Levinud ütlus on, et armastus käib kõhu kaudu ent üha rohkem  saab selgeks, et tegelikult käib kõhu kaudu veel palju muudki. Näiteks kinnitavad uuringud, et meie soolestikubakterid  mõjutavad otseselt ka ajutegevust ehk et võiks öelda,  et ka tarkus käib kõhu kaudu. Aga ka see pole veel kõik. Tänases saates uurimegi, kuidas kõhus toimuv meid mõjutab  ja kuidas meie saame mõjutada kõhus toimuvat. Professor Elin Org uurib Tartu Ülikoolis inimese mikrobioomi. Mikrobioom on mikroobide kogum, mis koosneb bakteritest arheobakterite,  viiruste, st ja seentest. Iga inimese eri kehapiirkondades on talle iseloomulikud  mikroobikooslused ehk mikrobioom, mille väljakujunemist  ja püsimist mõjutavad kogu elu vältel mitmesugused tegurid. Kui inimesel on umbes 20000 geeni igas rakus  siis mikroorganismidel on üle mitmesaja korra rohkem,  sest neid on väga palju. Meil erinevaid igalühel on oma geneetiline materjal  ja see, mida kõik nad toodavad meie ainevahetuse  produktideks ja kuidas nad mõjutavad meie tervist väga  erinevatel tasanditel. Nii et seetõttu on mikrobioom ülioluline just nimelt meie  tervise ja heaolu seisukohalt. Kuidas ja kui palju mikrobioom elu jooksul muutub? Kui me räägime inimese soolestiku mikrobioomis,  siis me teame, et praeguste teadmiste juures,  et see mikrobioom peab olema mitmekesine,  mida see tähendab, On see, et meil peab olema väga palju  erinevaid liike ja see mitmekesisus nimelt on elu alguses  väiksem ja kuskil kolmandaks eluaastaks,  siis saab selliseks stabiilseks ja samuti hakkab natukese  mitmekesisus alla minema elu teises pooles. Mis asjad põhiliselt mikrobioomi tervist mõjutavad? Neid tegureid on väga palju ja seetõttu ongi mikrobioomi  päris keeruline uurida, jällegi tuues võrdluseks inimese genoomi,  et kui me võtame inimesel lapsel näiteks sündides tema DNA,  siis me võiksime seda sisuliselt terve elu sellest ühest  proovist ja uurime. Aga mikrobioomi puhul on tõesti neid muutujaid väga palju,  et mikrobioomi mõjutab väga suures osas toit,  teda mõjutab keskkond, teda mõjutavad ravimid,  erinevad haigused, meie enda geneetika, et samuti vanus  ja sugu, et, et tegelikult neid mõjutajaid on väga palju erinevaid. Kuulsime siis lisaks toidule, keskkonnale,  vanusele ja muudele teguritele mõjutavad soolestiku  mikrobioomi heaolu ka erinevad rohud. Kui antibiootikumide kahjulik toime seedesüsteemile on  laialdaselt teada, siis Tartu Ülikooli teadlased uurivad,  milline on muude ravimite, nagu näiteks antidepressantide  mõju meie soolestiku mikrobioomile. Sa oled uurinud erinevate ravimite ja mikrobioomi koostoimet,  mis sa teada oled saanud? Me oleme keskendunud just nimelt soolastiku-mikrobiomi uurimisel,  seni. Teiste nii-öelda mikrobiomikoosluste kohta me  nii palju ei tea, kuigi need mikrobioomi kooslused on meil  kõikjal naha peal ja muu muudes siis keha erinevates  paikades küll aga tõesti soolestiku kohta me teame,  et, et väga suur proportsioon nendest ravimitest,  mida me igapäevaselt tarbime, mõjutavad siis seda kooslus  kuidagi viisi noh, näiteks mingisugused ravimid,  mis meie koostööst siis mõjutavad lisaks antibiootikumidele,  mida võib-olla inimesed rohkem teavad et nendeks on  siis näiteks antidepressandid näiteks erinevad vererõhuravimid,  diabeediravimid, antipsühhootikumid ja tegelikult