Tere kõigile kommetest, rituaalidest ja uskumustest kõneleva sarjas. Proovime täna aru saada, kes olid hern, Huutlased ehk vennastekoguduse liikmed ja milline oli nende roll Eestimaal. Ja ega sõna olid, polegi siin kõige õigem, sest tegelikult eksisteerivad nad tänagi siinsamas, meie kõrval oma igapäevast elu elav ja religiooni kalliks pidav seltskond väärib kindlasti tähelepanu ja nõnda Marju Kõivupuu neist nüüd rääkima hakkabki. Saadet juhib Haldi Normet-Saarna. Marju, mis iseloomustab hern Huutlust ehk veel vennastekogudus liikumist rohkem kas eriskummalises ja põnevas või inimlikkus ja hoolivus. Kui me püüame nüüd ette kujutada toonaste talupoegade eluga vabandust, see on siis umbes pisut pärast Põhjasõda, mil vennastekoguduse liikumine ka Eestimaale jõudis, siis ma ise kaldun arvama, et pigem selline hoolivus, võrdsuse taotlus, samuti püüd ületada seisusevahesid või klass, aga võib olla ka selline selline lihtsa südame usu rõhud, tamine. Samuti kui see, et võib-olla siinsel põliselanikel oli ka teatud võimalus ise natuke oma usuelu korraldamisel juba kaasa rääkida, siis selline filosoofiline lähenemine, selline võrdsuse taotlus ei ole ju ka tegelikult meie tänasest maailmast kuhugi kadunud. See on väga aktuaalne ja, ja väga oluline meie jaoks, nii et ma arvan kindlasti, et ühelt poolt selline emotsionaalsus ja teisalt ka see lihtne talupoeg ise sai läbi usu siis mingeid oma mõtteid ja tundeid avaldada. Mis oli oluline. No Hernhuutlastele ehk vennastekoguduse liikmetel on loomulikult väga huvitavaid traditsioone olnud aegade jooksul ja rituaal, aga läheme kõigepealt hästi põgusalt ajalukku, et kuidas vaat siis üle pea tekkisid ja miks nad sellise nime said ja läheme selles mõttes ka numbritega ajalukku, et mis aastatel see umbkaudu kõik sündida võis. Vennastekoguduse uurijatel erinevatele allikatele tuginedes julgen siis väita, et nende juured ulatuvad tagasi juba 15.-sse sajandisse, see oli siis see aeg, kui Böömimaal toimus usupuhastusliikumine ja selle üheks haruks, siis kujunes ka vennaste teed. Ja see Uniteet rõhutada siis piiblit kui nii-öelda esimest usuliste õpetusliku allikat, aga mis väga oluline, tutvustas siis ka emakeelset lihtsustatud jumalateenistus korda ja rõhutas ka seda, et nii-öelda inimene peaks olema siis ikkagi ka päriselt vaga, et nii-öelda selline vagadus oli väga oluline. Ja kui oli aasta 1720, kas meenutagem, et sellel ajal oli Eestimaal põhjasõda just otsa saanud, siis saabus selline seltskond või väike grupp inimesi, usub kodanike Saksamaale ja nemad leidsid seal varjupaiga siis krahv Nikolaus Ludwig von siinsendorfi maadel ja sinna siis tekkis enamvähem niisugune kogukond, mis siis ideaalis meenutas, või püüdles siis algkristluse poole ja selle asukohale pandi teadaolevalt nimeks siis hern, uut, mida võiks tõlkida, kui issanda kaitseb. Ja siis, 1727. aasta 13. augustil minule teadaolevalt toimus ka Hernhuutlaste esimene ühine armulaud ja seda siis nagu p takse vennastekoguduse vaimseks sünnipäevaks ja kuna sisse sama krahv siinsendolf koostas ka vennastekoguduse ühiselu reel olid, siis on teda peetud ka selle usuliikumise juhiks ja siis vaimseks isaks. Ja mis nad seadsid peaeesmärgiks siis kõigepealt misjonitöökogu maailmas ja teadaolevalt oli siis aasta 1729 kui Liivimaale siis saabusid esimesed vennastekoguduse