Hakkab juba meil olema põhipüük.
Et kevadel on mudil on põhimõtteliselt ainuke sesse tulemus,
Alliks praegus, mudilin seisab ühe 20 pealt,
tõusis suvel või kevadel ühe 30 peale ja
ja selle aastana oli kevadine 18 on.
Et siin on juba mõttekoht, et kui mudila pole,
siis pole seal kalur raamil üldse mõtet tanud.
Praegu on ikkagi Ukraina ja Moldova ja kus ta ikkagi läheb,
et sinna see nüüd on, nüüd on nii, et aint tooge,
andke kättemudilat, on aasta ringi või on tal mingid hooajad,
no nüüd hakkab, see aasta hakkab juba nagu aastaringi olema,
et et ennem oli niimoodi kevadel kuskil maikuu sees mai lõpp,
Maiulise põhiline, siis kadus ära, siis olid üksikud mudilad,
said. Nüüd hakkab juba nagu aastaringi Tartu Ülikooli
kalandusprofessor Markus Vetemaa. Kas ümarmudila siia vetesse tulnud, et jääda? No kahtlemata jah, et see on ju teada, et kui merre tuleb
üks liik, kes sind hästi tunneb ja ja hakkab juba natuke paljunema,
siis ei ole mingisugust võimalust teda sealt nagu välja püüdega.
Eelmine aasta kalurid püüdsid ümarmudilat terve aasta
jooksul vist kas oli 341 tonni, siis selle aasta suve noh,
keskpaigaks või isegi alguseks oli juba 580 tonni vist püütud.
Ühesõnaga ma arvan, et sellel aastal püütakse kaks korda
rohkem ümarmudilat kui eelmine aasta. No kartsime jah, väga palju.
Et ikkagi selline uus ja väga-väga invasiivne liik tänaseks ütelda,
et ta on nagu ikkagi oma koha selles mõttes läinud nagu
isegi natuke nagu heas mõttes, et loomulikult me ju ei
tahtnud ta siia tuleb aga mingeid ökokatastroofi ta ei ole teinud.
Kahtlemata ta mõjub lestale, et lest lest omakorda küll
sõltub teistest asjadest ka soolasest veest,
aga hoolimata sellest lesta toidubaasis me vaatame,
mida lest sööb, ta on, ta on hakanud natuke teisi asju sööma,
sest seda temaga karbikest, mida, mida te kogu aeg sai,
seda enam nii palju ei ole, et põhimõtteliselt,
kui ma nüüd õieti majandame, siis see ümarmudil ei olegi
meile nii kahjulik, sellepärast et ta On ahvena toiduks
haugil samuti, aga ma räägin just ahvenast,
et võib-olla rannikumere kõige tähtsamad kalad kaluri jaoks on,
on, on räimi ahven ja kui et nüüd ongi nagu meie mõte on see,
et me laseme ahvenal natuke suuremaks kasvada,
kui ennem tõstsime alamõõtu Eestist, ütles,
et jalamõõtu ja selle tulemusena natukene suurem ahven väga
hästi saab toidud toiduks tarvitada ümarmudilat,
mis tähendabki, et ta kasvab kiiremini, nüüd tulevikku ei tea,
aga seda võib küll ütelda, et sellist mingisugust nagu
vähenemist võib ütelda, et tänaseks on teinud enam-vähem,
võibki ütelda igale poole meie rannikumerre,
kus on talle sobiv biotoopet, noh talle näiteks sellised
väga ühtlased liivad ei sobi, et talle meeldib selline taimestikurohke.
