Tere õhtust. Sellel hooajal alustame uue saatesarjaga nipet,  -näpet, see on käsitöö ja kodukultuuri ajal alane saatesari  mis on mõeldud väga laialdasele vaatajaskonnale. Meie teemade ring saab olema väga lai. Me räägime villase lõnga värvimisest, kanga värvimisest. Õpetame, kuidas võtta lõikeid erinevate lõikelehtede pealt. Räägime sellest, milline peaks välja nägema moodne kampsun  ja krae õpetama, kuidas teha kunstlilli ja näpunööri. Ja teemasid on veel palju. Loodame, et meie saated saavad õige laialdase vaatajaskonna,  et meie saadetes saab õpetust algaja ja uusi mõtteid  ja ideid juba staažikas käsitöö tegija. Praegu on naisperel muidugi kiired päevad,  kiire aeg, aga õige pea tulevad pikad sügisõhtud  ja siis on Eesti naine ikka näputööd teinud. Selleks aga on vaja materjali. Ja meie tänane esimene saade ongi. Nendele, kes sooviksid värvida villast lõnga,  taimsete värvidega? Põhjusi, miks see vana oskus on jälle au,  see sisse tulnud, on mitmeid. No inimene tahab loodusesse tagasi minna,  poevärve on vähe saada ja lõpuks vist kõige tähtsam,  et looduslik ainetega värvitud lõngad on hästi pehmed,  armsad, need toonid omavahel väga kenasti sobivad  ja nendest on väga kerge käsitöö esemeid teha. Nüüd millega värviti, eks värvimise kunst on väga vana. Arvatakse, et sama kaua, kui kangast inimkond oskab kududa,  värviti ka taimede ga, see on siis kuskil 6000 aastat  ka meie Eesti aladel osati ammu-ammu juba taimedega värvida  ja väga palju kasutati seda võimalust möödunud sajandi keskpaigani,  aga siis tulid juba poevärvid ja hakati muidugi  intensiivseid ja erksa värvilisi poe värve hoolega kasutama,  aga tänapäeval me oleme siis jälle jõudnud looduse juurde tagasi. Ja väga paljud käsitöö tegijad oma värvid oma lõnga värvivad  taimsete värvidega. Et millega siis värviti? Vaatajad ehk teavad, et kõige rohkem värvi annavad sibulakoored,  lepakoored, kase ja vihalehed. Need on enamlevinumad väärvained, aga siin on meil käepärast  ka mõningad nii, siin on nüüd lepakoored kuivatatud,  olgu kohe öeldud, et need ei ole mitte kooritud kasvava puu küljest,  vaid vaid võetud küttepuudelt. Nii et oleme väga ettevaatlikud, kui seda taimmaterjali  loodusesse muretsema lähme ja värvimiseks,  siis on sobilik nii värskelt kooritud koor kui  ka kuivatatud koor ja isegi kuivatatud koor annab  intensiivsema tooni. Edasi, selline kase käsn või tael tahab muidugi eelnevalt  saada pikka leotamist ja keetmist, enne kui see värvaine  siit värvivedeliku jõuab. Kuusekäbid on ammust aega tuntud, väga hea värvimaterjaliga  ja head on just talv läbi maas seisnud käbid,  mis on seest natukene veel niiske, kui nad päris ära  kuivanud on, siis nad värvaineid nii palju ei eralda. Nad tahavad lihtsalt väga pikka leotamist saada. Ettevaatust aga selliste värskete tooreste käbidega  värvimisel nad annavad küll värvainet, aga ühtlasi annavad  nad värvi vedeliku ka väga palju vaiku ja seda me villase  lõnga küljest mitte mingil juhul enam ära ei saa. Skandinaaviamaades ja ka Eestis on ammust aega kasutatud  värvimiseks ka samblaid, samblid ja puuhabemeid annavad väga  huvitavaid toone. Ei vaja ka täiendavat peitsimist, kuna nad sisaldavad ise peitsainet. Vanemad inimesed ehk mäletavad, et vanasti pandi samblikega  värvimisel samblikud ja lõngad vaheldumisi värvipa  ja hautati neid siis ja laigulised ei olevat lõnga jäänud. Lapsed aga pandi hiljem neid samblatükke sealt lõngadest  välja noppima. Ja vaat niimoodi looduses käies me leiame  siis iga puu ja iga põõsa küljest midagi,  mida