Liidud on erakordselt mitmekesised. Elupaigad, kuid nende suurus ja omavaheline sidusus on  viimase 100 aasta jooksul tohutu. Vähenenud taimede ja tolmeldajate keerukas võrgustik. Me oleme seda uurinud, lihtsalt istume ja vaatame lille juures,  et kes sinna tuleb, päris palju istumise,  väga meditatiivne töö. Sandril taga meelitame Emajõest välja aasta kala,  tuleb laps. Täiesti korraliku koha. Niidud on erakordselt mitmekesised elupaigad kuid nende  suurus ja omavaheline sidusus on viimase 100 aasta jooksul  tohutult vähenenud. Tartu Ülikooli teadlased uurivad siin, kuidas see  killustumine mõjutab siinseid taimi ja nende suhteid  ülioluliste tolmeda. Te panite siia maha peaaegu suvalisse kohta ühe taime ruudu,  mis te siin tegema? Me üritame siin kirja panna kõik taimeliigid,  mis siin ruudu sees kasvavad ja ühtlasi hinnata,  kui suure osa nad sellest alast siis katavad oma. Biomassiga siis. Kui liigirikas see on, et ma vaatan siia lihtsalt maha  siis see on ju siin on tohutult palju erinevaid taimi,  et kuidas te hindate seda muidu. Kiirelt võib öelda, et siin on tõesti päris palju,  et kuskil 30 liiki võib-olla paistab siit niimoodi. Kiirelt vaadates, aga jah, määrame nad kõik ära  ja vaatame, palju kokku tuleb. No hakkame siis vaatama, et mis siin esimesed tuttavad  taimed on, et mida kõige rohkem Oma nüüd ristikut, nii nagu ma aru saan,  see õitse siin ja See on aas ristik ja ta on su tavaline siin  põllumajandusmaastikus ja võimegi kohe panna kirja  ja vaadata, palju ta siis sellest ruudust ära katab. Et niisugune taimede tihedus ruudus annab  ka meile infot selle üldise ala kohta, et kui tihedalt siin  erinevad liigid paiknevad ja koos saavad kasvada. Siin on kerahein. Kera hein on tavaline, siis mis on alati,  aga siin on tõesti natuke teistsugust heina kohe kõrval,  eks ju, et ei ole ainult kerahein. Siin on, mis on ka veel tore, äratuntav on see siin,  et tema on keskmine väriheine? T ongi selline hästi õrnake ja natuke väriseb. Et tema on ka niisugune, kelle tunne, et niisama ära. Tore, õitsev taim on ju see mis võiks olla. Kes siis? See on härjasilm, harilik härjasilm. Et tihti aetakse sassi ka karikakraga. Aga tema ja kasvab niimoodi üksikuna ja ühe õiega,  et siis tema on ikkagi härjasilm siin ja tema on  ka päris tavaline. Mis uuringud te siin niidul teete? Me teeme siin niidul väga mitmesuguseid uuringuid erinevatel  eluslooduse tasanditel. Et nagu seal kolleegid teevad taimeruttu,  vaatavad liigilist mitmekesisust, siis kolleeg Iris Reinula,  tema on uurinud taimede geneetilist mitmekesisust  ja lisaks taimede taimede mitmekesisuse uuringule teeme siin  ka tolmeldajate uuringuid ja lõpuks tahame  siis kokku viia ka selle, et vaadata, et  kes kellega käib, et millised putukad, milliste taime liikud  de peal käivad, millised on need taimtolmeldajate suhtevõrgustikud. Üsnagi hiljutise ajani on see looduskaitse,  ütleme fookuses nud kooslusepõhine ja liigipõhine,  me hoiame liike, aga on üha nüüd erinevate meetodite  arenemisel ja ta on jõudnud Meile meieni see arusaam, et tegelikult on see kõik palju  keerulisem ja komplekssem. Et kui me tahame säilitada või hoida neid liike  ja liigilist mitmekesisust, siis tuleb meil hoida  ka elurikkust nendel muudel tasanditel. Siin all on selline väike lillataim, selline tundub selline  tore