Kas see tehiselupaik sobib vesilikele või jääb meie loodus  lihtsalt veidi vaesemaks? Tallinna vesilikud jäävad ette ehituspoe parklale. Minu jaoks on see liiga suur risk. Me teeme siin neid asju heas usus, aga aga meil puudub plaan B. Nemad on Eesti kõige suuremad pojaga teod. Viinamäe tigude tähelepanuvääriv maailm. Teod on väga olulised ökosüsteemis. Salu lehelind valmistub rändeks. Siin Tallinnas Lasnamäel asub pealinna kõige esinduslikum  vesilike looduslik elupaik, mis on paraku arendustegevusele  ette jäämas. Siiski on arendaja tegemas kompromissi ja rajab siia  spetsiaalse vesinike riba koos tiikide ja kuhilatega. Kuidas seda tehakse ja kas sellest kõigest  ka vesinikele kasu on, seda kohe uurimegi. Juba möödunud aasta kevadel jälgisime, kuidas eksperdid  püüdsid ehitustöödele ette jäävatest tiikidest  tähnikvesilikke ja asustasid neid ümber lähedal asuvatesse  säilinud elupaikadesse. Lasnamäe vesilike kurb saatus on toonud kaasa palju  kriitikat ja arutelu selle üle, miks ei ole võimalik palju  aastaid tagasi tehtud otsuseid ümber hinnata. Nüüd, kus elurikkuse säilitamine on muutunud prioriteediks Suve hakul käisime taas olukorraga tutvumas,  sest arendaja on püüdnud vesinikele vastu tulla  ja on eraldanud neile elupaigaks ühe osa alast peagi kerkiva  suure ehituspoe ja selle parkla kõrvale. Siseneme siis siia tulevasse vesilike. Ideaalelupaika. Need on Spetsiaalsed kahepaiksete tõkked, sellised piirded,  mis siis takistavad väikestel loomadel väljapääsu,  eks ole? Ja samal ajal see tõke tagantpoolt täidetakse ära,  nii et loomad, kes on väljaspool ja kes ei tohiks seal olla,  kas siis selle tulevase ehitusplatsi ala peal  või siis tänava peal, et nad saavad üle serva ilusti  elupaika sisse tulla. Näete, siin on üks rästik minu meelest või on nastik? Oo jaa, nii elurikkus on siin kõva. Me näeme juba ühte rooma, et tema on juba siin elupaigas sees,  rästike. Et liiva peal on hästi näha, kuidas rästik liigub,  et ta lükkab küljega endast nagu eemale seda maapinda  ja ja ennast edasi. Ja milline on rästiku liikumisrada, et see rästik,  eks ole, praegu ta läks siit üle selle liiva. Ja noh, sai ära, tal on, võib olla tiba ebamugav,  aga tulevikus tulevad siia sissesõidutee alla  siis tunnelid, sealpool on juba tunnelid olemas  ja loomad saavad siis, et siia jääb nagu kokku viis elupaiga laika. Ja need on omavahel kõik siis tunnelitega ühendatud,  nii et nii vesilikud kui konnad, kui rästikud  ja pisiimetajad saavad kõik liikuda ühest laigust teise  ja tegelikult on see üks, üks suur sidus terviklik kompleks,  siis elupaiga kompleks. Siia on kuhjatud üks hunnik ja ka see on vesilikega seotud,  siis. Ja see on nüüd Tegelikult seesama vana tondiraba, selline turbane muld ei  ole päris puhas turvas, ta on selline noh,  raba servast selline turvas, siin on näha  ka neid. Juurikaid, need on mingid rohttaimete juurikad,  männijuurikad, eks ole, ja nendest siin sellest kuhjast  siis me teeme vesilikele talvitumiskuhila  ehk siis meil on näha siin ka sellised kivihunnikud  ja üks suur känd siia toodud et kiviunikust  ja turbast mullast kokku ja juurikatest kändudest saab  siis selline ilus kuhil, kuhu vesilikud talveks saavad sisse  pugeda ja talve siis seal veeta. Ja ilmselt mitte ainult