Õiguskantsler ei lähe raskesti mõistetava riigieelarvega riigikohtusse. Aga küllap riigieelarve baasseaduse vaidlustamist tuleb  vajadusel kaaluda. Elroni kärped ähvardavad rongide sõiduplaani halvendada. Teehoolduse raha vähendamine sunnib transpordiametit  alandama teede seisundite tasemeid. Võib-olla kuskil ka mõned teeaugud saavad parandatud hiljem  Lääne-Virumaal alustati fosforiidi test puurimistega. Nende katsetuste eesmärgiks on siis testida fosforiidi  rikastamist ja fosforhappe tootmist. Tere õhtust, aktuaalne kaamera esmaspäeval,  30. septembril. Õiguskantsler Ülle Madise ei kavatse järgmise aasta  riigieelarve raskesti mõistetavuse tõttu riigikohtusse kaevata. Madise soovib, et järgmised eelarved oleksid koostatud nii,  et kõik saaksid täpselt aru, millele riik raha kulutab. Rahandusminister Jürgen Ligi ütleb, et järgmise aasta  eelarve on arusaadavam kui varasemad. Õiguskantsler Ülle Madise võrdleb erinevate aastate  riigieelarvete tekste kulupõhist ehk detailselt lahti  kirjutatud riigieelarvet koostati aastani 2015  ja pärast seda on koostatud eelarvet tegevuspõhisena. Kui reedel ütles õiguskantsler, et järgmise aasta  riigieelarve tõenäoliselt ei vasta põhiseadusele. Kuna on arusaamatu ja riigikogul on muudatusi raske teha,  siis täna täpsustas ta, et järgmise aasta riigieelarvet ta  riigikohtus vaidlustama ei hakka. Kas aasta riigieelarvet on üldse võimalik põhiseaduse  järelevalve korras vaidlustada, on kaunis vaieldav,  et seda on 25 aastat tagasi korra küll proovitud. Väga keeruline, riigikohtu lahend, aga küllap riigieelarve  baasseaduse vaidlustamist tuleb vajadusel kaaluda. Madise sõnul on küsimus riigieelarve baasseaduses,  mis tema sõnul vajaks muutmist. 2025. aasta riigieelarve saab soovi korral  nii vastu võtta, nagu valitsus ta esitas  või teha seal muudatusi niivõrd, kuivõrd see on praegu. Võimalik, et siin ei ole mõtet süüdlasi otsida ega,  ega mingit konflikti otsida. Põhiseaduskomisjoni esimees Hendrik Terras ütleb,  et nõustub õiguskantsleri arvamusega, et riigieelarve  tekstist on raske aru saada. Ja praegu on mindud üle tegevuspõhi eelarve peale,  millel on ka omad tugevused, aga põhiseaduse järgi peaks  olema siiski kulupõhine ja mina seda ka toetan. Helir-Valdor Seeder isamaast ütleb, et juba järgmise aasta  eelarve tuleks muuta läbipaistvamaks. Loomulikult. Sisulise muudatuse tahame minna tegevuspõhiselt tagasi kulupõhisusele,  siis see ilmselt on keerulisem ja pikem protsess. Ma annan sellest väga hästi aru, aga kusagilt peab alustama. Rahandusminister Jürgen Ligi ütleb, et toetab tegevuspõhist  eelarvet ehk siis praegu kehtivat varianti,  mis tema sõnul on lihtsamalt mõistetav kui kulupõhine. Tema sõnul on järgmise aasta eelarve tehtud arusaadavamaks,  kui varasemad. Raha juhtimise seisukohalt ei tohi seadusepilt olla  ka väga detailne, nii et igal juhul detailsus raskendab raha  optimaalset kasutamist ja, ja teeb tegelikult veel  hoomamatumaks selle, selle eelarvepildi,  et noh, kui, kui võrrelda näiteks Soome eelarvega,  keda meil on ka, mida meil on presenteeritud,  siis meie eelarve on täiesti naeruväärselt detailne. Järgmisel aastal on riigiteede hooldamiseks vaid 40 miljonit eurot,  sest kärbete tõttu