Lihavõttepühad. Paasapühad ülestõusmispühad, kevadepühad,  munadepühad. Nimesid kui palju. Aga paraku on kõikide pühadega niimoodi,  et kui meie enda sees püha pole, siis pole seda õigupoolest  mitte kusagil. Võime küll veeretada värvitud mune, kuid pühade rõõmu asemel  poeb hinge hoopiski pühade masendus. Millest see tuleb? Ega mina ka ei tea. Ju oleme vahel vähekene, irrdu, liiga rumalad  või liiga targad. Võimetud imestama ja imetlema kõike olnut olevat tulevat. Näiteks. Teie usute, et kogu nähtav maailm, päike,  kuu, tähed ja jumalatki on sündinud maailma linnu,  munadest? Võiksite siiski uskuda see meelerõõmsamaks. See teeb ka arusaadavamaks selle, miks me värvime neid munasid. Miks me hoiame linnupesi ja miks rõõmustame kevadeti  rändlindude saabumise üle. Looduses tuleb ju küll, et mõni pikalt ütleme,  sajandiks kadunud loomaliik jõuab Eestisse jälle tagasi. Minu käes on 1958. aastal ilmunud raamat,  sportlik jahindus. Omal ajal oli see, võib öelda soovituslik kirjandus noorele  jahimehele kuid raamatu lähemal uurimisel selgub,  et Euroopa suurimat närilist kobrast jahiloomade nimekirjas  pole enam kui 100-ks aastaks oli meie põline asukas Eesti  aladelt kadunud. Mis õigus? Lugu poolest 19. sajandi keskpaigaks kopraga juhtus Eesti aladel. Juhtuski selline hull lugu, et kobras kütiti välja et vanade  ürikute järgi olevat see juhtunud. 1841. aastal, kui Koiva jõel püüti välja viimane kobras. Kobras peeti väga väärtuslikeks, loomaks. Arvatakse, et üks kobras olevat maksnud sulase aastapalga  ja kui siis mõnda asja sedavõrd üle hinnatakse,  siis inimlik ahnus saab seal kindlalt võidu  ja kopral ei jäänudki muud valikut. Sajandi jagu ei olnud teda üldse. Ei olnud jah. Nii et ta on Eestis taasasustatud liik aga samas on ta  Euroopa kobras. Ta ei ole mingi võõrliik, ta on meile tagasi toodud. 1957. aastal hakati kobrast Eestisse taasasustama. Proovime ennast kurssi viia kopra tänase käekäiguga  varitseme jõe kaldal, kus viimastel nädalatel on käinud  vilgas elu. Seda kinnitab fotomaterjal. Paraku annab terve õhtu ja järgneva hommiku jooksul osooni  kaamera ees näole ainult üks äärmiselt ettevaatlik piiber. Vaiksemagi heli peale sukeldub umbusklik loom vee alla. Mati sul õnnestus osooni. Palvel leida siinsamas koht, kus väga julgelt tegutsesid  kolm kobrast. Mis nendega juhtus, miks neid ühtäkki enam ei ole? Juhtus niisugune kurb lugu siin, et kui me tulime siia õhtul filmima,  me nägime ainult ühte väga arga kobrast ja see oli vanaema kobras,  kaks väiksemat, üks üle-eelmise aasta poeg  ja eelmise aasta poeg kadunud. Ja kui me uurisime jälgi tee peal. Me nägime, et seal on värskelt kummikujäljed,  oletame, et jahimees, tegemist oli ju tegelikult väga  julgete kobrastega, sest nad lasid sind praktiliselt  nelja-viie meetri peale pildistama. Väike poeg käis kogu aeg väljas, ujus siin. Ta näitas ennast, see andis teistele julgust. Ja see oli jahimeestele väga kerge saak. Üks päev enne teie tulekut, see on nagu saatuse nöökimine. Aga miks ei oleks tohtinud jahimees neid siit ära võtta,  et see on väga hea looduslik koht kopral elamiseks? Praegu on kobrast väga väheks jäänud. Kobrast on peetud töökuse võrdkujuks, vahel osutub aga looma  agarus talle endale kahjulikuks. Suureneb arvukus või ebasobivad elutingimused,  toovad uut kodu, otsivad närilised inimasulate lähedusse. Poolveelise imetajana on kopra elu seotud vahetult  veekeskkonnaga sissekolimiseks kõlbavad ka väiksemad