Käesoleval aastal on riigimetsadest juba ära koristatud ligi
150 tonni prügi.
Piltlikumalt öeldes on inimesed 15 veoauto koormatäit prahti
viinud jäätmejaama asemel metsa kusjuures sellesse
arvestusse ei kuulu prügi, mis pärineb RMK lõkke
ja telkimiskohtadest või matkaradade äärest,
räägib RMK juhatuse liige Kristjan Tõnisson. Metsa viiakse väga palju, isegi enamuses selliseid jäätmeid,
mida tegelikult saab jäätmejaamades tasuta ära anda.
Et on need siis pakendid, on see vanapaber?
Igivanarehve saab täna jäätmejaamas ära anda,
et tekib nagu küsimus, et kas inimesed järsku lihtsalt ei
tea seda. Tõnisson lisab, et regioonidevaates tekib metsa alla
jäätmeid enim kirde regioonis. Näiteks Ida-Harjumaalt on tänavu koristatud 75 tonni prügi
ja Ida-Virumaalt 20 tonni nüüd edelaregioonist,
mis on siis saared ja Pärnumaa ja osa Viljandimaast,
et sealt on tulnud 40 tonni prügi ja Lõuna-Eestist
kogurigioonist ainult kümmekond tonni? Parem ei ole seis ka erametsades.
Jätkuvalt leiavad metsaomanikud metsadest palju elektroonikajäätmeid,
aga ka ehitus- ja lammutusprahti, mida tuuakse korraga
suurtes kogustes.
Ajaga on erametsades vähemaks jäänud vanarehve,
räägib erametsaliidu kommunikatsioonijuht Anniki Leppik. Mõni aasta tagasi Lõuna-Eestis üks erametsaomanik pidi
tegelema oma metsast leitud vana romusõiduki probleemiga,
mis siis nii-öelda tuli tal oma kulu ja kirjadega siis oma
maalt ära teisaldada ja proovida seda utiliseerida. Lepik lisab, et rohkem tekib prügi erametsadesse emis suurte
asulate lähedal ja metsadesse, kuhu on hea ligipääs. On teatud kohad metsades, kus nii-öelda läbi aastate on see
probleem teravam, et ongi harjutud sinna asju viima.
Ja hoolimata sellest, kui usinalt omanik seda ära koristab,
siis seda prügi tekib nagu aine aine aina juurde aja jooksul. Eesti Ringmajandusettevõtete Liidu tegevjuht Margit
Rüütelmann räägib aga, et inimesed on e-jäätmejaamadesse leidnud.
Metsa alla.
Prügi viimine tuleneb rüütelmanni hinnangul kas teadlikkuse
puudumisest või ükskõiksusest keskkonna suhtes.
Ka Eestimaailmakoristuse juht elikke Saviorg arvab,
et metsa alla prügiviimisel käivad käsikäes teadmatus
ja hoolimatus. Tegelikult sellest, et jäätmejaamadesse on võimalik jäätmeid
ära viia, teavad ilmselt kõike, võib-olla väiksem on
teadlikkus selles osas, et enamus jäätmeliik,
kui need on liigiti kogutud, võetakse vastu tasuta.
Muidugi on ka teatav hulk selliseid põhimõttelisi inimesi,
kes ei ole üldse nõus oma jäätmete üleandmise eest maksma.
Eks see teadlikkuse kasvatamine on üks väga oluline teema
ja seda juba maast madalast.
