Ministeeriumi väljapakutu järgi võiks elektrikaabel merest
maale jõuda Häädemeeste vallas kabli või Jaagupi küla kanti
ja sealt edasi liikuda.
Maaning õhuliine pidi Kilingi-Nõmme nii või merekaabliga
riiu kanti ja sealt edasi Kike pera või syndini,
räägib regionaalministeeriumi nõunik Anne Martin. Nii et esialgsed alternatiivid oleme visandanud lähtuvalt
nii-öelda avalikes andmebaasides ja teadaoleva info põhjal,
et kus hooned paiknevad, kus on inimeste jaoks olulised kohad,
kus on looduskaitselised piirangud ja kas siis suuremad
sellised taristu objektid. Riiu kandist läbi minev kaabel läbiks praeguse plaani järgi
ka Lottemaa teemaparki.
Martini sõnul soovitakse kõigi maaomanikega leida
kompromissi ja arutelud seisavad alles ees.
Meretuulepargi arendaja Enefit Green on nüüdseks ära teinud
kõik vajalikud keskkonnauuringud, jätkab Enefit Greeni meretuulearendusjuht.
Karmo kõrvek. Uuringud on tehtud, kõik meil on siin 17 pluss neid
teostatud andmed 2022 kuni selle aasta suveni,
nii et põhimõtteliselt meil on kõik tulemused käes.
Noh, nad näitavad põhimõtteliselt seda, et tuulepargi
rajamine siia Liivi lahte on võimalik. Kõrvegi sõnul tahetakse keskkonnamõjude avaliku
väljapanekuni jõuda uue aasta alguses.
Meretuulepark jääks Kihnu rannikust 11 ja Häädemeeste
rannikust 16 kilomeetri kaugusele.
Keskkonnamõjude tutvustamisel osalenud Häädemeeste elanikud
pelgavad piirkonna muutumist tööstuskülaks
ja olid selle vastu, räägib Häädemeeste elanik
ja kohalik kalur Avonaar. Meie arvamus on selge, siin ranna ela, kes me oleme elanud
siin rannas, palk tuleb rännakule lähedale,
kalad, mis hakkavad siia kudema tulema räim
ja meritint.
Pärnu lahte tulevad nemad.
Tuled jah, täpselt sellest koridorist läbi
ja nüüd, kui nad selle sulguvad, siis see põhimõtteliselt
lõpeb siinse kala pikapeale selle miljon,
turism, siin turistid on ära ütelnud kunid,
mastid või porgandit, siia püsti tulevad. Nemad ei taha siia tulla, nad ei näe päikseloojangud. Ka Häädemeeste vallavanem Külliki Kiiver ütleb,
et õhus on rida küsimusi. Minu seisukoht on, et tuulepark siia meie keskkonda ei sobitu,
on väga hästi näha, et rahvas ei ole selle asjaga rahul
ja on kavas ka küsitleda rahvast, et meil oleks seda
kogukondlikku alust tegutseda.
Põhimured on kindlasti mõjud kohalikele looduskeskkonnale loomastikule,
taimestikule, kõik see häiring, mis tuleb siis merelt
ja missugused mõjud kaasnevad selle elektrikas
maakaabelliiniga õhuliiniga. Meretuuleparki kavandatakse 50 kuni 100 tuulikut.
Pargi eeldatav ehitusaeg on 2028 kuni 2030
ja see kataks kuni pool Eesti aastasest elektritarbimisest.
