Eestis visatakse tekstiilijäätmed valdavalt sega olmesse,
kohalikud omavalitsused peavad aga uuest aastast korraldama
tekstiilijäätmete liigiti kogumise, räägib
kliimaministeeriumi ringmajanduse osakonna juht Peep Siim. Et julgelt võib öelda, et üle 80 protsendi kohalikest
omavalitsustest on valmis siis tekstiilijäätmeid liigiti
vastu võtma enamasti tekstiilijäätmete vastuvõtmine on
kohalikus jäätmejaamas. Näiteks Tartus saab tekstiilijäätmeid juba praegu viia jäätmejaama,
Tori vallas aga viib tekstiilijäätmed ära jäätmevedaja.
Pärnu linn aga paneb uuest aastast linna avalikesse
jäätmepunktidesse spetsiaalsed konteinerid,
räägib Pärnu keskkonna ja heakorra peaspetsialist Kadri Kõresaar. Et inimene tuleb jäätmepunkti, leiab konteineri,
mis on spetsiaalselt ehitatud siis kasutus kõlblikule,
tekstiilile ning kõrvale panema ka jäätmetele mõeldud konteineri,
kust olevat siis riideesemed ja muu tekstiil,
läheb kõik Paikre prügilasse ja mis on
kasutuskõlblikkusmahutis seal, meil on planeeritud koostöö taaskasutuspoodidega. Eesti jäätmehoolduskeskuse nõukogu liikme Lauri luuri sõnul
on omavalitsustel mõistlik liigiti kogutud jäätmetega
tegelemisel koostööd teha. Kui seda koguda mitmelt omavalitsuselt näiteks tekstiilijäätmeid,
siis tekib ka mingisugune kogus, millega on võimalik
mingisugusele nii-öelda tootjale või ümbertöötlejale minna
nagu partneriks juurde. Kuigi uuest aastast kogutakse tekstiili eraldi,
ei lahene sellega tekstiilisorteerimise ja käitlemise probleem,
sest tekstiil jõuab veel vähemalt esialgu ka pärast selle
eraldi kogumist lõpuks ikka kas põletamisele
või prügilasse, räägib Paikre prügila operatsioonide juht
Keit Nestor. Tulevikus, kui võiks eeldada ja oleks mõistlik,
et Eestisse tekib sorteerimiskeskus, kus siis ette nähtud
etteantud parameetrite järgi juba toimub sorteerimine,
kas tekstiil või rõivajääde on siis taaskasutatav,
korduskasutatav või ümbertöödeldavaid ja kas nüüd tekib ka
mingisugune käitlus Eestisse, see on juba teine küsimus. Nestori sõnul eeldakse riiklikke investeeringuid
ja ka jäätmeseaduse muutmist.
Kliimaministeeriumi ringmajanduse osakonna juht Peep Siim ütleb,
et liigiti kogumine on siiski samm edasi,
et saada tekstiil välja segaolmejäätmetest.
Samuti luuakse sellega eeldused tulevikus tekstiili ringlussevõtmiseks. Meie roll koostöös ettevõtjatega on kindlasti tekitada
sellised kiiret sorteerimise purustuslahendused Eesti kontekstis,
kus me saame siis tekstiilimaterjali tüüpide kaupa kätte
ja sealt siis vaadata edasi, et kas on mehaaniline
või siis keemiline ringlussevõtt Eesti jaoks parim lahendus. Juttu on olnud aastaks 2026 Sillamäele ehitatavast
käitlustehasest kuid kas see valmib, ei osanud ministeerium
praegu öelda.
