Eestlastel on vedanud, me saame iga kell metsa,  mere äärde või sohu minna. Loodus on kõikjal meie ümber ja kõigile kättesaadav,  aga see ei pruugi enam tulevikus nii lihtne olla. Arutu looduse reostamine ja ressursside raiskamine on viinud  meid tõsise kriisi lävele. Kui hull seis on ja millised on tulevikuperspektiivid  sellest tänases saates räägimegi. Eelmise sajandi jooksul tõusis maapinna lähedane  õhutemperatuur üle ühe kraadi. Aastaks 2100 oodatakse kliima soojenemist pooleteise kuni  nelja kraadi võrra. Mida see kõik endaga kaasa toob, on täpselt keeruline ennustada. Küll aga töötavad teadlased juba praegu selle nimel,  et muutusteks valmis olla. Näiteks taimi ilmastiku kindlamateks, muutes. Me võime mõelda niimoodi, et ole, kui järsku läheb,  aga soojaks palavaks või järsku tuleb uuesti lumi,  nagu meil oli ka aprilli kuus ja meie võime midagi kohe  selga panna või ära joosta, ennast peita,  aga taimed Nad ei saa midagi teha. Ja siis sellepärast looduses on sellised mehhanismid taimede sees,  et, et kiiresti ennast kohandada. Ja see tähendab, et on palju-palju keene,  mis kiiresti on sisse lülitatud või välja lülitatud. Selleks, et taimed võiksid toime tulla. Aga muidugi kõikide taimede puhul see nii kiiresti ei käi  või kõik sordid, näiteks ühe liigi sees ei,  ei saa seda nii kiiresti teha. Ja seal on need väljakutsed. Kas külm ja põud on peamised tegurid, millega tuleb  tulevikus taimekasvatajatel arvestada? Põud on midagi, mida meie juba kogeme, igal aastal on mõned nädalad,  kus on põud ja, ja, ja see, et paar nädalat  või kolm nädalat järjest ühtegi tilka ei tule,  see on juba väga karm taimedele. Aga mis on huvitav on see, et põua ja külma taluvus need  lähevad koos sellepärast et kui vesi muutub,  jääks siis tegelikult mis toimub rakus ees,  on see, et vett ei ole, sest et on, On jäätükid,  järelikult me võime öelda, et on põud. Ja see seletab mikspärast on paljukeelne  mis on seotud põuataluvusega, mis on needsamad,  mis on seotud külmataluvusega. Tahan siin ka mainida seda, et kui me räägime  ka muutustest, me ei tohi ainult rääkida sellest,  et kas on liiga soe või liiga külm, aga me võime  ka arvestada sellega, mis on need niinimetatud biootilised stressid,  see tähendab seda, et uued haigused, mis tulevad uued patogeenid,  uued viirused, uued seened, mis varem meie laejus kraadis ei olnud,  eks ole, aga kuna kliim muutub, siis need tulevad siia. Praegu käib tal teki laborites töö hea söödataime,  karjamaa, raiheina ja nisu ilmastikukindluse tõstmisega. Töö seisneb selles, et me analüüsime eelaretusmaterjali Selleks, et sordiaretus oleks tehtud nii nagu põllumeeste le  sobib Nende tunnuste järgi, mis on nendel parem  ja üks tähtis asi, mis on saavutatud, on see,  et on nisu sort mis on resistentne ühele seenale  ja siis sellepärast jahukaste ei ole enam probleem  selle sordi puhul. Ühesõnaga seda haigust enam ei ole. Taimede muutmine toimub krisbras tehnoloogiaga,  mille abil saab DNA-d lõigata väga täpselt. DNA-s lõigatakse välja konkreetne geen, mis muudabki taimed resistentsemaks. Millal raihein põllule päriselt jõuab siit labori seinte vahelt? Põllu peale jõuad siis, kui on luba olemas,  aga meie poolt ma arvan, et paari aasta pärast on kõik valmis. Ja siis me ainult ootame, et oleks luba,  et kasvatada neid ka. Kas teil on juba teada, millised taimed te järgmiseks ette võtate,  mida te siin muundama plaanide hakata? Ja me oleme mõelnud kartuli peale ja ka põld Oa peale nii et need oleksid need järgmised kultuurtaimed. Aga kui tõenäoline on see, et tulevikus tuleb kõik taimed  ilmastiku kindlamaks kohandada? Ma arvan, et ühelt poolt loodus teeb