Tere hommikust, sügis on juba keskjoone ületanud  ja sel aastal me kõik imestame, kui soe veel õues on. Kuid siiski tänases saates räägib Liisi juba sügisest est  amplitest ja lillekastidest. Tutvume Eesti sidruni ehk ebaküdooniaga ja suvel käisime me  mailiga koos Saaremaal Kiige talus, kus au sees on permakultuur. Aga Kermo ja Henrik käisid seekord kitsekarjas. Kas ka tänases saates sõnnikut lendab, seda näeme kohe. Head vaatamist. Kartulivõtt on üks paljudest talutöödest,  mida abielupaar Ülle ja Andrus on harjunud kahekesi tegema. Seda, mis Aude talu toodangusse kõik veel kuulub,  võib tegelikult loetlema jäädagi. Kes viimase paneb, see on kõik teinud. Kuna aga mesilasi on siin talus peetud juba eelmisest sajandist,  tulid sülemid ikka tuttavasse kohta tagasi. Nii ei jäänudki Ülleli Andrusel üle muud kui  ka mesinikuamet selgeks õppida. Mesi on sul juba ammu kuritatud. Mis septembrikuus üldse siis mesiniku tööd? Söötmine. Siis muidugi ravi. Tähendab, Varolesta hävita suitsiku, paneme kanme. Ta siis tossama. Aga on need mesilased siin kurjad ka, et ikka ilma kostüümita. Ei, sa ikka ei tule siia, jah. Mina ei lähe ilma kostüümita mesilaste kallale. Nad ikka võivad sutata mõnikord. Nii. Ja see suits siis neid peaks nagu rahustama või. Jah, ta. Saab nüüd sutsaka suitsu, siis. Väidetavalt siis tõmbavad ennast nagu mett täis söövad kohe  ja siis ta ei ulata nõelama. Nii, ma annan nüüd siia lennu ava peale paar sellist. Sutsakad üsna rahulikud on. Nii võtame siis vaatame. Kaan maha. See on vahelagi. Nii siin on nüüd see on söödanõu, näha on,  et nad on võtnud siis sööda vastu kõik. Vaatame nüüd, mis pesal on. Nii. Ma tõstan selle ka siia vaikselt. Noh, siin nad nüüd on Ma võtan selle kile maha. Nad on taru, vaiku hästi palju kittinud siia. Nii see on, nüüd temal kohe tunned lõhnamist. See on nüüd Varolesta ravi. Üldiselt täna on väga head rahulikud, näed. Nii see on nüüd siis neil talvesööd siin kõik. Et on kaanetatud kenasti Siin on. Õietolmu toodud? Mis sa siis oma vaatluse põhjal ütled, mis seisus  siis see mesilaspere on? Lesta oli päris palju tal. Ikka on, nüüd on langenud juba mitu päeva  ja siin plaadi peal on ikkagi kogus on päris suur,  et see dümool tapab ki noh, happetümool need tapavad ki seda lesta. Ja siis, kui lestast lahti saab, on enam-vähem  siis nagu pere peaks elama. Kui mesilasperele panna, nüüd talve sööd peale. Ja kui ta võtab talve sööda vastu Hakkab teda ümber töötlema suhkru lahust  siis nähtavasti. On see pere, ütleme nii, keskmine. Keskmise tervise juures hea või keskmise tervise  ja selle sööda, sa paned siis selle, ma panen kohe siia. Sööda nõusse. Sulle paneme siia. Nii mul on suhkrusiirup, on valmis tehtud. Ja paneme peale ja. Ja siis vaatab. Et ma olen andnud siin juba kaks korda, olen andnud siirupit. Noh, jätame teistele ka natuke, nüüd on siis läbi,  saavad hakkama ja. Ega nad ei taha, et me neid liiga palju siin tüütaks,  eks. Ja ega nad on. Nüüd on suvi. Aude talu mesilaste õietolm on külluslik  ja värviline, sest talus kasvab pea kõike,  mida hing võib tahta. Mesilaste üks lemmikuid on aga ebaküdooniapõõsad. Kevadel olid põõsastel punased õied, nüüd aga kollased,  hapud viljad. Aga küll seda põhjamaist, sidrunit ega 20 aastat tagasi minu  arust keegi Eestis veel ei kasvatanud seda niimoodi,  et millal teie selle, selle trendi peale  siis hüppasite? No meil on see mingi 10 aastat olnud see istandus,  et sai ise taimed kasvatatud. Ja siis maha pandud ja, ja, ja siis, muidu tegelikult oli  paar põõsaste lihtsalt aias nagu ilu ilupõõsaks. Ma arvan, paljudel ongi vist lihtsalt ilupõõsas. Jah, ongi ilu ilupõõsana, et nad nagu. Ja siis ütles, et oi, mis ma teen nendega,  eks ju, aga nii palju on ju neil kasutusvõimalust  