vähendati selle mahtu kolme miljoni võrra. Kuna rahastamine väheneb ka järgnevatel aastatel,  tuleb transpordiametil alandada teede seisundi tasemeid. Hooldustööde vähendamine muudab liiklemise maanteedel aga ohtlikumaks,  ütlevad taristu ettevõtjad. Taristuminister Vladimir Sveti sõnul on tänavu riigiteede  remondiks ja hoolduseks ette nähtud rekordiliselt vähe raha  kokku 153 miljonit, sellest 153-st sirka 45 on selline tee  hoole ehk teede hooldamine ja sellest omakorda kuskil 23  miljonit on siis see talvine hoole. Nüüd järgmisel aastal on meil kaks suurt muutust,  et ühelt poolt meil teehoiukava maht kokku kasvab umbes 168  miljonini ehk kogusumma suureneb. Aga kuna me teeme praegu kärpeid ja kärpime me teatavasti  mitte investeeringuid, vaid püsikulusid,  siis meil vähenevad just teehoiukulud. No niimoodi tsirka kolm miljonit. Smiti sõnul ei tule hoolduse kokkuhoid teede liiklusohutuse  vaid kõrvaltegevuste nagu märgistamise, valgustuse  ja muu sellise arvelt. Kuskil ka mõned teeaugud saavad parandatud hiljem. Võrreldes sellega, kui see on toimunud siiamaani  ja siis ilmselt ülejärgmise aasta seisukohalt peame hakkama  üle vaatama ka need Nõuded seisundite ülevaatamine on tingitud sellest,  et hoolduse raha ka edaspidi väheneb. Kärbe peab jätkuma ja baasirahastust tuleb üle vaadata,  ei saa välistada seda, et tuleb tee seisundi taseme te  juurde aastal siis 26 kuni 28 minna see on täna veel  otsustamise koht, et täna me ei ole jõudnud sinna plaani  detailset plaani taha teha. Kuidas me täpselt sinna kulunumbritesse ära mahume? Taristu ettevõtjate hinnangul aga ei tohi hoolduse rahastust vähendada. Kuna teedesse tuleks suunata praegusest neli korda rohkem vahendeid,  on teekatete kvaliteet kiiresti langemas  ja järjest rohkem tuleb teede sisse roopaid. Vihmasadude ajal tuleb vesi tähendab vesiliugu samamoodi  ka talve ajal ja noh, kui talvel lund lükata,  siis on arusaadav, et ega kui roobas on sees  siis sahaga lükates sealt lund välja ei saa. Tekib lörts ja kui sa teed möödasõitu või,  või ka oled lihtsalt auto kolonnis sõidad,  siis pidurdades või, või kiirendades see loomulikult ei ole ohutu. Riik ise oli oma eelmises eelarve strateegias maanteede osas  väga pessimistlik. Näiteks pole liiklussurmad strateegia eesmärgi järgi  vähenenud ja ilma täiendavat rahastuseta pole see  ka võimalik. Kaks pluss kaks teede rajamine 2030.-ks aastaks on väga kriitiline. Samuti pole piisavalt välja ehitatud tolmuvabu teekatteid. Kui seni on uute rongide ootuses räägitud aina paremast  rongiühendusest ja kiirematest sõiduaegadest,  siis ilmselt tuleb uuel aastal rongireisijatel leppida  hoopis harvema sõiduplaaniga sest kärpekäärid võtavad  Elronilt ära kolm miljonit eurot. Samas kasvavad energiahinnad ja taristutasud. Järgmise aasta ühistranspordi dotatsioone vähendatakse kuue  miljoni euro võrra, pool sellest summast  ehk kolm miljonit kärbitakse Elronilt. Mis ei tähenda seda, et me sisuliselt võtame Elronilt ära  miinus kolm miljonit, sellepärast et teatud vajadused me  saame tõesti võib-olla leida neile katet  ka olemasolevat ümber korraldades, aga teatud osas me tuleb  ikkagi küsida dotatsiooni juurde. Elroni juhi Lauri Betlemi sõnul pole nad ministeeriumist  