vesilikud, vaid ka roomajad,  sisalikud ja needsamad rästikud armastavad selliseid kohti,  samuti. Elupaikade mitmekesisus tagab hiljem ka eluvormide  mitmekesisuse ja, ja sealhulgas siis ju on vaja  nii tiikide näol sigimiskohtasid nende kuhilate näol  siis talvitumiskohtasid, siis peavad olema sellised kohad,  mis toetavad vesilike toidubaasi, väikeste selgrootute loomade,  siis kasvualad. Noh, nad ka armastavad selliseid orgaanikarohkeid nagu kohti  ja niidualasid, puistualasid seda kõike püüame siia  siis sobitada. Paralleelselt uue ala ehitustööde ga toimus  ka vesilike ümberasustamine. Sel suvel püüti kokku 1915 täiskasvanud tähnikvesilikku 1205  vastset ja 62 muna. Umbes pooled püütutest viidi veidi eemal asuvatesse  sõstramäe tänava tiikidesse. Jäänud koliti juba uude, nii-öelda elurikkuse refuugiumi. No oli see hetk, kui keeruline see vesinike püüdmise töö on,  siis? Ei ole otseselt väga keeruline, et tulebki kahvataja  ja üsna palju on loomi siin, et et ka tegelikult nende  ja et kui natuke jälgida, et siis näeb, kuidas nad tulevad siia. Veepinnale õhku võtma ja siis jälle lähevad tagasi  ja niimoodi ongi. Et niisugused toredad kahepaiksed ikkagi,  eks ju, kui palju sa oled või palju, te olete juba neid  välja püüdnud, on mingi arvestus ka. No täna siin poole tunniga on kindlasti üle 10 juba  ja kuskil kahe nädalaga oleme 700 800 kinni. Seitse-kaheksasada ikka tõeliselt kihiseb ikkagi nendest. Tal kas see on nüüd isane või peaks isa olema,  sest tal on see värviline. Ja. Tegelikult on siin peal, on niisugune sakk ka,  et kui ta vee sees on, siis on see sakk paremini näha,  kui tuleb nüüd välja, siit siis see sakk natuke nagu vajub ära. Aga vee sees on seda paremini näha. Nüüd panete ta ämbrisse, aga mis edasi saab  siis temast me pildistama need kõhualused  ka üle ikkagi endiselt teete need kõhualused hiljem  siis ära? Jah, et on hiljem näha, et kui tehakse nii-öelda kontroll,  et kas ümberasustamine on edukas olnud. No väga ilus, loodetavasti ta elab, elab veel pikalt. Sina, Kristiina, oled väga pikalt nende Lasnamäe vesinikega  siin seotud olnud. Kuidas sa hindad seda, mis nüüd see lõplik lahendus siin  saab olema? Siin alal on tõesti ette nähtud päris palju  kompensatsioonimeetmeid aga kuna elupaiga kadu siin on 13 hektarit,  siis. Mina tahaks nagu näha sellist garantiid,  et need pisikesed elupaigalaigud, mis 2015 aastal ennast ei õigustanud,  et et kas kogu see ponnistus, mis on mõeldud,  et imiteerida looduslikke tingimusi, et kas see ikkagi õnnestub. Et siin on ikkagi tegemist sellel alal oli kunagi üle 20  eriilmelise veekogu, kes kõik olid eritüübilised eri tingimustega,  et teaduskirjandusest me teame, et veekogude elurikkus on  seotud veekogude rohkusega nende ajutisema iseloomuga,  pikaajalisema iseloomuga, nende ühendatuvusega. Et kas me suudame selliseid tingimusi tegelikult üldsegi kompenseerida. Kas seda garantiid üldse saabki anda, et looduse puhul,  et kas need vesinikud siia jäävad kuidas seda üldse saab? Ega ei saagi garanteerida, et, et minu jaoks on see liiga  suur risk. Et Me teeme siin neid asju ikkagi Hea usus aga, aga meil puudub plaan B et  selle asemel, et taastada elupaika selles kohas,  kus elupaik ei ole tahtnud ise nagu tekkida,  olla elurikas, et