Tere õhtust. Kell on saanud pool seitse, algab saade maailmapilti ja stuudios on Terje Soots. Eile oli rahvusvaheline loomakaitsepäev ja nii nagu võiski arvata, räägib tee loomade kaitsmisel põhiliselt ikka koertest. Ja võib-olla siis vastukaaluks räägiks täna hoopis kassidest ja kassidest mitte ainult tänase päeva seisuga, vaid vaataks ka, missugust tähendust on kassid omanud vanade kultuurrahvaste mütoloogias. Tuhandeid aastaid tagasi kummardati kasse nagu jumalaid ja tuntud humanist. Alvetus vaiksel on öelnud, et on ainult kaks varjupaika elu hädade eest. Need on muusika ja kassid. Suured kassisõbrad on olnud Leonardo da Vinci Russo koogipling, solaad, showaitzer iseloomulikult Hemingway poliitikutest on teada kardinal Richelieu, kelle emaga Rita oli lausa tema assistent aga ka poliitikud, Lincolni aas Churchill. On teada, et kas ei sallinud silmaotsaski tseesar neeru. Göte köeti olevat lihtsalt kannatanud allergiate käes ja seetõttu tema vihaga kastide vastu. Aga ei sallinud kasse ka Napoleon ja Hitler. Ometi kassid on olnud jumaldatud loomad. Mütoloogia on teatavasti teadusharu, mis uurib müütide allikaid, ühiskondlikku tausta ja tähtsust. Mütoloogiat ennast hakati uurima 18. sajandi keskel. Ja. Müüte uurides selgus, et vanade kultuurrahvaste mütoloogiline maailmapilt on arenenud üsna ühesugust rada pidi läbides animismi faasi. Mäletatavasti Ani, mis tähendab siis seda, et inimene mitte ainult ei usu inimhinge olemasolusse, vaid näeb ka igas looduse objektis elusolendit. Vanadele egiptlastele sümboliseeris inimhinge inimpeaga lind. Paljud ameerika indiaani hõimud uskusid ja muidu saavad praegugi, et linnud on surnute nähtavad hinged. Egiptoloogid on üksmeelel, et Egiptuse jumalustel on Todemistlik iseloom. Egiptlaste religioosses mõtlemises oli tootem omaniku patroon ja kaitsja. Ja teda kujutati tihti kas taimena või loomana. Ja kui egiptlased kujutasid oma lippudel tootemloomi, siis mitte sellepärast, et nad oleksid pidanud loomi endid jumalateks vaid nad uskusid, et loomad on jumalad. Erilised soosikud. Sellepärast siis olid jumalad ka pool inimesed, pool loomad jumalalt, deebecoli, näiteks krokodillipealine Anuubisel oli šaakali pea ja nii edasi ja nii edasi. Kes Vana-Egiptuse mütoloogiat tunneb, teab, et egiptlased kummardasid iseäranis kassi. Kassjumalanna past oli vanas Egiptuses kasside koidu tsivilisatsiooni kodu, helduse, külluse, valguse, kunsti, erootika, muusika, tantsu, viljakuse, kuu ja tõusva päikesejumalanna. Kui ta täielikult kassina esines, siis kutsuti teda pastetiks. Basti nime. Vanem versioon on pass ja seda nime kohtab eriti egiptuse vanades dokumentides. Sellest nimest arvatakse olevat tulnud ka ingliskeelne sõna. Pääshn. Kirg. Veel võidi posti kutsuda ubastiks ja n aset piks. Aga Basti tunti juba ammu enne kirjalike ülestähenduste tegemist, mistõttu on tal ka nii palju nii vastuolulisi tähendusi. Past pidavat tähendama rebijat või kiskujat. Sellepärast olid Bastil ennekõike kassi või Emalovi omadused. Past oli ise kaunis kassipealine tütarlaps. Ta kehastas päikese leebet ja viljastavat kuumust. Ja et just kass armastab päikesekiirtes peesitada, siis ehk just sellepärast valisidki vanad egiptlased kassijumalanna sümboliks. Aga