Ma olen naissaarel koos loodusfotograaf Erik Mandrega  ja ma palusin endale näidata, kuidas pildistada  nii uhkelt ja aukartust äratavat looma nagu metssiga. Erik, ma küsin kõigepealt sinult seda, et  kes siis Eesti loomadest on olnud sinu jaoks võib-olla  selline kõige-kõige suurem väljakutse ja miks? Kusjuures tegelikult kui rääkida nüüd metsseast,  siis metssiga kindlasti ongi üks neist, sest et tema selline  terane kuulmine ja meeletult hea haistmine on igale nagu  loodusfotograafile kindlasti komistuskiviks,  et talle nagu pääseda, lähedale teda hästi pildistada. Et see on selline suht keeruline, raske mul on olnud päris  mitmeid momente, kus ma olen käega löönud aga  siis jälle võtnud ennast kokku ja jätkanud,  et saada seda mingit konkreetset kaardid,  mida ma olen ammu nagu tahtnud saada. Et ma arvan, et kindlasti on see nagu nii mõneski mõttes  võib-olla üks minu keerukamaid objekte nii-öelda. Seega tuleks õppida tundma nende naissaare,  metssigade sellist tausta ja hingeelu. Ja kindlasti see on vajalik ja selleks on meil siin mul hea  sõber Michell, kes nagu tunneb nende hingeelu,  on neid aastaid siin pildistanud ja üheskoos oleme  nii mõndagi siin korda saatnud, et, et usun,  et meil on head võimalused. No Michell, kui siin vaadata metsa all natukene ringi,  silmad harjuvad ära, siis ikka väga hästi märkad seda,  kuidas sead teevad oma tööd kärsaga. No täpselt nii jah, et oleme praegu Saare läänekaldas,  kus ikkagi sead enamjaolt talvel ja kevadel elavad,  praeguseks hetkeks on nad enamjaolt saare sigade  populatsiooni kolinud lõuna kaldasse ida poole,  sest seal on rohkem nii-öelda elanikke suvel ja,  ja kus on inimesi, sealt on ka võimalik ka toitu saada. Sigade jaoks on raske olukord siin saarel,  et kui tavaliselt metssead teatavasti suvel rüüstavad  viljapõlde sügisel kartulit võtavad, siis siin saarel seda  mitte ei ole ja tuleb sügis suvel võtta,  kust võtta annab ja, ja tegelikult neid jälgi leiab kogu saarelt,  et ükskõik kuhu vaadata, et umbes kolm-nelikümmend metssiga  siin saarel rõõmsalt elavad koos inimestega koos  ja ja siin nad toimetavad. Mets ja kärss on võimas abivahend, mitte ainult selleks,  et teha tööd ja siit endale kõik meelepärane üles tuhnida  vaid loomulikult seal on ka väga palju lõhna,  äratundmise retseptoreid, nii et me võime aimata,  et meie siin võib-olla ei tunne midagi, kes siin mulla sees  või pinna sees toimetab. Metssead saavad sellest hästi aru ja näiteks  siis putukate vastseid õnnestub neil siit välja tuhnida  ja ära süüa. Kas naissaare metssead kuidagi eristuvad  ka mandrimetsigadest? Kindlasti mingil määral, sest nad on siin suve lõpus eriti  tunduvalt julgemad, kui ütleme tavaliselt mandrimetssead  kindlasti need naissaare metssead on siin nii-öelda natuke kahvlis,  et nad peavad nende inimestega ikkagi sinna harjuma,  inimesi on palju, aga seda ei saa jälle kõikide kohta öelda,  et on siin suured isendid. Ka eelmine aasta ise pildistasin, pakun välja 200 plusskilo,  kes on ikkagi ülimalt ettevaatlik ja kes siin on väga suured olnud. Aegade jooksul on siin räägitud 300 350 kilostest  metssigadest Eesti aja alguses, et nemad olid. Tema oli siis selline, et tema üldse toitu peal nii-öelda  inimese toidu peale ei käinud, et oli, oli niivõrd  ettevaatlik ja omaette toimetas. Aga kuna saar on nii väike, siis varem või hiljem,  eks teda ikka nähti ja, ja neid legende on palju selles  seast ja aga praegusel hetkel üks 200 pluss kult meil siin  ringi jookseb ja 100 150 kilo vahel. Mõni kult on veel siin saarel ja ülejäänud on ikka  nii nagu metssead on. Tavaliselt nad sellised seitsme 80 kilosed nasklid on. Ongi jõudnud kätte õhtupoolik ja Me hakkame valmistuma selleks,  et õige varsti võivad siin olla metssiga  või metssead lausa väga loodame, et see nii juhtub. Aga Eerik, võib-olla sa räägid alustuseks mulle seda,  et mis teeb meie tänase selle ettevõtmise keerukaks. Metssiga oma nägemise poolest võib-olla kõige terasem loom,  aga, aga ta on kindlasti väga-väga väga terane,  just haistmise poole pealt. Et haistmine ja kuulmine siin meil ongi selline,  mis meid nagu varjus hoiab selline sein,  kui me näeme sea liikumist metsa vahel, me saame kohe siia  varjuda