värvimine ks annab kasutada. Ja iga kord ei olegi vaja kaugele välja sõita,  et värvi materjali muretseda vaid me saame seda üsna kerge  vaevaga kätte. Kõige parem aeg värvimismaterjali muretsemiseks on  jaanipäeva ümbrus, aga materjali võib ka valmis kuivatada. Talveks. Ja igal ajal on loodusest üht-teist saada,  mida värvimiseks kasutada. Käsitöö tegijad teavad, et värvimiseks vajalikke taimi saab  metsast niidult, põllult, aga täna me tegime natukene kavalamini,  tulime ühte linna lähedasse koduaeda ja Liivia Kiviloo,  palun, mida me siis siit nüüd leidsime värvimiseks? Oi, loodus on nii rikas värvide poolest,  et siin ei tule kunagi puudu ja ei ole karta,  et üks või teine taim ei värvi, kõik värvivad. Ja siin meie ees ongi näha kõrvitsa isasõiet. No faktiliselt ära õitsenud, kõrvitsad ja see on tore värv,  siit saab niisugust oranžikat kollakat värvi,  siis naadi lehed, no näete, see on umbrohi,  meie ajad aedades se seda tohutu hulgal ja sellega saab  värvida niisuguseid ilusaid mahedaid, rohelisi toone võib  tekkida siis on redised ja mis siis nendest saab,  nendest saab ka redisega värvitud toon, on siin  siis on võilillet, noh, praegu meil korjasime siin lehti,  siit võib tekitada rohekaid toone, pesetoone,  aga kui võilille võtta, siis võililleõitest võib saada  niisuguse neid kollakaid toone. No ütlemata kenad on ju ära õitsenud Talia lehed  või nõndanimetatud lehed, siit saab lillakad punakad tekitada. Väga meeldivad toonid, võib saada rabarberist,  näete, niisugused katkinud ja nälkjate poolt söödud lehed  ja siin on just värvitud rabarberiga võib väga ilusa tõrna  tooni saada. Siis perenaised, kui keedavad punast, peeti te  siis seda keeduvett, et ei maksa kunagi minema visata,  sellest võime jälle teha lõnga värvimist  ja see on nüüd punaste peetud keeduvesi,  see on juba teine värvimine. Nii et esimene on veel tugevam, see on teine värvimine. Siis võtame kart, tuli lehed, nendest saab rohekaid toonia. Siis võtame need kasvud, mis me tomat sellelt ära nopime,  isegi riknenud tomatit, võime värvida, ilusaid rohelisi  toone tekitada. Võtame musta sõstra lehed, nii need ju langevad,  varisevad maha, sügisel nagunii hävivad,  me võime neid kasutada jälle ilusaid toone võib tekitada  siis haruldased on kõik niisugused ära õitsenud lillelõhed,  nagu siin roosidelt varisenud või ükskõik  mis lilled, mis varisevad maha ka vaasis toas ei tasu minema visata,  nendega võib väga vabalt värvida ja ilusaid ilusaid toone saada. Siis võtame õuna. Me sööme õuna, viskame südamiku minema või koored,  koorime, viska minema. Tegelikult koor, õunakoor ja südamik värvivad samuti väga hästi. No siis väga meeldivad, on ju seened, me korjame seened ja,  ja me võime korjata värvimise jaoks isegi ussitanud seened  kõik ja, ja kui on tegemist pilvikuga ega  siis pilvikud, meie ei saa ju noh, kohe toiduks tarvitada,  siis me peame teda kupatama ja kui on punapilvikud veel,  siis saame ilusa roosa tooniga lõnga. Nii et kõik seente kupatus, veed väga hästi värvivad. No siis võtame metsas saadud igasugused samblad  ja no absoluutselt kõike, kõike võime kasutada,  sest kõik värvib, see oleneb ainult värvijast,  kui ilusaid toone ta oskab tekitada. Nii kui nüüd oleme materjali ära korjanud,  mida me temaga edasi peame tegema, oletame,  et me samal õhtul värvida ei saa või ei taha. Töövahenditest on väga lihtsad vahendid,  kõik kui teha lihtsa tehnoloogiaga noh, värvimiseks peab  olema kindlasti eraldi poemaileeritud pott,  sellega muud enam teha ei saa. Ja niisuguse 50 meetri lõnga