Kui paljudel on olnud võimalus õppida tavapäraseid  õppeaineid sellise ilmaga mere ääres? Ma arvan, et mitte väga paljudel. Meil on see võimalus täna Hiiumaal tulge meiega koos õppima. Mikk, mis me täna tegema hakkame? Täna oleme Hiiumaal oma õues, õppetunniga Sõru rannas. Sealt on näha, praam tuleb just randa ja meie selja taga on  vahva purjekas alar. Ainukene Hiiumaal tehtud purjekas, mis tänapäevani alles on,  mida vallarahvas koos kooliga taastama hakkab. See see on üks asi, millega seda ise oma kätega tegemist  saab harjutada, see on vana köie purumise punumise vokk. Marko Martinsoni perest, vaata hoia siit otsast kinni. Ja minu meelest see on täpselt niimoodi nagu õues õppimisega,  et kui õppija on niisugune lõtv nagu siin,  et ta ei taha mitte midagi ega siis ei tule õppimisest  ka midagi välja. Kui talle nüüd niisugune tahtmise vint peale keerata on see,  mida Lõuna-Eestis iseks nimetatakse. Ega seda ise nii väga lihtsalt peale ei saa,  siin. Teine, ja kui nüüd selliseid tehakse neli tükki  ja nendest neljast lastakse hiljem niisugune köis kokku. Vot seda ei kisu enam keegi katki ja sellepärast käib õues  õppe juures alati ise tegemine. Ega tänapäeval vist eriti käsitööga ei tegeleta,  et enamus töö teeb ikka ära masin, mis sa arvad,  kas selle alari saaks ka käsitööga taastada? Selle masinatega tegemisega on ju niimoodi,  et inimene peab asjast aru saama. Ja siin seda nööri niimoodi oma käte vahel ei hoiaks  ja kõike seda häda ja jänni ei näeks, ega  siis ei oska masinad ka käima panna. Alariga on sama lugu, et see ongi mõeldud järgmine  kümme-viisteist aastat, et üle Eesti tulla uues õppekoolid  ja harjutada oma kätega. Kuidas laudu sinna panna, kuidas köit keerutada,  kuidas tõrva teha igasuguseid asju, mida ise oma käega teha saab,  see ongi õige uhtimine. Me oleme jõudnud Emmaste kooli õuele ja need eriti sehvid  lapsed on mulle rääkinud juba ka natukese Hiiumaa ajaloost. Kas sa tead mik, et siin on korraga hunt? Elanud ja. Ma ei tea, aga nüüd on juba topiseks tehtud  ja nüüd on muuseumis väljas, aga kujutan ette,  kui sul tuleb näiteks tee peal hunt vastu  ja sa lähed õue õpima. Ei, ma ei lähe. Ma kardaks Aga tegelikult hundihirmust võib täitsa üle saada. Augustikuus õpetavad hundid oma lapsi lambaid murdma,  aga selle jaoks, et lambad saaksid hundist jagu. Nad peavad suutma tunda, mis tunne on ise hunt olla. Tuttavaks saamiseks üks hästi vahva hundi  ja lambamäng. Alguses on Kerli üks hunt ja sina oled teine hunt. Ja seejärel hundid hakkavad lambaid taga ajama  ja püüavad hoida eriti oma kõhtu. See on kõige õrnem koht. Aga hunt püüab panna rätiku talle just vastu kõhtu. Ja kui see tal õnnestub, siis sellest hetkest olen mina hunt. Aga lammastel on üks pääsetee. Lambad saavad ennast päästa niimoodi, et nad panevad kõhud  vastamisi ja siis ei saa hunt ligi. Aga see on ainult kolmeni lugedes võib seista vastamise eest,  tuleb jälle edasi joosta. Lugeda võivad lambad omavahel või samuti võib  ka hunt lugeda. Üks, kaks, kolm. Lapsed, kumb oli vahvam olla hunt või lammas? Hunt oli vahvam olla ja seda teate, et julge hundi rind on  milline rasvane just. Ja nüüd me lähme õige võimsat julgustükki tegema. 