Meie pealinnas Tallinnas asub rahvarohke elupiirkonna keskel  üks uskumatult ainulaadne paik. Nii umbes 112 jalgpalli väljaku ehk ligi 89 hektari suurune roheala. See mitmekülgne maastik ja taimestik on koduks paljudele  suurematele ja väiksematele loomadele. Nii mõnedki neist on ilmselt meile juba vanad tuttavad aga  ometi ei oska me esimese hooga nende koduks pidada. Loomaaeda. Kuid miski tõmbab siia ligi. Pakub eluks vajalikku ja keelitab jääma. Avastame selle saladuse koos. Tallinna loomaaias tegelikult väljaspool aedikuid elab üsna  palju erinevaid loomi ja, ja kui me laias laastus hakkame ma  neid loomi, siis osa neist on siin kogu aeg elanud  ja teine osa on selliseid, kes aeg-ajalt käivad  ja jälle lähevad ära. Suuremaid loomi noh, põdrad lihtsalt ei saa siia loomaaia territooriumile,  aga metskitsed, nemad jäid siia loomaaia territooriumile,  sel ajal kui, kui loomaaiale Ümber piirdeaed tehti ja, ja siis nad on siin kogu aeg olnud. Vahepeal on neid palju saanud, siis on vaja vaja natukene  seda arvukust vähendada, sest muidu nad teevad haljastusele  liiga juba. Ja neil endal ka jääb ruumi väheks ja, ja neil võivad  siis tekkida haigused, mis, mis ei ole sugugi hea. Sellised väiksemad loomad, kes siis saavad siit loomaaia  viirdeaiast läbi, noh, rebased, mägrad. Kašaakal on siin käinud külas ja murdnud isegi ühe ühe lamba  maha ja, ja kui nad leiavad siin hea turvalise koha siis,  siis nad jäävad pikemaks siia, aga kui, kui on suurema  territooriumi nõudlus ega loomad nagu saakal,  siis, siis nemad, nemad lahkuvad siit uuesti ja,  ja nad elavad siin naabri. Kas pruses vabaõhumuuseumi rohealal? Kevadel ja suvel kõlab siin valilinnukoor. See on linnas pesitsevate lindude jaoks kõrgelt hinnatud elupaik. Oma koduhoovipiiride teadvustamiseks laulavad isaslinnud  kogu südamest. Värvikirev loomaelu toetub loomaaia mitmekülgsele  taimeriigile kus osa maastikust on püsivalt inimese käega  hooldatud ning muu looduse enda suunata ja juhtida. Kui tavapäraselt minu kui aednikutöö on kõike istutada ise  teha siis siin on see koht, kus loodus teeb kõik minu eest ära. Ja mul jääb üle ainult nautida seda kaunist keskkonda. Sama, ma soovitan külastajatel, tulge vara kevadel  ka loomaaeda, näete meie ilu. Siin on näiteks üks selline suurepärane puunott,  mis väga hästi sobiks mõne terrariumi sisustamiseks. Aga oleme nüüd jõudnud sellisesse vastuolulise kohta meie tamme,  pärna segamets, siis, mis on hoiumets? Kui me varemalt võisime siit loomapuuride sisustamiseks  võtta üht-teist materjali, siis praegu on see täiesti välistatud. Minu kui aedniku jaoks on muidugi see täiesti probleemi koht,  sest siiamaani mina olen loomapuure aidanud sisustada. Nüüd siis peame leppima pisut sirgemate puuokste  ja nottidega. Aga see, mida me siin näeme, see on iseenesest väga põnev. Puhas loodus noh, peaaegu nagu siis süütu loodus. Mida me siin saame nautida, et hetkel siis õitsevad siin parasjagu? Toredad ülased. Aga kuu aja pärast? On see pilt hoopis teine, on ka valge, aga  siis õitsevad piibelehed maal. Nädalate, kuude ja aastaaegade möödumine on loomaaia kaitse  aluses metsas hästi tajutav. Aastakümneid tagasi võlus kevadine lilleilu siia tulnud  külastajaid omamoodi. Põnev, võib-olla ajaloost, et kui ma siia 25 aastat tagasi  tööle tulin ja piibelehtede õitsemise ajal,  siis rahvas oli metsa all ja korjas endale punti,  et saaks tiru tänaval müüa. Siis me seisime niimoodi paleeris mööda seda serva. Ja tegelikult me lasksime kõik