Tänapäeva teadtehnikas paljud masinaosad  ja detailid. Alluvad niisugusele kulumise viisile, kus õhu  või gaasivooluses on suur hulk tahkeid ja kõvuosakesi  ja need kokku puutudes nende detailidega  siis kulutavad. Ja vat selle kulumisliigi niisuguse väga sobivaks  uurimismenetluseks ja masinaks ongi siis see  tsentrifugaalkiirendi omab väga suurt rahvamajandus väga suurt. Sellepärast et praegu on paljudes tehnoloogilises seadmetes,  eriti näiteks veskites klassifikaatorites Neumotransportsüsteemides ja nii edasi ja  nii edasi see kulumisliik, mida nimetatakse abrasiivseks kulumiseks,  tohutult ohtlik ja palju pahandust tekitav. Millal hakkate seda meetodit uurima? No seda uurima hakati Nõukogude liidus 50.-te aastate  alguses meil vabariigis kusagil 50.-te aastate keskpaigas  seoses uute ehitusmaterjalide loomisega ja  ka niisuguse ränga probleemiga nagu liiva jahvatamine põrkeveskites. Ja selle tulemusena tekkis siis TPI-s niisugune esimene  uurimistöö suund, professor Klais, professor. Lepiksoni juhendamisel, kelle esimeseks üheks aspirandiks  oli siis praegune tehnikadoktor professor Klais  ja kelle aspirandiks olen siis ka olnud kunagi mina  ja veel meie instituudi asedirektor, seltsimees Langeberg. Teie töö on leidnud nüüd. Kasutamist väljaspool meie vabariigi piire,  nii et meie töö tulemused on muidugi leidnud rakendamist  just praktilises osas üleliidulises ulatuses. Kuna meie instituut tegeleb mitmesuguste jahvatus  ja klassifikatsiooni seadmete loomisega siis seda  teoreetilist baasi, millest ma varem rääkisin,  oleme seal kasutanud ja praegu toimub nende tehnoloogiliste  protsesside seadmete juurutamine. Paljudes nõukogude liidu ettevõtetes aga  ka välismaale on just eriti need uurimismeetodid leidnud tee  näiteks inglased kasutavad belglased prantslased meie seadet. Ja selle tõttu on see meile igatahes rõõmustav.