7000 aastat tagasi kiviaega vaatama, kuidas moodi need  inimesed savinõusid, tegid ja süüa tegid  ja igasuguseid muid asju. Aga Gerli mõtleb meile vahepeal üllatuse välja. Teie tehke nõud valmis, ma vaatan, kas neid on võimalik  millegagi täita. Nüüd oleme Emmaste põhikooli ajaloo õuesõppetunnis,  kus me natuke õpime ka kunstiõpetust ja,  ja veel mitmeid põnevaid asju. Ajaloo õpetaja Merie Kikas on mu kõrval,  mida me täna õieti õpime? Tänases tunnis me hakkame õppima oma esivanemate ajalugu. Me valmistame savinõusid. Teeme maapõletust ja räägime kiviaja inimeste elust. Kas Hiiumaal oli ka kiviaja inimesi? Jah, oli küll. Kõpus on viimastel aastatel tehtud mitmeid arheoloogilisi  väljakaevamisi ja siit on leitud vanu kiviajast pärit  hülgeküttide asulaid. Seepärast on Hiiumaa just väga õige koht,  et, et rääkida kiviajast. Kas te teate, millal üldse inimesed siin Eesti aladel  hakkasid savinõusid valmistama, millal see oli? Ja see oli kindlasti väga, aga täpsemalt,  kas keegi teab? See oli umbes 7000 aastat tagasi nooremal kiviajal. Miks tekkis üldse kiviaja inimestel järsku vajadus sa minust valmistada,  mis te arvate toitu keeta, varju sisse panna,  et pettu liha sisse panna, mis enne savinõusid võis neil  olla kasutud korvid. Suured puulehed? Sarve lõugakivid. Mis seest setup tükid, nii et neid nõusid oli savinõud  ehk keraamilised, kui nad ära põletati, olid ilmselt. Paremad juba toidu keetmiseks täiuslikumad. Kuidas me üldse teame, et millised need kiviaja nõud välja nägid? On välja kaevatud. Savinõudepott kilde ja nendest kokku pandud kujuteldav nõu. See on nagu pusle kokkupanemine. Ja kindlasti on sellel pustel alati mõned jupid puudu olnud. Meil ongi siin kolm kiviae tüüpi keraamikat. See on Narva tüüpi keraamika. See on koonilise põhjaga ja neil on vähe mustrid. See on kammkeraamika. Tema põhi on vähem koonilisem ja tema muster on vajutatud  kammilaadse templiga peale. Käes on nöör, keraamiline nõu. Sellele tehti muster nööriga peale vajutades. Kuidas me peaksime hakkama nüüd ühte savi,  nõud, kiiraegset savinõud, voolima tuleb võtta üks kanamuna  suurune savitükk. Ja tuleb sellest voolida koonuse kujuline. Savi potipõhi. Edasi tuleb võtta tükk savi ja voolides vorstikujuliseks  ning vajutada lapikuks. Ja tuleb hakata seda panema mööda. Savipoti äärd ning äär ilusti kinni siluda,  et kuivamisel pragusid ei tekiks. Mustri tegemiseks on vaja kammi nööri ja hulka. Oleneb, mis kultuurinõud teha tahame. Kiviaja kammid olid hästi ilusad ka ja neil oma oma tähendus,  et need olid nagu päike. Ja nendes oli hästi suur vägi, et võib-olla see kammi jälg  andis ka toidule ja nõule väge juurde. Nii, minul on igatahes nüüd peaaegu valmis niisugune paras  rohutee või nõiajoogi joomise kausike, mis kiviaega hästi sobiks,  siis ma vaatan, et teistel ka mõnel on juba muster peal. Nüüd läheme kohe põletama või. Vaat nüüd jah, me läheme kohe põletama, aga me paneme nüüd  need nõud, mis me täna tegime siia kivi peale kõik tahenema. Et me saaksime minna maapõletusaugu juurde,  kus meid ootavad ees juba kaks nädalat kuivanud tööd. Aga miks nad kaks nädalat peavad kuivama,  mis siis juhtuks, kui ma kohe läheks? Võib-olla juhtuks nii, et ma läheks lihtsalt katki. Need savinõud, paneme nüüd siia maa alusesse ahju põletame  neid neli ööd ja päeva ja viiendal päeval võtame välja,  sest siis on kõige ohutum, siis on kindel,  et see ahi on jahtunud. Ja siis saavad nendest savinõudest keraamilised nõud  