need korjatud lilled maha visata. Ja aasta pärast juba enam keegi tahtnud tulla siia  viibelehti korjama müügiks. Ja tegelikult nüüd see ongi kõik niimoodi inimesed naudivad  seda ilu, mis siin loodus ad. Ajaga on õnneks inimeste teadlikkus looduse püsiväärtustest tõusnud. Linnaõhu puhtust taga müravaigistav ja varju pakkuv,  hästi hoitud rohelus on iseenesestmõistetavalt oluline. Iga taim loob elukeskkonda üllatuseks ka siis,  kui on tuules maha murdunud. Põnev on see, et pärn veel elab, mõnda aega annab neid pasve. Mine tea, ajab juured ka alla veel. Need, puude juured on ju omavahel seotud,  keegi kuskile kukub ära, see tähendab, et annab juba  võimaluse järgnevale kukkujale. Noh, seal on nagu täpselt nõnda nõnda näha. Et mis jällegi on, viitab sellele, et ilmselt mingi aja  pärast on siin suhteliselt suur lagedus. Looduskooslus on palju tihedamalt seotud,  kui arvame. Siinkohal mulle meenub selline põnev kogemus,  burger soost Hollandis asub, kui nemad ehitasid enda esimese troopikamaja,  siis esialgu kõik, mis sealt oli vaja ära lõigata  või maha oli pudenenud, kõik need koristasid ära. Ja siis nad said ühel hetkel aru, et see süsteem ei toimi,  midagi on väga halvasti nende taimedega ja peale seda,  kui nad kõik selle kraami jätsid sinnasamasse koha peale,  need taimed, palmid, erinevad taimed, said kõik tagasi selle,  millest nad ilma olid nii-öelda jäänud. Siis süsteem hakkas tööle, taimed tundsid ennast kohe hästi  ja ilmselt on siin see vastuoluline koht  ka selles suurepärases tammepärna metsas,  kus see, et me ei puutu enam maha kukkunud oksi,  ei vea neid ära. Minu kui aedniku ja puuride sisustaja jaoks on see probleemne. Aga selle looduse jaoks on see väga oluline. Et kõik, mis siit on tulnud, alla kukkunud,  murdunud, et see jääb siia ja siis tekib selline loomulik loodusering. Sama nagu meil kompostimisega, kõik see,  mida loomad on sisse söönud, see tuleb välja,  läheb uuesti peenra peale. Me kasutame neile uuesti, head köögiviljad seal. Ja kõik on rahul. Oleme nüüd sattunud põnevatele radadele. Siin. Näha, et, et elu käib Tavaliselt inimesed näevad, et et ah, siin on ilmselt  inimesed käinud, aga tegelikult hoolt on siin hoopiski  loomade rajad ja looduses on, on hästi-hästi palju selliseid radu. Kui juba on kuskil kuskil keegi läbi võsa sellise rajakese talland,  siis teised ka kasutavad seda. Nii et inimene ka Teadja silm näeb siin teisigi märke loomade elutegevusest. Rähnid on puudega seotud nagu inimesed oma kodudega. Nende tahutud õõnsused võtavad meeleldi kasutusele paljud  teised loomad. Rähnid on looduses asendamatud kinnisvara arendajad. Varem avastatud teeots viib lõpuks lausa maa-aluse linnakuni. Siit tuleb üks mägra käigurada. Ta on käinud siin edasi-tagasi, nii et et. Kui, kui kõrval nõgesed kasvavad, siis need nõgesed on isegi  ära tallatud siin. Ja ja siin on siin on neid. Neid alles täna öösi värskelt puhastatud oma oma pesakambrit  on vana. Vana pesamaterjal on välja kraabitud siia  ja viiakse siis sisse endale järgmine puhas. Puhas pesu vahe, pesuvahetus käib siin. Mägra pered on läbi aegade praeguse loomaaia alal elanud  ning küllap siin ennast mõnusalt tundnud. Kas ka nüüd ja praegu vajab täpsus huvides uurimist? Siin on nii värskelt puhastatud Teatud mägravurg, et ja, ja välja kraabitud  ka talvine pesamaterjal, et, et juhul ka,  kui kui parasiit on, siis see puhastatakse kevadel kõik  välja ja uus voodipesu asemele. Nii et aga siin Nii praegu päike on meil lõunas