kas kehastas Kagoogetega seotud viljakust ja kasvu? Need uskumused Basti ümber varieerusid koos ajaga. Basti preestrinna Sid tunti nende eksootilise tantsurituaali järgi, mis on praeguse erootilise tantsu ja striptiisi eelkäija. Üldiselt oli ja on kas egiptuse mütoloogias lahke olend. Surnute raamatus lõikab just kas pimeduse maol pea maha ja aitab Osseerisel vaenlasi hävitada. Egiptuses tunti kasside vastu väga sügavat austust pärast 20 teist dünastiat neid toideti leiva, piima ja Niiluse kalaga. Kassjumalanna Basti, püha linn ja kassikultuse tähtsam keskus oli Niiluse deltas asuv Bubastis. Seal kõrgus egiptuse vägevaim kassitempel. Võimas punasest graniidist ehitis, mida ehtis jumalanna enda kullast kuju. Templis olid igal kevadel aprillis-mais suurejoonelised pidustused. Neid on väga värvikalt kirjeldanud eroodotos. Templis viidi läbi ka kasside Momifitseerimise rituaale. Kaisse palsam eriti täpselt samuti nagu inimesigi. Sama hoolikalt töödeldi vürtside ja rohtudega ning mähiti linasesse riidesse. Need väikesed mähitud kehad asetati vase, pronksi, hõbeda, kulla või värviliste kividega kaunistatud puust sarka ja reisiks teise ilma pandi kassi muumiale kaasa piimakruus ja balsameeritud hiiri. Hulgaliselt on säilinud ka surnud kassi mälestuseks templitele kingitud või siis amulettidena kantud põletatud savist, vasest, pronksist, hõbedast ja isegi kullast kassikujusid. See oli ka üsna levinud, et ka kodust viidi kassid pärast surma templisse paasameerimisele. Mõnikord viidinaat. Kas hinnarituaalsele kremiseerimisele Bubastise hiigeltemplis säilitati tuhandeid kassimuumiaid, mis nüüd arheoloogilistel kaevamistel päevavalgele on tulnud. Kassikultus ei olnud Egiptuses mööduv lühiajaline nähtus vaid kestis ligemale 2000 aastat. Egiptlaste fanaatilis kassikummardamist olevat kasutatud ka muide sõja kavalusena. Legend räägib, et kui Pärsia kuningas kambüüsist teine Niiluse oru väravat peluuseumi piiranud lasknud ta sõjameestel rünnakule minnes kassid kaenlasse võtta. Teades, et egiptlased juba kassidele liiga ei tee ja nõnda siis vallutatudki Egiptus niimoodi vastupanuta ja lihtsalt seda räägib legend. Egiptuses ähvardas surmanuhtlus igaüht, kes kasse maalt välja tahtis viia. Meremeestel oli ilmselt julgust riskida ja nii arvatavasti sattuski, kas 11. sajandil enne Kristust Kreeta saarele? Alles kuus sajandit hiljem jõudis ta Kreekasse, sealt Rooma. Roomas oli, kas algul tõeline imetlusobjekt ja luksust kassi omada said endale lubada vaid patriitsid ja rikkad kaupmehed. Kassikujutisi raiuti kivisse, stantsiti müntidele, maaliti vaasidele. Rahvadribüündibeerius Crassuse ajal. 133. aastal enne Kristust kuulutati kas vabaduse sümboliks. Roomaväljakud ja varemed said sadade kastide asupaigaks. Ja muide tänaseni välja peesitavad need jumalate soosikut rahulikult ja rahulolevalt rooma impeeriumi varemetel. Kui kassid ajalukku süüvida, siis selgub, et esimesed kassid olevat elanud Küprose saarel 8000 aastat tagasi. Seda tõestavad arheoloogid. Sellised väljakaevamised. Need olid metsikud kassid. Kodukassi looduses elavateks eellasteks peetakse eelkõige Kirde-Aafrikas levinud Liibüa ja võsaookerkassi. Arvatakse ka, et kodugasse illaseks võib-olla mõni edelas jooker