värvimiseks on selline vot just sobiv. Ja nüüd mõõdud on väga naiselikud ja lihtsalt kaalu järgi  joosta ei ole vaja. Kui on niisugust lilleõie. Kroonlehed siis üks tee klaasi tass siia panna neid lehti  nii ja keev vesi peale kaan peale ja seisma hommik kuni  õhtul teha või lõunal, noh, kuidas taimi korjatakse hommikul  kurnata protsess juba pärimisprotsess läheb edasi,  millest hiljem räägime. Nii siis kui vahest meil sadestub midagi seal,  peened lehed on okkad või nii edasi siis on vaja kasutada  küll sõela läbi, kurnata. No ja kui meil ei ole Marlet käepärast ja seda ei ole tihti saada. No palun väga põlvikuid, vanu kapron, sukkpükse sukki on  kõik olemas, siin on ka üks põlvik kinni köidetud,  sel ajal ümber pandud, see on väga hea tihend  ja kõik vana kraam jälle ära kasutada. No siis on vajalik võib-olla niisuguste seente  ja mõne asja puhastamiseks niisugust sõelakest  ja siis see on seenenuga, selle otsaga on väga hea  siis peitsained panna, see on nagu mõõduvahendiks. Kui on tegemist niisuguste suurte taimedega,  nüüd ütleme nüüd nagu siin võilillelehed,  siis noh, üks niisugune kimbukene piisab jälle  selle värvimiseks ja seda võime siis natukene murda lihtsalt  et ta mahuks paremini poti ja, ja muud vaeva ei olegi,  ainult kui meil on puukoored või puitunud osad nagu käbid,  midagi siis neid võiks peenendada rohkem  ja võiks siis, kui me paneme keeva Vee peale,  lasta võib-olla keema ka ja keeta üks viis-kümme minutit  ja sellest täiesti piisab, et vee värv eraldub vedelikku  ja see ongi see kogu, kust seda vedelikku kätte saada. Värvivedeliku, nendest taimedest. Ja me ikkagi oleme looduse sõbralikud, me ei pea midagi rüüstama,  midagi tegema, mida ei ole vajalik. Me viime kompostihunnikusse, no vot kõik neid umbrohtusid,  kõik neid vanu. Noh, toiduks kõlbmatuid asju ja kui hästi värvi vad kõik  nagu ka keedetud kartulite keeduvesi, kupatusveed  ja peedi keeduved ja ei tasu kallata neid  ka kraanikausist alla, need võib kõik värvimist kasutada  ja samuti kõik lehed, mis meil aias on nälkjate poolt söödud või,  või mida me ei saa toiduks kasutada, vot need kasutame ära ja,  ja loodusest ei vaja me midagi nii kohutavalt kokku ajada,  vaid võtame ikka seda, mis on nenud, mida ei vajata ja,  ja ühesõnaga püüame hoida oma kaunist Eestimaa loodust. Värvimaterjali me nüüd korjasime, aga mida me  siis nüüd edasi teeme? Noh, kõigepealt siis meil see hommikuvedelik on valmis,  kurnatud ja nüüd peaks siis kõigepealt vast ette valmistama  lõnga värvimiseks, lõng on loomulikult siis maavillane lõng  ja ta on lihtsalt pestud, pestakse tavaliselt  majapidamisseebi vahuga valgendada ei maksa lõnga  ja siis tuleb ta kerida sellisesse väiksesse vihti siin on  50 meetrit ja kuna minu tehnoloogia on kõik niisugune väga  naiselik ja käepärane, ei ole vaja kaalusid  ega erilisi vahendeid, siis ma tavaliselt  selle vihi kerin ka siis niimoodi, et ümber küünarnuki,  see on 60 kuni 65 korda ja saame 50 meetrit,  sest ikkagi koopmeeter, mitte gramm. Nii, ja kui me siis nüüd oleme selle vihi niimoodi valmis kerinud,  siis tuleb ta ka siis korralikult kinni köita otstega  ja vaadata, et ta on ikkagi nii köidetud,  et värv pääseb ligi ja üks lõng või üks köide peab olema  siis tugev, ta võib olla siis kas linane niit  või puuvillniit, sellepärast et siit saame  siis tõsta natuke julgemalt selle vihiga ümber käia  ja kui see viht on valmis keritud, siis paneme ta lihtsalt  leigesse vette või niisuguse soojemasse vette. Et ta märguks, sest värvi me siiski märga lõnga  selle