need ravimiklassid,  mis, millel siis mingit tüüpi mõju mikromämil on,  need on ikkagi väga laialdased. Kui võrrelda antidepressantide ja antibiootikumide mõju,  siis kumb on mikrobioomile halvem? Mida meie oleme vaadanud tegelikult lisaks sellele,  et kuidas meie see ravimi tarbimine täna mõjutab mikrobioomi? Me oleme ka vaadanud seda, et kuidas näiteks pikaaegne  ravimite tarvitamine mõjutab mikrobioomi  ja ma ütleks, et just sealt tulevad kõige suuremad vahed sisse. Ehk siis antibiootikumid, justkui kui me vaatame täna kasutamist,  siis nende mõju on üsna sarnane see, mida me suudame tuvastada. Siis seoses antidepressantidega, aga kui me vaatame nüüd  pikaaegset kasutamist, siis see antibiootikumide pikaaegse  kasutamise mõju on ikkagi jäävam. Kui kauaks jäävad võetud ravimid meie mikrobioomi mõjutama? Et antibiootikumide võtmist on tegelikult tuvastada viie  aasta tagant, ehk siis, kui ta oleks vahetult võtnud  antibiootikume ja me näeksime muutust mikrobiomis,  mis on eeldatav siis tegelikult osa nendest muutustest on  tuvastatavad siis, kui antibiootikumi viimati võeti rohkem  kui viis aastat tagasi. Ehk siis need muutused on püsivad ja, ja tegelikult antibiootikumidega,  see on ka niisugune tulemus, mis võib-olla ei olegi niivõrd teada,  et, et ongi arvatud, et see mikrobiomi kooslus taastub  siis mõne kuu järel pärast antibiootikumikuuri tarvitamist,  aga nüüd nüüd on üsna selge, et seda oleme näidanud meie  ja teised, et nii see ei ole tegelikult. Aga pärast antibiootikumi kuuri läbitegemist. Kui ma võtan peale probiootikume, kas sellest on kasu? Et selleks, et profülaktiliselt niimoodi kas  siis mikrobiomi kooslust kaitsta või siis mikrobiomi  kooslust pärast antibiootikumi kuuri taastada,  selleks ei ole praegu teaduslikku põhjendust et see  tõendusmaterjal on üsna nõrk. Ja teine asi, kus proviakutikumidest võib kasu olla,  on see, et kui meil tekib mingi komplikatsioon  antibiootikumide tarvitamise järel näiteks kõhulahtisused,  siis on mõned näited, kus probiootikumidest võib kasu olla. Aga, aga jah, kuna me ei tea näiteks, mis on terve mikrobiomet,  siis sellist mikrobiomi tasakaalu taastamise väited,  et seal tegelikult teaduslikku tagapõhja ei ole Kas ravimite poolt tekitatud negatiivset mõju on võimalik  mingil moel ka tagasi pöörata? Praegu ma ütleks, et kõige parem nõuanne,  mis on, on üsna igav, et ta on selline lihtsalt  tasakaalustatud toitumine millele tasuks rõhku pöörata,  kus, kus on, kus on meil tõendusmaterjal taga on see,  et kiudained on mikrobioomile vajalikud. Et seda eestlased ja üleüldiselt läänemaailm kipub natuke  liiga vähe tarvitama. Parim nõuanne oleks lihtsalt mitmekesiselt toituda,  kuigi see kõlab igavalt. Kas mikrobioomi muutuste hirmus tasuks mul äkki  antibiootikumi kuur läbimata jätta? Neid ravimeid tuleb võtta. Me üritame mõistatada, mis nende muutuste põhjuseks on ja,  ja küll me leiame siis edaspidi lahendusi. Rääkides mikrobioomi ja ravimite vastastikmõjudest huvitab  teadlasi ka teine pool ehk kuidas mõjutab mikrobioom  ravimite efektiivsust. Teades, et ravimite mõju inimestele on erinev,  võiks tulevikus personaalset mikrobioomi analüüsides kätte  saada just selle patsiendi jaoks kõige efektiivsema ravimi  ja selle koguse. Kuidas ma tean, millises seisukorras minu mikrobioom  