Tere kõigile, kes te olete tüdinenud umbses klassiruumis istumisest. Tänasest hakkame õues õppima, algab telesaade,  mis tutvustab paljudele täiesti uut õppimisviisi. Saatesarjas osaleb 15 kooli üle Eesti, kes tõestavad teile,  et kõike on võimalik õues õppida. Tere, Gerli. Tere tulemast Lohusu valda, minu kodu valda oleme Raadna  rannas maailma kõige ilusam paik Peipsi kaldal. Ja tead, et see maastik on õpetaja abiline õues õppe juures. Iga maastik õpetab erinevaid aineid. Nojah, ega siin Peipsis lohusuus ei ole vist mõtet Hiiumaad õppida,  aga mida see maastik võib meile õpetada? Männid õpetavad tõrvapõletamist ja järv õpetab kalapüüki  ja paadi tegemist ja kõike, mida siin maastikus vaja on. Ja tead, see järv on õpetanud Eesti rahvale ühe väga põneva  tähe seal otse seotud õues õppimise, arva ära,  mis. Ma. Arvan, et õtähtema lainelise kriipsuga Ja see ümmargune kera seal all on nagu avijõge mööda alla  hulti palk. Aga? Lähme vaatame, mida Lohusuu põhikoolis täna õpitakse. Olemegi Lohusu põhikooli õue peal, aga kus lapsed on? Kojas või õpilased, tulge välja. Mikk rääkis mulle, et te olete puudega väga head sõbrad,  mul on siin üks puumäng välja pakkuda, teeme ära või. Nii puumäng seisneb siis selles kõigepealt võtate baaridesse,  siis ma jagan teile rätikut, millega te seote ühe  baarilistest silmad kinni, aga niimoodi,  et piiluda ei saaks. Nii et ei näeks. Siis. Kui silmad Need on kinni seotud Siis üks paarilistest viib selle nii öelda pimeda paarilise  puu juurde. Siis pimepaariline saab katsuda seda puud  ja tunda lõhnasid kõike, mis seal puu peal kasvab,  kõike, jätab selle kõik meelde, siis tuleme siia tagasi  ja räägime, mis puu oli ja siis vaatame,  mis me edasi. Teeme selge. Paneme siis muld kinni. Kuidas oli? Udune või? Seesama puu uuesti silmad lahti üles leida. Kus sa tead, et see sinu kuu on? Sellepärast, et kui ma hüppasin, siis olid lehed siinsamas. Et sa mäletad selle järgi, et kui kõrgel need lehed olid  või umbes vaatame teisi puid ka. Kus sa tead, et see sinu puu anna, tundsin sinu all olid  oksad ja see silekoht sile koht. Aga need samblad neid ei katsunud enne või. Sama. Lähme vaatame edasi. Sa oled täitsa kindel, et see on sinu puu või? Selle prao järgi ma sain aru. Aga mingid veel mingeid tunnuseid või? Ei, mul jäi see kõige paremini meelde. Mis sa arvad, kui vanad need puud on? Need on ligi pool sajandit ehk vanad. Puudega ongi nõnda, et nad suudavad meid õpetada,  kui me küsime ja kui me nendega nagu inimestega räägime  nende juurde võite igaüks kunagi tagasi tulla,  kasvõi mõttes, kui keeruline kontrolltöö on teha. Puudelt võib väga vahvat nõu saada, aga täna teeme puudega  veel igasuguseid põnevaid asju. No täna on meil plaanis õppida erinevaid loodusaineid  ja õpime neid kõiki üheskoos bioloogiat,  keemiat, loodusõpetust, seejärel paneme käima tõrva põletamise. Aga minge siis teie tõrva põletama ja ma valmistan ette  järgmise tunni. Ja. Et tõrva teha, on meil vaja kõigepealt sellist plekkpurki. Siin mõni mõni meil. See plekkpurk tuleb täita. Puidutükkidega. Väga hästi sobib. No kõige paremaks tõrvapuuks peeti tõrvaseid. Ehk need on aastaid maa sees pehkinud kände,  mille niinimetatud see maltspuit on ära kõdunenud  ja alles on jäänud selline vaigurikas osa. Nii see tuleb täita, lüüa väikeseks tükkideks,  neid nimetatakse käredeks. Nii kui see on tehtud, siis on meil vaja kaant,  milleks sobib tavaline plekk ja ilmtingimata peavad olema  kaanes ka augud. Nii kus siis tõrvsaaks välja voolata nii? Siis meil on vaja väikest purki. Tavalist kuu sisse. Me