Nüüd kihnukeelse uudise ähkakist läeltseening seal palve minale kaldega isa ning Malle Pärna Raigo kooli vahekond üks ette aeg siis ei pea hommikul vara tõusma ega kedagi. Raigo, sa käisid kesknädal üle meresessi, seal seal nägid jah, lennukiga Lentsi, et nägi, kuidas maleva mehed ikka seal maneja vahes jää peal käivad ning me arva, et nemad on vist pärast varsti jääminekut ikka veel seal jää peal. Kas sa peale varasem on ta end oled ka näinud või? Jah, ikka numbaka ning Raslasi ning Barakat nägi isegi ning üks kõige ilusam Lens asja ma nägi, oli, kiidab. See on niisugune Eedeebeesi keelend, iidistera suurem ning pruuni värvi ning temal on otsa ees punane Tuts ning isastel on läte elus roosa kõhualune. Oligi tappisi, no mõni ikka oli ka, kust need tulid siis? Kidapitulad meitele ju lapimaalt, et nende jaoks on eesti naa soe koht, et CVd talvitumas käib nagu meite lenda jaoks on Aafrika nemad tulevad siis siiani nagu suvitama ju. Lähme nüüd õige Kihnu saarevahi juure, õige lennumehe, tilli arva juure, uurime, kuidas lennuriikis kevade tuleb. Harva räägi, et kuidas lennud talve üle jääksid. Üldiselt elasid normaalselt üle eriti palju lund oleks nüüd ega, ega kõige suuremat külma alles koha kohamite, et sihukesed kohalikud, biilsed, rasvasem ning, ning, ning leevikesed ning tumbakid ning ning muud pärast nad kõik olid ikkagi, kas see pole siis ei ole, ta on praeguse nägijana enam-vähem alles vahepeal natuke kadusid ära ka, aga aga nad siiski pole, hakkavad juba liikuma. Et. Et kuidas Edidega loetantsed Edisi all väheks jäänud? Selle kevade praegu küll ei põle igiidel laulmist kuulda olnud, et nagu tahtsid, rohkem suurem ports läheb nagu Lõuna-Euroopas Lääne-Euroopasse talvituma, aga, aga osa jääb ikka üle talve siia ka nüüd on nagu kaks viimast võib-olla selle võrdlemisi rasked. Et palju lund olin ning et, et need kohalikud enamuses vist olnud ikkagi otsa lõppenud. Et kui näiteks ülemine vasta oli ikka põrkest sugused tohutu paelu ise siis siis minema, seda oli juba mitu korda vähema ning, ning arvata tänavastablevantinud arvukust. Taastun aga, aga nad üldiselt rändavad paelu ning kui andiga plats puhas sisse, siis tuleb lõuna poolt uus asurkond sisse, nii et nad võivad taastuda võrdlemisi ruttu. Pidi on Euroopa kõige piiksem lend ning paelu seal neid peo mahub. Pisikesel, nende neli kuni viis grammi kolumni, kus pisikaid need vahel ikka viis, kuus tükki veel ühest, ühest peost sõrmute vahel, et siis nagu ja kaetakse Temasid nagu mäned rõngastamakat. Et võib viskustiku küll ilusti mahuks rohkem, aga nad sibavad muidu lihtsalt välja. Enelassid Kihnu poisid pulkade lõike hilisi, et mis sa sellest arvad, kas see on mõju ka nendele? Praegu ei käi enam ei lasta, sellepärast libisenud rahva põle ega siis ragulkaga sobib või mõnda muud märkilastel mitte ilusat ilusat asja lasknud, nagu võib-olla mingi jää harjumus vanast ajast olla, nüüd vist ei põle enam sihukestesse. Kas talv, kassid kavalulinda nahka pistavad, need tundlad nagu toakassid, hüppab aknast ootab seda läbi? Ei saa ning arvuti ei põlema valu, aga aga noh, kui ta oli ka võimalus on, seda kindlasti selle sööb, kui tagasi saaks. Tassi sõi terve Viastliku päev on, et maja seina kaudu läks üles ning see ei käes jälle üks vanem oli sisse jäänud. Et see läks üsa kurvalt. Selle kassi likvideerisime üldse ei meeldi, kui lendas, kas, et räägi, et kas käsipeaga kanakulli ka olen näinud teistest toitaarsenes? Siuksed pullid ei tule nagu üldiselt seeme vaja juraga, aga ronidel tõime ühe sihukese värskelt surn. Kõrvu kratsuvad. Kassi peega tänavuseks ei nimeta kõrvad, kõrvad, teesnen, siuksed, suured suured silmad, aga tema oli talunikel tuisuga otsa otsad anda. Selle peale meenutab eesti rahvas ette kurba. 