kassi alamliik, sest sealt on leitud väga vanu kassikujutisi. Iiliti Türgi Aasia-osas umbes 7600 aasta vanused raudsambad millel on kujutatud kassidega mängivaid naisi. Kas on tegemist kodukassidega või taltsate mets kassidega? Seda ei ole võimalik kannatada saanud reljeefi järgi otsustada. Aga ilmselt viis kasside taip ja oskus kahjulikke loomi püüda kokku inimesega. Enamik teadlasi arvab, et kas kodustati pärast seda, kui inimene oli kodustanud juba koera ja lamba, kitse ja ka põhjapõdra. Aga on ka hoopis teistsuguseid arvamusi. Üks teooria väidab, et kas oli esimene inimese poolt kodustatud loom ja seda juba neli miljonit aastat tagasi inimese eellaste poolt. Mõnedel andmetel tunti kodukassi hiljemalt kuuendal viiendal aastatuhandel Jordaanias teisel aastatuhandel enne meie aja arvamist Lõuna-Iraagis ja umbes aastatel 2500 kuni 2000 aastat ikka siis enne meie aja arvamist Egiptuses. Põhilise uskumuse järgi olevatki kassid ühinenud inimestega 2000 aastat enne Kristust Egiptuses. Kas see on vanakreeka-rooma ja India baasidel kujutatud Kareljeefidel müntidel ja skulptuuride na? Kuid samal kõrgel tasemel hinnatud kasse ei Kreekas ei Roomas ega Indias, nii nagu seda tehti Egiptuses. Seda, kes ja kus kassi ikkagi kõige varem kodustas. Seda tuleb veel uurida, kas eluviisi arvestades ei saanud need olla ka rändrahvad. Praeguseni on kassi kodustamise kulg kõige paremini jälgitav just Egiptuses. Kassi kodustamise aeg Egiptuses nagu näitab kassimumi, et analüüs langeb tõenäoliselt vana riigiperioodi. See oli siis aastatel 2778 kuni 2263 enne Kristust. Ajavahemikus 2500 kuni 2000 aastat enne Kristust maetud kassi Muumeedeegoljudel võib aga juba täheldada kodustamisega kaasnevaid tunnuseid. Nii nagu varem juba öeldud jõudsid kassid kõigepealt Kreekasse. Ja kui läänegoodid viiendal kuuendal sajandil Rooma vallutasid, rändas kas koos sõjameestega üle Alpidega Lääne-Euroopasse. Alles 10. sajandil jõudis kassi Inglismaale 12. sajandil Kiievisse. Eesti alalt pärinevad kodukassi, vanimad luuleiud aga teise aastatuhande algusest. Mida rohkem kas oli, seda rohkem, neid hakati Euroopas hindama ja seda just sellepärast, et nad olid väga head vilja aitade valvurid. Muide, hea hiirepüüdja olevat 940. aastal maksnud peaaegu niisama palju kui üks varss. Ja loomulikult pandi juba siis tähelega kassi omapärast loomust ja seda peegeldabki mitmete Euroopa rahvaste mütoloogia. Näiteks ühes germaani saagas veavad kaks põlevate silmadega hiigelkassi läbi õhuarmastusjumalanna Freya vankrit. Tähelepanu väärib asjaolu, et Freya ja tema kassid olid samuti viljakuse ja perekonnana sümbolid. Nii nagu egiptlastele past. Uskumus seostus Euroopaski kassi erakordse sigimisvõimega omadusega, mille tõttu kassi haruldus aja jooksul kadus. Ja kassist sai tavaline koduloom. See aeg, mil kas võis rahulikult ja rõõmsalt elada, lõppes Lääne- ja Lõuna-Euroopas siis, kui kirik 15. sajandi lõpul oma nõiajahti alustas. Ja tuleriidale sattumiseks piisas mõnikord üksnes sellest, kui nõidumises süüdistati kassi eriti siis, kui kass oli must ja omaniku vana. Kassile nõnda nagu teistelegi öise eluviisiga loomadele on ebausklikud inimesed tihti üleloomulikke võimeid omistanud. Kas omavate võimet ilma muuta, haigusi ravida. Ja eks osalt pole see ju ka kõik tõeks osutunud. Ettekujutus, nagu võiksid nõiad soovi korral kassi kuju võtta, püsis visalt peaaegu 19. sajandi lõpuni. 