oma tööd ka,  et on taimed, mis iseenesest kohanevad, eks ole. Aga samas, kui see kliimamuutus on nii järsk,  et sellepärast, et meie inimesed tekitame seda liiga kiiresti,  ütleme, tulevad muutused, siis loodus nii kiiresti ei jõua,  nii et on, seal on, on kindlasti teadlaste abi vaja. Nii et tegelikult ma julgen öelda, et rohkem  ja rohkem on vaja seda tööd, eks ole, need uued arendustehnikad,  aga muidugi me ei tohi ka unustada seda,  et meie ütleme, põllukultuuri maastik võib muutuda ka,  et kui siin reaalselt muutub ilm niimoodi,  et on palju soojem, et siis lihtsalt hakkame kasvatama  ka teisi asju, mida me praegu siin ei kasvata,  eks ole, lahme natuke nagu lõuna poole. Et, et selles suhtes, et ma arvan, et mõlemad asjad,  et ühel pool võtame, mida loodus meile annab  ja teisel pool meie aitame ka luud. Mikroplast on suureks probleemiks üle kogu maailma,  seda leiab nii meie söögist, joogist kui igalt poolt meie ümber. Teadlased on leidnud mikroplasti isegi inimese verest  ja kahjuks pole sellest puutumata ka loodus meie ümber. Te olete uurinud mikroplasti järvedes ja jõudnud väga  jahmatavate tulemusteni. Mida te täpselt leidsite? Meie oma meeskonnaga uurisime mikroplasti levikut järvede  põhjasetetest ja see toimus Lätis. Ja leidsime mikroplasti erinevatest kihtidest  ja see ei olnud üllatus tegelikult, et me leidsime  üllatuseks oli see, et me leidsime seda kihtidest,  mis on pärit ajast, kui mikroplasti ei ole veel sünteesitud  ja leidsime selliseid põllumeere, mis ei ole  ka veel olemas olnud tol ajal See oli suureks üllatuseks meile ja arvasime,  et tegime vigu muidugi, ja hakkasime teist korda kontrollima  seda kordasime seda teist korda ja ikka avasime umbes  samasugust pilti. See oli üllatus. Kuidas mikroplastik üleüldse loodusesse jõuab? Tavaliselt algusesse on makroplast makro suuremad tükid  ja füüsikaliste jõudude mõjul hakkab väiksemaks muutuma. Päike paistab, tuul puhub, hõõrub. Kui see need suuremad osakesed on juba vee sees,  siis lainetus ka mõjutab. Ja siis hakkabki lagunema tasapisi väiksemateks  ja väiksemateks osadeks. Esimene sünteetiline polümeer loodi 1907. aastal  ning rohkem hakati neid kasutama alles eelmise sajandi viiekümnendatel. Natalja puhalko poolt uuritud järvedest leiti mikroplasti,  aga isegi 19. sajandi setetest. Kuidas see mikroplast nendesse sügavamatesse kihtidesse jõudnud? Võib-olla see on seotud sellega, et poorivesi liigub settede  vahel võib-olla sellest, et gaasid ka seal tekivad  ja liiguvad. Ka me arvame, et võib-olla raua orgaanilised sellised ühendid,  mis liiguvad ja toovad seda mikroplasti sügavamatele kihtidele. Siin on mul proov pinnaveest, et me tahame tuvastada,  kas siin on plasti või ei ole. Ja mina juba näen siin mõned kandidaadid,  et arvan, et see rohekas sinine on plast. Hakkan kuuma nõelaga katsetama, kui hakkab sulama,  siis on plast. Proovite seda roosat sulatada, proovin kohe suusad,  vaata. Kadunud kadunud, et selline kuulike ja millisest veekogust  see proov võetud, on see kuskilt Eestist,  see on meie lääne meri pinnavesi. Ja sellised pisikesed plastitükid on tavapärane  ja see on tavapärane asi ja et kuni viie millimeetrilised tulevad,  see on kõik, loetakse, et see on mikroplast. See on uskumatu, sest tundub, et noh, seda plasti on siin  ikkagi päris palju kandidaate veel, mis võiks olla mina ütleks,  et see võib-olla plast see kuut. See on selline aine, mis ei peaks nagu tegelikult looduses olema,  see, see on esimene põhjus, miks see probleemiks on. Ja me ei ei ole õppitud sellega hakkama saada. Meie organismid, mikroplasti sees on erinevad ained,  ained, plastifikaatorid, elastomeerid, see on