Reformierakondlane Pärtel-Peeter pere lausus,
et üks arutelukohti oktoobris algavatel eelarve
läbirääkimistel saab olema see, milliseid seni plaanitud
teede ja tänavatega seotud investeeringuid ära jäta.
Ta lausus, et linn on seni eraldanud teedele
ja tänavatele iga aasta ligi 40 protsenti rohkem raha,
kui on päriselt suudetud ära kasutada. Linn on võtnud endale eelnevatel aastatel iga aasta liiga
palju tee ja tänavaprojekt, et mänguväljakuid
ja kõike väliruumiga seonduvat on kuhjatud kokku väga palju asju,
aga siis see pannakse eelarvesse ära.
Aga seda jõudlust neid asju valmis projekteerida,
neid asju hangetesse, viia, neid projekte juhtida kõike seda
isegi siis, kui palgatakse väljaspoolt natukene
teenusepakkujaid võetakse appi maastikuarhitekte
või ehitusprojektijuhte ka siis linnal lihtsalt ei hakka,
hammas peale, ei käi jõud üle on võetud ette liiga suur amps. Pere lausus, et osa ülejäävast rahast annaks suunata mujale,
kuid kui palju ja kuhu suunata, peab linnavalitsuses alles
läbi arutama.
Näiteks sel aastal jääb keskkonna- ja kommunaalametil
prognoosi järgi kasutamata 35 miljonit eurot,
mis kanduks edasi järgmisesse aastasse.
Aleksei Aacheni erakonnast Eesti 200 lausus,
et nende jaoks on järgmise aasta eelarves kõige olulisemad
hariduse teemad. Eeskätt on küsimus, kas ja kui palju tõsta õpetajate palku
ehk milline peaks olema uus kollektiivleping. Olgu kokkuleppeks see, et me vähendame õpetajate koormust
ehk siis õpetajad tegelikult tööle sel juhul juurde vaja
või siis lepime kokku, et me tõstame kas miinimumtasu
koolide õpetajatele või siis diferentseerime skondi veelgi.
Et see on läbirääkimiste ja kokkulepete küsimus. Sotsiaaldemokraat mõtle Lippus ütles, et suuremad
eelarvesuunad on tegelikult juba eelarve strateegiaga kokku
lepitud ning mitmed otsused sünnivad ametkondlikult. See otsus on meil ka strateegilisel tasandil tehtud,
onju, et uusi koolikohti ja lasteaiakohti on tarvis
ja noh, lõpuks see ei ole kindlasti mingil määral on ka poliitiline,
aga, aga rohkem ametkondlik otsus isegi,
et kus meil kõige lihtsamalt ja kõige kiirem inimene,
et kuhu need investeeringut tehes mõned eesmärgid kõige
kiiremini saavutada. Isamaalane Riina Solman märkis, et seni on kokkulepe,
et nelja erakonna vahel sündinud ladusalt isamaale on
prioriteetsed näiteks transport ja sotsiaalhoolekanne. Kindlasti on siis meile väga oluline ka selline
konservatiivne sotsiaalne hoolivus, et kui me ehitame uut,
me ei tohi hooleta jätta ka harjumuspärast väärtuslikku vana.
Ja kui me vaatame, et riigis läheb valitsus huviharidust kärpima,
siis meie prioriteet on sellel raskel ajal,
kui perehüvitisi on vähendatud.
Me oleme seadnud eesmärgi suurendada sünnitoetust.