ja teil on ikka päris palju paljudel neid puid  siis siin peaks olema mingi 120 või kuskil niimoodi umbes  ja juurde sai pandud 400 põõsast. Ikka korralik laiendus, no kui juba siis juba. Aga kas sa ütlesid, et panite nüüd need uued põõsad,  mis on ilma okastes? Need on? Läti sort on rondo ja rasa. Et seal ei ole ja okkaid ja suuremad on nad ka. Aga see lõhn siin põõsaste vahel juba nagunii. Nii hea see aroomiteraapia. Tõesti. Ma ei tea, kuidas tundub, kas kuule, peaaegu vist saab  ja lähme proovime. Sul on siin täitsa marja tegemise nurk, spetsiaalne  ja ikka peab olema ju? Ei saa ju muidu, kus sa muidu teed? Kõigepealt siis pesta neid ja kõigile. Palju sul siis hooajas neid ebaküdoniaid tuleb tavaliselt,  kui neid ikka tuleb, eelmine aasta puhas elis tuli mingi  kolm-nelisada kilo, see on ikka päris palju,  aga tegu no sealt tuleb siis kõrvalt tuleb mahl  ja noh, osa ilu, Nemad lähevad krõpsudeks,  valid ilusamad ja, ja täna me korjasime nagu kõik niimoodi,  aga, aga muidu ma teen nagu valik korjamist ka. Kui meil on nüüd pestud nad, siis mul on juba üks kasti täis  välja võetud, siis hakkame purustama. Sisse siit sisse. Sealt tuleb siis see purustatud mass, masis,  hakkan purustama, sa hakkad siis pressima. Teme nii, teeme nii. Nii ja nüüd hakkab mahl kohe tulema. Oh vaata, kui ilus ta veel on. Ja kui hapu ta on. Ja siia, siis paned mett ka juurde ja ma see aasta teen  meega ja mesi teeb natuke nagu mahedamaks  ja ja ma arvan, et on ikkagi tervislikum ka,  sest no miks me ajame neid suhkruid sisse  ja suhkrut ei pane üldse? Ei, ei, et mul on see aasta selline plaan,  jah. No vaatame, aga ta jääb jah, küllaltki kuiv puru,  selline mõnus. Sealt tuleb ikka väga hästi see maht välja,  põhimõtteliselt võib seemned välja võtta  ja siis see päris, mis välja jääb, siis selle võib  kellel on mustikad või, või, või rododendorid  või seda sobib hapendamiseks panna maale. Et panete põõsaste alla täitsa? Aga seemneid saab ka välja võtta ja seemneid saab teistpidi  nagu kasutada, kuivatada ära. Siis võid jahvatada kohvi veskiga ja siis saad smuutidesse  panna pudru peale. Kuugisaiadesse vitamiini. Ja tegelikult oled sa siis ju kõik ära kasutanud,  ju mahla võtnud, seemned võtnud ja veel selle  selle pressijäägi ka veel ära kasutanud,  nagu nagu looduses. Mitte midagi ei lähe kaotsi, te mingeid jääke? Mõned kriipsud, on sul siis juba ka juba valmis,  jah, need on nüüd ööpäev läbi, siis seis  või spetsiaalses masinas ja on kuivanud sind  siis ööpäev läbi ja nüüd on siis tulnud sellised krõpsud köögikombainiga,  siis viilutan ära, et käsitsi ei viiks, käsitsi ei jõua viilutada,  seda on ikkagi, ta on nii tugev ja, ja kombainiga tuleb  ilusti ühtlane, nagu sa näed. Nii, aga jah. Need lähevad siis pakid lähevad siis pakkimisse,  jah, et sellised tulevad, niuksed, mõnusad,  nii, tõstame nad praegu siia kohale. Nii siis on suhkruga, siis vaheldumisi pandud nad seisma,  eile siis viilutasin nad ära. Panin seisma suhkruga ja nüüd siis tuleb selline,  näed, suhkruga tuleb niisugune vedel läheb siia põhja,  selle hiljem siis kuumutad ära ja tuleb siis jah,  siirup. Aga paneme need kasti nii, nüüd paneme restile. Nii. Nii, hoia kinni. Tegelikult vist ei hakka tikuma, paneme ta. Nii. Papa. Et kõige selle maha müümiseks, sul pole üldse vaja kaugele minna? Ei, absoluutselt mitte. Lähme aga siiasamma, paneme kauba siia ja siin on iseteenindus. Iseteenindus on ka meil ja siit saab ka kogu aeg. Et olen kogu aeg enam-vähem kodus ja. Nii et astume aga sisse. Oh saa. Paneme siis kõik kauba välja, kenasti nii. Kuhu need käivad, siin on rabarberimahl mega,  paneme need siia. Ma ei tea, mitu erinevat toodet siin on mingi kümneid,  see kõik on siitsamast ise kasvanud, ise tehtud