ja nüüd kõige alla tuleb panna kohe neid hästi süttivat materjali,  enne kui, kui paneksime need nõud. Pane siit nüüd Silver ja hakake kõik panema nüüd midagi  sinna peale kohe ja võib isegi natuke heina panna,  aa põlema ja pehme oleks ka. Või võta, hinga s, aga need pead ükskõik  mis pidi püsti pikali, külili igati panna,  aga noh, kindlam on ikka püsti panna. Kuidagi. Pange kõik käbi hunnik sealt ära oma jalgade juures  sest siis jõuame kohe nende pange, pange kõik see ära käia,  pane kase ohtu siia õhutuskanali poole. Süütenöör see on väga oluline. Nii toona, mis sa ütled selle õhutuskanali kohta,  milleks ta vajalik on? Õhutuskanali teeme me sinnapoole, kus parajasti tuul on. Ja kui Me tunneme, et tuli on juba sügavamale läinud. Me paneme õuduskanali pätastega mullaosa peale sammal ala,  kohe lämmatatakse liiv seda tuld ära. See on pikaajaline protsess, nii palju nippe,  mida kõike teadma peab. Seda nii, sest hiljem, kui see ahi nüüd põleb  siis tasapisi. Juurde neid mättaid lisada. Parem algul kui natukene rohkem mingi ohutusruumi siin on. Meil jääb soovida, et see tuli nüüd hästi sinna nõude juurde  ka jõuaks. Sinna sügavale sügavale hakkab nüüd vajuma. Ja siis, kui ta on üks tund, kaks põlenud,  siis võib natukene lisada neid katteid veel juurde. Et veel aeglasemalt ikka neli päeva ära põleb,  siis on ikka ilusad näod. Nii, nüüd oleme augu juures, mis on siis neli päeva põlenud  ja ilusti jahtunud, et sõrmi ära ei kõrveta. Ja mis me siin siis leiame siit? No see on nüüd üks kõige põnevam hetk see nõude väljavõtmine,  kui sellest savinust on saanud keraamiline nõu  ja vaatame, paistavad siit juba midagi siis jõetükkide vahelt. Kas meil on ka õnnestunud, see on kõik terveks jäänud? No näete, siin tulevad imeilusad asjad juba sees. Kelle oma see on? Sander Silver oma. Nii au sinu oma, jah. Vau, aga siin on üks õnnetus ka meil juhtub esimene õnnetus  sinu oma. Ära ole kurb, ma arvan, et sul üks teine nõu on seal terveks jäänud. Vaata, sul peaks üks teine ka veel olema. Kõik see on kivi, see on nii. Kaks kivi tunti. Ongi kõik. Ongi kõik, jah, on küll, vot siin on kohe näha,  et see on ilus. See põletus on välja tulnud. Savinõust on keraamiline nõu saanud, see on ilusat pruuni kera. Asja see on meil esimene põletus, jah, mis meil natukene niimoodi. Emmaste põhikooli õuesõppetund, ajalugu ja kunstiõpetus on  peaaegu läbi, nüüd on meile teise õuesõppetunni välja  mõelnud teine saatejuht Gerli Padar. Me vaatame, mis tema on välja mõelnud ja  mis me seal veel õpime ja kas see ka meie savinõude  ja kiviajaga kuidagi haakub. Mina ja valmistasin ette teile kalatunni,  et me saaks siis selle tunni lõpuks ka midagi maitsvat sinna  kausi sisse. Et kõigepealt vaatame, mis on kala sees. Teeme kindlaks, uurime, vaatame, vaatame,  millised on erinevad kalad. Ja lõpuks maitseme veel neid ka. Täna on meil saatekülaliseks hiidlasest kalur Rein Raudsepp  kes õpetab meile kõik alad selgeks ja vaatame edasi. Kõigepealt teeme need kaaned lahti. Meil on siin päris palju erinevaid kalu,  on ju. No mis kala lapsed te arvate, mis kala see võib? Särg, tunned ära? Jah. Aga mis särg ta on? Kas tavaline särg või, või on teised särjed  ka olemas, on, mis see veel olemas on? Teate, roosärjed on olemas, eks ole. Olete püüdnud särge? Võtame. No vot, mis, mis, mis kalalapsed, see