meetaim. Tolmetajatele, kes see on? See on käbihein. Harilik vist harilik käbihein. Palju veel kollaseid õisi siin on tulikas,  madar on siin. Ja võib-olla see ilu ta siin ilus. Angerpist. Võib-olla paljud teevad angervaksa, aga siis on veel  niisugune sugulane nagu angerpist. See on rohkem siin Lääne-Eestis. Kuulge, aga siin on üks käpane ka siia ruutu sattunud. See on See on rohekas käokeel. No kui te selle taimeruudu nüüd ära loendate,  mis te selle teadmisega siis edasi teete? Meil on siin veel neid Nii-öelda alakesi, kus me läbi käime, siis  ja saame sellise võrgustiku maastikus kokku. Et siis me saamegi neid omavahel võrrelda,  et kus on siis veidi parem olukord, veidi halvem olukord kui  selline üks näitaja võib olla, et kui on rohkem liike  ja mis liigid siin on, et siis me saamegi  selle muidu üldise seisukorra kohta hinnangu anda. Virve, kui siin on palju erinevaid taimi,  siis tähendab, et siin on ka palju neid,  kes nende taimede juures askeldavad. Tolmeldajaid. Keda siin on siis? Kõige rohkem no niitude peal, keda me näeme,  on, me näeme päeval blikaid. Pisikesi liblikaid, kui me tuleksime öösel,  siis me näeksime ööliblikaid. Ja mesilased on võib-olla ühed põhilisemad  ja sirelased, kes on niisugused kärbse moodi tiibadega  pisikesed ka erilised riipudega loomad, enamus nendest  tolmeldajatest ikkagi võivad toituda erinevatel taimedel. Et miks nemad seal õitel käivad, ega nad ei käi seal tolmeldamas,  nad käivad söömas, õietolmu ja nektarit,  et see on see nende huvi. Ja kui meil liigirikkus nagu väheneks, siis see tähendaks seda,  et paljud loomad jäävad nälga. Et näiteks võilille peal küll käib päris palju erinevaid loomi,  aga muidu on see neil nagu suuehituse või  selle suistehituse järgi nagu määratletud,  et mesilastele ja liblikatele on vaja ikka sellised,  kuhu nad saaks oma suise või noh, nii-öelda  selle londikese sisse pista ja siis sealt nagu nektarit nimed,  et selles mõttes see õite mitmekesisus on väga oluline. Et see on nagu selline sümbioos ikkagi taimede  ja toimetajate vahel mõnes mõttes mutualistlik  ehk siis vastastikku kasulik suhe, kusjuures kummalgi on oma  isekad huvid, et taim tahab ju tegelikult lihtsalt,  et tema õietolmu, ehk siis neid isa sugurakke viidaks nagu  teise isendi õiele, kus siis toimuks viljastumine  ja lihtsalt on näidatud, et need Need taimed,  kes me nimetame seda suguliseks sigimiseks,  kes seda teevad, et nemad on edukamad, nende geneetiline  mitmekesisus on suurem mis tähendab seda,  et neil on materjali nagu kohastumiseks rohkem seda  geneetilist materjali, mille vahelt siis loodusliku valiku  tulemusena saavad nagu kohasemad. Isendid annavad rohkem järglasi ja nii ta nagu läheb. See küsimus, mis meid huvitab, väga, on see,  et millised tolmetajaliigid käivad, milliste taimeliikide  peal ja siis me oleme seda uurinud ja uurime kahel erineval moel,  et üks on see, et me lihtsalt istume ja vaatame lille juures,  et kes sinna tuleb. Ja kuna siin on neid õisi, on hästi palju erinevaid,  et siis see on päris palju istumist, see on väga  meditatiivne töö. Ja rahulik töö, no proovime ja proovime,  valime ühe taime. Me välja nii valime näiteks selle hariliku hiireerne,  mis, mis on siin, et see on ka liblik õieline  ja selle peal tavaliselt käivad nagu mesilased. Ja kui tuleb keegi, siis me paneme paberi peale