siis siis see,  see nurk oleks päris hea kaamerale, et ei paistaks väga-väga. Sisse. No kõigepealt tahaks, tahaks nagu. Igaks juhuks ka tõestada, et, et tegelikult ma ei räägi  mitte jama, et selline mägrada on vaid, võib-olla  ka meil ju territooriumil jooksevad ka ringi rebased  ja ja aeg-ajalt on käinud isegi šaakal külas. Kõigi sellise urgude iseloomu järgi. Kui Macrodel on siin kas pulmad või või,  või järglaskonda hiljem. Tulemas siis, siis saab ka selle kohta teavet. Ja oletused on saanud kinnituse. Siin tegutseb vahva mägrapere ja suureks rõõmuks mitte  ainult emas ja isasloom vaid ka nende järglased. Hämaruses askeldades jääb ühele mägrale ninna võõras lõhn. On see kaamera lõhn Tuleb nuusutada ja maitsta. Eesti imetajate esinduse kõrval leidub loomaaia  territooriumil ka palju pisemat elu mida me suuremas pildis  ei pruugi lihtsalt kohe märgata. Et, et Tallinnas on selline liigirikas oaas see on,  see on suur õnn meile. Et, et see sellises selline koht on säilinud ja,  ja, ja siiamaani ta on heas korras. Vaid väga vähesed teavad, et siinse looduse putukaelu on  läbi aastate asjatundjate silmad tähelepanelikult jälginud  ja uurinud. See on siis siis nüüd liblikabüünis, mis  mis töötab igal öösel siin selle saagi me määrame ära  ja paneme kirja iga iga nädala kaupa, eks ole,  mis liigid on olnud kui, kui palju ja mis liigid. Üheaastane vaatlus ei anna meile suurt midagi. Siin on vaja järjepidevus, kümned aastad,  kahekümned aastad, siis hakkad nägema, eks ole. Mismoodi on muutunud liblikate Liigiline koosseis ja mispärast, millised liigid on kadunud,  mis on juurde tulnud, mis on loodusega juhtunud sellel ajal,  eks ole? Eestis on. Natuke üle 1000 suurliblika liigi ja, ja juba mõned aastad  tagasi loomaaiast oli saadud 600 nendest nüüd on üle 600 see  600 liiki, see on juba lokaalfauna jaoks. Küllaltki hea tulemus. Ma olen Käinud Austrias. Juunikuu lõpus, kus. Ma kohtasin viit päeva liblika liiki. Kõik on parlanšov. Ei ole enam, ürgmets on niidetud, põllud,  ilusad korralikud teeääred aga liblikaid  ja elusloodust on vähe. Nii, nii et selles mõttes oleme me siin täitsa meie ees. See on uskumatult liigirikas koht Tallinnas ja,  ja tänu sellele ka siin ju mingit raiete olnud. Ainult torm on siin midagi maha murdud ja  mis on maha murtud, kõduneb metsa all. Nii e, et elurikkust meil siin jagub. Kõik oleneb sellest biotopist, eks ole, see on laialine mets  ja küllaltki niisugune liigirikas mets. Ja ta on olnud vana metsana juba üle 100 aasta siin. Ja, ja see annabki selle, selle liigirikkuse. Seda võib võrrelda puhtu poolsaarega siin. Küll on, küll, on tore vaadata neid suuri puid. Just selline pisielu, millele me võib-olla alati suuremat  tähelepanu ei pööra teeb võimalikuks teiste olendite  olemasolu ja paneb eluks vajalikud taimed ringlema. Mõelgem sellele, kui meie ette satub mõni vana puutüügas  või lausa ümber kukkunud ja lagunev puu. Vahel juhtub ka nii nagu elus ikka. Et omasoodu toimetav loodus jõuab inimeste hooldatud aeda. Väga sümpaatsed loomad, metskitsed, nii nunnud valged tagumikud,  minu jaoks on nad sisuliselt ikkagi vaenlased. Sest see, mida nemad, teevad kunstkärneri tööd,  ninakõrguselt elupuid ära süüa. Ilmselt on sellel ka mingi põhjus olemas,  sest et minule teadaolevalt vanasti metskitsed eriti  armastanud mürgiseid taimi süüa. Noh, võib-olla aitab see kõhuussidest nii lahti,  sa tont seda teab. Aga ma pean need jah, kahjuks vaenlaste hulka lugema. Aga lisaks metskitsedele meil on