parasjagu on, et kas on mingisugused sümptomid,  mida peaks jälgima? Ma võiks öelda, et kui me tunneme ennast tervena,  et, et, et meie näiteks kõht käib ilusti regulaarselt läbi  ja meil ei ole vaevusid ja, ja me suudame toitaineid toitu  taluda ja, ja, ja süüa väga erinevaid toitaineid  ja sellest ei teki probleeme, et siis me võime nagu eeldada,  et see mikrobioom on, on meil terve. Aga siin jah, head võimalust praegu ei ole,  sest tegelikult teadlastena me aga ikka pusima  selle Selle küsimuse alla, et mis see on, terve mikrobioom,  mis see hea mikrobioom on, et, et me ei tea  ka siin praegu väga täpselt vastust, et mis kõik oleneb millises,  nagu kontekstis me vaatame. Et kui me vaatame mikrobioomi, siis nagu ma ennem ütlesin,  sinna kuuluvad väga paljud erinevad mikroorganismid ja,  ja mikroobe või baktereid endid on ju tohutult palju,  et soolestikus igal inimesel on mitusada erinevat liiki  bakterit ja kõik need toimuvad seal nagu see on nagu selline  suur ökosüsteem või kooslus ja seal on oma tingimused  ja seal on oma suhted, et üks mikroob vajab teist või,  või kasutab ära või elutegevuseks ja sellist dünaamikat  ja seda omavahelise koosluse koosmõju. Need on need, nii paljud küsimused, mida me teadlastena veel  peame avastama ja aru saama, mis tegelikult toimub seal ütleme,  soolestikus meil ja kuidas, kuidas need mikroobid omavahel  ja mis on siis igal inimesel nagu selline kõige parem kooslus,  sest. Igal inimesel, meil on väga erinev mikroobikooslus,  et ei ole sarnane ja, ja, ja seetõttu on väga keeruline öelda,  mis siis on see õige või terve inimese mikrobeo. Aga Eestis tegutseb iduettevõte, mis teostab mikrobioomi teste,  et anda seeläbi põhjalik ülevaade sinu kõhus toimuvast  ja see info võiks olla oluline näiteks selleks,  et oma toitumist korrastada ja seeläbi tervislikumat elu elada. Testi tegemine on väga lihtne, võtad kodus proovi  ning seejärel saadad selle proovi analüüside tegemiseks  ettevõttele tagasi. Mina olengi siin kohe oma proovi postitamas  ja saate lõpuks saame teada, mis minu kõhus toimub. Kui veel mõnikümmend aastat tagasi haarati kõhuhädade puhul  söetableti järele, siis tänapäeval on pigem inimeste  esimeseks eelistuseks probiootikumid. Tartu teadlased on olnud probiootikumide arendamisel  ja uurimisel pikalt esirinnas. Järgmiseks lähme ja vaatamegi, millised on  selle maailma viimased olulisemad arengud? Probiootikumid on kasulikud mikroobid, mis kindlas koguses  sisse võetuna mõjutavad positiivselt inimese mingit keha funktsiooni. Kuigi eelkõige kasutatakse prooviootikume seedimishädade  korral võib neist kasu saada terve keha. Et see, milline probiootikumillisele terviseprobleemi vastu töötab,  et, et see sõltub sellest konkreetsest mikroobist,  aga samuti ka sellest, millega teda kombineeritakse,  et põhimõtteliselt tõesti on olemas liigese tervisele on  sellised üldise mõjuga probiootikumid, mis parandavad  lihtsalt seedimist. On selliseid, mis mõjutavad mingeid konkreetsemaid kehafunktsioone,  näiteks kasvõi vererõhku või kolesteroolitaset. Peres, kus need kasulikud mikroobid kinni püütakse,  millest siis edasi probiootikumid välja arendatakse? Üldiselt on rusikareegel see, et kellele ta on suunatud  umbes sellest keskkonnast võiks ta ka olla pärit inimeselt inimesele. Kui me