ametlikku kärpeülesannet saanud. Praegune teadmine põhineb meediast loetul. Lisaks plaanitavale kärpele tuleb Elroni uuel aastal  arvestada lisakuludega. Näiteks ootab eestaristu tasude tõus pea pooleteist miljoni  euro võrra. Kui me arvestame keskmiseks energia ühikuhinna tõusuks viis protsenti,  siis me sealt saame veel kuskil pool miljonit. Nii et järgmisel aastal meil on kõike seda kokku arvestades  kuskil viis, pool miljonit vähem raha, millega me saame opereerida. Ja kui me vaatame kogu oma dotatsioonisummat,  siis see tähendab kuskil 15 protsenti kärbet,  seda kärbet ütleme nii, lihtsalt ära ei tee,  et see tähendab ikkagi üsna-üsna tuntavalt mahu kärbet. Ainult varahommikuste või hilisõhtuste reiside lõpetamisest  ei piisa, ka ei ole Betlemi sõnul võimalik 5,5 miljonit  koguda piletihindu tõstes. Seniste plaanide kohaselt pidid uued rongid hakkama inimesi  vedama järgmise aasta septembrist. Nüüd tuleb Elronil oma plaanid ringi teha,  aga ühistransporti ootab ees veelgi suurem eelarveauk. Järgmisel aastal on nii, et riigieelarves on ette nähtud 119 miljonit. Nüüd meie puudujääk järgmisel aastal on 50 miljonit  ja kokkulepe on hetkel siis olemasolevate koalitsioonipartneritega,  et me teatud osa sellele katet leiame riigieelarve reservist. Ministri sõnul vajab ühistransport oluliselt rohkem toetust  kui riigieelarvest ette nähtud, aga üle tuleb vaadata  nii senised kulud kui ka tulud. Me peame vaatama üle oma tulu teenimise võimaluse samamoodi  et need kohad, kus on võimalik piletihinda tõsta,  me peame need üle vaatama. Kus ja millisel määral need tulevad. Tänaseks kokku lepitud ei ole. Põhja-Eesti ühistranspordikeskus on korduvalt teinud  ettepaneku lõpetada eakate ja laste tasuta sõit,  et saada lisaraha ülerahvastatud liinidel lisaväljumiste  panemiseks kuid ministri sõnul koalitsioonikokkuleppe  kohaselt peab priisõit säilima. Üle 700 töötajaga riigimetsa majandamise keskus andis  töötukassale eelhoiatuse, et koondab umbes 80 töökohta. Koondamisotsuseni plaanib RMK jõuda oktoobri jooksul. Töökohad peaksid kaduma aasta lõpuks. RMK juhi Mikk Marrani sõnul on organisatsioon koostamas oma  järgmise aasta eelarvet, millega nad peavad kokku hoidma  umbes 10 protsenti kuludest mistõttu pole pääsu  ka personali kärbetest. Vabariigi. Ootab RMK-lt järgmisel aastal viie protsendi võrra suuremat dividendimaksed,  millele siis lisanduvad kõik olemasolevad  ja kehtestavad maksud. Ja kui me võtame arvesse ka veel selle, et viimastel  aastatel on majandus, metsade osakaal RMKs vähenenud Ja seetõttu tõenäoliselt vähenevad ka meie puidumüügimahud  siis arvesse võttes me oleme praegu andnud kõikidele RMK  juhtidele ülesande leida võimalike kokkuhoiukohtasid  ka tööjõukuludel püüame kokku hoida umbes 10 protsenti. Milliseid töökohti see puudutab, seda on täna väga raske öelda. Kõik juhid said täpselt samasuguse ülesande,  et me ei ole praegu prioritiseerinud, et milline. Osa RMK-st saab suurema löögi, milline väiksema,  et pigem ma eeldan, et siin tuleb solidaarne kokkuhoiukava. Iisrael valmistub maavägede sisseviimiseks Liibanoni,  samal ajal jätkuvad Liibanonis Iisraeli õhurünnakud  ja paljud on põgenenud ka Süüriasse, kus pole samuti turvaline. Süüriasse on