misjonärid ja 1730 jõudsid nemad ka Tallinnasse ja see tõi kaasa siis teatava usulise äratuse ja kirikulooja religiooniloo uurijad on väitnud, et tegelikult nagu selline esimene arusaamine piiblist kui pühakirjast sõnumist, aga siis samuti ka lugemisega suhtlemisoskus, mida me peame meie nii-öelda rahvahariduse üheks väga oluliseks alustalaks saiust, virgutust ja innustust läbi vennastekoguduse liikumise, kuidas neid vastu võeti? Väga erinevalt kirikule uurijate sõnul on siis täheldatud Eestimaal sellised eriti viljakad piirkonnad, kus on töötanud koos nii-öelda siis vennastekoguduse misjonärid, aga samuti kohalikud talupojad ja ka mõisnikud ja kirikuõpet ajad ja siis sellistes piirkondades näiteks Võrumaal vennastekoguduse liikumine saavutas erilise hoo ka Saaremaal tasuti ehitama palvemaju ja need sellised kogunemised, kus palju lauldi, noh, eks ole, et niimoodi, et eestlased kui laulurahvas igas situatsioonis laulavad, et jumalateenistused, jumala palvused, kus oli väga palju lõhka laulmisel, olid väga südamelähedased, et ja noh, muidugi võib-olla mingil määral on neid palvekogunemisi vaadatud ka niisuguse nurga alt, et inimesed, kes on võib-olla natuke niisuguse labiilsema või erksama närvikavaga, kes siis sattusid ka usulise ekstaasi ja, ja emotsionaalselt nagu kogesid erilist lähedust jumalaga, et ka see on üks osa niisugusest vennastekoguduste Valve kogunemiste kirjeldustest ja mille kaudu neid iseloomustada takse aga samuti ka see, et vennastekoguduse liikmetel oli tarvis tõepoolest ise osata lugeda ja kuna nad pidid siis ka panema kirja oma eluloo, mis nende matustel ette kanti, see, mis nad oma käega kirjutanud olid, siis on ka see midagi niisugust, mis kahtlemata sellisele üldisele haridusele andis väga positiivse suuna. Ja noh, kui me tahaksime siin tõmmata teatavaid paralleele lähimineviku ja tänapäevaga, siis näiteks Eesti vabariigi algaastatel olid väga tähtsad riigitegelaste elulood, nõukogude ajal me rääkisime või publitseeriti trükiti ära sageli muidugi ka välja mõeldud, et elulugusid Nõukogude kangelastest kääbav Eesti raamatupoeriiuleid kaunistavad elulood, nii et selline eluloo kirjutanud tamine oma elu pöördepunktide raamatusse raiumine on olnud väga oluline ja tinglikult. Me võime teatavaid juuri võib-olla leida, kui, kui keegi tahab neid leida, siis ka näiteks läbi vennastekoguduse liikumise soovi korral kahtlemata jah, võib-olla oleks hea mainida sedagi, et siinsendast tegelikult toetas siis ka Tallinnas näiteks eestikeelse piibli kemist, me peame seda ju ka üheks oma hariduse ja nii-öelda siis kultuurrahvaste sekka jõudmise väga oluliseks tähiseks, eestikeelne piiblitõlge on suursündmus meie kultuuriloos, aga mida siis olla veel natuke teatud ajalool, siis oleks hea mainida, et 19. sajandi keskpaigaks tõepoolest siis olid nad väga populaarsed ja noh, väga paljud meie rahvusliku ärkamisaja haritlased olid siis ka ühel või teisel moel selle liikumisega seotud, et tuuri ja kirikuloo uurijad on just rõhutanud sedagi, et see usuline liikumine valmistas teatud mõttes pinda ette, siis ka meie rahvuslikele püüetele, et noh, näiteks Kreutzwald, Hurt, Hurt ise oli Bjatistlikust perest pärit ja ega tema isa ei vaadanud hea meelega, ta tegeles sellise valdkonnaga, nagu seda oli rahvapärimuste rahvauskumuste rahvalaulude kogumine, aga