töötame välja loomseid probiootikume koduloomadele,  farmi loomadele, siis selle looma mikrobiootast Aga aga võib ka, võib ka taimedelt isoleerida  ja seda on ka praktiseeritud. Probiootikumid aitavad muuhulgas inimese seedimist korrastada,  aga väidetavalt teeb sedasama ka hapendatud toit. Et mis vahe on siin laboris toodetud probiotikumil  ja näiteks kimtsil? Nagu ka sai öeldud? Probiootikumi definitsioon ütleb, et mikroobikultuur  kindlasti sissevõetuna, mis toetab teatud kehafunktsiooni  fermenteeritud taimne materjal sisaldab väga palju erinevaid mikroobe,  see on segakultuur, see, milline seltskond seal parasjagu  selle kapsa peal üles kasvab, fermenteeritud kapsa peal või,  või siis ka kimpsi peal, sõltub sellest,  kus see taim on kasvanud. Milline tema, mulla mulla pinnas oli, kas vihma 100 si sadand,  oli kuum, kuiv või külm. Et sellest sõltub ka see mikrobiota, nii et see on  defineerimata mikroobi kooslus mis iseenesest ei ole  kahjulik kindlasti, kuna ta on piimhappeline käärimine,  hapukapsad, igasugused hapendatud juurikad sisaldavad  ka kasulikke ühendeid, nii vitamiine kui  ka kui ka orgaanilisi happeid. Lisaks sellele kiudaineid, nii et seedimise seisukohalt on  ta kindlasti väga vahva madala kalorsusega. Sööge terviseks, aitab ka saleneda. Aga probiootikum ta kohe kindlasti ei ole. Keda me siin Petri tassides näeme, vist tulebki öelda ju,  keda me siin näeme, sest elusolendiga. Ta on ikkagi elus, jah, no see on jah, vaieldav,  et maitse küsimus, kas, keda või mida, aga noh,  kuna ta on elus, siis ta ikkagi vist keda? Kes need on, et siin on nüüd siis võetud see nüüd taimne materjal,  antud juhul siis ütleme tõesti, et see kapsa versioon,  eks ole, nii-öelda et kui me külvame siis  selle välja, siis kasvab seal igasuguseid elukaid peal,  et ta ei ole mitte ühesugune, vaid on, on segakultuur,  nagu te näete, et erinevad need kolooniad on erineva kujuga,  see tähistab ka erinevaid mikroobiliike. Ja, ja kui te külvate ka inimese rinnapiima  või rooja välja siis pilt on sisuliselt samasugune,  ta on hästi heterogeenne. Ja siis esimene etapp ongi see, et te hakkate neid siit üles korjama,  kes tunduvad siis potentsiaalselt õiged. See on asjade algus, see on päris päris algus. Ja kui te võtate selle algmaterjali, kus te midagi tahate  isoleerida teil ei ole veel seda potentsiaalset kandidaati olemas,  te otsite. Alles alustasite nii-öelda missi valimistega. Aga millised on viimase aja põnevamad arengud  ja avastused probiootikumide maailmas? Need uuemad suundumused on siis teise põlvkonna  probiootikumid ehk siis võetakse järjest rohkem kasutusele  inimese mikrobiotast pärit teisi mikroobe  keda varem ei ole inimtoiduks kasutatud,  aga kes on samuti inimese tervist toetavate omadustega. Üks, mis meie kõhtusid alati rõõmustab, on hea toit. Paraku kipuvad tänapäeva inimesed üle sööma  ja ülekaaluliste inimeste hulk maailmas kasvab kiiresti. Euroopas on juba tervelt 59 protsenti täiskasvanutest kas  ülekaalus või rasvunud. Järgmiseks uurimegi lähemalt. Kuidas on rasvumisest saanud epideemia ja  mil moel on omavahel seotud ülekaal ja inimese vaimne tervis? Tartu Ülikooli käitumisgeneetika kaasprofessor Uku Vainik  sai möödunud aastal Euroopa teadusnõukogult alustava  teadlase grandi suuruses poolteist miljonit eurot et uurida  