veesilmad. Varem või hiljem pahandab koprainnukas töö inimese välja. Eestis ongi sedamoodi, et meie oludes sobib kobras elama  looduslikele veekogudele, meloratsiooniga kaetud aladelt  ja asulatest tuleb ta välja püüda. Siin juhtub nüüd selline asi, et see tiik,  mis siin paistab selle tiigi pärast siia tuldigi  ja samas siin võimsad haavad ja toidubaas kõik tiigikaldad,  kaevatakse täis, urgusid siin on küllaltki kõrge kallas,  nii et tal puudub vajadus pesakuhila ehitamiseks. Aga ta teeb siia võimsa urgude süsteemi. Urgu hakatakse kaevama tiigipõhjast. Kõik see muld kraabitakse tiiki. Maja peremees avastab õige varsti, et mõnusast tiigist,  kus ta suvel ujumas käis, tuleb selline paras poriauk. Näed, siin tuleb ette vaadata, see kõik õõtsub,  siit on maa alt tühi. Ja siit läheb siis jälle jälle käik. Käik vette. Lisaks maa-alustele käikudele kaevavad koprad kanaleid  ning ehitavad veetaseme tõstmiseks ja hoidmiseks tamme. Hoogne paisutustöö väärtuslike põllu ja metsamaade  kuivenduskraavidel pole inimestele meelt mööda teisalt  näiteks pikal põuaperioodil kopra pais päästa kuivamisohus  vee kogu elustiku. Kopra ehitusoskuste repertuaari kuuluvad  ka omapärased kuhilpesad. Neid rajatakse madalate kallastega veekogude äärde,  kus surgude kaevamine kaldavalli pole enam otstarbekas. Puutüvedest ja okstest kokku tassitud kuhi tihendatakse muda  ja taimejäänustega. Kopra eluruumid asuvad kuival, kuid pessa viivad uksed  avanevad üksnes vette. Kui esmapilgul seda kuilat vaadata, siis võiks arvata,  et et siin on maksimum arv kopraid Eestis maksimum tähendab,  et ühes pesakonnas kaheksa looma. Ja sügisel sinnakanti võiski see asi olla. Aga praeguseks, nagu me siin ringi oleme juba vaadanud Tegutsemine puudub. Kevadeks tundub, et siia on alles jäänud üks loom,  kes on üliettevaatlik, ta kardab täiega,  sest kogu tema pere on talve jooksul nahka pandud. Ilvesele ei jätkunud sel talvel toitu. Kaks viimast rasket talvekitsede jaoks on nende arvu alla  viinud ja Ilves otsib siis. Alternatiive, ja selleks on suurepäraselt sobiv kobras. Nii et siit võis talv läbi leida ilvese jälgi. Ja kui ma siin nädal tagasi käisin, siis olid siin lume peal  veel ilvese jäljed, nii et ta katsus uurida,  et mis seisud on ja näha, et kogu sellest perekonnast on  siis alles jäänud vast üks looma pakuks n,  et rohkem ei ole. Kui osa kopraid langes möödunud talvel ilveste saagiks,  siis paljudele sai Vahuri arvates saatuslikuks pakane  ja madal veeseis. Kui meil see sel talvel see külm sinna 30 kraadi kanti kiskus,  jões oli vett vähe, siis käik toiduvarude juurde jäätus  kinni ja kobrastel ei jäänud nüüd muud üle,  kui nad pidid oma. Pesakambri lahti tegema maa peale välja tulema,  et toitu saada, nad jäid nälga, aga selline külm jahutab  maha nii pesaruumi, kui ta enda, ta külmaga ei tohiks ringi  kooserdada ja ka energiakadu on suur ja sellised koprad  kevadet ei näinud. Suvel toitub kobras valdavalt rohttaimedest  ja siia jäänud üksikut looma nälg ei ohusta. Küll aga tuleb leida järgmiseks talveks uus kodu,  sest Vahur sõnul näitab kase koor kopra menüüs,  et siinse elupaiga toiduressursid on otsa korral. Kui nüüd jääd lahti lähevad ja ta saab mööda kraavi,  viimane lumi ära sulab, siis ta kasutab juhust  ja tõmbab siit. Linnutaja Oja, see lähim koht, mis tema naha päästab kui,  kui see tal õnnestub, kui, kui see tal õnnestub. Täpselt, nii ta. Oleme jõudnud linnutaja oja juurde, mis on looduslikult  