Iisraeli õhurünnakute eest põgenenud 100000 inimest. Paljud neist on varem põgenenud, vastupidi Süüriast Liibanoni,  kellel on rohkem võimalusi, see on ostnud lennukipileti Euroopasse. Iisraeli tankid riigi põhjapiiri lähedal annavad märku  maavägede sisseviimisest Liibanoni. Kaitseministri külaskäik põhjapiiril asuvate sõdurite juurde. BBC allikate väitel võib sissetung alata juba täna. Iisraeli peaminister tegi aga pöördumise Iraani rahvale. Samas ähvardas Netanyahu, et Lähis-Idas pole paika,  kuhu Iisraeli käsi ei ulatuks. Hezbollah asepeasekretär Seik Naim Kasem teatas,  et rühmitus nimetab endale esimesel võimalusel uue  ja juhi ja lubas, et liikumine jätkab võitlust Iisraeliga. Ühtlasi teatas kasemat Hezbollah on valmis Iisraeli  maavägede sisenemiseks Liibanoni ning ta on kindel,  et lööb vastase tagasi. Hezbollah pikaajaline mõjukas liider Hassan Nasralla tapeti  möödunud nädala reedel Iisraeli õhurünnakutes. Iraani välisministeerium teatas, et ei saada Iisraeli vastu  oma vägesid ei Liibanonis ega Gaza sektoris. Iraani võimude teatel lodub selleks vajadus,  kuna neil aladel on olemas piisav võitlejate võimekus,  et ennast Iisraeli agressiooni vastu kaitsta. Välisministeeriumi kõneisik rõhutas, et Iisrael ei jää oma  kuritegude eest karistamata. Hetke pärast räägime eestlaste vähenenud ostujõust  ja sellest, kuhu panna vanad kaltsud. Ehituskaupade ja kodumasinate müük on aastaga kukkunud 12 protsenti. Ja uuest aastast peavad kohalikud omavalitsused tagama  tekstiilijäätmete liigiti. Kogun. Lääne-Virumaal Arulõuna lubjakivi karjääris on Eesti  geoloogiateenistuse tellimusel alustatud fosforiidi test  puurimisi umbes 30 meetri sügavusel ulatuvate puuraukude  abil peab saama selgemaks, kui väärtuslikud on toolse  maardlas leiduvad maavarad. Esimestest puuraukudest saadavad puursüdamikud peavad näitama,  milliste kihtidena maavarad Arulõuna lubjakivi karjääris paiknevad. Kolmest testaugust. Esimene on juba puuritud. Fosforiidi kiht selles, kus on juba nüüd rikkalikumalt  fosforikuskil kahe meetri paksune et selle kohal on veel  sellist lahjad fosforiiti ütleme, meetri jagu,  aga see ei ole selline tööstuslikult huvipakkuv fosforiit. Oktoobris tehakse aga puuraugud, mille abil hakatakse  seirama põhjavee olukorda. Novembris on kavas teha seitse suurt, umbes 1,2 meetrise  läbimõõduga puurauku. Ma saan aru, et siin võib-olla pakub huvi,  et noh, nii suur diameetri ja mis see siis tähendab,  aga tegelikult see on ju täiesti tavaline. Selline vaia puurimis masin, mis me siia kohale toome,  et, et noh, ehituses Eestis igal pool kasutatakse seda,  et see ei ole mingi ekstravagansa Ekstravagansa, või nii-öelda ainulaadsus on see,  et siin puhul me kasutame seda materjali ma  sest väljatoomiseks, et seda saaks edasi uurida. Suuremate puuraukude kaudu tuuakse maa peale katsete  tegemiseks ligikaudu 25 tonni fosforiiti. Nende katsetuste eesmärgiks on siis testida fosforiidi  rikastamist ja fosforhappe tootmist ja siis  mis meil on ka hästi oluline, et uurida,  kuidas selle protsessi käigus on võimalik eraldada haruldasi muldmetalle,  mis samuti fosforiidis esinevad. Fosforiidiga koos saadakse maa seest kätte  ka uraani ja vanaadiumi sisaldavad kraptoiitargiliiti  