täpselt,  kõik on oma põldude pealt korjatud, mesilased korjavad oma  põldude pealt, kõik on oma kasvatatud. Kõik käsitöö on oma tehtud, et kahekesi kahekesi  ja kuidas te jõuate seda kõike teha? No nagu mu tütar ütleb, et kus on tahe, seal on tegu. Nii et, et kui ikka väga tahta, küll siis ikka saab. No ja kuna mul on nii tubli mees ka, kes igatpidi mind aitab,  et et ega üksinda ei saakski nagu kõike teha,  et siis me nagu jah, koos toimetame ja teeme  ja et klapp on nagu hea ja kõik sujub kenasti. Siin talus on läinud nii, et mina olen tagasi tulnud oma  sünnitallu ja olen siin nüüd juba. 14 aastat vist olnud või 13 14 aastat olen siin toimetanud  ja mis selle tulemus silmaga näha ka. Väga palju sellist looduskomponenti tuleb meie sellisesse  talupidamise ka sisse, et selline loodusega koos  eksisteerimine ja kuidas võib-olla mingid peenrad  või mingid aiamaad või üldse tegelikult siin on  nii väike paradiis. Kogu selle aia lugu sai alguse selle seetõttu,  et ma siis, kui ma veel Tallinnas elasin,  kuulsin, et on selline asi olemas nagu permakultuur,  loodusehitus ja selline loodusega kooskõlas toimetamine. Kuigi ma olin maal üles kasvanud ja me ja minu lapsepõlv oli see,  kus me sisuliselt enamuse toidu kasvatasime ise,  siis ema tegi saiad, leivad oli, piim oli,  kohupiima oli või oli noh, kõik oli talus,  tekkis. Aga endiselt selline. Nagu permakultuur tõi sellise uue lähenemise sisse,  et võib ka veel paremini loodusega kooskõlas teha,  et vähem muru niita. Seetõttu on ka siia tehtud sellised. Metsa kuiva puuga palgipeenrad, et ikkagi piir paika panna,  et sa niidad muru siiani ära ja siis vahet ei ole,  kui metsa see kasvab seal, aga sinna sa ei trügi,  et võib-olla hea heal juhul korra aastas trimmerdad. Samamoodi on kõik puuviljapuud, mis aias on,  sinna on tehtud, kas ring või rist ja siis nad on niimoodi  sellises mosaiigis. Mida sa kasvatad siin algne eesmärk oli teha puuviljaaed,  köögiviljad, asjad, mõtlesin, et ei ole teemal,  et las need olla. Aga kui ma olin selle aia ära rajanud, ehk  siis siia 100 kuupmeetrit hakkepuitu vedanud  ja ja need palgipeenrad teinud, kus sees see hakkepuit oli,  siis siis justkui tekkis selline paus kui hakkepuit alles kõdunes. Ja siis oli selline võimalus hakata seal sees katsetama  ka köögiviljadega. Ja siis, kui ma see kiviaed peenar või siis ma kutsun seda  ise roheliseks kiviaiaks, mis ma sinna krundiga piirnevalt tegin. Seal sees sai põhimõtteliselt kõike kasvatatud esimesed  aastad see aasta ta on naadi. Need raudkivid, mis sinna on seatud kahele poole,  et nad jube hästi kütavad seda peenart, et esimesed viljad  ja varased viljad saab sealt väga ilusti kätte. Loodus aitab. Kaasa, aga teil on siin kõrval veel üks väga eriline koht. Kas sellega on teil ka mingisugune side? On olnud suur õnn. Üles kasvada Mihkel Ranna tendraariumi kõrval,  sest meie jaoks terve küla laste jaoks oli see ju mänguväli,  kus sa läksid ja hullasid ja kõndisid mööda aeda  ja et see oli selline seikluspark kohe su kõrval terve küla jaoks,  et seetõttu see on selline koht, mida terve küla armastab  ja hindab väga mingid ajad tagasi siin ikkagi voorisid,  ekskursioonibussid niimoodi päevast päeva suve suve läbi  ja mul ema on olnud selle aia hooldaja nüüd üle 40 aasta juba. Ja siis siis oli võimalus käia ka seal selle ekskursiooniga  kaasas ja kuulda, mis ta räägib ja kas seal on  ka mingi mõju sellega seoses, kuidas ma praegu toimetan,  siis ma ise ei oska seda öelda, aga ümberringi inimesed küll ütlevad,  et võimalik, et ikka Mihkli vaim on siin mõju natuke,  et sa niimoodi toimetad. Kas teil siin neemi külas ongi selline, et kogu aeg teete  midagi koos või? No lastega me teeme päris palju asju, sest neemi küla on,  