kõik keemilise  koostise ga ained, mis hakkavad keskkonda lekkima,  kui satuvad sinna ja see plast hakkab lagunema,  degradeeruma. Ja Me ei tea, kuivõrd suur kogust on vaja,  et see hakkas häirima meie näiteks harmanaalset süsteemi  või üldse organismide elu. Seda, seda jällegi ka tuleb uurida, vaadata  ja selleks on vaja pikaajalisi uuringuid. Te uurisite Läti järvesid, aga kui tõenäoline on,  et Eesti järvedes valitseb sama seis? Me oleme päris lähedal ja me oleme umbes sama ajalooga  riigid ja juba tõestatud, et mikroplasti osakesed levivad  läbi õhu õhu kaudu tuultega ja atmosfääri tsüklonitega  ja siis saab see sama seis olla nagu Lätis. Kas kuidagi on võimalik seda protsessi ka tagasi pöörata  või on mikroplasti reostus meie looduses juba liiga massiivne? Päris palju uurin, kui rühmi, kes kes püüavad leida neid viise,  kuidas puhastada keskkonda, kas vett või  reoveepuhastusjaamades mingeid filtreid panna. Aga mina ütleks, et täielikult ei ole võimalik tagasi pöörata. Et põhi põhirühm peab olema ennetamisel ja mõistlikult  plasti kasutamisel. Need on peamised asjad, millele mina pööras rohkem  tähelepanu praegu. Selleks, et meil oleks võimalik tulevikuprognoose teha,  on oluline teada ka seda, mis kunagi ammu juhtunud on. Ja ammu tähendab siinkohal umbes 450 miljonit aastat tagasi  just seda, milline oli kliima Ordo viitsiumi ajal uuribki  Tallinna tehnikaülikoolii geoloogia instituudi juht Olle. Milline oli Eesti kliima 450 miljonit aastat tagasi? No 450 miljonit aastat tagasi, siis me kõigepealt peame  vaatama seda, et kus me asusime selle maakera palli peal et  teatavasti geoloogilised suured maakoore plokid,  litosfääri laamad liiguvad ja umbes sellel ajal asusime  siis noh, enam-vähem 30. lõuna laiuskraadil. Ja vastavalt sellele oli meil siis kliima  ka tänapäevasest erinev, oli troopiline või peaaegu  troopiline soe meri. Ja noh, just sellest ajast on siis pärit näiteks esimesed  korallid meie aluspõhja kivimites, mis näitavad sooja  merevee olemasolu. Millised loomad ja taimeliigid tol kaugel ajal siin maakera  peal eksisteerisid? Ja no esiteks muidugi maismaa elu oli, oli palju tagasihoidlikum,  et esimesed bakterid ja seened ja sellised eluvormid  hakkasid maismaale liikuma, et põhipõhiline elu niisugune suurem,  keda mäh, kellest me nagu keda me näeme. Tegutses meres, mere selgrootud, esimesed kalad olid sellel  ajal aga noh, nii nagu tänapäeval ja, ja varas,  noh ennem. Toimusid teatud sellised elu, mitmekesistumise etapid  ja ordoviitsiumi ajastul oli ka üks selline  kus elurikkus kasvas väga kiiresti ja ordoviis. Aasta lõpus toimus üks suur massiline väljasuremine  mis on seotud ka kiirete keskkonnamuutustega globaalse kiire  jäätumisega või jääaja maksimumiga. Kus meie olime küll soojas kliimavöötmes,  aga globaalselt oli jääaeg ja, ja mitmel pool maailmas,  siis olid suured jääliustikud ja kui me seda uurime,  siis me saame teha natukene ka noh, saada üldse aru sellest,  kuidas planeet planeet toimib tegelikult kuidas erinevad  sfäärid omavahel seonduvad suhteliselt pikkades ajaskaalades. See on nüüd üks puursüdamik, tugipuurauk Saaremaalt  vikipuurauk ja needsamad kihid, millest me enne natukene rääkisime,  juba on siis siin maapõues 240 250 meetri sügavusel  ja sealt allapoole. Ja, ja tõepoolest, kui me siit lähemalt nüüd natukene  vaatame neid üksikuid kivimi kihikesi, ma teen natukene  selle märjaks, siis on tulevad need tunnused paremini välja. Siin sa näed väga huvitavat kivimi tüüpi,  mille nimi on Oidlubjakivi ja oiidid, on sellised  kivimiosakesed või setteosakesed, mis tekivad troopilises meres,  tänapäeval tekivad nad ka näiteks Kariibi