noh, ka näiteks Jakobson, Villem Reiman, Jaan Tõnisson on ühel või teisel viisil olnud siis natukene ka selle usuliikumisega seotud. Et selles mõttes on ta ka väga huvitav. Nii et aastal 1727 võib siis pidada Hernhuutluse ehk vennastekoguduse sünnipäevaks. Aastal 1729 jõudsid esimesed misjonärid Liivimaale, no tuleme siis juba põhjalikumalt selle usulise liikumise, rituaalide ja traditsioonide juurde. Kahtlemata nende jumalapalvused oma laulurohkuse siis piiblist kõnelemise ka nii-öelda palvelates on, on üks teema ja teine teema on muidugi see, et kuidas seda on siis tõlgendatud ja vaadatud nii-öelda läbi rahvapärimuse või läbi nende huvitavate inimestega. Skulptuuri lukk on jätnud oma jäljed ja üks selline Euroopas ja maailmas tuntud legendaarne daam oli siis pärit juuripidi Lõuna-Eestist Viitina mõisast. Räägin Madaam Gröödenerist, kes pärast väga kirevat elu Euroopas oli lähedalt tutta paljude toonaste suurmeestega jõudis oma kodumõisasse tagasi ja tema siis oli ka vennastekoguduse vendadelt saanud nii-öelda äratuse, et ta pöörduks siis meeleparandusele ja väga elulaadi juurde ja on siis teada, et näiteks krüpthener, kui ta jõudis oma mõisasse Viitinasse, alustas siis pühapäeviti palvetundide pidamist, mis toimusid pärast kiriklikku jumalateenistust ja üks, mis kindlasti talupoegi tõmbas nendele palvekogunemistele, oli see, et väidetavalt siis ma tahan krüdener andnud kõikidele palvetundi tulijatele korralikult süüa ja ta manitses siis talupoegi nii palvele kui tööle Virkusele ja puhtusele ja olla kuuldavasti jaganud siis ka viletsast riides käijatele talupoegadele, oma tagavarast, siis uusi ja paremaid sellisele. Ma tahan Kredeneri selline isiklikult sisse juurutatud komme. Oh tähendab seda isegi pandi natuke pahaks, et kõigepealt muidugi mõisavalitseja olla olnud siis hädas temaga, et ta laastab, siin on ka, on kirjutatud, kes on tema elukäiku põhjalikumalt uurinud, et ta oli nagu juba liiga või liiale minev headus ja ligimesearmastus, mis nagu natukene jah, mõjutas seda mõisat, kus ta elas ja hakati kahtlema juba, et kas tema vaimne tervis on selge, mõistus on ikkagi nii-öelda paigas selle jah, no tavaliselt teame, et inimesed, kes väga heldest ja kõik oma vara ära jagavad ja annavad nii-öelda viimase hilbu enda riidekapist või nagu öeldakse, hinge tagant ära, et me tavaliselt suhtume nendesse ettevaatusega. Nii et muidu nagu vennastekoguduse traditsioonide hulka vaest Mine ei kuulunud, ma julgeksin niimoodi väita, sellepärast et kogudus oli kogudusel küllaltki time tervikese ligimesearmastus, mida siis ka väljendati, oli Tanel seotud ka inimese märkamise, tema abistamisega ka noh, abistamisega on alati see, et iga asjaga võib ka natukene liiale minna. Et võib-olla sellised äärmuslikud abistamisvormid ehk pälvisid pisut rohkem tähelepanu, mis iseloomustasid siis madaam Kredeneri, jah, tähendab ta oli hästi emotsionaalne ja ta oli siis väidet vähemalt käinud seal, noh, Lõuna-Eesti maastik on väga ilus ja seal Viitina mõisa lähedal ma ise sealkandis välitöid teinud on see nõndanimetatud rahvapluusis ka Meego mäeks kutsutud koht, kus ta oli väidetavalt käinud palvetamas mediteerimas ja oli kaasa võtnud ka oma teenijatüdrukud ja siis palvete toel olid nad kenasti kuulnud seal imeilusat inglilaulu ja saanud vägevaid religioosseid kogemusi, elamusi, mis