ning kaaliumit sisaldavad glakoniitliivakivi. Kohalike elanike fosforiidiga tegelemine ei vaimustu. No eks ta ikka negatiivne nagu on. Ja siis nii, kui sügavalt hakkavad kaevama,  siis on ju põhja vesi kohe ohus ja ta niigi ohus. Siin selles fosforiidiga oli nõukogude ajal jama  ega siis seda maakera ei saanud kogu aeg  selle fosforiidi pärast segamini pöörata. Maapõue uuringute tulemused peavad selgeks saama tuleva  aasta lõpuks. Jaekaubanduse käive on augustikuu seisuga langenud kaks  aastat järjest, selgub statistikaameti andmetest. Augustis vähenes jaekaubandusettevõtete müügimaht juuliga  võrreldes ühe protsendi, kuid aastases võrdluses on  kukkumine olnud neli protsenti. Müügimahu vähenemist mõjutasid enam toidupoed  ja tööstuskaupade kauplused, kus maht kahanes mullusega  võrreldes neli protsenti. Tööstuskaupadest enim ehk 12 protsenti vähenes müügimaht  kodumasinate ja ehitusmaterjalide kaupluses  ning neli protsenti rõiva ja jalatsi poodides aga käive  kasvas kolme protsendi võrra arvuti, spordi,  raamatu ja mänguasja poodides ning kaks protsenti kasutatud  asjade kauplustes. Toidupoed tõdevad, et inimesed ostavad peamiselt  soodushinnaga tooteid ning kasutavad püsikliendi kaarte,  mis samuti soodustust annavad. Luminori panga peaökonomisti. Lenno Uusküla sõnul oleme oma ostujõud tagasi 2000  üheksateistkümnendas aastas ja inimeste tarbimist mõjutab  üldine ebakindlus ning maksutõusud. Mis on tähelepanuväärne, on see, et toidu tarbimine on kuust  kuusse langenud ja, ja tõesti tarbime vähem kui mõni aasta  tagasi toitu. Et toidupoed paistavad olevat esimesed kannatajad  ja inimesed ka nagu toidu kõrvalt võib-olla  siis panevad kõrvale teine osa riided, kus on märkimisväärne  langus toimunud, see on ka selline kaup,  mida ei pea ostma siis, kui keeruline on küll,  aga inimesed tarbivad rohkem parandusteenuseid  ja käivad palju rohkem kasutatud asjade kauplustes,  need on need valdkonnad, kus siis müük on veerandi võrra  kasvanud võrreldes koroonaeelse ajaga. Inimesed on oma ostukäitumist muutunud ja see kindlasti  paistab välja ostetakse ikkagi seda, mis vaja on,  et võib-olla kodus mõningaid tööstuskaupasid ei vahetata välja,  kui neid vaja pole vahetada, aga aga meile vähemalt tundub,  et kodus süüa tehakse kindlasti. Sellest õppeaastast on põhikooli tööõpetuse  ja käsitöötunnid kohustuslikult sooneutraalsed tuginedes  kaasajastatud õppekavale. Kuigi mitmetes koolides on üleminek veel pooleli,  näeb haridusministeerium suurimat murekohta lapsevanemate mõttemustris. Käsitöös kodunduses ja tehnoloogiaõpetuses kehtivad nüüd  kooliastmeti ühised õpi tulemused. Seega tuleb poistele õppida lisaks käsitöötehnikaid  ja kodundust, tüdrukutel puu ja metallitööd. Peetrikoolis on sooneutraalset tehnoloogia ainet õpetatud  juba kuus aastat. Kõik õpilased saavad töötada ja proovida kõiki materjale,  me oleme nud nendest erinevad kursused et viiendas klassis  õpilased nii õmblevad kui saavad puutööd,  kui saavad kodunduse tundi, kui saavad savitundi  või arhitektuuritundi. Et kõik õpilased läbivad kõik kursused, et saada esmase kogemus,  kuidas mingi materjaliga üldse töötada. Kuigi õpilaste käelised oskused on ajas kehvemaks muutunud,  tulevad nad tundi