kirja,  et kes see on. Aga kui me uurime teise meetodiga, me saame tegelikult  natuke erinevaid tulemusi, et see teine meetod,  mis me kasutame, on see, et me peseme putukatelt maha  õietolmu ja siis me määrame selle õietolmu geneetiliste  meetoditega ära DNA triipkoodimise abil. Ja siis me saame teada, et täpselt, et milliseid mitte  ainult see, et ta käis siin selle hiireärne peal vaid näiteks,  et see maa kimalane käis veel selle selle teise  ja kolmanda, neljanda, viienda taimeliigi peal. Kui on välja selgitatud, millised tolmeldajad,  milliste õite peal käivad, avaneb ökoloogidele tihe  võrgustik taimede ja putukate vahelistest suhetest. Mida keerulisem see on, seda mitmekesisem on tolmeldajate  toidulaud ja seda parem on ka ökosüsteemi tervis. No kui me räägime, et need rohumaad, nende suurus on vähenenud,  nad on killustatud, kuidas see kõik siis sellele suhtele  taimede ja tolmetajate vahel mõjub? Mis tõenäoliselt juhtub, on see, et, Esimesena kipuvad ära kaduma need liigid,  kes on tundlikud inimkasutusele, rohkem inimmõjudele  ja siis Tolmeldajate poolt vaadatuna tegelikult ja noh,  taimede poolt ka need, kes on nagu spetsialiseerunud,  et meil on siiski mõned taimeliigid ja mõned putukad,  kes, kes vajavad väga spetsiifiliselt nagu mingit ühte  tolmeldajat või siis ühte oma seda toidutaime  ja need on kindlasti, kes on nagu rohkem ohustatud  ja siis selleks, et seda kogu seda süsteemi toimimas hoida  niimoodi sellises keerukusastmes nagu meil tegelikult vaja  on ja sellises liigirikkuse määradega siis selleks on vaja,  et me laseksime sellel niidul võimalikult vähese inimmõjuga olla. Ja tegelikult mitte ainult niidu, sest putukad,  tolmeldajad elavad igal pool maismaal praktiliselt igal pool,  kus on õis, toimiv on ka tolmeldajad. Ja siis me laseksime nendel paikadel nagu olla piisavas  pindalas Te saite sellelt eelmiselt taimeruudult 39 liiki oli hea tulemus. Päris hea tulemus ja võttis omajagu aega ikka,  et see on tore näha, et on selliseid liigirikkaid niite  ka meil veel olemas. Sina oled maastikugeneetik, sina uurib ka veel seda,  kuidas see üks liik on erinevates kohtades kuidagi seotud. Jah, et kui palju nad omavahel sellist Õietolmu vahetavad ja kui, kui palju nad  siis nii-öelda nagu suhtlevad ja, ja ka seda,  et kui mitmekesised nad ka ühes kohas on,  need siinsamal niidulapil võivad olla ka ühe taime sees  sellised erinevused, et üks on natuke ühtemoodi,  teine natuke teistmoodi, et sama nagu inimestel on  ka taimedel, et kõik ei ole täpselt ühtemoodi. No võtame siin siis selle mägi ristiku, et see on üks,  võib-olla uurimisobjekt sul siis. Mida sa mägiristiku kohta siis uurid? Me oleme vaadanud seda, et kuna ta on selline niidutaimede liik,  et kuidas tal läheb nendes kaduvates niidumaastikes,  et kui siin sajand tagasi oli neid niite palju rohkem,  et siis nüüd on need vähenenud. Et siis me olemegi vaadanud, et kui näiteks on üks üks  niidulaps ja et vaadanud natukene seda maastikku seal ümberringi,  et kuidas see siis mõjutab seda, kui mitmekesine on see mägi  ristik siis enda liigi sees, et näiteks kui on rohkem  sellist niidumaastiku ümberringi siis on  ka need mägiristikud oma liigi sees geneetiliselt mitmekesisemad. Ja see tähendab, et neil on ka parem võimalus sellistes  muutuvates oludes ellu jääda. Et kui näiteks tulevad mõni suur põud, siis kui osa  mägiristikud natuke põuakindlamad saavad paremini hakkama sellega,  siis nemad jäävad ikkagi ellu, kuigi mõned taimed võib-olla  siis kuivavad ära selle põua käes. Et siis ongi hea, kui nad on mitmekesised,  mitte ei ole kõik ühtemoodi ja ongi kõik kadunud sealt,  kui on midagi, juhtub. 