kahtlemata nagu siin ka varasemalt on kirjutatud jaga Rudolf Põldmäe uurimustes, muuseas, kes tahab ennast koguduste kohta täpsemat teavet, siis kindlasti võiks soetada endale kirjastuse Ilmamaa poolt just trükist ilmunud suhteliselt lähiajal Rudolf Põldmäe koostatud ja väga kauaoodatud ülevaate sellest liikumisest, et noh, tänane saade paratamatult me suudame ainult põgusalt peatuda. Aga jah, põnevaid fakte seoses. Ma tahan Kredeneriga, tuletasin meelde seegi, mis muuseas pääses üllatusega ka nii-öelda selliste mälumängude küsimused. Et kuuldavasti oli ta juurutanud siis Lõuna-Eestis Viitina ümbruses talurahvakoolis ka selle talutüdrukud pidid kooli tulles kandma aluspükse. Sellel ajal naisterahvad neid nimetatud kehakatteid ei kandnud ja ta oli siis väidetavalt isiklikult kontrollinud, et kui tüdruk tuli koolide, tõmbas ta seelikusaba mässaja, vaatas, kui aluspükse jalas ei ole, koju tagasi ja oli siis ka talunaisi õpetanud, et kuidas selliseid riideesemeid õmmelda, noh paratamatult eks ole, ja ekstsentrilise inimestega käib kaasas põnevat folklooripärimust, mis alati ei pruugi olla nüüd sulaselge faktitõde, aga huvitav teada siiski selliseid värvikaid kujusid on siis kultuuriloost teisigi teada, kes olid nagu vennastetegevusega seotud üks nendest sealsamas lähikonnas Rõuges oli see Tallinna Paap, kes oli siis ka üks Eesti vennastekoguduse juhte, kõigepealt oli ta siis olnud Virumaa Järvamaamõisates kubjas ja seal oli tutvunud Kaaerruutliku õpetusega. Ja kahtlemata Ta noh, kõik, kes olid nagunii-öelda, koguduse liikmed, nad olid tolles ajas keskmisest nii-öelda enam haritud ja olid usuasjadega kursis ja siis millalgi 1742 või seal umbes neil aastat. Siis ta saabus kodukanti, mis ei olnud teps mitte kaugel sellest samast Viitina mõisast ja siis alustas samamoodi seal jutustamist ja noh, mis nagu olid, nende vaated olid küllaltki radikaalsed selles ajas, et noh, taotleti nagu ma siin alguses ka ütlesin, sotsiaalset võrdsust, eks ole, teema, mis jätkuvalt on ühiskondades aktuaalne, tänase nägi ja soovitati siis ka loobuda kõigest sellest, mis on nii-öelda uhke nagu maine ja ka ehetest loobumine, iseäranis nõukogude aegne meie etnograafia rahvaluule kirjutas, rõhutab just seda, et nad olid väga rahvariiete kandmise vastu ja mõjusid siis meie oma koorile hävitavalt, sest vanu rahvalaule ei peetud enam sünsaks laulda, vaid selleks olid siis vaimuliku sisuga laulud ja muidugi noh, tallima paabu elulaadi juurde kuulus äärmine askees, ta loobus ka nii-öelda abielu kohustustest, sest väga paljude nii-öelda fanaatiliste usu, vennastekoguduse meesliikmed, aga ka naisliikmed, et maailmavaate juurde kuulus seksuaalsusest loobumine kui nii-öelda täiesti tarbetu tegevus ja ka mitmed naisterahvad kujutasid siis ennast Kristuse pruudina, et nii-öelda see nii-öelda tõeline tõeline elu saabub siis pärast seda, kui meie maine teekond on silutud lõppenud ja ka noh, kui me siin, madam rüüdenalist rääkisime, et ka tema harrastanud enesepiitsutamist, sama teatakse rääkida ka tallima paabu kohta, et ka tema oli siis oma liha suretanud sel moel ja noh, muidugi äärmuslikku lähenemisse nii-öelda siis ühiskonnakorralduses kaldusid nii mõnedki nendest Tallinna Paap kaasa arvatud, kes arvas ka, et mõisnikud on saatanad, kellelt tegelikult tuleb mõis üldse ära võtta. Ta