aja sees, aga tuleks siis meil järgneva tööna,  kui see lõng seal märgub ette valmistada peits ainet  ja peitsainetena saab siis kasutada ka mitmesuguseid peitse  nimelt väga hästi peitsib kurgi hapukurgi soolvesi  siis peitsib väga hästi hapukapsavedelik,  no sidrunhape teeb mahedad toonid, äädikas jätab niisuguse  karmima tooni maarja ja no loomuliku tooni. Ja peitsainetena siis, mis saab nagu toone teha  või toonida lõngu siis võime kasutada vaskvitriooli  ja raudvitriooli ja kasutangi just nimelt koos peitsimist,  see tähendab, et värvivedeliku, kui oleme ta keema asknud,  siis panen sinna peitsaine juurde ja selle  siis sulatan ja vaatan, et vesi oleks ikkagi värvivedelik,  oleks hästi selge. Kui tekib sinna sinna settet, siis tuleks veel kord kurnata. No näiteks ma siin nüüd näitaksin, on valmis pandud üks marjamahlajääk,  see on tikri mahla tegin ja see on siis sealt pealt veel  korjatud vedelik, millel ei ole maitset,  aga värvi on tal veel külluses. Ja näiteks kui ma siia panen nüüd Ühte purki,  panen siis nüüd vaskvitrioli. Nii noh, seda võib siis vastavalt ettevaatlikult hakata panema,  kas siis panna teda veerand lusikast alates  või rohkem ja siis me näeme juba, et värv hakkab muutuma. No näiteks, kui ma võrdlen nüüd siin, siis siin hakkab  muutuma värv juba natuke lillakamaks minema  ja nüüd seda siis toonida, me saame siis nii,  kuidas me soovime rohkem või vähem panna  ja koos petsil ongi üks hea omadus, et me kohe näeme,  mis siin toimub. No ja järgmisse ma panen siis raud vitriooli,  siis saame kohe näha, mis muutused siin toimuvad,  noh, sulavad muidugi need peitsained kõige paremini ikkagi  soojas vees. Aga noh, näete, siin hakkab muutuma juba hallikaks. Tavaliselt ongi, et vaskvitriolist saame ikka tekitada ise  rohekaid toone. Aga siin hallikad, pruunikad, toonid, no  ja tugevusastet võib ise siis määratleda,  kui tugevat ja tumedad astet tahetakse, kas rohkem  siis taime värvi alles jätta või siis muuta teda tugevamini,  et värvitoon juba täiesti muutub. Noh, siin on näiteks võrdluses nüüd jälle näha,  et muutub niisuguseks pruunikaks allikaks. Noh, televiisoris ma ei tea, kui hästi need toonid  nii näha jäävad, aga ühesõnaga põhimõte on,  et need peitsained kaks peitsained on ikkagi meil tooni tekitamiseks. Nüüd meil on siin tegelikult juba värvitud,  siin on siis, mis meil olid, need Jürjeni lehed olid sees  ja siia värvivedeliku on siis lisatud just nimelt seda  raudvitriooli ja seda on niisugune üks teelusika täis pandud  ja Ta on siis nüüd värvitud ja näete, et on tegemist raudvitriooliga,  siis ta on saanud niisuguse hallikas värvitooni  ja värvivesi on täiesti selge, võiks ütelda,  näete ta ja võrdlemisi valge ja toon tuli niisugune ilus  mahetoon ja, ja kui ma teda loputan, siis näete,  mingisugust muutuste värv on nii tugevasti külge jäänud,  et enam ei ole karta, et ta värvib ja vesi on täiesti puhas  ja me võime selle lõnga panna kuivama ja ma tahaks veel nagu  meelde tuleks öelda seda, et kui meil on märgunud lõng juba  ja kui me võtame selle lõnga sealt vee seest välja hakkame  panema värvivedelikku, siis enne tasuks teda natuke nagu  lahti rauda. Muidu jäävad teatud kohad liiga märjaks ja teatud väga kuivaks,  et ta tõmbas natuke nagu ühtlaselt märjaks. Nii, ja see on nüüd valmis värvitud ja näete,  tal on niisugune Jürgeni tunne veel juures ta muidugi muutub,  ta läheb roosakamaks, kui ta kuivab ja näete,  see oli siis niisugune väga lihtne värvimise viis  ja ei ole karta ka, et me köögis peame pärast remonti tegema,  