63 aastat taha kae Lätti, ühe veidi kindi, mitukümmend 1000 inimest, peamiselt maisema küladest ning saarte vält ning veeti veoautokastes ning poetess rongi jaamesse ning väeti loomavagunitesse ning sõit läksime. Mulle ka mõnda küüditamisest rääkinud, jah, on ikka, aga kuidas sakslased küüditamis käisid üks kihlane narris neid ning kargas nende eest siis paniusu ning sakslased hakkasid tagama. Läks kivi, Ma taha ning seal oli temal peidik, tõmbas kivi peale ning sakslased näeski, kus see kadus. Aga peale kun, pab Bekke seenest, rohi, pallus, seal oli seal pisike punker. Siis nägi, kuidas saksa saapad kadu läksid, sakslased teda ei näe. Sellest täna räägime, märtsiküüditamine, see oli aastal 1949, küsime õige lehe mitelt, kuidas tema selle hirmsa vee üles. Jah, ma vaeva võim Manija saarel ma nõiast ei viinud ühtegi, istud seal põhiliselt selline alamrassovi, kes saadeti Kihnust nagu öelda asumisele Kihnus oli ju nii palju, elanike arv oli suur, rinnulimaad vähe ja anti sealt välja, tähendab, 33. aastal need Manija kaluri kohta. Kas Kihnust, mõni inimene viidi jääma? Ei viidud, kuna kiinud takistas vähemalt see asi, et nagu meretagune asi Et plaanis ju vist oli viia, et jääminek oli, kas see kohase käes? Kui paelus inimesi, viija tahet Vaata seda ma küll ei tea, seda peaks vallast küürima või midagi sellist. Aga mõnekad, niisugused jõukamad olen kuulnud, on nimekirjas seal olnud. Kas hiljem voi ärge tundi? Võeti kinni ja viidi ära ja siis hakati ju pärast sõda kolhoose ka tegema, et kas järmuga inimesed nendesse läksid vä? Aga eks rahval üldse ikka kõigi nende asjade vastu oli hirm ja rabarbri nagu ära hirmutatud ja osaleksid ikka hirmuga kolhoosid. Aga Tunavama olnud ka paastumaarjapäev, otse kuulume ärme Roosi käest sassi. Kihtlastele tähendab maarjapäev õhta tuld enam üles ei panna, see orase rikku praegu tuli aknast jälle paistan ning igasugused mustad jõudu näheneige sisse tulla. Aga see selleks, aga kõige esimene asi, mis ummiku läheb õue sanis, kui kõikjal nendele palun praegu olles sonis, võtab kolm soode kas liha võileiba või et nende lennu teeb ette. Ning üks asi on, see vaatab veel, paneb puuriida peale kanamuna. Paneb maarjalaupäeva õhta, kui see jää Kültad, kui öeldakse, et 40 ühed päeve, noh, kuidas juhtub, võib külme veel tulla, aga kui küll kääntega lõhkinte siis ei tule nagu ühe ühe ühe selle üle, et kas Maarjalauk esimese pühe marja päev ööpäev, selle öise, et siis tuleb ikkagi vähem kui teise Vese lõhki löömetaja. Sihuke saigi mitte tänane saade kõikidele poistele-tüdrukutele siin ning sealpool merd jääd koolivaheaja lõppu alles jäänud küll ette elu seal aga lugeda ka mõni raamat ka läbi minale kool, et maa leib on tüks ette raamat, sealt saab Kihnu kohta ette palju asju teada. Olge rõõmsad ning terved.