rasvumisega seotud käitumuslikke ja geneetilisi seoseid. Vainiku teadustöö tulemusena võiks selguda,  miks osadel inimestel kaalu alandamine õnnestub,  kuid teistel mitte. Samuti on töögrupi eesmärk leida uusi võimalusi ülekaaluga võitlemiseks. Millest see tuleb, et rasvumine on muutunud ülemaailmseks epideemiaks? Meil läheb väga hästi, et. Inimesed on. Kogu aeg unistanud. Pudru mägedest ja piimajõgedest. Ja nüüd tänu tehnoloogilisele innovatsioonile lõpuks suutnud  ise need valmis teha, need pudrumäed ja piimajõed. Ehk siis me oleme väga osavad toidu kasvatamisel  selle transportimisel, selle lahti koos lahti võtmisel  ja uuesti maitsvalt kokku panemisel ja see kõige juures on  see ka odav. Niimoodi ongi meil toit, mis on väga maitsev,  kogu aeg ja pidevalt kättesaadav ja siis tundubki,  et on loomulik toiduga liialdada. Mõnes mõttes, et küsida, et miks juba kõik paksud pole,  kui kogu aeg toitu pakutakse. Aga miks ei ole? See ongi huvitav, et osadel inimestel on geneetikas  tungtoiduga liialdada, kui seda pakutakse  ja teistel seda ei ole. Ja kõige viimane teooria arvab, et see on lihtsalt selline  juhuslik geenitriiv. Et kui. Inimesed või inimese eellased muutusid nii targaks,  et keegi enam neile jahti ei pidanud. Et nad ise olid need, kes jahti pidasid ja teised neid taga  ei ajanud, siis ei olnud enam nii oluline olla,  nui neljaks, sale. Millist rolli mängib rasvumise juures elustiil  ja kui oluline osa on geenidel? Geneetika annab inimesele niisuguse potentsiaali kuidagi  käituda ja elustiil. See on lai mõiste, aga laias laastus inimese käitumine  ja see on ka oma oma mõttes seletatav natuke geneetikaga. Aga geneetika ei ole kunagi inimese saatus. Et see, et inimesel on ülekaalu potentsiaal,  ei tähenda seda, et see peab juhtuma. Aga kas ja kuidas on omavahel seotud inimese kaal  ja tema vaimne tervis? Kui ma alustasin oma doktorikraadi, siis jah,  ma püüdsin aru saada, et millised käitumised võiks olla  ülekaalu taga, sest kuidagi peab inimene energiat saama  ja see on ehk läbi söömise. Ja me leidsime, et inimese nii isiksus, kuidas ta mõtleb,  kuidas, mida ta tunneb kui ka inimese kognitiivsed,  võimed, ehk sellised mõttemustrid ja nutikus on ülekaaluga seotud,  et inimesel, kellel on ülekaal, on sageli kõrgem ärevus  ja madalam meelekindlus. Ja kohati ka natukene madalam selline vaimne teravus. Nüüd hiljuti oleme hakanud vaatama seda põhjuslikkust,  et kasutades nii geenivaramu andmeid kui  ka mujalt välismaa andmeid, kaksikuid ja longitud andmed  ehk kus on andmed mitu korda mõõdetud. Need kõik näitavad seda, et inimese isiksuse testi vastused  on hoopis ülekaalu poolt põhjustatud. Ehk siis see, kuidas inimene isiksus teistele vastab,  on mõjutatud sellest, milline tema keha on. Mis süholoogidele väga põnev, et kuidas mitte ainult aju  mõjuta keha, vaid ka keha mõjutab aju. Kuidas siis ikkagi oleks kõige mõistlikum ülekaalulisuse  ja rasvumise vastu võidelda? Ja kõik need mustrid, millest me räägime,  need kehtivad Suurte uuringute peal et kui me näeme ühte inimest tänaval,  kes on ülekaaluga või kes on siis sale, siis me tegelikult  ei tea, milline tema isiksus on. Et inimesed on õnneks. Väga erinevad ja piisavalt palju. Paistab, et on ka inimsellist isiklikku värvi sees,  mida, mida, mida me psühholoogi veel ei