on viimase Eesti aasta külade valimise käigus sai kõige  lapsesõbralikuma küla tiitli. Kui lapsed lastel on mingi idee või nad soovivad midagi teha  või ka täiskasvanutel on idee mida saaks nendega toredat  koos teha, siis proovime ikkagi neid rakendada. Ja igasuguseid asju oleme teinud restorani ja,  ja, ja muid asju, kus lapsed on teinud omanimelisi toite ja,  ja mis siin siis valmivad praegu. On need sellised laualinad või on mingisuguseid muid mõtteid ka? Siin olid erisoovid, kes tahtis laualina,  kes tahtis peapaela, kes tahtis kaasaskantavat rätikut,  laua linaks sobivat eset, siin on väga spetsiifilised soovid  ja siin on valmistatud siis selline nagu suur pearätik  millel on siis selline ilus raamkompositsioon  ja keskel ka. Ahah, Sa tahad seda ka veel, ma arvan, äkki siin tuleb üks haamrilöök,  ma arvan, et siin On. Ilmuski kohe läbi selle üks päris professionaalne. No nii, proovime selle ära võtta. Ja ka pojengi lehed on siin väga ilusti jäänud nagu peale et  ja roosi lehed on täitsa toredasti jäänud siin  ja vereurma rohi on ka hästi olnud selline nagu produktiivne ja,  ja hea kaaslane ja me oleme siin täna leidnud uusi taimi ka,  mida kasutada. Kas kellelgi on veel avada mõnda siit? No tõmbame siit aita mind ka teiselt poolt. Vaba. Ja mulle nii meeldivad need, mis südamed tulevad siit  sellest jäne nii-öelda sellest lillast jänesekapsast  ja noh, nagu megailus, teeme sellega lahti,  on ju, ja kuidas teile endale siis see tänane tegevus  meeldinud on? See lõpptulemus on hästi ilus ja siis. Ja siis see nagu. Mida nagu pärast selle, kas? Et see suvi on niimoodi mõnusalt jäädvustatud,  pärast saad seda kanda kaasas. Mina märkasin, kui üks lahti tegi. Kasin, et ma ise ei teadnud ma, et ühel pool tuleb. No ma ei tea üldse, aga kui ma selle lahti tegin,  siis mõlemale poole nagu tulid need jäljed,  kuhu ma panin. Kuigi ma panin nagu ühele poole, siis ma panin kokku  ja siis ma lõin siis nagu see võttis pardi veel kaasa  ja siis läkski teisele poole ka. Kus kohas sul üldse laborintide loomise idee tuli,  kui ma tulin 13 14 aastat tagasi siia Saaremaale Neemi külla toimetama,  siis siis ma hakkasin oma aeda rajama ja  siis selline puuviljametsa metsa idee tekkis. Ja siis ma lõin oma aia sellise mosaiigina,  aga see labürindi idee lihtsalt põksus siis kuskil kuklas. Ja siis ma otsisin välja ühe labürindi skeemi,  siis selle skeemi, mis siin maas, praegu on see satree  katedraali põrandal on selline laburint,  mulle hullult meeldis see skeem, siis ma küsisin oma venna käest,  kelle maa peal see on? Küsisin luba, kas ma võin tema peale labürindi teha  ja siis niimoodi sõndis see laborint siia  ja sa kasvatada siin labürindis taimi ka. Ma ei kasvata taimi. Toitu kasvatanud. Ja eelmine aasta, kui ma seda toitu siin kasvatasin  ja toimetasin, siis mul tekkis selline mõte,  et see ei ole mitte isegi ainult toidu kasvatamine,  vaid see on selline nagu trenni tegemine. Aga jah, 108 heina rullis, et siin erinevat kraami. Esimene aasta kasvas peamiselt kartul ja kõrvits aga  siis ma olen nüüd katsetanud ka muude asjadega,  nagu tomat ja porgand ja paprika ja arbuus  ja sibulat on hästi palju, see aasta melonit on küüslauku,  panin. Üks imeline asi, mis siin veel väga hästi kasvab,  on see Jaapani redis, mis kasvab selliseks noh,  hirmuäratavalt suureks, sest tal on ruumi minna sinna alla  ja talle väga-väga see kodu meeldib siin,  et. Ja ainuke miinus võib-olla kogu selle kastmise juures on see,  et kuna on hästi kuiv maa siis tuleb käia siin see pütt  lasta täis jälle. Kastekannud see on päris raske kastekannud vett täis lasta  ja siis kasta seda, mis meil siin on. Mis te teete selle selle kraamiga, mis te siin lõpuks suure  töö ja suure trenniga siis