veel vaenlasi jällegi  pisikesed nunnud suurte silmadega ümmarguste kaunite  kõrvadega mügrid. Nad ju kaevavad kõikide lillede alused juured läbi teevad  vastikult palju käike. No siin isegi parimal juhul pistaksid mõne taime juured  üldse nahka. No kui öeldakse, et müürid vee ääres peaksid elama,  siis siin teevad nad igal pool oma pesasid  ja käike. Vesi võib ikka väga kaugel sellest kohast olla. Aga peab leppima, midagi pole nendega peale hakata. Mürki nad ei karda, lõksu nad ei lähe. Üritame siis kuidagi sõbralikult koos eksisteerida. Kurb, aga tõsi. Siin on olnud, siin on olnud üks tuvi. Ja. Ja seda on ilmselt kanakull, on selle selle siin ära rappinud. Sest siin kui, kui nüüd Rebased teinekord ka on murdnud mõne linnu,  siis, siis nemad hammustavad sule. Otsad läbi, aga siin on, on sulg terve kõik,  nii et nii et tegemist on kindlasti kullilise  ja tõenäoliselt siis kanakullitööga Siin on, siin on metskits kraapinud talvel siin on maganud,  ilmselt praegu ei ole vajadus enam enam enda küljealust  paljaks kraapida, aga aga see see rebasemägi on jah,  siin, Siin kitsedele üks, üks meelis paik, kus,  kus nad siis ka magavad või puhkavad. Näeme see kapsas õitseb siin ja. Noh, siin on veel üks üld jälle jälle ilus,  terve kanakullid kanakullid. Pesitsevad ka siin loomaaia territooriumil  ja üks üks kanakullipesa ongi ongi siin lehise otsas. Ja, ja kuna kanakullidel on, on see, et nad iga aasta ei  pesitse mitte ühes ja samas pesas, vaid,  vaid neil on ka varupesad, nii et nii et tänavu aasta ta  siinpool ei, ei pesitse, aga pesitseb teises Siis Veskimetsa-poolses osas, aga see on nüüd omaette järjekord,  fenomen, et et viimasel ajal, kui me loodusmaastikus Tunneme muret, et kanakullidel läheb halvasti,  sest nendel ei jätku selliseid vanu Vanade kuuske, kuuskedega, metsi, mis, mis nende loomulik  elupaik on siis siis osa kanakülje on leidnud endale sellise  alternatiivse elupaiga just linna linnade lähedastes  metsades ja, ja kuna siin loomaaia territoorium on  ka selline rahulik koht, kus eriti ei segata,  siis siis on nad ka siia viimastel aastatel pesitsema jäänud. Ja põhjuseid on siin mitu. Ühelt poolt tuleb olla üle, siis sellest inimkartlikkusest. Aga, aga boonuseks on. On see, et siin linnatingimustes on hästi palju süüa eriti  just tuvide hakkide ja ja veel, võib-olla mõned mõned teised linnud,  suuremad linnud ka veel rästad, lähevad ka loosi. Me vaatame seda ümbrust siin ja, ja seda veskimetsa pluss  siis neid rebasemäge ja ja, ja siin elevandimaja piirkonna  loodust siis siis seda tuleb ikka, see on nagu jumala kingitus. Et. Omal ajal siis, kui loomaaia territoorium siia sai,  sai ümbritsetud see mets ja, ja need niidualakesed ühtseks tervikuks. Sellist looduse mitmekesisus, mis siin, mis siin tegelikult  alles on ühes pealinna südames, sisuliselt see on väärtus omaette,  mida tuleb iga hinna eest hoida. Sest kui seda territooriumi ei oleks Piiratud siis, siis oleksin kindlasti kinnisvaraarendus juba  ammu kogu selle elurikkuse ära nullinud. Suur kirjurähn. Tema on üks põhilisi kinnisvaraarendajaid. Siin sulus pesitsevatele, lindudele, tihastele  ja puukoristajatele. Kes kõik siin siin metsas täitsa olemas on? Iga kodu teeb mõnusaks hubane olemine ning iga  elupaigaväärtus on mitmekülgne maastik ja sellele omane taimestik. Nüüd teame, et pealinna ääres on üks ainulaadne koht  mis meeldib nii loomaaia elanikele kui ka paljudele  põnevatele Eesti looduse, tavalistele, aga  ka haruldaste liikidele.