mere saartel,  Bahama pangal tekib niisugune setteliiv,  kus on niisugused ümmargused terakesed. Ja kui ta siis ära kivistub, siis saab demostaiid lubjakivi  ja me teame, et sellel ajal, kui Eesti asus,  siis juba oli sinna ekvatorile lähemale jõudnud umbes 444  miljonit on siis selle kihi vanus siis seal need tingimused  olid samasugused nagu tänapäeval on Kariibi mere ääres. Mida põnevat veel Eestimaa maapõuest välja on tulnud? No Eesti maapõu üldiselt meie setekivi, mida on väga rikkad  fossiilide kivististe poolest ja noh, võtame kasvõi siin  selle trilopiidi, mis näeb välja nagu keldrikakand  ja eks nad kaugelt sugulased ongi, sest ülialgselt on nad mõlemad,  aga trilobiidid ise surid välja umbes 250 miljonit aastat  tagasi vana aegkonna, lõpuks aga Eesti alus põhja kivimites  on neid neid päris palju ja, ja torkavad silma. Kuidas tänapäeva inimene tol ajal tekkinud kivimeid? Kasutab kas kasutab? No terve hulk selliseid Eesti karbonaatkivimeid lubjakivid  on sellised, mis ehituses leiavad kogu aeg kasutust,  et Lasnamäe ehituslubjakivi on hästi teada,  et meie Tallinna vanalinn on sellest ehitatud. Aga samal ajal ka Lasnamäe, ka Lasnamäe majad on betoonist,  aga selle betooni koostise osaks oluliseks on,  on seesama ehituslubjakivi, mis on väga heade omadustega. Ja noh, ilma selleta ma ei kujutaks oma elu ette,  et teede ehitus, betoon kõik see on selline,  mis vajab tegelikult neid toormeid. Isegi kui kaevandamine meile ei meeldi, siis noh,  samal ajal me tahame siiski ühiskonna hüvedest osa saada,  siis on see dilemma paratamatu. Kas teadmine sellest, mis toimus miljoneid aastaid tagasi,  annab meile mingisuguse parema pildi ette  ka sellest, mis võiks tulevikus hakata siin maakera peal toimuma? No kindlasti, et kui me vaatame minevikku,  siis me saame aru, kuidas, kuidas planeet toimib millises skaalas,  millises ajaskaalas võiksid sellised muutused toimida. Loomulikult inimene kui, kui nii-öelda tegur mõjur on  tänapäeval väga oluline. Võtame kasvõi selle, et inimene liigutab erinevaid  pinnasekihte kivimeid, setteid rohkem, kui teevad seda  geoloogilised protsessid siis see on midagi sellist,  mida me päris hästi ei oska veel arvestada. Kui palju see tegelikult mõjutab, aga see taustsüsteem on  olemas tänu sellele, et me teame, kuidas toimusid asjad  kunagi ammu. Kui 400 miljoni aasta pärast siis taas keegi ühe  puursüdamiku proovi võtab kuskilt, siis mida ta meie ajastu  kohta näeb? Seda on muidugi raske öelda, sest võtame näiteks noh  igasugune plastik on see, mida, mis tänapäeval hästi palju  tekib ja, ja me ei tea, kui kaua ta püsib,  et jah, et ta ei lagune. Aga kui me võtame nüüd miljonid aastad või kümned  või sajad miljonid, siis noh, ega me ei tea,  kui kiiresti tegelikult laguneb. Aga selge on see, et inimtegevusest väga palju jälgi jääb  ka selliseid, mis on sadu miljoneid aastaid pärast inimkonna  eksisteerimist veel nähtavad ja tuvastatavad. Nüüd aga tuleme ajas kõvasti ettepoole, võib öelda isegi,  et eilsesse päeva, sest Eesti järve sood  ja rabad on väga head infotalletajad ja annavad meile aimu,  mis on siin meie juures ja meie lähiümbruses viimase 11000  aasta jooksul toimunud. Siim, mis asju sa siin soos ajad? Siin soos me käime tegelikult võtmas proove  ja ei olegi vahet, kas on soo või raba või järv  või meri või ookean. Me tahame siis saada kätte seda setet, mis on  siis võib-olla siin lauka põhjas, siin siin turba sees,  eks ju. Ja need, miks see oluline on, on see,  et nad on siia ladestunud nii-öelda korrapäraselt,  ehk nooremad kihid on pealpool ja vanemad kihid on allpool. Ja kui me nüüd võtame ühe niisuguse väikse turbapuuri  ja puurime