100 aastat tagasi, kus me teame, et hinnanguliselt oli Nende niidukoosluste osakaal just. Kõrgem, mis ta siis meie teame, et ajalooliselt on olnud. Ja kohati isegi katsid nad kuni kolmandiku Eesti pindalast,  need niidud, erinevad niidud. Ja sealt edasi on kõik läinud allamäge nii Eestis kui mujal Euroopas,  nii et, et ainult mõni protsent on sellest kunagisest  hiilgusest ja mitmekesisusest alles jäänud. Kas see on paratamatus või saab seda kuidagi ümber pöörata,  soodustada? Kindlasti, mida meie senised uuringud näitavad,  et et, et võimalusi veel on. Et see, et meil need liigid veel on siin olemas  ja samuti ka nende pikaajaliste, nii niiduliikide ütleme siis,  geneetiline uuring näitab, et et ka seda mitmekesisust veel  on olemas geneetilisel tasandil meil on mida,  kust alustada, seda, et taastamist. Ja kõigepealt esimene asi on see, et, et hoida seda,  mis on ja järgmine samm on see, et parandada seda olukorda,  et hoida seda, mis on ja, ja, ja toetada seda nagu  ka tulevikus või pikas plaanis. On südasuvi ja me sõidame Tartumaal mööda Emajõge. Mind kutsus kaasa kala Di arko ja meie eesmärk on näha täna  aasta kala koha. Me oleme jõudnud esimesse kohta, nüüd. Kus proovime, kas. On täna mingit liikumist? Mille poolest kohapüük nüüd teiste kalapüükidest eristub  ja millega tuleb enne arvestada? Eelkõige on tegemist sellise kavala kalaga,  keda ei olegi nii lihtne kinni püüda, et natukene peaks  võib-olla uurima vanematelt kalameestelt kuidas  ja millega ja millistest kohtadest jões teda otsida üldse. Sinul on oma kindlad kohad, sellepärast et see on mingis  mõttes ju osa sinu tööst ka, et sa käid ja õpetad inimestele,  kuidas kala püüda. Aga kuhu me praegu oleme tulnud ja miks just siia Emajõel? Ütleme nii, et praegusel ajahetkel võiks koha juba liikuda  ka linnast ülespoole oma toitumisaladele,  kus siis on teatavasti avatud vanajõed kust kevadised maimud  on hakanud nii-öelda alla laskuma ja kohal on  siis hea neid süüa. Aga see konkreetne paik, kus me nüüd esimest korda õnged  vette laseme miks just siin, mis su kogemus on? Siin suure kala koht, ma ei ole siit küll palju saanud aga  selle ala peal olen nii-öelda tundnud latikat all talvitumas  on ju, ta on sügavam. Aeglasema vooluga ja samuti üks minu klient on saanud siit  viie kilose augi ja eelmine aasta õnnestus mul endal saada  siit 4,3 kilone koha, 4,3 kilone ja elurekord  või no nii Teeme proovi, teeme proovi, äkki antakse sulle ka,  Sander, täna siin ilus koha, no näis. Ma ei looda muidugi liigselt. No hakkame pihta, saame pihta. Päike on ja õige nurga all. Kange isu tuli küll nüüd selle jutu peale,  et siit võib 4,3 kiloseid kohasid püüda. Noh, püügiisu tuli see, kas kala saab, on iseasi. Looduses veedetud aeg on põhiline. Läheb esimene katsetus Tartus või Tartu lähedal Emajões. Nüüd on siis nii, et see Püügivahend oma raskusega vajub siia jõe põhja. No lanti tuleb hõljutada põhja kohal, nii et ta vahepeal  ka kontakti põhjal saaks. Ja kuidas sa seda näed? Nöör lõtvub või siis