on? Mis on lest, kuidas me lesta ära tunneme? Lapik. Estal on mõlemad silmad ühel pool. Nii vaatame ühe järgmise sealt. No vot Ka mis kala see on? Ahven? No vot, ahvenat me tunneme ära, mis ahvenal on. Näeme, mis siin on, ahvenal on peal okkad,  eks ole, ja nii tublid. Nii, vaatame midagi veel. No vot, mis kala see on? Kes tunneb tüdrukut, teate, mis kala, see on? Ta ei ole väike, ta on täiesti suur kala. Mis te arvate? Vot tubli räim ja, ja kuidas siiden ta ütleb,  eks ole, mis me sööme? Sööme silku, eks ole. Nii noh, näete, see on, mis kala see on. Noh, kala vaatame, kuidas aug on, vaatame,  sa võtsid, mis oli aug, aug oli. Libe on, jah, tal on liman, eks ole, on tead,  et aga miks seda lima vaja on? Vaat vees kiiremini liikuda saab, et vee takistus väiksem on  ja no näete, kuju on ka ju selline süsti,  eks ole. Nii, vaatame veel mõnda kala, mis me tunneme sealt. Mis, mis kala, see on? Lapsed? No sa oled täitsa kalamees ju, sa tunned kõik ära ju,  eks ole. Sainas jah. No vot nii. Angerjas. No näete, ta on täitsa kaua elab ja eks ole,  aga me vist võib-olla pärast laseme ta uuesti merd,  eks ole, me tõime ta näitamiseks, eks ole,  ta on veel natuke natuke väike, eks ole. No pane sinna tagasi kasti. Nii vaata, võib-olla leiad veel mingisugust kalaliiki,  meil on veel varuks seal. Vaata, vaata, otsige, otsige sealt, kõik võivad otsida,  mitte üksinda. No vot, see on üks veel üks üks huvitav kala. Mis te arvate, mis kala see on? Mis kala, see on? Aga ütle, ütle, kes teab, ütleb ise rahulikult,  kohe. Teab keegi. Mis kala ta on? Näete, tal on okas ka peal, eks ole. Kiisk on kiisa kiisk on, eks ole. Ta on ka röövkala, eks ole, sööb põhjast,  mis kala see on? Oled püüdnud olete näinud? See on täitsa hea kala, see on söögikala. Sellest on see on viidikas. Aga võtaks äkki ahvena ja teeks ahvena ahvenale väikese  lõikekõhu alla, vaatame, kuidas peaks kala puhastama. Ma näitan teile ette ühe ühe, ühe ahvena peal,  kuidas ahvenast saab vileet teha, eks ole. Kui me suitsuahvenat puhastame, siis me teeme tast  nii niimoodi, no paneme ta laua peale, eks ole,  mina teen teda muidu tegelikult käe vahel lõikame siit alt. Selle läbi lõikame selle kõhulõike ja ja,  ja ja ongi meil peaaegu, et asi ammendatud,  eks ole. Näete siit ava, avame kala. Ja vaatame, mis seal sees kõik. Kala sees või? No kala sees on kala, mille kala hingab,  eks ole, näete lõpused, eks ole, mis inimesel selleks on? Kopsud, eks ole, siis tuleb, no siit on näha,  näete, näete, ma näitan noaga, on maks ja,  ja ahvenal on maksa all, on, näed, väike sapp on,  eks ole, kuidas siin teete, mis mu kalaga teeme? Räpime kala, eks ole? Muidu tegelikult tehnilises keeles on roogime kala rookimine,  eks ole, aga hiiu keeles on tal rappumine,  eks ole. Näete, võtame, võtame siit selle sisikonna välja,  eks ole. Ilusti muidugi, mina võtan noa otsaga,  eks ole, teie järgi, võtke minu, muidu võib kätte lõigata,  peaks olema asejaoks nagu väike väiksem nuga ja,  ja, ja, ja siis siis. Muidugi, kui me suitsetamise jaoks tegema,  siis võtame lõpus välja, eks ole. Nii, näete, ja siit lõikame lõbusest kõpsist ära ja,  ja nüüd oleks meil tarvis olevat tarvis olevat meil. Vett, eks ole? Loputad ja paneme seisma, see kala on nüüd praegust,  noh, mis me teeme, mis me selle kalast saame teha,  suitsetada, eks