olete valmis kasvatanud? Nii palju, kui jaksame, sööme ära ja siis ülejäänud jätame  nagu järgmise labürindi nimi on maaema, siis jätame maaemale  ja tooni. Momendi, et kui Hästi palju inimesi kasvatavad lilli ilu pärast,  siis mina kasvatan lihtsalt tomateid ja poprikaid ilu pärast  ja kõrvitsaid, mis on visuaalses, on tegelikult äge  ja kuna ma praegu niimoodi kõik, see on ju katsetusjärgus,  siis minu jaoks see, kui palju sealt saaki tuleb,  ei ole eeskätt kõige olulisem, et saaki tuleb niikuinii alati. Ja siis, kui siis kui rohkem maha panna,  siis ei ole üldse mingit stressi ka, et sa ei saa piisavalt toitu. Aga siin ilmselt saab ka sõbrad ja külarahvas seda tomatit  see aasta küll ja veel. Kuidas sa need peenrad tegid, sa võtsid siis põhu pallid,  esimene aasta, kui mul tekkis idee heinarulli sees kasvatada,  siis ma tõin koju ühe heinarulli. Võtsin kurjalt sae ja proovisin seda pooleks saagida. Ma olin laisk, siin rulli ümber on võrk siis,  kui null on selline natuke kompaktsem, siis see võrk hästi  tihedalt ümber, siis ma vaatasin, et on ohutu saagida  ja lasin sae sisse sist veerandi peale, aga  siis ta ikkagi võttis selle võrgu vahele  ja tõmbas sae umbe. Siis ma mõtlesin, et suva see ei ole seda väärt,  lükkasin selle heina rulli kompostihunnikusse  ja siis sinna ta jäi. Aga järgmine kevad? Tegelikult süüdlane on sealsamas. Heinarulli projekti süüdlane on sealsamas,  ta palus mul mult ühest interneti seemnekohast tellida. Ma ei mäleta, kas lillade porgandite ja herneseemneid  igatahes midagi hästi vähe. Siis ma avastasin, et seal on hästi palju erinevaid  kõrvitsaid ja mulle kõrvitsad endale väga meeldivad,  siis ma lihtsalt tellisin sealt 16 erinevat  või oli isegi 18 erinevat sorti kõrvitsaid. Tuli see pakk lõpuks koju. Tegin selle paki lahti ja siis ma hakkasin mõtlema,  et kuhu ma need kõritsa panen. Et tegelikult me ei olnud väga kohti, kuhu neid panna  ja siis siis sündiski see. Panin üks pluss üks kokku ja okei, et nüüd tuleb see  heinarulli asi ära teha, lasin 54 heinarulli kohalik põllumees,  kellel siis olid heinarullid seisma ja ma ei pannud sõda,  eine on sellised, mis on ikka natuke juba mädanenud. Lasin 54 heinarulli ümber labürindi ära tuua,  siis ma olin fakti ees, et nüüd peab see pooleks saagimine õnnestuma. Kui, kui suur see ühe labürindi ala üldse on,  siit ühest servast kuni sinna teise serva on 120 meetrit,  täpselt nii palju ruumi, ehk siis ma ei saanud suuremat teha,  tegelikult ma oleks suuremat tahtnud tegelikult selline  unistus nagu päris suurest laborindist on veel olemas. Aga tol ajal ma tegin selle väikse ära, mis  siis hiljem tuli välja, on väidetavalt siis Eesti kõige suurem. Aga noh Niimoodi väiksed asjad sünnivad. Vaata sellist asja nagu siin ma näen küll elus esimest korda,  rääkige, mis mets nüüd siis parasjagu siin on. Puuviljamets puuviljamets, mida, mida see tähendab,  see on siin ikkagi selles mõttes selline üllas eesmärk,  nii minu põhivaldkond, mis on moedisain,  on ju, et seal see selline jätkusuutlik lähenemine,  et noh, võiks öelda, et loodusega tegelemine nagunii jätkusuutlik,  aga tegelikult see Indreku mõte need puud päästa ära  erinevate suurkeskuste noh ei hakka siin nimetama,  eks ole, aga aga erinevad võib-olla ehitusmarketid,  mis peavad suvel ka oma aiandeid ja, ja selliseid justkui sid. Noh, ma ei taha öelda puukoole, sest puukoolid on teised kohad,  nemad hoiavad oma taimi üle talve ja kasvatavad,  et et seal need jäävad sageli. Kuhugi betooni peale ja saavad külma, ei saa piisavalt niiskust,  et nad lihtsalt ei, ei ela seda aega üle ja. Nende eest hoolitsetakse hästi, aga, aga neid ei hoita  ja tihti neil ehk siis need on vaja ära utiliseerida ühel  või teisel moel, kas need ostetakse