sobiv elupaik kobrastele, eks ole? Jah. Ma olen sinuga täitsa ühte meelt. Siin on sedamoodi, et kobraste huvid ei lähe vastuollu  inimese majanduslike huvidega ja siit ei peaks  siis kobrast küttima ja kobras oma elutegevusega loob siin  väga head võimalused veelindudele pesitsemiseks,  kolladele kudemiseks. Samas see vesi tuleb. Lõpuks torma asulast, nii et need on ka looduslikud  biotiigid iga tamm, mille taha korjub seteid,  kui see vesi jõuab lõpuks Peipsisse välja,  siis on koprad suure töö ära teinud sellega,  et nad on seda vett muutnud. Puhtamaks. Tahaks jahimeestele südametunnistuse peale koputada,  et nüüd on vist see aeg käes. Kui tuleb tublisti tähelepanu pöörata kopraseirele,  vähemalt meil siin Peipsi kandis kõigi loomadega kipub  sedamoodi olema, et. Neil on oma kõrgperiood siis tuleb langus. Ja enamasti on kõigi liikidega sedamoodi,  aga nüüd peab vaatama, et see langus Väga sügavale ei läheks ja ja et jahimeeste käsi siin Asjale kõvasti kaasa ei aitaks. Ise ma olen seda meelt, et kevadine koprajaht,  mis meil Eestis kestab 15. aprillini ei peaks  nii kaua kestma, et kui teistele karusnaha ulukitele lõpeb  jaht ära viimase veebruarikuu päevaga siis Ma olen seda meelt,  et sedamoodi peaks ta kopraga ka olema. Ei ole. Selliselt võimalik vahet teha, missugune on emasloom,  missugune isasloom. Kes neist on noor loom. Et ei ole nagu eetiline küttida kobraste küttimine tuleks  ära teha sügisesel ajal. Sügiseks peaks pilt ees olema palju pärast seda talve. Meil tegelikult kobrast kobrast jäänud on. Munadepühasid. Peame kindlal kuupäeval vaid hoopis iidsema ajaarvamise põhjal. Esimese täiskuu aegu pärast kevadist pööripäeva See annab meile selget tunnistust nende pühade ürksusest  ja tõepoolest kristlikeks ülestõusmispühadeks kuulutati need  alles kaheksandal sajandil. Seitse sajandit pärast kristluse tekkimist. Evolutsioon ja olelus võitlus ei toimu üksnes looduses vaid  ka meie hoiakutes. Uskumistes, religioonides. Kas on aga võimalik, et ülestõusmispühad kaotavad kord taas  oma kristliku tähenduse ning muutuvad uuesti vaid  paganlikeks kevade ja munadepühadeks? Kellel meist ei oleks reisidelt kaasa toodud kirjuvärvilisi  kivisid olgu selleks siis helkiv mäekristall,  alpidest või kirjuvärviline mandelkivi Islandi vulkaanidelt. Meie kivid jäävad tavaliselt riiuli peale tolmu koguma. Mida teevad nendega geoloogid? Uurime järgi, kui mina tulen reisilt tagasi ühe-kahe kiviga  ja isegi see tundub kohati liiga palju olevat,  siis ma ei kujuta ette, et millised sinu riiulid kodus välja  võivad näha, et kas kõik on kive täis. Noh, iga iga nii-öelda võimaliku lauanurga kapinurga peal,  riiulinurga peal on midagi ja naine ei lase mind enam tuppa  vaatab enne mul koti üle ja et mis seal sees on. Geoloogia osakonna kabinetide riiulid peidavad endas  kõikvõimalikke aardeid teinekord tuleb ette  ka täitsa ootamatuid üllatusi. Siin on tegemist ühe Jordaania kiviga, mis esmapilgul näeb  välja nagu tavaline lubjakivi veeris. Kui seda kivi aga natukene põhjalikumalt vaadata,  näiteks lahti saagida, siis tuleb välja,  et tegemist on kaamelisõnnikuga. Et sõnniku tükk on jõe põhja ladestunud,  seal natukene tiirelnud, veerenud kriidist endale  karbonaadse kihi moodustanud ja selline ta on. See kivi on Islandilt vulkaani jalamilt toodud  ja näeb selline päris huvitav ja kirju välja,  et mis sa arvad, et vaatame siis, mida me teada saame? Noh, vaatame, see tuleb kõigepealt veel katki