siis me saame kätte näiteks 10 meetrit turvast. Ja see 10 meetrit turvast on meil umbes 11000 aastat. Miks meil seda kõike vaja teada on? Meil on seda vaja teada selleks, et selleks,  et teha tulevikuprognoos peame me teadma,  kus kohast me tuleme. Ehk kas, kui kliima läheb soojemaks või kliima läheb jahedamaks,  kas mingid liigid tulevad, mingid liigid lähevad see on  tegelikult olnud juba, aga kui me seda nii-öelda saame  täpselt uurida, siis me saamegi teada, et kuidas juhtus  siis ja kuidas võib juhtuda nüüd tulevikus ainuke asi,  mida me tegelikult geoloogilises minevikus ei saa nagu kontrollida,  on see, et kas inimene on olnud seal seepärast,  et inimene on suhteliselt niisugune noor liik,  kes on tegutsenud siin nagu noh, vähe vähe aega  geoloogilises mõistes. Mis nüüd toimuma hakkab? Ma puurin, ma võtan. Nagu juustumeistrid võtavad juustust sellise väikese proovi,  tegelikult on ka soost võimalik ja rabast võimalik võtta  proov ja tõmmame välja, siis me vaatame,  mis seal sees on. Kas me peame? Kolme. Isegi minu silm ütleb, et siin on täitsa erinev koostis. No mida selle proovi pealt järeldada saab,  et mida me Eestimaa looduse kohta teada saame? Kui me võtame siit sellised proovid järjestiku  ja määrame ära need turbasambla kooslused,  mis seal on siis me saame näiteks kätte viimase 10000 aasta  niiskusrežiimi millel on olnud kuivem, millel on olnud märjem. Eestis reeglina on kuiv kliima siis siis kui on olnud pigem  soe ehk aurumine on suur, suurem olnud ja märg kliima,  pigem nagu praegu on. Kus kohas siis nii-öelda aurumist on vähem ja,  ja see turvas siin on säilitanud absoluutselt peaaegu oma  algse kuju. Me saame siit kätte ka näiteks sellise info,  millal, millised liigid tulid ja ja kas mingid liigid kadusid,  eks ju. Et selleks, et minna tulevikku, tuleb natuke käia ära ära minevikus,  eks ju. Et me teame, et meil olid, oli jääaeg siin umbes  20000 aastat tagasi peale jääaega hakkas kliima soojenema. 15000 aastat tagasi hakkas jää siit minema,  rabad hakkasid moodustuma, siis tuli jääaeg tagasi. Siis uuesti hakkas kliima soojenema ja, ja tegelikult need rabad,  tekki tekkisid sellest ajast me saame hakata rääkima siis,  mis nende rabadega. On juhtunud. Ja põhimõtteliselt oleme me selle selle 11000 aasta jooksul  ületanud selle kuidas siis selle sooja künka  ehk selle kõige soojema perioodi umbes 4000 aastat tagasi,  mis tähendab seda, et et tegelikult Meie meie nii-öelda globaalne kliima võiks minna nagu uue  jääaja poole. Miks me seda nagu teame või miks seda arvame? Et seda on juba juhtunud umbes viiske. Skümmend korda viimase kahe ja poole miljoni aasta jooksul  on olnud jääaega ja on jääva jäävaja ja jää ajad. Et loogiliselt võttes peaksime me minema vaikselt jääaja  poole ehk kliima peaks jahenema ja, ja me,  me peaksime minema uude jääaega. Aga nüüd inimene, eks ju, on visanud siia kasvuhoonegaasidme,  teame, et kliima soojeneb, eks ju. Me loeme seda igalt poolt. Et nüüd tekib see küsimus, et kas siis see nii-öelda jääaega minek. Nüüd nii-öelda siis inimene nii-öelda siis oma oma kliima  soojenemisega sõidab sellest üle ja seda me ei tea. Seda, milliseks täpselt meie keskkond tulevikus kujuneb,  saame praegu ainult ette kujutada. Kohe uurime aga, milliseid tähelepanekuid on aastate jooksul  kogunud loodus ja keskkonnasaate osoon tegijad Kristo Elias  ja Sander Loite. Üldpilt on väga hea, võrreldes näiteks Lääne-Euroopaga,  kus on palju rohkem tehismaastikku. Meil on sellest lopsakat loodust, võsa, metsa ju ga väga palju. Samas tõsi ta on, jah, just veel korra jätkan siia,  et sel kevadel oli võimalus kohtuda näiteks hollandlastega välisturistidega,  