selle asemel võiks ikkagi proovida  säilitada seda, mis meil on juba olemas,  seda rikkust. See riba on üsna õhuke peenike riba, et kas tõesti  siis jäävad need vesinikud seal ellu, tahavad nad seal elada,  on see elu nagu pikaajaliselt neil jätkusuutlik. Seda on nagu raske lõpliku kindlusega ette näha,  ega me tegelikult ei tea ju keegi, mis tulevik toob. Aga loomulikult anname endast parima, et see,  et see elupaik oleks neile meeldiv nende teadmiste põhjal,  mis meil kasutada on ja noh, meil on väga-väga mõnus  ja ladus koostöö siin ehitajate ja, ja arendajatega nagu laabunud,  et tegelikult kõik tahavad teha siia ühe hea elurikkuse ala  ja kui me vaatame vähke numbreid, siis see ala,  mis nüüd jääb elurikkusele, on umbes 1,3 hektarit ja kui me mõõdame ära selle Tiikide vahetu ümbruse, see on umbes sama suur ala,  on küsimus muidugi, et kas me muru asemele suudame teha  sellise märgala, aga samal ajal see märgaala on noh,  ütleme, kui me seal elupaika nagu teadlikult korrastame  tiike parasjagu puhastame, siis elupaiga kvaliteet  tegelikult võiks isegi parem olla kui päris metsikult vohades. Aga võib-olla mitte võib-olla vesilikele just see kõige  metsikum võsa meeldib, ega seda me ei tea. Nojah, ja siit jutu järg jällegi nagu jätkub,  et et tegelikult seda sama, et me ei tea,  mis, mis vesilikele või ka teistele liikidele täpselt meeldib,  et seda, seda. Teadmatust, nagu arvesse võttes ongi tegelikult  nii plaanitud, et kui me liigume seal elupaiga alal lõuna  poolt põhja poole, siis see maastik muutub järjest metsikumaks. Ütlen põhjaotsas, jätame selle võsa nii,  nagu ta on, õige vähekene, puhastame ära,  tõkete servas peab puhastama, et tõket töötaks nii,  nagu vaja on. Ja, ja võib-olla mõne väiksema lageda lamp lapi veel sisse  ja mida rohkem sinna lõuna poole, seda lagedam. Päris muru me ei ei tekita, aga seda lagedam  ja avatum see elupaik on, et tekib selline gradient. Ja siis loomad saavad valida, et mis neile rohkem meeldib. Kolm kuud hiljem on kunagi vesilikest kubisevatest tiikidest  järel vaid riismed ja siia rajatakse praegu ehituspoe  parklat ning varsti laiub siin sileasfalt betoontõkete taha  rajatud eluslooduse refuugium alles võtab elu sisse  ja eks näitab vaid aeg, kas see paik tehiselupaik sobib  ka vesilikele või jääb meie loodus lihtsalt veidi vaesemaks. Mul on suur hea meel tutvustada teile suurepäraseid  ja väga sümpaatseid loomi. Nemad on Eesti kõige suuremad kojaga, teod,  viinamäe, teod. Me oleme siis praegu viidumäe looduskaitsealal,  siin on taluhoove inimesi, eks ole, suvel tegutsemas. Kas ongi nii, et viinamäe teod, need meie kõige suuremad  kojaga teod armastavad inimeste lähedust või? Ja nad on päris inimlembesed, nad on loomulikult saavad ilma  inimeseta väga hästi hakkama. Nad on salumetsades niisketes kohtades, aga nad on  ka kuivas, olen ma üllatuseks neid leidnud  nii et, et nad tunnevad siin Saaremaal ennast suurepäraselt. Teada on ju, et viinamäe tigu pole Eestis selline päris  päris päris maine. Kuidas viinamäe tigu Eestisse sai? Juba keskajal siis kui need Munga kloostrid olid ja ka Eestis oli munga kloostrid  ja kuna on need pikad paastuajad, kus üldse liha süüa ei  tohi ja siis leiti neid asendusaineid, nii et nagu tigu ei  oleks