ära või  siis nad on vaja ära utiliseerida, täpselt samamoodi nagu  meil on paljude asjadega niimoodi, kui kaubanduses asjad  jäävad üle või lähevad natukene riknema või ei ole ilusad,  siis on vaja ära utiliseerida. Aga teisest küljest see, et, et seda looduslikku  mitmekesisust siin nagu rikastada, et tegelikult see ei ole  mõeldud ainult meie kui inimeste toidulauaks vaid  ka see, et siia saaksid tulla loomad ja linnud  ja kõik, see tundub hästi töömahukas ja ajamahukas,  et kuidas te jaksate või kuidas, kuidas te jõuate nagu  sellist selliselt luua. No siinkohal ma ikkagi ütleks, et kui, kui enne oli siin  meil oli omavahel arutelu see, et mis meid  siis ühendab, siis võib-olla see ühendabki,  see mustrite loomine ja siis selle visuaali loomine,  et et üks aspekt on see, et ma püstitasin küsimuse enda peas,  et mis siin metsas saab, kui siia istutada puuvilja puud? Üks asi on see, kuidas puuvilja puuvili metsas kasvades  maitsma hakkab. Aga teine asi on see siis mets, mis metsaga saab  ja kolmas on just see visuaal, sest praegu nad on väiksed puud,  aga tegelikult tegelikult juba visuaali on näha ju nende  pesadega siis kuskil viie kuni 10 aasta pärast,  kui metsloomad neid ära söönud ei ole, siis on need puud  suureks kasvanud. Ja siis kui siia tulla niimoodi mai keskel,  kui on selline metsik öiteaeg, siis tegelikult siin  lagendiku peal saavad sellised kiired olema erinevaid puuviljapuid,  muidu ongi hästi palju tööd. Aga kui sa lood midagi kunsti pärast või visuaalselt midagi ägedat,  siis see soov seda kõike näha muutub nii suureks,  et see töö hajub sinna sisse ära ja siis muutub nauditavaks. Nüüd siis kitsed, siis kitsed, eelmisel korral. Vaatasime kõik linnud üle ja nüüd me oleme taas tagasi siin,  et kitsedega tegeleda. Just. Os, s. Kas neil on nimesid ka? Jah, alguses sai hakatud panema. Tema näiteks on Anu see suur udaraga kits. Õhtu na Anu jah. Aga mis see õhtune tegevus siis endast siin ette näeb,  et kitsedel tuleb nüüd midagi toitu anda? No õhtune tegevus on jah, kahe talle toitmine,  aga eks ikka kõige suurem töömaal on see korra hoidmine,  et et tulek siin üks väike kitseaedik puhtaks teha. Kuna oleks vaja siis nii-öelda meil, vot seesama härra on  meil noor poiss tema tahaks nüüd mingi aeg nii-öelda  tüdrukutest eraldi ära minna, et ta siin meil pahandust ei teeks. Et siis oleks vaja tema jaoks nagu puhast aedikut võib olla,  siis käime tiiru võsas ja toome siis kitsedele ühe värske  lepa ka, nagu nagu magustoiduks jah. Sa võid selle laulva käruga siia aedikusse kohe sisse tulla. Kitsed lähevad välja. Ma saan aru, et see maatöö ongi üks niisugune pesade  puhastamine ja Uus alla ja uuesti suures osas on jah niimoodi,  sest ega loom on ju loom. Ja tema teeb nii nagu temal on mugav? Ei, ikka meeldib selline kuiv. Ikka jah. Kui on praegu on veel ilusad soojad ööd,  siis nad tahaksid ikkagi nii-öelda värskes õhus magada. Ja, ja, ja siis nad on ikkagi öösel ka siin põhu peal väljas. Esimene käru hakkab juba, sinna mahub veel,  mahub veel ja ka peale panna siit paar kärutäit ilmselt tuleb. No Hendrik proovid ära viia. Ahah, seda ma ütlesin sulle, et märg kus me ta nüüd viime,  üldse? Viime ta sinna, mul on seal üks platsikene,  kus käib. Paneme selle hunniku siia maha ja. Siit läheb ta kevadel põllu peale edasi. No talvel söövad nõksu rohkem jah, sest talvel ju muud ei ole. Lume alt nad väga kätte ei saa midagi. Ja, ja talvel võib juurde anda neile kuuske,  kuusk on hea kuusk hoiab parasiidid eemal lausa. Siitsamast üle aia põhku juurde loobi lihtsalt laiali  ja siis nüüd ise sai oma järgi ära täpselt. Ja ongi valmis. Tulite. Läheme. Sääsed jah. Ma saan aru, et me võtame nüüd siit mingi lepa kaasa. Võtame siit kaks peenemat