kes tulid siia just seda Eesti loodust vaatama. Nemad olid küll täiesti vaimustunud. Need liigid, alles, need liigid alles, aga meil kunagi oli see,  see on välja surnud. Et see pilt ja see võrdlus on päris tore  või noh, tore ühest küljest tore, teisest küljest võib olla kurb,  et neil seda enam pole. Meil on päris palju veel, nagu alles, mida kaitsta  ja hoida. Samas on meil ka surve sellele, mis on alles väga suur  majandustegevuse poolt, et tahetakse kaevandada,  metsa teha, põldu teha, turvast võtta ja see kõik ju tuleb  selle looduse arvelt. Aga kuidas teile tundub, mis on meil eriti hästi,  mille üle võib rõõmus olla? Võib-olla see, kuidas me oleme enda loodusesse suhtuma hakanud,  see inimestest teadlikkus on kasvanud, loodusharidus on paranenud,  need on niisugused üldised asjad, aga see kujundab inimeste käitumist. Ja teisest küljest ma arvan, et me oleme sealt nõuka  okupatsiooni alt tulles suutnud ka oma riiki ütleme sellest  reostusest pärandreostusest puhastada, näiteks  ja sodi kokku korjata. Ja loodus on ka üsna palju läbi uuritud,  et teadlased on teinud väga kõva tööd, et me teame üsna hästi,  kuidas läheb meie lindudel imetajatel, pisikestel,  mutukatel, taimedel teadmine on ka väga suur väärtus. Aga mille üle peaksime muret tundma? Muret tekitab võib-olla see, et see loodusressurss sõna  otseses mõttes Huvitab ka inimestes ja sellest, see on pöördumatu  ja see on muutumatu, et kõik, mida me majanduses võib olla,  vajame, mida me oma eluks vajame, tuleb vähemal  või rohkemal määral ikkagi ainult loodusest. Ja teadlased on ka tegelikult öelnud, kes on uurinud,  et linnulaulu isegi on jäänud aastakümnetega võrreldes  vähemaks sõna otseses mõttes see tähendab seda,  et neid looduse indikaatorid, linnud on ise vähenenud  ja see annab nagu märku sellise looduse ühetaolisemaks muutumisest,  et vares ja rasvatihane jääb alles. Aga sellised erilisemad linnud kaovad. Aga kui te nüüd mõtlete mõnele konkreetsele osooni  võttepäevale et ehk meenub mõni eriti jahmatav  või selline raputanud olukord Eelmine aasta tegime sellist lugu, kus rääkisime mahajäetud  prügihunnikutest ja ma arvasin ka, et see aeg on möödas,  me juba siin, ma ei tea, aastaid aastaid tagasi tegime,  teeme ära ja koristame teeääred ära, teeme metsaalused  puhtaks ja läheme, põmm. Inimesed toovad endiselt. Ma ei tea, kes need inimesed on ja miks aga metsa alla  tassitakse prügi, see on seal nagu ammusest ajast. Ja see prügi ja see tehismaterjalid on meil. Igal pool keskkonnas, meie meredes, meie jõgedes,  järvedes, see mikroplast tuleb meie riietest. Hõljub igal pool, et, et seda on aina rohkem. Jätke nõu Eesti inimesele, kes liigub looduses. Kuidas olla, mida tähele panna? Mina arvan, et esiteks see, et kui ei ole veel läinud  või kui käid harva, siis proovi minna sagedamini  ja taju seda kõikide meeltega. Ma arvan, et see vanameister Fred Jüssi on  ka seda öelnud, et et tõeliselt loodus pääseb sinule ligi  ja saab sulle väga heaks sõbraks, siis kui sa kõikide oma  meeltega seda tunnetad. Ja mina arvan ka, et peaks mõtlema rohkem  ka teistele liikidele ja, ja, ja sellele kõigele süsteemile,  mis meie ümber on, mis meid toetab, et see,  et meil on see puhas õhk, vesi, muld, stabiilne kliima,  et see ei ole iseenesestmõistetav. Ja sellised Mured juba on, et see kõik hakkab rebenema,  see süsteem, et pange tähele ja hoolige teistest liikidest. Kuigi väljavaated võivad tunduda üsna tumedad,  siis pole kunagi hilja iseenda käitumist muuta teha  keskkonnateadlikumaid otsuseid ja pöörata tähelepanu sellele,  et meie valikud poleks head mitte ainult meile endale,  vaid ka loodusele, meie ümber.