ja nende varad tuleb siis inimeste vahel vennalikult ära jagada, nii et kui me nüüd vaatame siini meie ajaloo kulgu edaspidi, siis ma arvan, et mõtlevad inimesed toovad väga kergesti paralleele ka hilisemas ajas toimunud sündmustega ja tavaliselt käibki niimoodi palvemajades kodus kas ühe või kellegi teise palvevenna talus, kus olid selleks ruumid ja võimalused. Mingi rahvapärimuslikke motiiv väidab koguni, et arvati, et kui nii-öelda ühes talus on ressursid ammendatud, täitsa kolitakse järgmisse tallu ja sealt edasi siis juba omakorda mõisat. Aga taaskord ma rõhutan, pärimusteave on alati emotsionaalne teave. Ja sellesse tuleks suhtuda ka tänase saate puhul, kui meile teadaolevatesse minevikku, kirjeldustesse. Oli. Üks. Veel üks maailm, yks. Täna räägime hern Huutlusest ehk vennastekoguduse liikumisest, stuudios on folklorist Marju Kõivupuu. Vaieldamatult tegemist oli tõesti sellise natukene emotsionaalsevõitu usuliikumisega, näiteks legendaarne pastor oli Urvaste Svant, kelle kohta teatakse rääkida, kuidas ta oli siis raiunud maha kolm suurt Pärna ja siis kogu ümbruskonna rahva silme all ja koos siis see nii-öelda vennaste niiet usulised meelestatud inimestega paninat pühaks peetud või põlispuud ka põlema, nii et noh, vennastekoguduse tegevuse liikumisega seostatakse ka mitmete looduslike pühapaikade või pühapuude hävi olemist või kahjustamist, sest motiiv oli ikkagi see, et niisugusest varasemast katoliiklik kristlikust maailma, sest kus muistne loodususund on põimunud segamini kristlikku, ilma nägemisega, et sellest ennast võimalikult kaugele taandada ja elada siis juba natukene teistsugust elu. Ja noh, kui see kolmas huvitav inimene siis taeva Jaan või siis kaljut sepa Jaan on pärit Võrumaa sellest kandist enam-vähem, kust ma isegi tegelikult pärit olenema Rõuge kihelkonnast, Varstu kandist peaaegu vastu teepiiri ja tema usuline ärkamine toimunud siis sedasi, et Ta oli pandud laudsile, noh, eks ole kätte, kui inimene siit ilmast lahkus, tema surnukeha pannakse Lauzzile mõneks päevaks ja teda oli peetud surnuks, siis ta oli tõusnud äkki lautsilt üles hakanud kuulutama taevariik ja põrgu ja siis rääkinud kõigile, mis tema nägi. Noh, võib ju küsida, et mis temaga siis juhtus? Selliseid lugusid on ka folkloorivaramusse talletatud, kus üks või teine inimene on siis olnud varjusurmas, mida see meditsiiniliselt täpselt tähendab, seda on hästi keeruline öelda, kas see on narkolepsia või see on mingisugune muu organismi talitluse häire ei oska öelda, noh, et kui inimene langeb narkolepsia puhul ka, eks ole, ta langeb sügavasse unne, teda on võimatu äratada ja kui teadvus taastub, et mida tema siis näeb või kuidas temaga siis on ja ühesõnaga siis ta hakkas aktiivselt tegutsema Fohvetina ja ka samuti siis tema talus hakati pidama palvekoosolekuid ja kui me siin mõni aasta tagasi tegime lõunaeesti kultuurihuviliste eestvõttel seda saadet, et piiri peal, et siis me käisime, vaatasime see taeva jaani, saunakene on järeltulevate põlvede poolt kenasti alles hoitud ja ta on selline isegi muutunud teatavaks turismimagnetiks. Tänapäeva inimestele pole ka ime. Jah, ja, ja noh, siin ma vaatasin ka, et mida siis rahvaluule arhiivist on kirjutatud, et tema oli siis väidetavalt jah elanud head mõned aastad, kuni tema siis nii-öelda surnust uuesti üles tõusis, eks