ridva otsa, sest käib niisugune väike  nõks läbi, on ju. Lant puutub põhja, jätab tolmupilve sinna ja. Siis kala vaatab, et mingi toiduobjekt seal Võib-olla võtab ära, kui ta kõht tühi, õiget värvi on see asi. Nüüd oli küll, nagu mingi taga. Sar Sandril taga. Rahulikult ei. Kala kala võib olla koha hästi ühtlaselt ühtlaselt ühtlaselt,  see nagu kala moodi. Sandra, ära jama, rahulikult koha hoiab tuimalt alla. Mängi pea, rahu, rahu, kus kahv on. Kus kapo kala on kavas? Mis asja, ma tunnen praegu, kuidas see läbi käe elab. Tema arvan ikka, see on väga jõhvikas. Mine nüüd oma. Puunott rahu, rahu, hoia lihtsalt ühtset pinget. Oi-oi-oi, oota ära vänta, ära vänta praegu. Nii rahulikult väsita ära, see on suure kala koht saanud,  mis. Kuule. On mul õigus. Me saime kellegi vana ankru kätte. Aga rahulikult. Jarko saatis praegu just selle minu püütud. Otsa kätte siit kenasti ja tegelikult on ju hea,  et saab päris korralikku ankru siit ja vabastada jõe sellest,  mis siia ei kuulu. Sander, hea töö, hea töö ja meil on vaja tagavara ankrut. Väga tore. Mitu kilo seitse. Tänase müügipäeva võib-olla kõige raskem saak. Mina olen viis 20 aastat kalastanud ja pole ühtegi ankrut saanud,  näed. Koha luurepüügil olime me tegelikult Jarko juba mõned päevad  varem ka Emajõel ja siis tabas meid juba esimestel minutitel  päris korralik üllatus. Ossa poiss, ossa poiss. Koha augu pealt ahven, missugune laps. Nagu saate käigus tuleb minu elu, mis asja? Nagu saate käigus tuleb elu kõige suurem ahven. Täitsa lõpp, 38 senti, küll vist on ära jah 38 senti. Mõnusa. Ilus jõe ahven, selline tume, oma keskkonna värvi  ja kas. Selline ahven vist on ju täpselt selline kalamehe rõõm või? Igatahes ma ei olnud üldse selleks Õnneliku käega Jarko. Tundub, et on saanud kas ühe suure puunoti? Ühe elava. Põnevust, siin jagub, mis sa arvad, Jarko,  kes tuleb siit? No võiks kohe olla, hoiab all. Ahaa, et kohal on selline eripära siis, mida harrastaja saab  aru opa ongi kas tõesti? Ilus aasta kala. Marti jõudnud panna? No nii väga uhke ju. Sellepärast me ju siia tulimegi, et minu õnge otsa tuli,  ma tegelikult tahtsin, et sina ka saaksid. Täitsa lõpp, täitsa lõpp ongi. Pidime täna tulema, on järele jäänud. Rahulikult, hästi rahulikult. Tuleb üllatus, oi-oi-oi, hästi, rahulikult ära Forsi. Nüüd tõsta üles, vaiksed pindad siis mina panen kahva alla. Ja sina lased kahva sisse. Ja ei, Sandril on. Kui saba kokku panna saab peaaegu 70 täis,  ütleme 69. Ja hea töösander, hea töö. Aitäh. Olemas mina olen väga rahul. Jarko teada ju on, et näiteks Pärnu lahes on juba aastaid  isegi üle aastakümne kohaga väga täbarad lood. Koha ei jõua isegi suureks kasvada, ta püütakse enne  lihtsalt kinni, ta ei jõua kudeda. Kuidas on siis lood Eesti sisevetega, Emajõgi,  Võrtsjärv, Peipsi, kas siin on kohal paremini paremini? Mina ju käin ainult oma pinningu ridva, käin neid taga ajamas,  aga ütleme nii. Veekogu head seisundit näitab see, kui on olemas erinevad aastakäigud. Ja mis seal salata, eelmine aasta sain ka mina oma elu kõige  suurema koha oli 4,3. Aga mul on üks sõber Martti kes on saanud neid kolm pool  kuni kaheksa kilo kohaselt juba kümmekond tükki. Eelmisel hooajal ma tänavustenavushooaja seisu ei tea. Et raske öelda, mina ei ole nagu varasematel  või rohelisematel aegadel võib-olla püüdnud,  on ju. Minu jaoks on