ja kui algselt nagu anda neile usaldus,  lasta neil tulla siia väljala ja siis vaikselt hakata pildistama,  siis on nagu okei. Aga kui me teeme kohe mingi nagu järsu liigutuse  või tekitab mingi kolina, siis võime tekitab nendes umbusaldusest,  mis võib nagu kesta kuni täna terve õhtu,  onju, et me võime nagu enda jaoks selle õhtu nii-öelda ära rikkuda. Sa peaksid seeni üle vaatama ja mõtlema,  kus sa ise tahaksid seda looma näha, et kui ta tuleb sinna hetkel,  siis sa oled selleks valmis, et mina nagu automaatselt alati,  nagu enda jaoks teen, teen nagu niisugused lemmikpunktid paika,  et et kui ta sinna tuleb, siis ma pean olema selleks valmis. Mis loom see metssiga õigupoolest on, kuidas sa neid iseloomustaksid? Kui mõtleks ta nagu inimest, siis väga tugeva isiksusega,  et hästi. Ellujääja. Tuleb toime igas tingimustes, kuigi jah,  ega seal tegelikult meeldi see külm ja kalm tingimus,  aga ta tuleb sellega toime. Et, et hästi visa ikkagi teatav ja niisugune ettevaatlikkus on,  on vajalik, eriti kui tal on väiksed põrsad,  nagu keda ta peab turvama, siis ega metsiga ennast tagasi  selles pooles ei hoia, et, et see on vast üks niisugune moment. Olen kuulnud igasuguseid, et nad on üsna visad,  et siin on nii mõnigi jahimees vist puu otsas tükk aega olnud,  enne kui, kui keegi teda päästma tuleb, et  ega see siga kuhugi alt ära ei kao, et ootab,  kuni alla tuled. Niisiis tuleb olla esiteks loomade tulekuks  ja nende pildistamiseks valmis. Teiseks ei tohi neid mitte mingil juhul häirida. Kolmandaks, metssead on ohtlikud loomad,  tuleb olla ettevaatlik. Ja lõpuks, nagu ikka kõigi teiste inimeste  ja loomade vastu tuleb olla aupaklik. No täitsa eeskujulikus eas kult nagu nägid,  tal oli juba kiht ka kohaliku kasvanud, mis kasvab meile  kogu eluaeg, aga, aga juba oli ilusti ulatus välja. Oli selgelt näha. Kolme-nelja aastane kult ja oli ikkagi näha. Ta tegelikult aimas meie siin ja see selle,  seda hästi ta ikkagi kergelt närvilises olekus,  et selles mõttes ta sai meie aisu kätte,  meil on siin päris palju, on. Väga põnev oli, nüüd tuleb ainult edasi oodata. Kas metssead näitavad ennast täna meile veel? Kes nemad olid ilmselt siis üks emadest oma kolme pojaga  emis kolme kesikuga ja kes on eelmise aasta  siis põrsad? Et, et. Tegid väikse visiidi siia läbi, et aga eks nad kõik nagu  tunnetasid meie kohalolekuel. Nad ei näinud neid, aga nad tunnetasid seda,  et mõttes käitumine oli suhteliselt sarnane ettevõtet. Michel läks ära kitsi pildistama, aga siin ilmus kohe pärast  seda üks üksik vist isane. Jah, noorem kult oli see jah? Et, et see tegi oma väikse tiiru siin näha  ja nüüd Jääme jääme ootele, et tuleb äkki ka natukene mõni suurem  isend järgi, sest et tavaliselt, kui üks käib ära  ka lõhnad on juba nagu ka platsil, et, et. Suuremad ja tulla. Nüüd pärast selle üksiku noorema väiksema kuldi lahkumist  ilmusid välja niisugused nooremad ehk siis ilmselt kesikud  möödunud aastased põrsad ja nüüd toimetavad siin kaks  suuremat looma ka, aga üks tundub nagu nii suur,  et täna polegi nii suurt metssiga näinud. See tundub küll jah, et on, on veidi veidi veel vanem kult,  keda, kui see, keda me nägime. No näed, selline uhke kaader veel siit. No väga lõpetuseks kohalik kuldiugakas ei ole midagi öelda,  et sellel on juba sellist iga ja ja prestiižina veel võimsust,  võimsust, mina olen igatahes tänase õhtuga väga-väga rahul  ja just see, et õnnestus näha nii erinevaid metssigu  ja seda, kuidas ka iga isiksus erinevalt käitub. Seda küll jah, et väga korda, ainult täitsa uhke pilt  ja niisugune suurus ja võimsus on siin näha,  et mis mul see pildi juures meeldib, võibolla see,  et kesiku on ka kõrval, tekib kohe see dimensioon,  et on näha, kuidas on suur isa on ikkagi suur ja,  ja kesik on veel ikka kasvamisruumi väga palju,  et igatahes ma tänan väga sind ja Michelit,  et mulle sellise võimaluse andsite naissaarel metssigu pildistada. Ja ma loomulikult soovin teile ka ilusaid momente  ja häid kaadreid. Aitäh väga. Vaadake, kui kartmatud on need sead. Me oleme siin praegu samal ajal samas kohas  ja mets seal. On päris julgeks läinud siin õhtu saabudes päike loojub ja. Siis veel lahkuda, et natuke. Liiga palju siin.