hakkame tõrva koguma. Ja kui on väga suured tükid, siis tehke nad väiksemaks. Ja üks asi veel et kõrva tegemiseks tuleb hoolikalt,  vaata seda, et et õhk ei pääseks sellele puidule siia ligi. Mis siin plekkpurgi sees on? Selleks tuleb ka ääred kõik ära tihendada saviga. Nii et aru, eks sa. Lähed, et savi märjaks, et siis on väga hea hoolida sellest Aga miks peab õhukindel olema, tuleb põlema? Väga õige, muidu see puit tuleb lihtsalt ära see mingit  tõrvame sealt ka ära ja. Nüüd see tuleb tagurpidi peale pöörata, sinna. Ja asetada nii, et see augu augud jääksid kohakuti  selle purgiga. Et. Muidu tuleb õhku sisse panna savikui. On savi, siis tuleb jah, lõkke ümber teha. Ruttu see tõrv välja tuled. No tõrva põletamiseks läheb ikka natuke,  läheb aega vähemalt sellise koguse põletamiseks üks  poolteist tundi. Nii lõkkemeistrid, teeme siis lõkkese ümber. Paberit, mis puuga me teeme, seal on? Sanglepa ja lepa ja ka ja vaadake, poiss,  sa kasetohtu ka saate sõita. Kas kõige kõvema tule annab? Kast. Kumb annab kuumema tule sangle või tavaline sanglep? On vist jah kõvem. Mõni puu on selline, millega üldse kütta ei tohi,  et mis liiga kuumaks ajab. Tõrvapõletamisel muidugi pole vahet, et seal võib olla  ükskõik kui. Kõva tulega, siin võib vanu tukke ka panna,  need panevad hästi õõguma. No et läheb ilusti põlema. See jääb nüüd niimoodi poolteist, kaks tundi siia ootama,  aga. No nüüd oleks paras aeg õppida geograafilisi teadmisi omandada. Plaanis on meil siis läbi viia üks otsimismäng. Auhinnaks on, et aarde, nii, mul on teda väiksed kaardid teile. Nii uurite kaarti otsite üles? Oma asukoha, kus te olete ja kuhu te peate minema,  alustuseks loete instruktsioone, seejärel jagata ennast. Tööjaotuse grupis, kes mida tegema hakkab,  üheks ülesandeks veel on, et te oma teekonna peate märkima  ära ka kaardile. Alusta oma teekonda oleme juba tammi juures,  alustame teekonda ja liigume idapoolsel külge põhja suunas  12 meetrit. Kuhu nüüd peame? Jõuame, mis suund see on, mis silmaga läände? Kui palju läände? Nüüd peame siis selle silla ületama. Vasakpoolse kallas lähme 30 sammu. Lähme siit ja siis pöörame sinna, kus sa tead,  kumb on vasakpoolne kallas, sellepärast et. Praegu oleme parem poeseal üle selle vasakpoolne  ja mille järgi seda määratakse poole. 20 14 15 16 17 18 19 20 21 ka kaks, 23, neli,  25, kuus seitse, kaheksa 29 30. Ning võtta suund põhja. Ja siis liigu 15 sekundit, kuni jõuad 100 ruutmeetri  suurusele tähistatud alale. Rahuliku tempoga 15. Noh, 15 sekundit sai täis, aga kas mingit tähistatud ala on? Ka otsitav. Peab hakkama vaatama. See on teie kooli matemaatikaklass, siis uuesti. Ja mis sa siis siis vaadake, kas on kuld sees  või ei ole. Äkki ongi kuld? Puit. Puit ongi tähtsamaks loodus varaks Eestimaa rikkuseks. Me oleme tükk aega vahepeal aega viitnud,  mis ardi arvad, kas meie tõrvapõletus hakkab  ka valmis saama või? Et kindlasti me sealt juba midagi kätte saaksime  ja peab hästi ettevaatlikult tegema. Ja proovi, vot nii ja väga hea. Nüüd peaks seda natukene nuusutama, sest kõrval on niisugune  eriline lõhn. Osa on igatahes täitsa tõrvane. Oled siukest lõhna enne tundnud? Nagu näete, et osaliselt on need Juba hakanud sööstuma. Kui me vaatame seda keemiavaldkonnas, siis  mida see tõrvapõletame endast kujutab? Tegelikult keemiline reaktsioon. Siis kindlasti mingi reaktsioon toimub, seda nimetatakse  kuiv testilatsiooniks. Mis siin siis tegelikult õieti toimus? Panime puidu männipuidu panime nõusse ja kuumutasime teda. Ja tähtis oli see, et siin ei oleks õhku,  ei pääseks ja