna puu küljest kätte kätte saada. Puu nimelt on nii palju tark, et kui õunad on valmis,  siis annavad nad viljad väga lihtsasti kätte. Õunte korjamisel ei tohiks käes olla kindaid,  eriti selliseid, millel on need väikesed täpikesed sees  sest nendega hakkame me vilja kohe muljuma  ja nii säilib vili palju lühemat aega. Nii kindad käest ära. Õun tuleb puu küljest lahti, nii kui me paneme ta endale  peopesa sisse, hoiame õrnalt täpselt nagu kanamuna  ja proovime teda ülespoole murda. Ja ka, nagu näha, see õun siit praegu väga hästi lahti ei tulegi. Mis näitab seda, et sordi jaoks Tiina on täna natukene vara,  et teda korjama hakata. Siiski võib katsuda ka mõnda teist õunapuu küljest kätte  saada ja nad ikkagi ka tulevad. Ühe õuna pealt ei saa ikkagi lõplikku otsust teha. Teine võimalus, kuidas küpsusastet kontrollida,  on võtta nuga ja lõigata õun pooleks ning hinnata õunte seemnevärvust. Kui seemned on kolmandiku kuni poole ulatuses pruuniks  värvunud siis tähendab see seda, et korjamiseks on õige aeg. Siin on näha, et seemned on hakanud pruuniks minema. Siiski on veel paista ka seda valget, nii et me võime öelda,  et sellel sordil on käes koristusküpsuse aeg aga  tarbimisküpsus ehk siis see sordi omane maitse  ja värvus võivad talle saabuda natukene hiljem. Kuigi me ju näeme, et need tiinad on siin väga kenasti juba  värvunud aga kui seda õuna maitsta, siis võib-olla see  maitse pole veel päris see. Kui aga õunad on kukkunud puu alla maha siis nende õuntega  on nüüd kiire, kiire, nagu te näete, siis mahakukkumise koha  peale tekib õunal selline pruun laik ja väga pikka aega  selline õun ei säili. See tuleks kiiresti ära teha, kas koogiks,  mahlaks või siis moosiks. Ja hoidlasse pannes tekib selle koha peale kiiresti puuviljamedalik. Mõnikord ongi nii, et kogu õunapuu justkui on mädanud õunu  täis ja enne kui nad valmis saavad, tuleb nad juba viia ära kompostiunnikusse. Seda aga põhjustabki igasugune mehaaniline vigastus,  mis võib tekkida õunapinnale juba kasvamise käigus. Näiteks nagu siin on arvatavasti kas mõne oksa tõttu  või linnukese loomakese putuka tõttu tekkinud väike vigastus  ja sellisest vigastuse t läheb siis väga kergesti  puuviljamädaniku tekitaja sisse ning õunad lähevad mädanema. Selle jaoks, et õunad säiliksid meil keldris pikemat aega  peame me nad koristama, nii et me vigastas me neid minimaalselt. Sellised õunakorjata on väga mugavad, et saada õunu kätte kõrgemalt. Kuid sel hetkel, kui me lähme selle korjajaga seda õuna  sealt võtma, siis võime me tegelikult õunale ikkagi tekitada  täpselt samasuguse viga. Nagu maha kukkumisel Siit tuleb aga välja, et see õun on juba nakatunud  puuviljamädanikuga ning läinud veidi riknema. Sellist õuna me enam säilitada ei saa ja  selle peaksime me siis kindlasti ära tarvitama. Või kui mädanik on juba väga suur, siis viime ta komposti. Kõik kahjustusega õunad tulevadki puude küljest kergesti  lahti ja tihti on just ka need õunad, need,  mis kipuvad siis puu küljest alla kukkuma. Nagu näha, ei ole siin see mädanik veel väga sügavale  levinud ja seetõttu on see õun tegelikult täiesti kasutatav  aga pikemaajaliselt teda säilitada ei saa. Üldse on lugu nii, et elutoas vaagna peal õunu säilitada ei  ole ka väga mõtet, sest nii meelitame me tuppa hulga äädikakärbseid. Aga need õunad tegelikult lähevad väga kiiresti riknema. Ideaalne oleks säilitada õunu külmkapis. Seal küll ei paku nad kellelegi väga silmailu,  kuid ometi säilivad, nii nad seal pikemat aega. Kui madalamalt on lihtne õunu kätte saada,  lihtsalt võtad ja paned need oma korvi ikka vaikselt  ja tasakesi ja siia korvi sisse on mul tegelikult pandud  ka ajalehepaberid, sest kuigi see on selline mõnus pehme  punutud korv, siis tegelikult võivad need otsakesed,  mis siit välja on hakanud, narmendama, õunu vigastada  ja nii me ikkagi tekitame ise Enda viljadele kahju juurde,  nii et üks ajaleht siin korvi sees on väga suureks kaitseks  nendele õuntele. Kui aga on vaja kõrgemalt saada õunu kätte,  siis nagu öeldud, siis see õunakorjaja võib tekitada õuntele vigastusi,  aga redeliga oleks muidugi kõige mõnusam üles ronida,  võtta viljad ikka jälle oma peopesa sisse  ja nii nad siis vaikselt ära korjata. Kui õunte korjamise käigus me märkame, et õunapuul on vilju,  mis on läinud mädanema, siis need tasuks  ka ära ikkagi korjata. Samuti peaks ära korjama need õunad, mis on kukkunud õunapuu alla. Muidugi mädanenud õunad eraldi panna ja need,  mida tarvitada saab, nendest siis midagi mõnusat valmistada. Ja mädanenud õunte puhul siis sobib kas kompostihunnik  või kaevata maa sisse labida lehe sügavune auk  ja matta need viljad lihtsalt maha. Taliõunte puhul on nüüd küll selline lugu,  et need puu peal küpseks ei saagi, nendega lihtsalt tuleb  käituda nii, et korjad nad puu küljest ära jätad hoidlasse  ja seal valmivad nad siis sordi ehtsaks saavutavad  selle õige maitse ja ka väljanägemise. See Tiina siin arvatavasti paari nädala pärast on ikkagi  täiesti söögiküps ja mõnus tarvitamiseks. Ja ongi nipinurga aeg. Martin Kallastelt on meile kirjutanud, et kui temal on kodus  vesi ära või ta läheb matkama siis ta kasutab kraaniks ühte  ägedat nippi. Nimelt pudelitäis vett. Ta teeb siia augu ühe või isegi paar. Ja see vesi siit sellel hetkel praegu välja ei tule. Küll aga võib selle pudeli panna kraanikausi äärde. Seisab nagu pudel veega ja kui nüüd natukene õhku anda,  ehk keerata korki lahti, siis saate jooksva veega kraani. Teie saatke ka asiseid nippe, mida te. Tea jagada aadressile maahommikuerr.ee ja teiega näeme  nädala pärast kõike head.
