Tere, mina olen Kerli, õues õppides omandavad asjad hoopis  teise tähenduse, siin saab klassis õpitud ise järele  proovida algavas õues õppe saates näitamegi teile,  kuidas tunnis õpitud teadmisi õues kasutada. Tere, Kerli. Täna oleme hästi ilusa nimega kooli juures Tartu lähedal  Ilmatsalu põhikoolis. Ja valla nimi on ka Eesti luule ja see on tähtvere. Tundub, et siia Tartu kanti sattudes kisub meil ikka kuidagi  tähtede ja taeva poole aga kas sellel on õues õppe jaoks  ka mingi eriline tähendus? Õues õppimine aitabki mõista, mis tähendus on teadmistel  ja oskustel, mida me koolis õpime ja isegi seda,  mis tähendus on ilmal ja tähtedel. Siis peaks Tähtvere valla Ilmatsalu põhikool olema küll üks  ideaalsemaid paiku õues õppimiseks. Jah, ja neil on olemas isegi linnutee roheline klassiruum. Vaatame, mida me seal õppida saame. Tere ilmassalu koolirahvas. Teie kodukohal ja koolil on imeilus nimi. Sõna ilm tähendab algselt taevast ja salu tähendab metsa. Et ilmad, salu peaks siis olema taevas, metsa rahvas. Aga kuidas oleks taevases metsas jalutada? Aga seda me saame kohe järgi proovida. Selle jaoks peate paaridesse jagunema. Ja iga paariline saab ühe peegli. Ja mida me teeme, me teeme, võtame ka peegli. Saame päris suure ja vahva peegli Gerlile. Ja nüüd on niimoodi, et Kerli hoiab oma peeglit rinna peal  ja vaatab puude latpu. Aga teie panete nina peale ja kaaslane aitab teid talutada,  et kogemata vastu puud või, või kännu otsa ei komistaks. Lähme, proovime järele. Puud kasvas tagurpidi, tead, seda? Ei ole kuulnud. Kuidas oli taevases metsas, jaluta? Mulle küll meeldis, natuke hirmus oli ka,  et kui ise ei näe, kuhu astuda. Ainult teist usaldama. See oli harjumatu, samas ka mõnusa imeline tunne,  et hoopis teistmoodi, kui tavaliselt taevasse vaadates jalutada. Mul tekkis kõhe tunne, et kui juba taevas  ja maa on sassis, siis läksid juba vasak  ja parem pool ka sassi, et kui paariline ütles,  et mine nüüd vasakule, siis ma hakkasin paremale minema. Aga tegelikult, see on ju täitsa tavaline füüsika tund. Kuidas teil. Esialgu oli natuke kõhe tunne selles mõttes,  et maad ei olnud jalge all ja kui iga järgmine samm,  mis sa võtad, võid kukkuda kuskile. Sellega me oleme oma tutvumismängu läbi teinud. Ja nüüd läheme õpetaja Aivar Luisti juhendamisel edasi,  mida me täna õppima hakkame? Täna on siis hoopis vastupidi, ma ei räägi mitte füüsikast,  vaid räägin siis keemiast. Et vaatame, et kas füüsikaõpetaja keemiast  ka midagi jagab ja siis hakkame siis lõket tegema,  vaatame, mis ained seal siis lõkke tegemisel on kasutusel,  siis mis sealt lõpuks järgi jääb ja siis kuidas lõket kustutada. Ma soovin teile selleks keemiatunniks edu  ja jään järgmist tundi ette valmistama ja võibolla leiame  ka mõne saatekülalise Siis olemegi linnutee rohelises klassiruumis  ja hakkame lõkke tegemist õppima, millest me alustame. Nii kõigepealt me oleme juba siin õpilastega ringi vaadanud  ja hakkame siis vaatama, miks nad selle platsi valisid,  kuhu me tulnud oleme. Nii, Sander, miks sa