leppa. Ja võtame näiteks need kaks. Ja siis okstega osa viime kitsedele ja sirge osa läheb meil kütteks. Peremees teeb värava lahti ja. Lähme siis. Kabaritega jälgida Hendrik. Hendrik paneb puu kasvama. Uuesti oota. Oota. Tule vist ära, tule, lähme siia. Et nüüd läheb maiustamiseks Paneme selle lüpsi käima, siis ta läheb niikuinii aega. Tallede jaoks puhtalt lepast ei piisa, seega on Anule  määratud õhtuks lipsiaeg eesmärgiga ka väiksematele  õhtusöögiks maiuspala pakkuda. Meil on selline pisikene, lüpsimasin. Aga ühe kitsega saab hakkama. Et meie lüpsame ühe udara korraga Pärast siis natuke natukene lüpsab käsitsi üle  ka et piima sisse ei jääks, siis teise udara on täna lapsed  ära söönud. Nüüd on aeg sööki söögipoisid, tulevad kohe. Anu on juba väljas ja Las ta jääb. Igal pool. Tuleb jälgida pead, vaata Hendrik, oled niiukest asja käes hoidnud? Ei ole nii, et kahele lapsele lapsed juba ootavad. Tuleb ära jaotada see piim. Kallas sinna sisse ja siis lutt peale ja  siis lapsed on siin, vaatad sa mööda ja see on kallis kraam. Üks usu. Sind rohkem ei saa see esimene. Said õige paugu, nii sügav, nii mine nüüd. Keera del püsti. Ossa, kus annab minna. Ruttu imeb tühjaks. Olla siin nii on väga hästi. Ja väga kui kade keel käib niikui pudelit  ja vabandus nendele maiuspala, et kui sa suurtele kitsedele  tõid oksa maiustavad siis väikese talled maiustavad praegu seda. Piima nii, Hendrik, paneme järgmise kannutäie hakkama,  paneme, hoia siis sina seda. Ära hüppa. Tuli sina siia. On natukene suurem talv, tema sööb isegi kiiremini. Kui sa vaatad, siis temal on juba natuke mõistust rohkem,  tema laseb õhku peale, vaata pudelisse. Vahepeal võtab nagu eemale ennast. Tagumine ots püsti ja pudelil. Ma tean, sa tahaks segama minna, aga veel ei saa. Ta vist isegi väga ei pretendeeri mulle. Ta tahab mu näppu hommustada ainult. Ühel pool on nime või aga kas tema on meil emane  või isane? Emane. Mis me välja pakume? No mis sa pakud, ma arvan, et meil on ainult üks vastus sellele,  mis on talle nimeks. Me paneme talle nimeks Kerli Kerli. Akna reageeris ka. Nii Kerli, kui sa vaatad seda, siis, Panime sinu sinu järgi ühe kitsele nime,  Lõuna-Eestis ootab sind üks tore Kerli setomaa  kes hammustab ka jalast. Kuule, need on siis jälle tehtud. Tubli tee. Nüüd saan kitsed toidutud ase tehtud. Oksad toodud madu. Magustoit. Ja lapsed on toidutud ka. Joodetud joodetud, nimetatud on ka ja ma ütlen,  et ilus päeva lõpp väga hea. Super aitäh. Pinguta palju tahad, aga sügiseks kipuvad meie  suvelilleamplid siiski natukene nukraks muutuma. Ja kuna sügis on minu lemmikaastaaeg, siis näen igal sügisel  mina vaeva teha oma terrassile uued sügisesed amplid  ja kasutan selle jaoks muidugi klassikalisi sügislilli,  näiteks nagu krüsanteemid. Aga ka kanarpikud? Mõnede inimeste jaoks muidugi seostuvad need lilled kalmistutega,  aga no see on igaühe enda maitse küsimus. Aga kaubanduskeskuses on müügil nii palju erinevaid värve,  krüsan et minu meelest küll saab igaüks luua endale täpselt  talle meelepärase istutuse. Enne paikapanemist ma üritan siiski vaadata,  et kuidas need taimed mul siia konteinerisse ära mahuvad. Panen siia krusant teema, mis on samuti minu absoluutsed lemmikud. Samuti siis kanarbikud. Mõtlesin kombineerida neid sellise toreda püsilillega nagu helmikpööris. Vaadake, kui ilus sügisene värv, see peaks siia  ka ideaalselt sobima. Helmikpöörist on pärast võimalik ka, kas  siis keldris või peenras talvitada ja nii ei lähe see taim  justkui raisku. Tundub, et neil on siin mõnusalt ruumi ja võin istutama  hakata selle helmikpöörise ma kavatsengi siia suurde potti  jätta oma pisikese potiga, sest sügisene hooaeg on nagunii  nii lühike, et ega väga koduselt ta ennast siin ei jõua  