hea meelega, ütleb õpetaja Mulle. Sest et see on väga nagu rahustav nagu teistest ainetest,  nagu erinev ka, milline tegevus sulle kõige rohkem meeldib,  mulle meeldis see nagu, kui me tegime savi,  mine savist igasuguseid erinevaid asju, mida sa veel oled  teinud nende tundide raames. Me oleme teinud sellise nagu uurimistöö. Et me oleme õppinud nagu pidanud panema,  mis millest tuleb, vill ja niimoodi, mida sa puutöös  valmistanud oled. Noa ja Rubi Rubiko obiko. Kas need on kasutuses? Mitte eriti, pigem on need lihtsalt kapi peal seisavad,  kas kodus vabal ajal teed ka palju näputööd ja,  ja meisterdamist ei. Ainult tunnis kõik jah. Kui kuuenda klassi õpilased ei oska veel täpselt öelda,  kuidas tundides saadud oskusi ka iseseisvalt kasutada,  siis kaheksanda klassi noortel on juba selgem nägemus. Võiks ehitada midagi. Süüa, sest et ma ei tea, vanaemaga kunagi tegin süüa ja. Õmblemine ka, sest et mu vanaema õmbleb päris palju  ja tahaks ise ka õppida rohkem. Mida sa õmbleksid, hea meelega. Ma arvan, et pükse, pükse ma tahaks teha endale hästi palju. Hoolimata sellest, et praegu ei ole veel kõikides koolides  uuenenud õppekava kasutusel, ei lähe haridusminister um  kedagi karistama, vaid nõustab ja pakub vajadusel tuge. Suuremaks katsumuseks võivad olla hoopis lapsevanemad. Kohustus seda rakendada on iseasi, et kuidas ta  nii nagu tehniliselt välja näeb, võib-olla täna on veel  väljakutseks lapsevanemad, kes ei pru. Olla niivõrd teadlikult sellest vajalikkusest  ja on ikkagi oma juurdunud soostereotüüpsete nii-öelda nagu  uskumuste juures. Uuest aastast peavad kohalikud omavalitsused tagama  tekstiilijäätmete liigiti kogumise. Kliimaministeeriumi sõnul on suurem osa omavalitsusi selleks  ka valmis. Paraku pole hetkel häid lahendusi,  mida tekstiilijäätmetega pärast kokkukogumist edasi teha. Eestis visatakse tekstiilijäätmed valdavalt segaolmesse,  uuest aastast peavad kohalikud omavalitsused korraldama  tekstiilijäätmete liigiti kogumise. Julgelt võib öelda, et üle 80 protsendi kohalikest  omavalitsustest on valmis siis tekstiilijäätmeid liigiti  vastu võtma. Näiteks Tartus saab tekstiilijäätmeid juba praegu viia jäätmejaama,  Tori vallas viib tekstiilijäätmed ära jäätmevedaja,  Pärnu linn aga paneb jääta. Punktidesse spetsiaalsed konteinerid, et inimene tuleb  jäätmepunkti leiab konteineri, mis on spetsiaalselt ehitatud  siis kasutuskõlblikule, tekstiilile ning kõrvale panema  ka jäätmete mõeldud konteineri, kust olevat  siis riideesemed ja muu tekstiil, läheb kõik vaikne  prügilasse ja mis on kasutuskõlblikus mahutis seal meil on  planeeritud koostöö taaskasutuspoodidega. Tekstiili eraldi kogumisega ei lahene aga  selle sorteerimise ja käitlemise mure, vähemalt lähiajal  läheb see ka pärast eraldi kogumist lõpuks ikka kas  põletamisele või prügilasse. Tulevikus, kui võiks eeldada, et ja oleks mõistlik,  et Eestis tekib sorteerimiskeskus, kus siis ette nähtud  ja ette antud parameetrite järgi juba toimub sorteerimine,  kas see tekstiil või rõivajääd on siis taaskasutatav,  korduskasutatav või ümbertöödeldav ja kas nüüd tekib  ka mingisugune käitlus Eestisse, see on nüüd juba teine küsimus. Nestori sõnul eeldab see riiklikke investeeringuid  ja