nagu ilus ilus trofeekala olemas  ja niisuguseid mõõdukalu, noh oleme ka siin saanud ju 54 senti,  mingid põlvkonnad on ikkagi arukad. Selle põhjal võiks nagu väita, et ikkagi Eesti  siseveekogudel siin Emajõel ja Võrtsus ja Peipsil on nagu  kohaga paremini. Ma usun küll ja Võrtsjärve on ju veel kõigist teistest  veekogudest suurem mõõt on 51 senti, et see kindlasti annab  nagu eelise. See on ka üks põhjus, miks seal seda koha nagu jätkub kõigile. Võrtsus on väga ilusa, ilusas mõõdus koha,  aga on sinul siis veel ka mingisuguseid mõtteid  või ideid. Kuidas see kohaseis näiteks ka Pärnu lahes paraneks. Juba on toimunud väga suur positiivne nihe seal,  et tänu Sindi paisu eemaldamisele on osa sellest  populatsioonist või mingitel aegadel kolinud jõkke ja. Minu arust hästi vägev on see, et neid kohasid on tabatud  ka ülemjooksult juba ülem-Pärnu jõe lisajõgedest  mis näitab, et ka koha on võimeline rändama  ja ületama suuremaid kärestikke. Ja see on hästi lahe. Midagi pole öelda ikka täiesti korraliku koha,  paistab Jarko, et sulle on ikka seda kalaõnne antud. Vahest trehvab, noh, aga ma panin tähele seda,  et sa vahetada usinalt neid lante kõigepealt oli meil  selline lillaka tooniga hõbedane lant. Siis sa läksid üle sellise neoon oranži peale  ja nüüd sootuks neoon roheline. No ma vaatasin, et päike on täna väljas,  onju, et proovime seda lillakat. Aga no kena koha pole midagi öelda, mis ta  siis on, et see aasta on niisugust põlvkonda? 40 54 tähendab 55 senti ongi 54 senti jälle 54. Punasega saime võtu oranžiga, aga ära ei võtnud  ja siis panime neoon rohelisi ja näed sellega nii-öelda,  ta otsustas lõpuks alla neelata. Aga mis ikkagi nende landi värvidega see asi on,  sest mõned ütlevad siiski ja viskavad nalja,  et see on nagu uskumise küsimus rohkem, et  mis värv ja, ja kuidas ta kalale meeldib. No need on täiesti atraktor värvid, sest looduses ju midagi  sellist ei ole. Kui, siis võib-olla seda tooni on ju, aga need on nagu  aastatega välja kujunenud. Siin on ka ilmselt UV pastad sisse pandud,  et nad kuidagi kalale on paremini nähtavad,  vee all ja koha on just eriti siuke hämaras liikuja  ja pimedas, nagu näeb paremini objekte. No see on väga korralik mõõdus kala aga ütle,  mille järgi sa siis otsustad mis kala ja  mis hetkel sa ikkagi koju kaasa võtad toidu tegemas? No esiteks peab kala ikkagi mõõdus olema,  on ju täna meil sisevetes on võrtsu või see sisevetes on  siis mõõt 46 senti koos sabaga ja Võrtsjärves on  siis 51. Lisaks on siis lubatud võtta viis koha ühe kalasta  kohta ööpäevas. Ja noh Kui ma juba siin vee peal olen, ikka võtan oma perele,  et see ju asja mõte ongi tegelikult, et lüüa mitu kärbest  ühe hobiga puhata, vaimu hankida värsket toitu puhtast loodusest. Loodus siin Emajõel on meid ikkagi väga hästi kohelnud. Kala oleme saanud ja puha, tuleb rahul olla,  peab olema rahul. Mille poolest on hea ja oluline, et kohast sai aasta kala  ja talle niimoodi tähelepanu pöörata? See aitab tõsta inimeste teadlikkust sellest liigist  ja võib-olla ka koputada nende südametunnistusele,  kes on võtnud looduselt liiga palju. Et. Äkki on aeg ka Pärnu lahel koha alammõõtu tõsta,  et see liik saaks arvukam. Sest eks need püüdjad on ju lõpuks need,  kes sellest ikka võidavad mitte need, kes võibolla Rakveres  elavad ja nii palju sinna kalale ei jõua.