nii-öelda see loomne liha. Kuigi tegelikult ju on, aga siis kasvatati kloostriaedades  vähemalt jutt käib toodi Euroopasse kaasa  ja kasvatati siis ka niimoodi, jõudsid nad  siis Eestisse ja, ja sealt nad siis pääsesid loodusesse  ja elavad siiamaani rõõmsalt, nii et, et selles mõttes võiks  ta juba öelda, et, et sealt keskajast alates,  et võiksime lugeda, et ta on ikka Eesti looduslik liik. Aga ütle, tead sa, Tiina, kas keegi Eestis päriselt viinamäe  tigu inimestest on ka proovinud süüa või oled äkki ise? Ära proovinud. Ma võin nii öelda kinnitada, et minu südametunnistus on  täiesti puhas, aga ma arvan, et Eestis on päris palju inimesi,  kes on niisugused toidugurmaanid ja kindlasti neid on siin  marineeritud ja keedetud ja küpsetatud. Ma muidugi neid looduslikke tigusid. Esiteks ma muidugi heaks ei kiida seda looduses korjamisest,  eks et võib-olla oleks viisakas ikkagi neid kasvanduse  tigusid süüa ja need kasvanduse teod on ka  siis nagu üle kontrollitud, sellepärast et  ka tigudel on ka päris palju parasiite. Kui me tahaksime nüüd teada sellest teost natukene lähemalt  mida see koda ja võib-olla see teo suurus meile räägib tema east,  tema vanusest. See on nüüd vanem loom, sellepärast see on üks üks,  mille, mis reedab selle, et ta on niisugune vana loom on. Vaata, siin on veel natukene seda pruunikat järgi on  ja kui me võtame siit ühe pruunimateo kohe,  nii, siin on meil siin üks noorem isend Ja nii ja temal on selle lubikoja peal selline kaitsevalguline,  õrn kestakene, see on konholiinkiht ja sellepärast on see,  see on noorem ja tema ei ole seda jõudnud ära kulutada,  temal on kaks põhjust, miks seda kulutada,  ta käib talvel. Ta uuristab ennast maa sisse ja kujutage ette,  kui muristad ja uuristad ja uuristad ja uuristajad  siis loomulikult seal vastu mulda. Ta kulutab selle konholiinkihi ära. Ja teine lugu, miks ta uuristab ennast vastu mulda,  on siin nagu meil on suurepärane eksemplar siin. Ja siin on kohe näha, kuidas ta seda kulutab  ja kulutab eile õhtul teda veel ei olnud siin maa sees,  et teod on aeglased, tühjagi nad väga aeglased on,  et nad, vaata, kui kiiresti ta ennast sinna sinna pinnasesse  on suutnud, ennast uuristada ja siis ta nagu jalaga  siis kaevub, see muld on välja aetud nagu mutimulla hunnikus  tuleb muld välja, eks ju. Ja ja see jälle kulutab, nii, et kaks korda. Nii tumele ja. Minu käe peal on kaks täiskasvanud viinamäe tigu  ja ma võiksin anda neile vabad nimed ka. Siinpool on Maie ja siinpool näiteks Mait. See on natuke nagu õige, aga natuke vale  ka sellepärast, et teod on mõlemasoolised,  see tähendab, et nad ei ole ühte kindlat sugu. Kui nad paljunevad, siis nad vahetavad omavahel sugurakke. Ja kuidas see toimub? Selleks on lausa imeline pulmatants. Kui nad tunnevad, et nad on leidnud endale õige paarilise,  siis nad sirutavad ennast uhkesti välja ja kõiguvad niimoodi  ühiselt vaikselt tantsutaktis ja lausa tunde. Teod on kahesoolised loomad, kes vahetavad sigimisel  paarilisega seemnepakikesed. Nii püsib geneetiline mitmekesisus neli nädalat pärast paaritumist. Tigu muneb. Kuu hiljem kooruvad munadest õhukese koja aga pisikesed teod,  kellest täiskasvanuikka jõuavad paraku vähesed. Minu käe peal on noorem ja vanem viinamäe tigu  ja on teada, et