jäätmeseaduse muutmist. Ministeeriumi hinnangul on liigiti kogumine siiski samm edasi. Et saada tekstiil segaolmejäätmetest välja,  samuti luuakse sellega eeldused tulevikus tekstiili  ringlusse võtmiseks. Meie roll koostöös ettevõtjatega on kindlasti tekitada  sellised Kiired sorteerimise purustuslahendused Eesti kontekstis,  kus me saame siis tekstiilimaterjali tüüpide kaupa kätte  ja sealt siis vaadata edasi, et kas on mehaaniline  või siis keemiline ringlusse võtta Eesti jaoks see parim lahendus. Tu on olnud aastaks 2026 Sillamäele ehitatavast  käitlustehasest kuid kas see valmib, ei osanud ministeerium  praegu öelda. Augustist alates on Lõuna-Eestis märgatavalt kasvanud  varguste arv, politseil on õnnestunud mitmed kurjategijad  tabada avalike valvekaamerate abil. Mitmes Lõuna-Eesti asulas ja külas on viimasel ajal taas  märgatud liikumas välisriigi numbrimärgiga kaubikut  ning ka isikuid, kes on käinud majade juures ringi luusimas  ja pildistamas. Hiljem on selgunud, et nendes paikades on toime pandud  varguse ning minema viidud kas siis murutraktor,  ATV, paat või hinnalised tööriistad. Täna me jah, võime võime öelda, et, Et varguste taga võivad olla ka välismaised vargad,  loomulikult tihtipeale on ka Eesti sisesed riigisisesed  vargad aktiviseeruvad. Võib-olla praegusel hetkel annab kindlasti  ka abiks, on pimedad ja, ja pimeda sügise sügise tööd et see  võib olla selleks toe toeks, nagu neile. Politsei sõnul on just viimasel ajal aidanud vargaid tabada  väikelinnadesse ja küladesse paigaldatud valvekaamerate salvestised. Nii on ka Põlva lähistel asuvas eoste külas valvekaamerate  abil saadud varastele jälile. Me oleme paigaldanud turvakaamerad Mitmesse paika ja need on nagu salvestised tulevad nagu. Elamiste sisse ja siis nagu naabrivalve omavahel seotud. Kes näeb kedagi, mida kuskil võõrast on ja  ja ka politsei on käinud küllalt salvestisi vaatamas  ja otsin siin inimesi taga otsitud ja ja on autosid käidud,  kahtlased autot hoovi peal käinud, on nagu numbrite järgi  välja võetud, kõik suumib nagu peale kaamera võtab sisse,  salvestab et meil on tolle poolt väga hea,  et ta kuus-seitse kuud hoiab salvestisi alles. Selleks, et oma vara paremini kaitsta, soovitab politsei  majaomanikel üle kontrollida valvesüsteemid  ja kindlamasse paika viia sõidukid ning esemed,  mida varastel oleks kerge ära viia. Oktoober tuleb sügisest öökülmadega sünoptik Ele Pedassaar  räägib lähemalt Tere homne pakub veel sajust, puhkust toob aga külma öö. Möödunud ööpäeval jõudis Läänemere äärde Lääne poolt külm õhk. Täna tugevnes Baltimaade kohal selgema taevaga kõrgrõhuala  ning selle all mõõdeti öösel mitmel pool miinuskraade. Meil Eestis mõõdeti kuusikumetajaamas külma 1,6 kraadi. Päevane päike soojendas õhu, aga üle 10 kraadi. Kaugemal lõunas Musta mere ääres. Pöörles madalrõhkkond, mis koondas enda ümber vihma,  äikest ja tuult. Vihmahoogudega ja tuuline oli ilm ka Lääne-Euroopas. Briti saartelt aeglaselt ida suunas liikuva madalrõhkkonna mõjul. Täna Baltimaade kohal külmas õhus tugevnenud kõrgrõhuala  liigub edasi Venemaale, kuid jätab oma serva Läänemere äärde. Samal ajal läheneb lõuna poolt madalrõhkkond,  mis avaldab survet ning põhjustab itta pöörduva tuule