ole, see surnust ülestõusmine on kristlikus ütleme siis mütoloogias, eks ole, väga oluline surnust ülestõusmine, aga ta on kõikides usundites väga oluline ja et ta oli siis elanud küll kolm aastat. Ta on siis ka väidetud, et ta sai ka kiriku juurest nii hullusti naha peale ta 1803 suri, et ühesõnaga, et kohalik kirikuõpetaja nagu ei suutnud seda taluda, et siis kohaliku lihtsa talumehe palvetunnid tõmbavad inimesi rohkem enda ligi kui nii-öelda kirikliku jumalateenistus ja, ja sealt siis see konflikt ja ka taeva Jaani kohta käib see ja vennastekoguduse prohvetite, ka lahutamatult seotud olnud pärimus, et, et tal on mingisugused teatud sõnad, mida ta kindlasti ei tohi elavatele inimestele või need siin ilmas öelda, et kui ta need kolm sõna ütleb, seda kindlasti sureb ära ja siis Ta oli pärast seda nii-öelda surnuks ülestõusmistehakse rahvas rääkida, et ta oli nagu ka ajalikus elus ennast natukene niimoodi kummaliselt üleval pidanud, et ta oli väidetavalt siis ei olnudki nagu suurt muud tööd teinud, kui kaevanud ainult siis lina leotada, tantsis tiike ja lihtsalt kraave ühesõnaga tegelenud siis natuke nagu maaparandusega ja ta on ka kirjutanud siis omaenda eluloo mis on väga populaarne, muuseas, ma vaatasin, kui keegi tahab minna internetti ja lüüa sisse märksõna Taeva, Jaan, siis tema elulugu on võimalik näiteks raamatukoi ja mitmetest teistest vanade raamatutega kauplevatest raamatupoodidest endale hankida aga toonane Rõuge koguduse õpetaja siis hiljem, et see andis välja sellise toreda raamatukese Taeva Jaan lugu siis vanaroosa prohvetist selles samas siin ka juttu oli ja see leidis tegelikult kristlikes ringkondades väidetavalt toona päris sooja vastuvõtu, nii et temast ilmus teine trükk ja kuna ta elas, eks ole Eesti-Läti piiri pääl, siis see oli ka üks selliseid elulugusid, noh, näiteks, mis tõlgiti läti keelde, vähemalt oli see plaan. Nii et nad olid sellised põnevad karismaatilised inimesed, kes siis kuulutasid jumala sõna sootuks teisel moel, kui kohalik rahvas oli sellega harjunud ja küllap need laulud väga emotsionaalsed laulud, mis paljuski kõnelesid sellest, kuidas inimene leiab tee jumala juurde, kuidas ta jätab maha selle patuse elu, mis ootab teda teispoolsuses mõjusid inimestele väga meeliülendav olnud, kui ma tohin sellist sõna kasutada. Enne kui me jõuame Hernhuutlaste ehk vennastekoguduse inimestega tänasesse päeva jäi mul siin kripeldama üks märksõna rääkisid palju taeva jaanist, aga mida tähendasid taevakirjad? Jah, taevakirjad tähendasid siis käsitsi paljundatud, ütleme siis sellist prohvetlikku ilmutust, et ühesõnaga, et kui sa näed koged religioosselt, et sa oled käinud taevas, et mida sina siis seal nägid, mis sinuga juhtus ja neid taevakirju paljundatud ja need olid väga ja väga populaarsed ja nende populaarsusele aitas ilmselt kaasa see noh, see on täpselt samamoodi nagu tänapäeva meedias alles hiljuti mäletate, meil oli selline autor Barbara kaart, nad, kui ma õigesti mäletan, kelle teosed ära keelata. Ja nii ka Otto Wilhelm Masing sarjas väga kurjasti, et neid taevakirju ühesõnaga neid religioosse kogemuse ümber, tõsi, et neid ei peaks nagu levitama, ümber jutustama või tähendab nii padi trükkima, et see kõik on nii-öelda ebausk ja võib-olla natukene ütleme siis vaimselt labiilsete inimeste niisugused emotsioonide kirjeldused, et