oska mõõta  ja võib olla, ma ei oskagi kunagi mõõta,  aga samas trenni näitavad seda, et kui inimesed suudavad  leida endale viisi, kus kaalu, langetada seda sageli,  nad tunnevad ennast paremini. Ja nad tahavad seda teha. Ja ma arvan, et see on siis nii ühiskonna kui  ka siis meie kui üksikinimese aitaja, nagu ülesanne neid  võimalikult häid tööriistu võimaldada. Sellest, kui ma oma mikrobioomi proovi posti panin,  on nüüd möödas umbes kuu. Vahepeal on seda laboris põhjalikult analüüsitud  ja nüüd on aeg tulemused teada saada. Mis siis selgus, millises seisus minu soolestiku mikrobioom on? Sinu tulemus on tegelikult üpris ma ütleks keskmine. Omajagu nii-öelda paranemisruumi on eelkõige just seetõttu,  et sinu soolestiku Mikrobioomi mitmekesisus võiks olla oluliselt. Kõrgem ja, ja liike võiks olla ka rohkem. Siin testiraportis, siis on välja toodud  ka väga konkreetsed toidud, mida minu mikrobioma Vaja, mida ma peaksin vähendama, et vaataks nendele korraks otsa. Toidud, mida sinu mikrobeem vajab, ongi kirjas hästi  spetsiifilised taimsed, toidud eelkõige need on seotud  siis mõnede bakterite näiteks vähesusega  ja selleks, et nende bakteri sellist arvukust  või kogust nii-öelda turgutada, nende elujõulis jõulisust  turgutada on hea, kui sa sööd näiteks mõnel juhul siin banaan,  riis, kartul, need on kõik nagu tärniga. Ja see ongi üks selline kummaline soovitus,  võib-olla siin raportis aga samas hästi oluline teadmine,  et näiteks banaan, mis on toores, see on  siis see, mida on sulle soovitatud siukest tooremat,  banaani, selles on olemas näiteks resistentne tärklis. See on konkreetselt mõnedele bakterite toiduks. Küpses banaanis, seda tärglist näiteks enam ei ole. Ja siin on veel siis mõned marjad, pohlad,  jõhvikad, linaseemned joomega kolm rasvhapet,  ilmselt siis ma peaks võib-olla isegi nagu toidulisandina  seda juurde võtma või, või lihtsalt rohkem kala sööma. Jah, kala on vast kõige parem hommega kolmeallikas üks-kaks  korda nädalas kala süüa võiks olla täitsa piisav. Aga ka chia seemned, kanepiseemned, kanepõli,  linaseemned annavad seda hoomega kolm rassapaid,  aga ka näiteks kanaliha ja loomseid tooteid,  nendega peaksin piiri pidama ja et selline teine kuldreegel  mikrobioomi osas on just süüa siis 80 protsenti taimset  toitu 20 protsenti, olgu siis loomne, mis tähendab  nii liha, muna, piimatooteid aga muu muul juhul jah,  taimede osas, et võiks olla see mitmekesisus,  et 30 taime nädalas ja see ei piirdu siis ainult jällegi  nende köögiviljadega, aga samas ka teraviljad,  kaunviljad, seemned-pähklid ja, ja veel,  et näiteks erinevad värvitaimed juba loevad nagu omaette,  onju, et, et see on see, mis seda mikrobioomi rikastab. Loomne toit lihtsalt mõjutab nagu spetsiifilise liike. Kui ma nüüd viingi kõik need soovitused oma elus sisse,  et mis siis paremaks läheb, kuidas mu elu paremaks muutub? No mikrobioom on seotud nii seedimisega protsessiga kui  ka tegelikult näiteks meeleoluga Kuna noh, meie soolestiku mikrobioom ja need bakterid  siis oma elutegevuse tagajärjel nii muuseas toodavad  inimesele siis selliseid kasulikke ühendeid nagu isegi  vitamiinid mõned vitamiinid Eelühendid hormoonide tootmiseks ja nii edasi,  et noh, igal juhul selline tugev ja terve mitmekesine  mikrobioom on eeldus selleks, et inimene