teha,  ma arvan ja korraks tuleb katki teha kui suurt tükki mat,  va tegelikult, et sa ei ole väga suurt vaja,  et noh, üks niisugune Kahe. Kolme sentimeetrise läbimõõduga kivi väikesteks tükkideks taotud,  anname tööjärje masinale üle volfram karbiidist,  kuulid jahvatavad kivimiproovi meie eest edasi. Nii, ja nüüd nüüd lihtsalt. Raputad niimoodi, et sa saad selle. Kuulid said nii-öelda kätte, võid julgemalt lasta. Nii ja nüüd läheme siis nende kallite ja moodsate aparaatide juurde. Õhukest kivimipulbri kihti hakatakse analüüsima röntgen  kiirguse abil, saamaks teada, millistest mineraalidest kivi koosneb. Meil on siin ilusad nii-öelda mäe kristalli. Agregaadid, mis tegelikult koosneb ühest mineraalist,  meil on siin karts, kui me võtame selle nii-öelda pricasit,  siis tegelikult me näeme siin. Et see koosneb mitmest erinevast mineralist,  see roosakas on siin kaalium päevakivi, see valge siin vahel  on kvarts tumedam on siin nii-öelda plagioklass  ja siin on tegelikult võiks ka olla mingeid vilkusid sees. Nii et see Islandi kivi põhimõtteliselt koosneb  ka erinevatest mineraalide selge ja millistest täpselt,  seda me saamegi teada. Kohe teada, kui me oleme selle nii-öelda läbi läinud. Kivimi koostise teadmine on tähtis sellepärast,  et see aitab teada saada pea kõike selle kivimi  tekkeprotsesside kohta. Me näeme, kas kivim pärineb ookeanilisest  või mandrilisest maakoorest. Kas tegu on vulkaanilise kivimi või sette kivimiga,  mis ajal ja kus ta tekkinud on. Me saame teada, kuidas ja mis tingimustes on meie planeet  kujunenud ja miks maapind meie jalgade all on just selline,  nagu ta on. Eesti unikaalsus tegelikult seisneb pigem selles,  et meil on just Kivinid, mis on alates 600 miljonit ja nooremad on väga  hästi säilinud ja pigem on Eestis nagu harulduseks,  on just need tänu sellele, et meil on hästi säilinud setted,  on fossiilid. Meil on väga haruldasi passiile, mida mujal ei ole leitud nii-öelda. Aparaat on oma töö lõpetanud ja paistab,  et neid erinevaid mineraale, mis selles ühes kivimis leidub,  on siin terve suurem hulk, et kuivõrd sa selles pudrust siin orienteerud. Kuna me siin kvartsi ei näe, üldse kartsi põhitippusid ei ole,  et siis saame öelda, et see on tegemist aluselise kivinuga. Nii, ja nüüd on meil veel paar käiku varuks. Me teeme tableti ja me saame teada keemilise koostise. Tableti kokkupressimine käib suhteliselt lihtsa käsipressi  abil kuid jõud, mis kivimipurust tabletti kokku surub,  võib ulatuda kuni 200 tonnini. Ruutsentimeetri kohta. Tablett valmis, mis muudkui järgmisesse masinasse. Nii valmis. No ja kas meie keemiline analüüs kinnitas  siis mineroloogia pilti ja täiesti täiesti vastavuses sellega,  mis me näeme mineroloogias, et ilmselt on meil tegemist  basaltse kivimiga. Aga lähme vaatame selle mikroskoopi pilti ka. Tahate teada, millega geoloogid tegelevad? Nad võtavad 990 üheksase prooviga kulla ja katavad sellega  sellise pisikese kivimitüki. Ja kõike sellepärast, et seda mikroskoobi all pärast vaadata. Meie oleme oma kivi juba mikroskoobi all vaadanud  ja läheme uurima, et mida see mikroskoobi pilt meile ütleb. Antud pilt on siis meil siis juhtunud. Vaikne, see nii-öelda tasku, kus siis sees kasvab meil mineraal,  mis me enne mineraalselt Määrasime on sabasiidiimeline Ceoli ja temal on tüüpiliselt  niiugused kuubilised kristallid. Mida me tänase päeva kokkuvõttes kõikide nende analüüside  tulemusena selle konkreetse Islandilt