Olen Jonne, Kotta mereteadlane ja täna olen tulnud Saaremaale,  et rääkida sellisest toredast loomast nagu söödav rannakarp. Söödav rannakarp on sedavõrd tavaline liik,  et inimesed enamasti ei, ei panegi seda tähele. Pise on umbes seal mõned sentimeetrid. Pikk Ta kinnitub kivide külge selliste väikeste niidikestega,  mida kutsutakse püssus niidikesteks ja hoiab  siis kivis kõvasti kinni, et lainet teda koha pealt minema  ei kannaks. Ja, ja siis ta ootab, kuni tema juurde jõuab toit,  mida siis veesambas filtreerida. Söödav rannakarp, mereveest, pisikesi mikrovetikaid  ja ta filtreerib neid veest välja ja tänu sellele merevesi  saab palju puhtamaks. Mitte ilmaaegu ei kutsuta söödavat rannakarpi söödavaks rannakarbiks,  vaid meres on ka väga palju teisi loomaliike,  kes armastavad rannas Süüa noh, kohe tuleb meelde näiteks merelest,  kelle põhitoiduks on söödav rannakarp või  ka näiteks mõned merelinnud nagu ahad, kes toituvad  peamiselt rannakart. Söödava rannakarbi on tegelikult väga suur seos  ka inimesega. Kes seda veel ei tea, siis seesama sinimerekarp,  mida te poest võite osta, ongi meie enda söödav rannakarp  tegelikult aga Läänemeres on ta lihtsalt natukene väiksem  ja see on nagu seetõttu, et Läänemere soolsus on madalam ja,  ja ta lihtsalt ei saa nii suureks kasvada kui ookeanis. Enamik inimesi ongi söödavat rannakarpi näinud sellise  kivile kinnitunud pisikese loomakesena ja kui nagu lähemalt  ei vaatagi, tekibki tunne, et on lihtsalt üks teine kivikene,  mis on suurema kivi külge kinnitunud, et ei olegi nagu päris  nagu elusloom. Aga, aga tegelikult seesama söödav rannakark võib olla  ka hästi hea rändaja, et kui ta on väike,  siis ta on veesambas ja, ja pisikesed, siis rannakarbikesed  võivad veesambas liikuda päevas sadu kilomeetreid hoovuste  lainete abil ja, ja see periood on nende elus on hästi oluline,  sellepärast et nad peavad nüüd valima endale  selle kodu, kus nad kogu oma järgmise elu peavad  ja saavad elada. Ja, ja kui nad selle kodu valesti valivad,  siis on neil alati see risk, et nad on eluaeg näljas  ja nad on targad loomad, tegelikult nad teavad,  kus on toitu palju ja, ja siis sellistes merepiirkondades  nad jäävadki paikseks. Aga rannakarbi elu ei ole mitte ainult lust  ja lillepidu, et teda ohustavad kaks suuremat asja. Üks on seesama kliimamuutus, nimelt kuumalained on muutumas  üha tavalisemaks meie rannikumeres ja kui merevesi läheb  liiga tuliseks, siis seesama rannakarp laseb oma püssus  niidikestega kivi küljest lahti. Ta peab oma kodust ära minema selle pärast ja,  ja ta loodab, et lained kannavad siis sügavamale,  natuke jahedamasse, merepiirkonda, aga tavaliselt,  mis Eestis on sügavamal, on mudane põhi ja see ongi talle  nagu lõks, tegelikult sureb ära. Ja teine suurem oht rannakarbid on see, et meil on sisse  tulnud kaks uut ja niisugust agressiivset võõrliiki,  üks on rändkrabi ja teine on ümarmudil. Ja need mõlemad armastavad rannakarpi süüa  ja söövad seda tohututes kogustes. Ja nüüd on meil tekkinud Eesti rannikumeres piirkondi,  kus rannakarp ongi nagu põhimõtteliselt ära söödud,  ei olegi enam alles ja, ja nüüd me paneme tähele,  et seda liiki õieti me paneme tähele, et see liik enam ei ole,  sellepärast et meri hakkab õitsema. Meil on rannakarbi näol tegemist nagu tohutult suure puhastusjaamaga,  mis meile tasuta teeb mereseisundit paremaks.