nagunii hakata tundma. Ja sügisese ampli puhul siis samuti tuleb taimi kindlasti kasta,  väetada ja noppida ära kuivanud õisi. Täpselt nii nagu suviste taimedegi puhul. Taimed võtan poti seest välja, juurima neid lahti ei hakka  tegema ja üritan nad siia potti sättida,  praegu vist võtan mõned teised taimed eest. Nii. Ja ongi valmis saanud ja nüüd paneme ta oma uuele kohale. No aga vaadake See terrass saab kohe hoopis teistsuguse ilme. Muidugi tuleb nüüd ka veel kasta, et nad oleksid ikkagi  lopsakad ja ilusad. Samuti võib anda neile väetist käituda täpselt samamoodi  nagu suvelilledegagi. Ja loodame, et need öökülmad ei tule väga kiirelt peale  sest nii jäävad need amplid väga ilusaks pikaks ajaks. Üks päev lõikasin oma elupuudel toksi ja mõtlesin,  et huvitav kas nüüd viskangi lihtsalt komposti  või siis lõkkehunnikusse ja siis ma mõtlesin,  et aga võib-olla ma saaksin hoopis ka neid kasutada oma  sügiseses konteineris. Ja samuti on mul aias nii palju kukeharjasid  ja neid on ka nii palju erinevaid sorte,  erinevaid värve, et miks mitte panna ka nemad sügiseseks  ajaks konteinerisse, et jällegi tuua oma aeda hoopis  teistsugust värvi ja olemist. Ja nüüd olen ma pannud siia konteineri sisse purgiveega  ja kavatsen need kukeharjad panna siia vee sisse justkui  nagu lillevaasi, aga et nad jäävad ikkagi siia õue püsima. Samuti panen ma siia juurde mõned krüsanteemid,  et anda veel tugevamat värvi. Ja kasutan ära oma elupuuoksad. No vaatame, mis sellest välja tuleb. Muidugi tuleb sellise kompositsiooni puhul  siis jälgida, et vesi purgist otsa ei saaks. Ja teisi taimi tuleb siis ka muidugi hoolega kastmas käia. Mõned pikemad varred lõikame natuke lühemaks. Kukeharjade paikasättimisel tasuks siis vaadata,  et siia kuskile ühtegi mõnda auku sisse ei jää,  et siis panna sinna veel üks taim, mis selle augu kenasti  ära täidaks. Tekib siia selline mõnus roosa pilv. Nüüd kiiresti paneme paika ka need krüsanteemid,  võib-olla ma tõstan selle purgi siit korraks enda eest ära,  et oleks mugavam toimetada. Võtame siit need teemid. Paneme need ka siia mulda. Paneme tagasi purgi. Surume selle ka siia turba sisse, et siin ümber ei läheks. Purgi sisse võib igaks juhuks panna ka kive. Need hoiavad kindlalt purgipaigal. Ja lõpetuseks, siis lisame mõned elupuuoksad. Samuti proovin need elupuuoksad panna siia purki,  et ka nemad oleksid siis vee sees. Ja nii saab sellise väga elava konteineri. Tuule käes oksad liiguvad. No vot, kuidas kellelegi mulle küll selline kompositsioon meeldib,  eriti tore on see, et ma ei pidanudki neid elupuuoksi  lihtsalt ära viskama. Ja nüüd siis panemegi ta paika. Ja tegelikult plaanin ma siia lisada veel ühe detaili. No et ikka oleks täielik sügis. Käes ongi nipinurga aeg. Liina Tallinnast andis meile teada, kuidas tema teeb ise  kodus vaakumkotte, ilma et oleks ostnud kalli aparaadi. Ja selleks on kaks moodust, mida me siin näitame teile nüüd  ka üks on see, et te panete asja kilekoti,  kilekott peab olema muidugi täiesti tee,  terve ühtegi auku siin olla ei tohi ja panete sisse  joogikõrre ning lihtsalt tõmbad siit õhu välja. Näete, see asi on nüüd ilusti vaakumis, keerame siia sõlme peale. Paneme ta kinni, et see õhk siia sisse ei pääseks. Ja selliselt saab ise vaakumdada asju. Teine võimalus on see, et te panete asja jälle kilekotti,  mis on terve. Marjad praegu on ju marjade, seente, igasuguste saaduste  säilitamiseks ärapanemise aeg ja nüüd panete  selle vee sisse ja hakkate seda vaikselt siin vee sees  keerama ja nii tuleb õhk välja ja see asi läheb vaakumisse. Ja palun täiesti vaakumis ning nüüd jälle sõlm peale  ja asi säilib kauem. Te saatke oma nippe meile aadressil maahommikuerr.ee  ja teiega näeme nädala pärast kõike head.
