Vastavalt Berni konventsioonile on hundid Euroopas range
kaitse all.
Konventsioon on allkirjastatud 1979. aastal,
aga sellest ajast on olukord muutunud, ütles
kliimaministeeriumi elurikkuse kaitse osakonna juhataja Timo Kark. Kui veel 12 aastat tagasi oli Euroopa liidus hinnanguliselt
12000 hunti, sest täna me räägime ligi 20-st 1000-st hundist,
et 12 aastaga peaaegu kahekordistunud ja liikmesriikidel
puudub täna ka valmisolek huntidega tegelemiseks selles mõttes,
et kui seal varasemalt pole aastakümneid hunte olnud
ja neid on väga vähe siis ei ole pidanud kasutama ka ennetusmeetmeid,
tekkis, ei ole rajatud, Tarasid pole kasvatatud karjakoeri
ja nüüd, kus hunt on tagasi ei jõuta nii kiiresti sellega tegeleda,
et paljudel riikidel puuduvad ka sellised toetusmehhanismid
ja riigid kannavad päris suuri kulutusi. Mõne aasta taguse statistika kohaselt on Euroopa liidus
murtud üle 65000 karilooma, kellest enamusel olnud lambad.
Aga nende seas on ka hobuseid, eesleid Soome näitel ka põhjapõtru.
Selle paari aasta taguse statistika kohaselt on kahjusid
hüvitatud kuni 19 miljoni euro eest aastas. 17 liikmesriiki toetas ettepanekut, et hundil võiksid
edaspidi olla range kaitse asemel lihtsalt kaitse all.
Eesti toetab solidaarsusest teiste liikmesriikidega seda seisukohta.
Eestil on huntide küttimise asjus erand ja kogemus näitab,
et mõõdukas küttimine on huntide olukorda tegelikult parandanud,
rääkis Timo Kark. Hundid kolivad piirkonda, mis on tihedalt tihedasti
asustatud või inimtegevusest oluliselt mõjutatud.
Siis tekivad konfliktid.
Üks suuremaid ohutegureid hundi jaoks on see,
et kui teda hakatakse vaenama, muutub ka poliitiline surve
suuremaks Brist liigist lahti saada, kui tema arvukust
olulisel määral vähendada.
Aga, aga seda tuleb hoopis vastupidi, on oluline seda
tolerantsi suurendada, nii nagu Eestis on seda õnnestunud
teha siin viimaste aastakümnete jooksul. Kui veel 2002 aasta oli Eestis üheksa hundikarja siis täna
on meil 39 hundikarja. Berni konventsiooni kohtumine toimub detsembris,
kui seal kiidetakse hääletusel hundikaitsestaatuse
langetamine heaks siis alles pärast seda hakatakse arutama
hundikaitsestaatuse langetamist Euroopa Liidu direktiivi tasandil. Eesti koos Saksamaaga tegid ettepaneku, et kui nüüd
loodusdirektiivi muutmist hakatakse arutama,
siis on oluline, et see puudutaks ainult hunti,
mitte teisi liike ja siis on lootust, et see muudatus ta
vastavalt vajadusele saab heaks kiidetud.
Aga jah, kõige varem järgmisel aastal seda arutama hakatakse.