saaks ennast hästi tunda. Toit on kindlasti tänases nagu see üks kõige selgem viis,  kuidas mõjutada enda mikrobioomi just läbi  siis erinevate taimede menüüsse lisamisega. Aga samas tihtipeale ma näen, et inimene võib süüa üsna  juhuslikult suvaliselt, aga näiteks ta on väga aktiivne  ja siis tema mikrobiom on tohutult heas seisukorras,  ehk et liikumine hästi-hästi oluline ja,  ja samamoodi ka Selline. Oskus maandada stressi ehk et seda nagunii on elus on ju  igasuguseid pingeid toimetamist. Kiirustamist ja stressi. Et kui inimene suudab ennast lõõgastada iga päeva sees  ja suudab hästi magada näiteks, onju, et et oskus lõõgastuda  on ka eeldus sellele, et uni oleks hea ja  nii edasi, et tõesti see lõõgastumine, liikumine  ja toitumine on võib-olla kolm. Aastaid fotograafina töötanud Helema Jalama toidukirg on  teada tuntud oma retsepte ja köögifilosoofiat on ta jaganud  nii ajakirjades kui kokaraamatutes. Helemai me oleme tulnud siia piknikule metsa alla  ja sa hakkad kohe süüa tegema, et mis plaanid sul on? Ma vaatasin, mis mul külmkapis oli. Otsustasin, et ma poodi ei lähe. Mul on selline ongi selline põhimõte, et kui,  kui vähegi saab, siis ma ei lähe poodi, siis ma kasutan ära  need asjad, mis ma kodus on. Ja ma praegu muna. On sul mingeid olulisi põhimõtteid ka kokana? Söögivalmistajana. Ma vist ma vist täitsa tõsiselt, ma ei kasuta poolfabrikaate üldse. Et mulle tundub, et see noh, et, et mitte see toit ise  ja see toidu valmistamine, et see on kõik selline suurem  nagu suurem protsess Et mulle tõesti meeldib kõik asjad teha nagu ise algusest  lõpuni valmis. Sa ise juba oled? Väga värviline, aga su toidud tavaliselt on  ka hästi värvilised. Kas see on ka mingisugune teadlik selline skeem,  mida see järgib? Esiteks, ma tulen sellest maailmast, et ma olen olnud  fotograaf 25 aastat ja võib-olla sealt nagu kuidagi mulle  õudsad meeldivad mustvalged pildid ja, ja Toomas Hulkman on  mu hea sõber, tema pildid on mu seinte peal,  aga ma ise nagu ei, ma ei suutnud teha mustvalgeid pilte. No väga harva, väga-väga harva. Ja samamoodi see kuidagi kandus siis sinna toidu tegemise üle. No mustvalget toitu on ka suhteliselt keeruline teha. Aga see toidu, võibolla see on ka üks selline toidufilosoofia,  et mida rohkem värve taldrikul koos ma võtsin isegi oma  rõdult kaasa, väiksed lillekesed on ju, sest sellist värvi  nagu toidus ju tavaliselt väga ei ole sinist,  lillat, hele, sinist. Et see vikerkaar taldrikul, noh, see on minu jaoks ideaal. Aga aga kuidas toitu süüa, nii et, et tõesti see nauditav oleks,  et see oleks ainult kõhu täitmine, vaid,  et naudin, see ei oleks ainult toitumine. Et ma arvan, et võib-olla ei ole isegi ainult see ei ole oluline,  et mida sa sööd, vaid, et kuidas sa sööd,  kellega koos sa sööd. Kuidas sa sellesse nagu kuidas sa sellele aega pühendad? Kui palju räägitakse sellest vaimse tervise  ja ja söömise või ülekaalu ja söömise omavahelises suhtest,  et siis. Mulle tundub, et tegelikult võib ju kõike süüa,  aga, aga nagu niimoodi mõistusega Lähen kohe siia muna kallale tõid hoolega lahke,  ei rääki niiseega, aga ma lähen. Niisiis tänasest saatest võiks kõige muu kõrval jääda kõlama mõte,  et kui tahate olla terved ja õnnelikud, siis sööge  võimalikult värvilist ja võimalikult mitmekesist toitu. Head isu.
