Te tulite Tallinnasse 35 aastat tagasi mööda Vana-Narva maanteed? Jah, täpselt. Me sõitsime Võrust välja 24. ja jõudsime siia  ka täpse 24. kusagil kella 16 paiku Vana-Narva maantee kaudu. Iru silda ei olnud, tulime üle vee. Ning jõudsime parajasti Russalka juurde ja meie kohe  hakkasime vaatama, kas Russalka ikka on alles  või ei ole. Alles oli, see muidugi andis natuke meile jaksu edasisõitmiseks. Edasi sõitsime mööda Narva maanteed mööda Pärnu maanteed  ja ausad, võib öelda, et pilt oli väga kurb. Linn oli kohutavas olukorras, teie kui vana Ilmar se töötaja  kindlasti tundsite huvi just tööstusettevõte Ilmari ses 30,  kuuendast kuni sõja alguseni. Ja muidugi väga oli, tahtsin teada, kuidas ikka minu endine  töökoht Ilmarine kas midagi on seal järele jäänud? Ja järgmisel päeval ma käisin tehases. Ma kohtusin mitmed ja mitmed kaadrivana kaadri töötajat,  nendega, kellega ma koos töötasin. Kuid teas muidugi väga armet olukorras on. Ja vot sellest on 35 aastat tagasi. Teie olite väga kaua aastat ligi 20 aastat. ETKVL-i kaubandusinimeter, tehase direktor  selle aja jooksul see tehas sirgus ja arenes. Jah, kunagi see tehas oli Kopli poolsaarel oli seal,  kus praegu laeva remont tehas on. Ja peale seda see tehas hakati ehitama. Ja praegusel momendil ta laseb juba tudangud päris kõvasti  välja Eesti leivatihaste jaoks üleliidulise leivatehaste  jaoks tehnoloogilise sisustust. Kui mitte nii numbrit võtta ja summat võtta,  siis võime juba nüüd öelda niimoodi, et kusagil iga kuu meie  tehas sadab. Üle nõukogude liidu ja isegi osaliselt välismaale. Leivatehnoloogilise sisustust umbes 85 kuni 90 vagunit iga kuu.
