Pärnust paarikümne kilomeetri kaugusel Loore külas Pärnu jõe
ääres asuv hüdromeetria jaam on jõe voolu kohta katkematut
infot andnud rohkem kui 100 aastat.
Selle eest sai ja rahvusvahelise tunnustuse maailma meteoroloogiaorganisatsioonilt,
räägib keskkonnaagentuuri hüdroloogia osakonna juht Jana Põldnurk. Seda antakse väga rangete kriteeriumite alusel,
me peame tegema aegridade analüüsi.
Me peame aru saama sellest, et need andmed,
mis on sajand tagasi mõõdetud, kajastaksid
ja oleksid ka võrreldavad täna hoopis teistsuguse
tehnoloogiaga mõõdetud andmetega. Põldnurga sõnul on Eestis sellise ajalooga mõõtmisjaamu veel
vaid neljas kohas.
Kui vanasti mõõdeti voolukiirust tiivikuga,
siis täna tehakse seda digitaalselt.
Pärnu piirkonna Hüdroloogia Taaniel Holter
ja Martin vest mõõtsid täna ore jaamas vee vooluhulka
ja kiirust. See on siis voolukiiruse ja voolumõõtja Sontake m üheksa,
millega siis hetkel mõõdame vee, vooluhulka
ja voolukiirust, kuidas see töötab, et puldiga nagu väike
paat sõidab lihtsalt vee peal, jah, see antud juhul on see
tegelikult jah, nagu väike pudigi uita väike mootorpaat,
millel on siis küljes kaks mootorit siis raadiosaatja
ja siis mõõteseade. Ja mis aparaat teie käes on, kui tema on siis selle paadi piloot,
siis mina vaatan siit ekraanilt siis seda visuaalset pilti,
mida see laser siis näitab, ehk siis ta teeb,
kuvab jõe ristlõike ja siis kiirte abil siis vastavad kiirused. Pikaaegse Hüdroloogia Arvo järveti sõnul asub Torist
allavoolu jääv ore mõõtmisjaam geograafiliselt sellises kohas,
mis lubab järeldusi teha terve Eesti kohta. Toore veemõõtja posti valgla kajastab Eesti keskmisi rahulolusid,
nii et me saame öelda eesti keskmise kohta üpris palju.
Kui me opereerime ainult selle kooreandmetega. Keskkonnaagentuuri hüdroloogia osakonna juht Jana Põldnurk ütleb,
et ore jaamas enam kui 100 aastat kogutud andmed näitavad,
et üks kevadine suurvesi võib olla minevik. Kliima on muutunud, Eesti talved on muutunud eelkõige
ja me ei näe enam selliseid kevadisi suurvesi,
nagu need olid 1900 kahekümnendatel kolmekümnendatel.
Viie-kuuekümnendatel olid väga suured suurveed,
lumi ei sula enam korraga ja see tähendab seda,
et see kevadine suurvesi tuleb mitmes jaos natukese kaupa. Raadiouudistele Pärnumaalt ore külast Kristi Raidla.