ligi puidule. Mis te arvate, miks see meil vajalik on,  oleks põlema läinud aga mis seal siis õhus on,  et mis ta põlema paneb? Kes teab väga õige hapnik, et hapnik ei pääseks. Siia sisse ja muidu me siia tõrva ei saaks,  lihtsalt puid põleks täiesti ära. Õhk pääseb ligi. Ja ongi. Ja. Põleb. Lähme siis. Teele ja vaatame, mida me selle tõrvaga peale saame hakata. Lohusu koolimetskond on kolm aastat vana  ja kolm aastat vana, on ka tihe koostöö Tartu lodjakojaga. Nii me tõimegi meie lohusuu, põhikooli noored tõrvameistrid  koos oma õpetaja siia, kus Kerli koos saatekülalisega tundi jätkab. Kuna Lohusu paadi meistri Hermani tehtud paat Hermine on  praegu siin ainsa Peipsi lodja juures lodja Kojas siis me jätkame oma tundi Emajõe äärest  ja jätkame paadi tõrvamisega, aga kuidas paati tõrvata? Seda õpetab meile saate külaline. Priit Jagomägi tere. Ja kuidas siis paati tõrvata, meil on tõrv siin valmistatud ja. Et noored tõrvameistrid, ma kuulsin, on siin Suure tõrvalaari valmis saanud. Et lõhn on õige, aga. Värv on ka nagu õige, aga maru paks on. Aga tegelikult see tõrvale midagi halba ei tee,  kui ta paks on. Niisugune tõrvakontsentraadi moodi asi, et kui me seda  tõrvama hakkame, siis peaks kõigepealt natuke vedelamaks  seda tegema. Kui tihedalt üldse tuleb tõrvata, et. No mida, mida tihedamini tõrvata, seda kauem kestab paat  või laev, aga, aga noh, reeglina tõrvati paate  ja laevu kevad. Siis siis, kui laeva laevahooaeg algas, tõmmati nad kaldale  ja siis sai, sai nad nii pealt kui alt korralikult üle tõrvata. Meil on siin noored mehed, kes kõik tahaksid tohutult nüüd  seda paati tervata, et. Proovi, noored tervameistrid jah. Kõigepealt peame jah, siin panema natuke. Ärpentini sisse muidu. Nii paks, et, Pintsel püsti seisma. Ja pintsel on meil ka eriti lahe, siuke isetehtud. Ei ole mingi tavaline noored. Meistrid võivad õppida pintsli tegemist ka vaadake selline. Lotte kasutati peamiselt siis ikkagi kaubaveoks või. Jah, põhiliselt põhiliselt veeti kaupu, kuigi ilmselt  ka reisijatele ära ei öeldud, kui taheti,  taheti kuskile. Välja välja jõuda mööda veeteed, aga, aga muidu jah,  hansaaegadel veeti igasugust kallist hansakaupa lottidega,  et. Pärnust ja Tallinnast laaditi kaup siis kas vankritele või,  või siis või siis väiksematele lootsikutele noh,  sellistele nagu see lohusus tehtud paat on. Ja, ja vanasti pääses nagu mööda Pärnu jõge. Üles. Põhimõtteliselt kuni Raudna jõeni Raudna jõge pidi sai  Viljandisse ja siis edasi mööda tänast silma jõge pääses Võrtsjärve,  kus siis sai juba suurema laeva peale laadida kauba  siis lodja peale või, või mõne suurema järve paadi peale  võeti siis põhiliselt hobustele heina ja ja,  ja teedeehituses kive, aga, aga üks põhiliselt kleid oligi küttepuu. Et väga hea, meil on nüüd see ära tõrvatud paat vähemalt noh,  me teame, kuidas see peaks toimima ja nüüd on aeg  mehetegusid teha. Meil on seal ka natukese puid, et paneme need lodja peale. Jah, et siin vanade aegade meenutuseks kuna kütmine käis  vanasti ikkagi ahjudega ja, ja halupuudega,  siis kulus neid linnas väga palju ja kuna,  kuna nagu maad mööda oli, väga. Raske vedada? Mahu mahulisi kaupu hobuvankrite ajal siis poisid teate millega,  millega siis mõõdetakse? Halupuude hulka, et kas on liitrid või, või kilogrammid või. Ja rumm on selline kandiline pirn puid, kus  siis jah, ükskõik küljed on nagu meetri pikkused aga,  aga tihumeeter on siis ehk tihemeeter öeldakse  siis sisuliselt. Sellise sellise ruudu kohta, kus, kus siis nagu õhuvahesid  üldse ei ole põhimõtteliselt noh, reeglina sellisel virnal  üks tihumeeter ja 1,25 ruumimeetrit ehk rummu on nagu  enam-vähem samasugune kogus puitu. Aga no mis te pakute, palju palju ruumimeetreid  või tihumeetreid ühe loida sisse võiks mahtuda? 