1876. aastal ilmus kassiraamat ja seal kirjeldatakse, kuidas rahvas jaanipäeval kurjade jõudude peletamiseks pajuvitstest korvidest kasse tulle viskas. Ise sealjuures palveid ja psalmi lauldes ja ka inglise kuninganna Elizabeth esimese kroonimispidustuste ajal olevat vagade meeleheaks ja allilma hoiatuseks korvitäite kaupa kasse tulle heidetud. Hommikul madu Simba emaga voodi, tuju minul täna polnud, kui kari sompus ja tibutas filmis küllapistena mul viletsast päevani sompus tibutas Elvis mass külla, kes täna? Ja see juhtus, Frank must pässik kõnniteel. Küll on TTL Kulluutu jõud kõtt jah, seina puudusid veel. Küll on kassidel hullutu jõudkot jah, seina puudusid veel sõbralikult, vurr. Inimeste seas peetakse silmi, hinge peegliks. Samamoodi on lood ka kassisilmadega. Näiteks näljase kassi pupillid suurenevad kuni viis korda, kui nad oma toidukausi ümber nuusivad. Isegi sel juhul, kui see tühi on. Pupillid on väga suured ka siis, kui kass on hirmunud või tunneb end ähvardatuna. Kas suleb silmad kaitseks rivaali eest? Võitja võtab seda kui allaandmist ja tavaliselt kõnnib lihtsalt minema. Ja muide, Hiinas määravad talupojad kassi silmadesse vaadates kellaaega. Kassisilmade pupillid, siis suurenevad ja vähenevad vastavalt päikesetugevusele. Pupillid on kõige kitsamad lõuna ajal. Inimesi, kes kasse väga armastavad, nimetatakse Ailorofiilideks. Muide, iga kassi ninamuster on täpselt sama unikaalne nagu inimeste sõrmejälg. Maailmas on üle 500 miljoni kassi rohkem kui koeri ja erinevatel hinnangutel 40 kuni 80 erinevat kassitõugu Nendele lisaks veel kuni 500 variatsiooni. Kassi süda lööb inimeste omast kaks korda kiiremini 110 kuni 140 lööki minutis. Isane kass kaalub viis pool kuni üheksa kilo, emane neli pool kuni seitse kilo. Kõige väiksemad kasside hulgas kuuluvad Singapuri kassitõu esindajate hulka. Kasside normaalne kehatemperatuur on 40 kraadi seisuse järgi kõrgem siis, kui inimestel Kaelkirjak kaamel ja kas on ainukesed loomad maailmas, kes tõstavad kõndides mõlemat paremat ja mõlemate vasakut jalga korraga? Selline liikumismeetod tagab kiiruse, jaga vaiksuse. Kassid näevad värviliselt, kuid on puna-rohepimedad, ehk siis teisisõnu punas näevad nad rohelisena ja rohelist punasena. Kassid ei näe eriti detailselt, nende ees seisev inimene võib paista natuke hägusena. Kasside öönägemine on aga suurepärane. Nad vajavad nägemiseks ainult ühe kuuendiku sellest valgusest, mida vajab inimene. Kassid näevad umbes 37 meetri kaugusele. Nende periferaalne nägemine on aga 285 kraadi. Kassipoegade silmavärv muutub, kui nad vanemaks saavad. Ja kõik kassisõbrad teavad, et kassipoegade silmad lähevad lahti viiepäevaselt kuulmine ja nägemine arenevad umbes kaks nädalat. Kõndima hakkavad nad 20 päevaselt. Aga võib-olla vähem teatakse seda, et kassipojad hakkavad und nägema juba ühenädalaselt. Kas suudab teha üle 100 erineva häälitsuse? Võrreldes koertega tuleb öelda, et kassidel on edumaa, koerad suudavad neid teha vaid üle 10. Kassi kõrv liigub 180 kraadi ulatuses. Kõrvas on 30 lihast ja kassid kasutavad kaht