Eestis võivad viinamäe teod elada keskmiselt  seitsme kuni 10 aastaseks. Kindlasti on ka üksikuid õnnelikke, kes ei satu näiteks  kingiks mõne teise looma toidulauale. Ehk elavad nad kauemgi kui 10 aastat. Tundub, justkui see viinamäe tigu praegu siin,  silmad punnis peas, vaatab ja uudistab seda kaamerat objektiivi,  et mis me õigupoolest teeme, aga mismoodi teod,  sellised kojaga teod ka seda maailma meie ümber tajuvad  ja tunnetavad. Ja kõigepealt on nüüd see, et tal on hästi suur limane jalg,  eks ju, ja loomulikult tema tunnetab siis kogu kehaga seda maailma,  seda pinnast taimestiku ja, ja nad ka hingavad läbi  selle naha. Nii, see peab alati niiske olema, sellepärast nad tahavadki  varjulist kohta. Nii, teine asi, tal on pikad tundlad ja lühikesed tunded on  siin all. Nii, siin on niisugused lühikesed tundlad,  eks ju, need on siis kompimiseks ja pikkade tunda otsas on  tal niisugused pisikesed mustad täpikesed  ja need on tal silmad. No need ei ole niisugused kullisilmad, eks ju. Aga valgust ja kuju, ma arvan, nad võtavad kinni küll. Huvitav on, see on kindlaks tehtud katsetega,  et praegu öeldakse, et teod on kurdid. Sellise suvise kuivaga kuidas teod ennast kaitsevad? Teod on väga sellised niiskuse lembesed ja,  ja nad lausa nii kui päike välja tuleb, nii nad põgenevad  kuskile varju kõigepealt varju ja siis, kui on juba tunda,  et läheb ikka palavaks, siis nad üsna kohe,  kas lähevad kivikülge, nagu see eksemplar siin väga ilus  näide sellisest suveunest või puutüvede külge  või ka kuskile vundamendi külge ja kõigepealt ta  siis tekitab endale sellise lubikaane ja see ainevahetus  siis aeglustub ikka täie täielikult jälle. Et see on nende niisugune tõsine, niisugune. Ellujäämine see, et nad suudavad selle ainevahetuse väga  kiiresti viia niisuguseks minimaalseks nii-öelda hingamine  väga aeglaseks ja siis nad kinnitavad sellise väga huvitav  ja väga päris tugeva sellise kilega. Aga mida meil viinateod söövad? Viinamäe teod on. Kuuluvad nagu sellisesse Segatoiduliste hulka Omnivorid ja nad on  ka destruendid, et nad on selles mõttes lagundajad,  et nad söövad kõdu, see on kohe nende nende niisugune nimetus,  et nad on kõdutoidulised loomad. Nende väikeste tundlate all on niisugune võimas suu päris  suur suu. See on ka väga lihaseline ja siis ta tõmbab  selle suuga ja temal on siis selline ainulaadne,  väga kuulus keel, selle hõõrla ehk selle keele peal on  olenevalt liigist siis 10000 või 100000,  sellist peenikest väikest klubi, mikrohambad,  kest või plaadikest igalühel oma kujuga veel igal liigil ei  ole ükstaskõik, missugused, ja see on nagu tõmbab  selle taimse materjali, ta nagu kraabib endale  selle suhu. Kui me saime teada, et viinamäe tigudele maitseb taimed  ja taimekõdu siis kellele viinamäe teod maitsevad? Oi, neid on päris palju, kes armastavad,  kes on teotoidulised. Üks on muidugi jaani mardi. Tema on siis ongi teotoiduline ja võib-olla Saaremaal on  selles mõttes hea, et igatahes siin viidumäel jaanimardikat  ei ole, nii et nii-öelda päris, aga siis näiteks siilid  isegi nastikud siis väga suured teosööjad on linnud,  eriti näiteks mingid vareslased siis rästad,  iga igasugused rästad, on, on kohe, neil on kohe nagu sepikojad,  kus on koda kodade puru