10. No 10 10 on natuke natuke vähe, et julgemalt pakkuda. 45. Sellesse lott ja peaks 50 rummu küll ära mahtuma,  põhimõtteliselt. Aga, aga noh, suuremad lodjad sinna, sinna pandi ikka  mitusada rummu puid sisse. Neid oli ikka päris andnud vedada, et ühte lotte laaditi  mitu nädalat täis. Et, et te võite ka proovida, kuidas vanasti võis olla see puud,  puude vedu ja ja lodja laadimine. No nii mehed tööle. Vanasti veeti, veeti siis ka enamasti kahte moodi neid. Kas kärudega või, või olid siis niisugused sellised  seljakoti moodi asjad kitsedeks hüütud raamid,  kus? Mehed olid vedanud kärudega enamasti ja naistel lasti käis  siuke raam siis puude peal peaks selga naised,  naised, kui ilmselt tugevamad ja sitkemad,  siis vedasid seljas, aga. Jah, aga, aga, aga jah, nüüd võib siis Ühe näitliku  õppetunni teha, kuidas see vanasti võis välja näha,  et. Põhimõtteliselt. Kui oli nagu kaldast kaugemal lodi, siis ehitati ikka päris  pikk selline plangust, sild. Vanadel pilti idel on näha ka siis pandi nagu masti otsast pandi,  nagu selle silla keskele pandi siugused vandid nagu toeks,  siis ei paindunud läbi. Ja, ja põhimõtteliselt Ühele ühele kärule isegi pandi pandi  üle üle tihumeetri puid, väidetavalt et see oli  ka päris suur kogus, et. Kaubaruum oli lojal sees niimoodi, et tegelikult peab puud  sinna alla trümma. Nonii poisid ühed lähevad nüüd sinna alla,  neid viskama. Kas. Teete keti või? Võtame siis tänase õuesõppe saate kokku. Mis me täna õppisime ja, ja üldse, kuidas õues õppida on,  et mis on teistmoodi, kui toas? Tõrvapõletamine oli ikkagi huvitavam siis tänase päeva jooksul,  et. Kuidas saada puust tõrv välja? Mille poolest see õues olemine erinev on toas olemise? Et kui räägid näiteks ükskõik millest, et toas räägid,  ütleme kolaki, et noh, et põletad tõrva nii  ja naa, aga kui sa ise seda teed, siis on,  saad poole paremini aru. Jääb vist meelde ka paremini eluks ajaks,  et kuidas on ju. Sellega lõpetame. Jaa, aga meil on veel üks väikene, aga. Aga peame, me peame ka välja selgitama õues õppe saadikud. Ja laseme Priidul seda teha. Siin meil lodjakoja juures liiva alla on peidetud kaks  niisugust pudelit, milles, milles on siis sees niisugused lubakirjad,  millega te pääsete Rootsi õuesõppe saadikute seltskonnaga  Eesti õuesõppe. Asju asju tutvustama, et kellel kõige parem nina on,  siis peaks peaks selle üles leidma. Ma tõmban nüüd siia joone, teete siia joone taha. Seal on miiniväli, mina annan käsu siis jooksete kõik üks,  kaks ja läbi. Dis oma pudeli väga rahulikult üles, aga kuna meil  selle teise pudeliga läks väikeseks mäsuks,  siis ma paluks need kolm poissi, kes selle pudeli eest nüüd  veel viimasesse loosi tulevad. Ja see, kes tõmbab minult siit kõige pikema ora. See on õues õppesaadik. Jah. Kõige pikem oli osutus Laurile. Nii et Lauri on meie teine õues. Saadik, nii, tehke pudelid lahti ja vaadake,  mis seal on. Veelkord. Et. Nii et nüüd on meil välja selgunud uue seppe saadikud Sellega on meie õuesõppe saade tänaseks läbi. Vaadake meid jälle nädala pärast ja kommenteerige saadet ETV  koduleheküljel ja andke meile häid ideid õues õppimiseks. Loo peategelasele ei õues kvaliteet aega veeta,  terav pilk ja selge jutt populaarsem kui Vahur Kersna oskab  kõike jube hästi, jõuab valmis, enne tähtaega. Töötab, naudib, puhkab, naerab. Tuule jabu ära marineeri kodus parem tule.