kui meil on värvitud, sest mitte midagi ei määri. Kui ta kukubki, see värvi vesi siia laua peale  siis lihtsalt lapiga üle pühkida ja mitte midagi ei määri,  see ongi selle, selle värvimise tehnoloogia üks üks  positiivsemaid külgi, et meil ei tasu karta,  et me midagi määrime või teeme. Ma tean, algajad värvijad on hädas sellega,  et nendel tulevad ainult kollakad, toonid  ja eksiarvamus on nende hulgas ka, nimelt nad arvavad,  et kui nüüd siniste lilledega värvida, siis me saame just  sinise ja ja kui me punase värviga punase punaste õitega  värvi me saame punase tooni, nii et siin on  ka meil näha ju mitmes korras, kuidas ühest  ja samast värvainest saab mitu erinevat tooni tänu peitsi. Ja ei, ma tahaksin gi nüüd jätkata, meil oli siin juba juttu  punastest peetidest ja no näiteks ma võtan siin huvitava  asja nüüd noh, nii vaatluse alla, siin on nüüd punaste  peetide keeduvesi, siin on kolm erinevat tooni,  siin ta on nii tugev, et siin on äädikas peitsiks,  siin võivad esimest korda värvitud samasse värvivedelikku  veel teine pandud ja siin on Maarja ja pulga ga värvitud  ja näete tooni vahe siis on, see on mahetoon,  see on siis karmim toon ja, ja see on siis see nagu  värvikamma ja mis veel on tore, et punaste peetide lehtedega  keetes me saame hoopis niisuguse maheda natuke kollakama  tooni juba. Ja nüüd huvitav on veel märkida, et taimed väga olulist osa  mängivad näiteks need on värvitud ka punaste peetidega,  see on värvitud eelmisel aastal punase peedi sort,  oli teine, tuli punane toon, tänavu on punaste peetide noh,  punase peedi sort oli teine. Ta oli niisuguste oranžide juurekestega ja sellised oran id,  ringid olid seal peal ka peedil ja tuligi hoopis teine toon,  nii et taimest tema kasvukohast ja sellest kõik see oleneb. No siin on niisuguseid huvitavaid asju veel,  võiks näidata on kirsiokstega värvitud, me teame,  et puudel tuleb võrasid tagasi lõigata kevadel  ja need oksad võib siis värvimiseks kasutada. Siis on huvitav see, et apelsinikoori me ikkagi talvel sööme apelsini. No kõiki koore, ma ei jõua ka sukaadiks teha,  siis siin on loomulik värv, see on siis värvitud maarjajää  pulga ga ja siin on siis pandud apelsinikortele juurde  sedasama vaskvitrioli. Noh, kollane ja niisugune sinakas toon annavad  siis rohelise väga meeldivad toonid. Siis võiks veel siit vast välja pakkuda. Niisuguse teema nagu kuivatatud pärnaõied,  väga ilus, roheline, see on vaskvitriooliga ravimtaimi me  üldiselt ei kasuta värvimiseks, aga väga kurb on vaadata,  kui inimesed korjavad pärnaõisi suurte magistraalide äärest,  need on saastunud ja neid saab ainult kasutada,  värvimiseks neid küll ei tohi teeks enam kasutada. No näiteks siis on veel huvitav, et alpikani õied meil on  vaasis talvel tavaliselt ja need alpiganiõied pudenevad maha,  ei tasu siis need laudlina pealt võtta ja prügiämbrisse viia,  vaid võib siis jällegi panna värvimiseks see on  siis äädikaga alpikanni õied ja see on siis jälle raudvitriooliga. No nüüd on vist kõik juba veendunud, et raudvitriool muutub  ikka allikaks tumedamateks ja siis vast vitri rohelisemateks toonideks. Nüüd, mis ma huvitavat tahaks veel ütelda,  et piparmünt. Noh, värvib ka väga kenasti kellel aias on piparmündi,  siis teda on nii palju, et teda tuleb lihtsalt välja juurida  kui umbrohtu ja sellepärast võib siis teda  ka värvida. Ja siin on nüüd siis värvitud, see värv keskel on äädikaga rohelisem,  toon on vaskvitriooliga ja tumedam toon on  siis piparmünti raudvitriooliga värvitud  ja mul on veel ka siin üks