kas ikka seda peab ja kui keegi arvab, et taandus, siis vastupidi, sai hoogu juurde, nii et taasvõime tõdeda, nagu seda on öelnud klassikud ammu enne mind ja tõenäoliselt öeldakse ka pärast minna, et mitte midagi ei ole siin uut päikese all, et kõik kordub, aga ainult väga erinevates vormides. Nii et käsitsi paljundati neid ja usuti, et see tegevus teeb õndsaks, inimesed saavad teadjaks ja nii edasi ja nii edasi. Jah, tähendab selles mõttes see on jälle seesama religioosse kogemuse kirjalik vahendamine, eks ole, et sa paned selle kirja, see on sulle mingil põhjusel oluline, aga samas on selles siis ka mingisugune teatud noh, kas, kas moraali või pisukene õpetusiva. Hernhuutlus ehk siis leebemalt öeldes vennakeste liikumine tegutseb. Ka täna tegutseb küll jah ja tähendab. Ta on siis teada, et nagu ikka, eks ole, teine maailmasõda ja sellega kaasnenud nii-öelda poliitiline tere siis ka nõukogude võim likvideeris vennastekoguduse avalik-õigusliku eksisteerimise, et ta nagu jätkas siis luteri kiriku raamides teadaolevalt ja 1989, siis kui Eesti taasiseseisvus taastati ka vennastekoguduse evangeelne tegevus põhikirja alusel ja kui ma täna hommikul püüdsin leida, kui palju siis vennastekoguduse-ga seotud inimesi või liikmeid on, siis vähemalt internet annab, et neil on tegelikult suhteliselt vähe siin 50 paarisaja inimese ümber, et ta ei ole väga levinud, aga, aga ta on jah, täiesti olemas. Taaskord, eks ole, sõber internet aitab, aga mis jah, tasub mõelda, et meie väikese rahva kohta meie usuline maastik on, on väga kirev ja vaieldamatult vennastekoguduse liikumise kaudu tõenäoliselt hakkas idanema meil koorilaul koos laulmine ühel või teisel viisil, siis Neil olid ka esimesed, nagu tollele löödi pasunakoorid, et just nimelt see religioosne eneseväljendus läbi muusika. Et see oli küll natukene teistsugune muusika kui meie regivärsile rahvalaul ja võib-olla mida võiks vennastekoguduse nii-öelda poolt veel öelda, on see, et vaatasime alguses mainisin ka nende misjonitegevust, et see ulatus tegelikult siis väga mitmele poole maailmast ja neid misjoni ülevaadata Teid või kirju või võiksime öeldes reisikirjeldusi, neid oli võimalik lugeda ja vennastekoguduse liikmed tõenäoliselt said esimesi selliseid nii-öelda meie maakera maailmapuutuvaid teadmisi, et võib-olla võime ka või tinglikult öelda, et ka esimesed geograafiaalased teadmised, mis nii-öelda mujal maailmas sünnib ja millised rahvad mujal on, et ka sedalaadi infot nad veidikese vahendasid ja paremad ja tublimad tundsid neist noodikirja, sest nad, et pidid looma siis ka erinevateks perekondlikel tähtpäevadeks laule ja panema neid laule kirja, nii et kokkuvõttes võime öelda, et olgu selle fanaatilise või emotsionaalse poolega, kuidas oli, aga sisuliselt vennastekoguduse liikmed tolle aja mõistes olid väga haritud inimesed loodetavasti ka täna? Jah, ma selles ilmselt ei maksa kahelda ja ma arvan, et selline püüded hariduse poole ja, ja hariduse tähtsustamine võib-olla võib-olla võiksime teha nii-öelda selliseid tagasihoidliku tänu kummardusega sellele usuliikumisel, eestimaal. Selline oli tänane saade vennastekogudus liikumisest ehk Hernhuutlusest. Stuudios olid folklorist Marju Kõivupuu ja Haldi Normet-Saarna. Saate helirežissöör oli Maristamba. Nädala pärast kohtume Ringo Ringveega kuulmiseni.