tugevnemise. Öö on olulise sajuta ja külm. Päeval aitab päike õhutemperatuuri 10 kraadi ümbruses se tõsta,  kuid tugevnev tuul lisab kõledust. Kolmapäeval liigub üle Eesti lõunast põhja suunas  madalrõhulohk ühes vihmapilvede ja veidi soojema õhuga. Eelolev öö on Eestis selge ja vähese rannikualadel vahelduva  pilvisusega ning olulise sajuta. Paiguti on udu. Tuul on sisemaal nõrk ja muutlik, rannikul puhub valdavalt  kagust ja idast kuni üheksa meetrit sekundis. Hommikupoole läheb tugevamaks. Õhutemperatuur jääb miinus nelja ja pluss kolme kraadi vahele,  rannikul on kohati sooja kuni 11 kraadi. Hommikul on pilvi vähe, kohati võib udu veel püsida. Puhub idakaare tuul kolm kuni üheksa, Liivi lahe ääres  puhanguti kuni 13 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on miinus kahest pluss viie kraadini,  rannikul on kohati sooja kuni 11 kraadi. Päev on vähese ja vahelduva pilvisusega ning sajuta,  puhub idakaare tuul neli kuni 10, rannikul iiliti kuni 15  meetrit sekundis. Sooja on kaheksa kuni 12 kraadi. Kolmapäeva öösel jõuab Lõuna-Eestisse vihmasadu  ja levib põhja suunas. Päev jätkub aeg-ajalt sajuhoogudega. Öösel on sooja kaks kuni seitse, rannikul kuni 11,  päeval seitse kuni 12 kraadi. Neljapäeval sadu harveneb järk-järgult. Öösel on sooja neli kuni kaheksa, rannikul kuni 11,  päeval üheksa kuni 13 kraadi. Reedel ja laupäeval sajuhood jätkuvad, sadude vahel on aga  pikemaid pause. Ööd jahtuvad sisealadel kohati miinuspoolele,  rannikul on sooja kuni 10 kraadi. Päeva maksimum id tõusevad üheksa kuni 14 kraadini. Homne tuleb veel sajuta ja külma ööga. Päev toob sooja 10 kraadi ringis, kuid tugevnev tuul lisab kõledust. Aga lund veel sadama ei hakka, eks ju. Aitäh. Täpselt päikeseloojangul kell 18 49 avati Tartumaal valguse festival,  mis tutvustab teaduse ja tehnoloogia maailma läbi  installatsioonide ning tantsulavastuste. 10 aastat tagasi Nõo vallas alguse saanud festival laienes  kultuuripealinna aastaks lennuakadeemia ja Tartu lennujaama territooriumile. Valguse festival on aastatega kujunenud sündmuseks,  mis populariseerib teadust ja kosmost, aga siiski on sellega  alati seotud olnud ka tants. Kuna mina ise olen ka nagu tantsu põhjaga inimene,  siis see on nagu lahutamatu osa, aga me oleme üritanud siin  teaduse ja tehnoloogia heli ja valguse kõik kokku panna  ja mida on võimalik siis nende vahel luua  ja tekitada, et see on see, mida me püüame näidata. Sa näiteks lennuk simulaatoriga ise maandumist läbi proovida  ning lennujuhtimise torni külastada. Nädala keskel jätkuvad aga festivali tegevused hoopis  tõravere observatooriumis. Festivali finaal toimub laupäeval nõos. Täna ja homme saab aga Tartu lennujaama ees kogeda Läti  valguskunstnike ja Eesti helilooja Taavi tuleva koostöös  valminud enam kui 10 minuti pikkust lugu,  mis räägib Tartus maandumisest. Installatsiooni autorite sõnul polnud projektiga alustades  üldse kindel, kas Tartu saab lennuühenduse välismaailmaga. Nüüd on niimoodi, et õnneks lennuajad on nii,  et lõuna ajal läks lennuk ära. Ja nüüd tuleb alles pärast südaööd, kui meie oleme lõpetanud,  et meie jaoks jäeti just selline väga ilus auk,  kus oma festivali teha. Pärast spordiuudiseid on eetris välisilm. Kohtumiseni.