kuivatatud piparmündi värvimine,  see on ka raud rooliga või vabandust, vaskvitriooliga  ja näete, millise tumeda ja pruuni sid saab  nii et väga palju erinevaid toone võib saada ühest asjast. Ja muidugi huvitav on siis veel põldubadega saab tekitada  niisuguseid ilusaid toone. Ja, ja muidugi võib kõik võite umbrohtusid kasutada  ja noh, ma usun, et üks aia vaenlane on just nimelt vesihein  või vesiheinaga värvitud roheline toon, peitseaineks on vask,  vitriool. Siis on maltsad meie aedade vaenlane. Maltsadest on, näete kui ilusad toonid, see on maarjajääga,  see on vaskvitrioliga. Nii et jällegi saame kasutada oma aia niisugust. Umbrohtu, siis on väga head toonid, saab  ka kapsalehtedega, siin on siis kapsalehed maarja jääga  vaskvitriooliga ja siin on niisugused noored kapsalehed,  siin on vana kapsaleht juba toon muutub,  nii et see kasvuajast ja kohast kõik oleneb. Noh, siin vanadest tomatitest olime juttu,  nüüd võime siis näha. See on siis vanad rohelised tomatid, mis on halvaks läinud,  mis tuleb minema visata ilmastikuolude tõttu. Siin aga on jällegi korjatud spetsiaalselt värvimiseks  ussitanud puravike. Need puravikud on kuivatatud peenestatud  ja saadud siis vaskvitrioli abil. Niisugune ilus toon või võtame õlelilli,  me kuivatame ja dekoreerime oma. Korterit talvel jõuluajal ja pärast on nad  siis meil kasutud ja võime veel värvida,  siin on Maarja ja ka õlelill, siin on vaskvitriooliga  õlelill siis kuivatatud kasekoort saab kütte puudelt võtta,  saame ilusa värvitooni, peitsiks on hapukurgi soolvesi. Nii et väga perenaiselik asi siis siin on kuivatatud kuuseokkad,  need on pühitud kokku nääripuu alt ja pandud  siis jälle keedupotti raudvitrioon peitsiks,  ilus toon. Siis väga kasutud asjad on meil alati olnud niisugused seemned,  noh siin on sireliseemned, mis jäävad lihtsalt põõsast nagu. Risustama isegi võiks ütelda ja korjame need ära,  paneb vaskvitrioli, saab ilusad rohelist  või vahtraseemned, need on külluses. Sügisel igal pool võtame natuke maast, neid üles pihutäitega  ja ja saame kasutada, või näiteks vana viht saunas käime ära,  seal on veel lehti küllalt küljes, siis kasutame need  kuivatatud kaselehed. Värvimiseks ja peitsiks on vaskviriool. Materjali on külluses. Aga ütle, Liivia, kas see väga lühike keetmise õigemini  kuumutamise aeg napiks ei jää? Ei jää, sest et siin on juba see ära tõestatud,  et viiest kuni 10-st minutist piisab kuni 30 minuti. Jah, siin on meil ka mõningad esemed, mis on  siis kootud just taimedega värvitud lõngadest  ja ja võib kohe kindel olla, et nad on tõesti pehmemad  ja soojemad kui poevärvidega värvitud lõngad. Ja kunagi ei eksita hea maitse vastu. Ja seda ka ja siin on üks väga hinnaline asi,  mul, see on väga vana rahvarõivaseelik ja arvatavasti need  lõnga on ka kõik taimedega värvitud ja võib-olla mõnda  lugejat vaba vaatajat huvitabki. Et kuidas siis punaste sinist saada. No punast saab madala juurtest, aga seda ei tohi kasutada,  see on looduskaitse all. Soovitan ainult, et mullini lõnga, mis poest on ostetud,  võib keeta teega, siis saame madala punase tooni  ja potisinist saab ainult värvida uriiniga,  mille sisse pannakse sinikivi ehk intiimo. Ja see ei tule küll tänapäeva korteris üldse kõne alla,  sest see on nii tugeva vänge lõhnaline, et see käärimise  protsess ja kõik, nii et see tuleb meil siiski ära jätta,  aga sinikivi võib muidu kasutada saada siniseid toone. Nii ma väga tänan sind ja loodame ka edaspidi oma saadetes  sinu abi ja teadmisi kasutada. Head värvimist, ilusaid toone. Õhtut.