teist või rohkem lihast kõrva liigutamiseks. On täheldatud, et kassid nurruvad, tundes intensiivset emotsiooni. See tähendab lisaks rõõmule ja mõnulega valu, nälga või ükskõik mida muud. Kassid on kõige rohkem magavad imetajad. Nad magavad keskmiselt 16 tundi ööpäevas. Väike rehkendus ütleb, et seitsmeaastane kass on ärkvel olnud kõigest kaks aastat. Ainult 40 protsenti kassidest muide olevat mõlemapoolset, see tähendab siis seda, et arenenud on nii vasak- kui parem käpp kuni saab kasside puhul öelda. Suure tõenäosusega on kassid jagunenud siiski vasaku käpalisteks ja parema käpalisteks. Kassid armastavad kõrgematelt kohtadelt ülevalt alla vaadata. Ja kui kass hakkab näiteks puu otsast alla kukkuma ja siis tema sisekõrvakanal, mis tasakaalu kontrollib, aitab kassil end ümber pöörata ja nii on tulnud ka arvamine, et kas kukub alati käppadele. Seda ta ka teeb. Mõnikord öeldakse, et kas tuleb tõsta turjast, see olevat vale. Ohutult ja õigesti suudab kassi tõsta ainult kassimamma. Nii et inimene tõstku ikka kassi, nii nagu ta siiani tõstnud on. Muide, üks huvitav asi veel kassi kohta. Kui kas saba vehib, siis me arvame, et kas ei ole millegagi rahul. Kui koer liputab, siis ta vastupidi, just on millegagi rahul, tuleb aga hoopis välja. Kassipsühholoogid väidavad, et kas vehib oma sabaga siis kui tal on sisemine konflikt, kui ta tahab teha kahte asja korraga ja ei suuda otsustada. Näiteks kas on ukse juures ja tahab välja minna. Aga kui me ukse avame ja kas näeb, et väljas sajab lausa paduvihma siis tahab kas kahte asja korraga ta ei taha märjaks saada. Aga tahab ka välja minna ja siis pidavadki hakkama kassi saba liikuma, sest ta on sisemises konfliktis niipea, kui kas asja ära otsustab, ühesõnaga, kas ta siis tagasi pöördub või edasi läheb. Niipea jääb ka saba seisma. Slovaki veadlased muide, on järeldanud kasse uurides et kassikeel koosneb 40-st sõnast arvukatest žestidest miimikast ja et kassikõrv suudab eristada ainult ühe ja kahesilbilisi sõnu. Nii et ei ole mõtet panna kassile selliseid nimesid nagu Timoteos, von on või off veel ja, või isegi Rosalie olgu pigem midagi kodumaist ja lühidalt. Muide ka kodukassid ei ole oma metskassidest eellaste teravat kõrvakuulmist kaotanud. Kassi kõrv tajub helivõnkesagedusega kuni 50000 hertsi. Koeral on see number 40000 hertsi. Ja kassid võivad kõikide teiste häälte hulgast tabada hiire piuksemise kuni 20 meetri kauguselt määrates sealjuures väga täpselt piiksu ja asukoha poole meetri täpsusega. Ainult haistmismeel olevat kassil märksa kehvemini arenenud kui koeral. Walter Scott on öelnud, et kassid on salapärased, nende peas toimub palju rohkem, kui me arvata oskame. Kassid usuvad, et nad on jumalad sel ajal, kui koerad usuvad, et nad on inimesed. Nii või teisiti teevad kassid, kuidas saada toitu, töötamata, peavarju, vangistuseta ja armastust, südamevaluta. Ja prantsuse kirjanik kollet on öelnud, et kassidega veedetud aeg ei ole kunagi raisatud aeg. Nii et, armsad kassisõbrad, hoidkem oma lemmikuid ka kõikidel ülejäänud päevadel aastas, mitte ainult neljandal oktoobril. Mis on siis rahvusvaheline loomakaitsepäev? Kassidest kogus faktid saatesse Terje Soots, ma tänan teid kuulamast ja ühe lõbusa kassilauluga lõpetame.