pärineva kivi kohta  siis teada saime? Esiteks, kõige nii-öelda selgem asi, mis me siit nägime  selle palaga, oli see, et meil puudub meil niisugune mineral  nagu karts, mis ütleb, meil on tegemist aluselise koostisega kivimiga. Teiseks, me nägime, et siin on selgelt kivid moodustavad mineraalid,  on augiit ja hematiit, mis viitab meil siis pasaltsele päritolule,  mis on kergelt murenenud, et ja ei ole väga vana  geoloogilises mõttes kõigest kolm miljonit. Oh jah. No hea teada Pidi ikka suurust olema. Tollel maailmalinnul, kelle munadest koorusid maa  ja kuu ja puha. Aga tegelikult on ka kanamuna üks üsna suur asi kui võrrelda  seda näiteks Kanaarilinnumunakesega. Ka noorilindu teavad kõik vähemalt nime järgi. Selle sai ta aga Kanaari saarte põhjal, kust Hispaania  meremehed neid linde Euroopasse tõid. Kanaari saared ise on saanud oma nime ühe konkreetse saare  nimelt Grand Kanaaria järgi. Mis ei ole aga sugugi saarestiku suurim saar,  ehkki nimest võiks ju nii arvata. Lugu oli nii, et kui eurooplased saare avastasid,  elas seal väga palju ja väga suuri koeri. Et koer on ladina keeles kaunis, saigi saar nimeks suured  koerad või suurte koerte saar. Gran Kanaria. Ja kui me tahaksime kanaarid eesti keelde tõlkida peaksime  neid nimetama koerte saarteks. Sinna me nüüd lähemegi sabarõngas. Siin kilomeetri kõrgusel merepinnast on mäenõlvad kaetud  atraktiivse ürgmetsaga kus domineerivaks liigiks on loorberipuu. Just sellised nägid Lõuna-Euroopa ning Põhja-Ameerika metsad  välja miljoneid aastaid tagasi. Siis aga tulid jääajad ning tänaseks on see ilus metsatüüp  säilinud vaid Kanaari saartel. Kui naabersaarte metsad said suuresti hukka  ka inimkäe läbi näiteks suhkruroost suhkru valmistamiseks  kuluva tule tegemisel siis Lagomeera metsad on imekombel  ka inimvõimu kenasti üle elanud. Praegu on Lagomeera metsade suurimaks ohuks hoopis metsatulekahjud. Kuigi enamasti on metsad üsna niisked, võib suvekuudel tuli  sellise raevuga levida, et teha pole enam midagi. Tillukese Lagomeera metsad on otsekui essents mitmete  kaugete paikade loodusest. Siin kasvab enam kui 450 taimeliiki. Puuoksad on kaetud eritoonides rippuva samblikuga  ning pea kohal kõrguvad kuni 20 meetrise loorberipuud. Saare floora on lokkav ja mitmekesine, ent faunaga on lugu  pisut kesisem. Linde on küll ohtralt, sealjuures mõned endeemsed liigid,  kes toituvad ainult loorberi puuviljadest. Ent metsloomadest võib siin kohata peamiselt vaid jäneseid  ja rotte ning needki on ilmselt koos inimestega siia sattunud. Kui saare keskplatoo peaaegu pidevalt mattunud tihedatesse  pilvedesse siis vaid mõned kilomeetrid eemal võtavad  inimesed rannas päikest. Põhjuseks on Lagomera omapärane ilmastik,  kus kohtuvad külmad Atlandi tuuled ning Aafrikast pärinevad  soojad priisid, mis kokku saades katavad puulehed  veepiiskadega ning metsas käies on ümberringi pidev  tilkumine ja veevulin. Lisaks turistidele käib Lagomeeral ka palju teadlasi,  kellele siinses põnevas ökosüsteemis ohtralt uurimist jagub. Kuna süstemaatilisi bioloogilisi uuringuid on siin läbi  viidud vaid viimasel 30-l aastal nii neile kui ka kohalikele on Lagomeera  unistuste saar. Mingid mõttetud saared, metsad, loomad ja linnud. Ja ongi igav, kui meis pole andi imetleda  ja imestada kõike olnut ja olevat. Kui pole jaksu uskuda suurde imesse, olgu see  siis Kristuse ülestõusmine või kõige oleva  ja elava olemasolu võrratus. Imeasi ju see munagi. Ladina keeles ovum.
