Värskelt kliimaministriks saanud reformierakondlane Yoko
Alender saatis ministeeriumis pikalt küpsenud kliima kindla
majanduse seaduseelnõu kooskõlastusringile augusti alguses.
Tänaseks on pea kõik ministeeriumid eelnõule oma tagasiside
on ning kiidusõnu näeb nende kirjades vähe.
Läbivalt heidetakse eelnõule ette mõjuanalüüside puudumist,
üldsõnalisus diavastu kivusi.
Justiitsministeeriumi õigusloome korralduse talituse
juhataja Margit ka märgib, et kliimaministeeriumi pakutud
eelnõu on Eesti õigusloomes üsna tavatu. Seaduses on ette nähtud heite vähendamise eesmärk,
aga määratlemata on need, kes siis mida täpsemalt selleks
tegema peab, et need eesmärgid saavutada
ja mis on siis ka tagajärjed, et kui neid eesmärke ei saavuta? Samale probleemile juhtis tähelepanu mitu ministeeriumit.
Kliimaminister Yoko Alender märkis täna hommikul terevisioonis,
et seaduseelnõu annab loa panna paika täpsemaid tee kaarte,
kuidas seatud sihtide jõuda. Et ütleme näiteks, meil on vaja muuta suuremates linnades
ühistransport saastevabaks samal ajal kui meie menetleme
seadust on hulk inimesi kogunenud, et panna paika siis täpselt,
kuidas seda tehakse. Margit Juhkam Teekaarte võib ka teha, aga selleks, kui sobime ikkagi
riigina valdkonniti ettevõtjatele konkreetseid kohustusi panna,
siis need tuleks sätestada iga valdkonna eriseaduses
ehk et meie nägemuse järgi siis peakski eriseadustesse siis
ikkagi konkreetsed normid kavandama ja ilma konkreetseid
kohustusi sätestamata jääb kogu seadus siiski deklaratiivseks,
et ta ei too kaasa õiguseid ja kohustusi.
Õigusnorme on selles tekstis vähe. Eelnõu enam kui 100 leheküljeline seletuskiri on konkreetsem,
näiteks transpordisektori heite vähendamiseks tehakse
ettepanek asendada suurematel linnade taksod elektrisõidukitega,
kuid eelnõu seletuskirja poole seaduse jõudu.
Justiitsministeeriumi juhib ka tähelepanu kogu
deklaratiivsuse juures võib eelnõus pakutu avada tee riigi
omavalitsus tooma voliks.
Nimelt paneb eelnõu avalikule sektorile kohustuse arvestada
seaduses loetletud eesmärkidega haldusotsuste tegemisel. Eesmärkide saavutamiseks lubatakse ametnikel võtta
tarvitusele niinimetatud muid asjakohaseid meetmeid.
Margit Juhkam rõhutab, et see on väga ulatuslik Katus,
mida peaks eriseadustega hoolega täpsustama. Ja kindlasti peavad olema seadusega sätestatud täpselt siis
need meetmed, mis toovad endaga kaasa isikute põhiõiguste piiramise.
Siin peavad olema ikkagi väga konkreetsed piirid,
kuidas isikute ettevõtjate põhiõigusi piirata,
siis saab. Pea kõik ministeeriumid on öelnud, et soovivad eelnõu enne
selle valitsusele esitamist veel korra üle vaadata,
et näha, kas nende ettepanekuid on arvesse võetud.
Yoko Alender loodab asjaga tõtakalt edasi liikuda. Vaatame, kas on mingeid kohti, kus me saame veel parandada
ja siis loodame, et novembri alguseks hiljemalt saame saata riigikogule.
