Balti riikide kaitseministrid leppisid märtsis kokku
Venemaaga piirnevate aladele tulevas balti kaitsevööndis,
mille raames ehitataks Eesti piirialadele kuni 600 punkrit.
Punkriliin on planeeritud Peipsi järvest põhja poole
ning Peipsi järvest lõunasse.
Kagunurka punkreid peaksid jääma piirist kuni 40 kilomeetri kaugusele.
Oktoobris hakatakse katsetama punkrite prototüüpe,
räägib riigi kaitseinvesteeringute keskuse taristuosakonna
juhataja Kadi-Kai Kollo. Me oleme välja valinud, et kolm erinevat lahendust betoonpunkrites,
mida hetkel toodetakse ja me hakkame neid katsetada,
tama selliselt, et seejärel valida välja üks standard,
mille järgi me siis kõik need ligi 600 punkrit ühel hetkel
toodame punkrite paigaldamisega olemas sealmaal,
et, et me oleme praegu kaitseväega, täpsemalt kokku leppimas
vastavalt nende operatsiooniplaanidele, kuhu need punkrid
kõige paremini sobituvad. Ühegi eraomanikuga punkrite rajamiseks veel kokkuleppeid
sõlmitud ei ole. Me igal juhul, nagu tahame neid punkreid pigem paigaldada riigimaadele.
Aga kui on vajalik eramaade omanikega läbi rääkida,
siis siis neid läbirääkimisi me saame hakata tegema selle
aasta lõpust järgmise aasta algusest. Selle aasta lõpus ja järgmise aasta alguses peaks kohale
jõudma mitmesugused tõkestusvahendid, mis raskendaks
vaenlasel juurdepääsupunkri liinini.
Need tõkestusvahendid on näiteks okastraat,
komistustraat või mitmesugused betoonist elemendid.
Punkrid ise peaks plaani järgi valmima 2026. aasta lõpuks
ning kogu projekti maksumus on kuni 60 miljonit eurot.
Esimeseks etapiks on riik eraldanud praegu viis
ja pool miljonit eurot. Kui me esimeses etapis soovime ära osta kõik tõkestusvahendid,
mida me oleme juba lepingusse saanud ja ootame tarneid
ja samamoodi me saame selles esimeses etapis juba startida
maade omandamise maade omanikega, kokkulepete sõlmimisega
siis järgmised etapid sisaldavad konkreetsed punkrite
ja punkriliinide rajamist.