ole. Noh, paneme soola silm silmas läbi ja, ja,  ja suitsuahju. No siin on nüüd haug. No augist, augist me teeme siis fileed, mida,  mida saaks praadida perenaine, et püüame ta siin. Kõik lehed puhtaks teha, nii, mina teen teda niimoodi,  muidu profid võib-olla teevad seda ühe lõikega. Aga, aga sedasi nüüd lõikame siit ühe poole ära. Ühe poole kalasta ära. Näete. Mõõda selgroogu ja hästi madalalt, et mitte palju sinna  luude külge jätta. Kokkuhoid igal pool. Nii ja nüüd me saime ta. Saime ühe külje kätte, nüüd näete siin sees,  mis siin on, nüüd lõikame talle teise külje ära. Samamoodi. Teine külg on meil käes, eks ole. Need on nüüd juba juba juba nüüd. Ülejäägid Vileelmise juures lõigatakse see kõhuäär  ka ära. Näete, siin. Terav olema alus teha niimoodi paneme siia kõrvale. No nüüd hakkab juba välja nägema, täpselt selline nagu  poestki osta. Aga osta filees. Nii nad poodi natuke tuttavam, nii nad poodi tulevad ju,  eks ole? Aga muidugi näete, linnalaps peab sööma,  sööma väga vana kala, aga maalaps saab süüa  selle eest, aga jälle väga värsket kala. Ja, ja noh, meil on siin üks külg on tehtud,  teise küljega. Täpselt täpselt sama ja nüüd ainult loo peale pane  absoluutselt õige. Angerjas ju vette lastud, kalad on puhtaks pestud,  kaladele on lisatud siia soola ja maitseaineid  ja juba poisid siin küpsetavad. Nii tüdrukutele on siin haugifilee. Mis sellega edasi, Te, olete juba natuke siia midagi pannud,  kas soola veel või? Tüdrukud natuke juba raputasid siia ja, aga raputame veel  soola juurde siin ja ja, ja arvan, et peaks küll,  pöörame teise külje ka ette ja. Seda hopsti ja ja, ja paneme veel, näed. Kalad on meil nüüd praadimas, tundub, et päris hästi läheb,  sest päris head kalalõhna tuleb juba. Aga Rein, meil on üks asi vaja veel välja selgitada nimelt  kaks õues õppesaadikut, et on sul mingi ettepanek,  kuidas seda välja selgitada? On küll hiidlased on eluaegsed paadi ja laevameistrid olnud  ja ja ma arvan, et poisid meisterdavad siit puukoorest paadi ja,  ja selgitavad selle abil välja, kes on need saadikud. Teeme nii, jätame kalad praadima, siit te saate endale paadi  meisterdamiseks vahendid. Igale ühele erivärvi, selline väikene purjekene peale sinna. Ja siis läheme mere äärde, palun. Värk selline. Teil on varbad juba peaaegu paljud kõigil tossud,  jätame siia. Siis me lähme kõik. Vette. Lähete, ma näitan teile umbes, kui kaugele minna olete kõik  ühel joonel. Panete oma laevukesed vette ja need kaks. Kelle laevukesed on kõige esimesena randunud,  pääsevad õues õppe saadikuks Rootsi. Nii meil on vist esimene võitja, tead ja  ja võta oma lipp ka kaasa. Võta lipp kaasa endale siia. Meie õuesõppe saadikud on siis Kersti ja Tauno,  palju õnne. Palju õnne. Nii äkki võtaks nüüd natukese kokku, et mida me täna õppisime,  mis aineid neäiteks? Ajalugu. Kunstiajalugu loodust, loodust veel. Loetlege, mis asju te täna ise jõudsite teha? Kala puhastada ja. Laevu. Kolm asja vähemalt jah. Mina arvan, et need ahvenad on küll täitsa valmis  ja kohe hakkame neid sööma. Aga teie televaatajad, saate kommenteerida saadet ETV  koduleheküljel ja anda ka omapoolseid väga häid ideid õues õppimiseks. Terav ja. Populaarse kuiva gersna. Oskab ei käi jube hästi, jõuab valmis, enne tähtaega,  löötab, naudib, kukub, naerab. Kuule jabu, ära marineeri kodus parem tule.