on, on järgi ainult  ja siis kõik see, see sööda sisemus on nahka pistetud. Neid on ja tõesti ja isegi suured loomad nagu segatoidulised,  mäger ja rebane ja nad on ökosüsteemis üliolulised,  näiteks alati tuuakse laululindude ja, ja tigude näide,  et linnud ei saaks ju üldse pesitseda ega muneda,  kui ei oleks tigusid, kellelt nemad saavad  siis selle kaltsiumi, et nad söövad koos kodadega  selle teo ära, eks ju, ja linnud saavad siis oma poegade  munemiseks siis selle kaltsiumi, et toota  siis teokodadest linnumunakoored. Nii et see loodus on imeline ja neid seoseid on hästi palju. Teod on väga olulised ökosüsteemis. Niipea, kui kätte jõuavad mahla, kui soojemad päevad võib  laulmas kuulda esimesi lehelinde. Meie neljast lehelinnuliigist saabuvad aprilli keskpaigas  esimesena väike lehelinnud, nende järel aga enamasti aprilli  viimasel nädalal seavad end sisse salu lehelinnud. Väliselt on salu lehelind väga sarnane väikelehelinnul. Eristada annab neid kahte liiki, näiteks jalgade järgi. Salu lehelinnu jalad on enamasti punakad,  kuid väike lehelinnul mustjad. Siis, kui lehekasukas on õige tihedaks muutunud,  ei pruugi ei väike ega salulehelind selle keskelt välja paista. Seetõttu on neid kergem eristada laulu järgi. Kui väikelehelinnul on ette näidata ühetooniline  silgsolgitamine Siis salulehe linnu laul meenutab veidi häbeliku metsvindi laulu,  mille lõpp hajub ära. Sarnaselt väike lehelinnule on ka salulehelind üks meie  agaramaid lauljaid. Seda tiiulist ei sega keskpäevane leitsak vihm  ega isegi jahe tuul. Nõnda aprilli lõpust juulikuuni. Kuigi suurem laulmine katkeb juuli alguses,  võib mõnevõrra salu lehelindude laulu kuulda  ka augustis ja isegi septembris kuid see pärineb enamasti  samasuvistelt noorlindudelt. Nii nagu paljude lindude puhul saabuvad kevadel rändelt  kõigepealt isaslinnud, kes valivad sobiliku pesitsusterritooriumi,  mida nad teiste isaslindude eest pidevalt kaitsevad  ja lauluga ala hõivatust aina meelde tuletavad. Tõenäoliselt on isaslinnud emaslindudega võrreldes arvulises ülekaalus,  mistõttu jäävad paljud neist vallalisteks. Salulehelind on metsvindi kõrval üks meie arvukamaid sulelisi. Suvel võib poegade kasvatamisega rakkes olla suisa üle poole  miljoni paari ja neid võib kohata pea kõikjal. Nad asustatud igasuguseid puistuid ja põõsastikke alates  põlismetsadest kuni parkide ja kalmistuteni välja. Nime poolest võiks ju arvata, et salulehelinnud meisterdavad  pesakesk rohetavaid põõsaid kuid tegelikult ehitavad  emaslinnupesa valdavalt hoopiski maapinnale rohu sisse. Kuigi pesad on küllaltki suured, sulanduvad nad keskkonda  hästi ja tihti neid silmata ei õnnestu. Pesitsemise ajal võib salu lehelinde küll sageli märgata,  kuid pesa ümbruses on nad väga pelglikud  ja võivad ohtu märgata ehitusjärgus või koguni valmis pesa  vähehautud munadega maha jätta. Kuni kaheksa tibu kasvatamine ja neile pidevalt putukate  tassimine on küll kurnav töö kuid salu lehelinnud on ühed  neist sulelistest, kes võtavad suve jooksul ette  ka teise kurna. Poegadega pesadele olen sattunud isegi veel juuli lõpus. Augustis ja septembris tuleb aga nii noortel kui vanadel  teele asuda rändeks valmistuvaid linde võib just  siis kohata suurel hulgal ka aedades putukaid taga ajamas.
