Purtse jõestiku korrastamise oluline osa oli püssi paisu
eemaldamine ja kärestik kalapääsu rajamine.
Selle abil saavad mere ja jõgede vahel liikuda erinevad siirdeliigid,
räägib Keskkonnaagentuuri direktor Taimar Ala. Ennekõike meriforell ja lõhe jõesilm aga ka väga palju
mitmeid teisi liike ja üldse mitte vähem oluliseks ei saa
pidada ka kogu elustiku, sealhulgas setete vaba liikumist,
mis on üks üks meie eesmärke. Läbipääsualale on ehitatud erinevad lahendused,
räägib ehituse projektijuht Tarvo Klaasimäe. Keskmine sügama saan madal voolusängis, et kui on sellised
ilmad nagu praegu, et vihma pole palju tulnud,
et vett on vähe, selliseid kalad ikkagi üles saaksid ühest
kitsast sängist, aga kui suurem vesi tuleb,
siis peab saama üle laia paisu kõik alla voolata. Kohalike sõnul vaadatakse põnevusega, kuidas Purtse jõgi
kond järk-järgult korda tehakse.
Loodetakse, et riik leiab raha ka seni veel korrastamata jõe
osa tööstusreostusest puhastamiseks, räägib kohalik elanik
Laila Meister. Seda on ikkagi unistatud, jaa jaa, eriti kui seda on tehtud,
siis on iga iga lõik, on väga suur võit,
et jälle jälle on üks üks lõik saanud puhtamaks,
aga selliseid kohti, kus on veel väga tugevalt seda reostust
just kallastes, et ikkagi inimene oma kinnistu piires olevat
jõe kallast ei saa kasutada, sest ma ise ka ei saa minna jõkke,
et ei taha seda üles sonkida.
Sealt. Püssi kalapääsu ehitus läks maksma 450000 eurot.