arvad, et see on hea koht? Siin on pinnas on suhteliselt savine ja see ei lähe põlema. Ja sest on märg ja mis sa, Rauno, arvad,  miks see veel hea otse lõkke kohal ei ole ühtegi puu otsa  puuoksa ja mis võiks põlema minna, selge,  ja mis sa, Grete arvad? Ja kui ka midagi peaks põlema minema, siis siin lähedal on vesi,  millega saab kustutada. Okei, väga tublid. Nii et siis asume siis lõket tegema, aga kõigepealt  siis lihtsalt meelde tuleks, eks, et järgmine kord,  kui te tegema hakkate soovitav labida kaasa võtta  ja siis väheke kaevata siit seda peamist kamarat ära  ja siis võtta näiteks mingid kivid ja laduda siia. Et siis see on nüüd vajalik selleks, et põhimõtteliselt kui  sa nüüd hakkad soojendama seda ala, siin see rohi lõpuks  läheb põlema. Aga kui sa paned siia võsa kamara pealt ära  ja paned siia näiteks mingid kivid alla,  siis kivid ei põle. Teeme meie lihtsalt, kivide peale me kaevama ei hakka. Üks kivi on veel, pane see ka kuidagi kuhugi ära. See pane kuskil kunstiliselt ilusale. Väga hea. Otsime siis oksad ja hakkame lõket tegema. Nii, ja paistab, et nüüd on lõke koos, tuleks see  siis süüdata süütamiseks tavaliselt me kasutame igal pool tikke. Kõik kodus kasutavad, aga nüüd siis mis asi,  asi see tikk üldse on? Ehk on siis selline puu otsas? Mingi väävel on siin, aga mis, miks ta kohta öeldakse väävel? See on nüüd sellepärast, et ta sisaldab suurel hulgal väävlit,  väävlit on siin sees põhimõtteliselt kõige rohkem. See on siis umbes 20 protsenti. Ja ülejäänud on siis erinevad oksüdeerijad,  näiteks nagu Bertole soola. Siis mangaan, dioksiid, millega te olete keemiatunnis kokku puutunud. Siis miks ta põlema läheb? On ta kindlasti mäletate see pertule sool oli hästi  plahvatus ohtlik. Aga põlema läheb ta hoopis sellepärast, et siin on  siis fosfor, punane fosfor fosforiit on siis põhimõtteliselt  kolme liiki. Üks on siis punane valge ja siis peaks olema must fosfor. Nii kõige. Niisugune ohtlikum on valge fosfor ja ta süttib kergesti  ja ta saab teha süüte aineid, põhimõtteliselt mingeid sütikuid,  näiteks kes tahab püromaani mängida, siis kui ma nüüd tikuga  siit tõmban selle fosfori pealt, siis fosfori siin muutub  valgeks fosforiks ja siis seetõttu siis see tikuväeveel  süttib siin, sest valge fosfor siis kuumuse käes läheb põlema. Ja kui näiteks tikud on siis märjaks saanud Niisuguse vihmase ilmaga, nagu siin ennem oli  siis soovitatakse tikke panna juustesse,  sest peast eraldab Palju soojust ja siis tikud kuivavad ära. Nii, nüüd vaatame, kas te selle põlema ka saate. Nii, ja kui me ta nüüd põlema saame, ütleme,  et sellega on nüüd kõik korras, siis on jälle järgmine samm. Et igal asjal on algus ja ots. Et kuidas, kuidas? Lõhke lõpetada, saame seda, vaja on. Vihmatantsu ike. Ärme vihmatantsu teen ja kas on teisi ideid veel  või prooviks teha, tule kustuta. Ja mida meil selleks vaja on? Arvan, et täna me võiksime kasutada koduseid vahendeid selleks,  siis on näiteks sooda ja siis ääri. Äädikat idee lihtsalt saaks asendada ka sidrunihappega,  aga Me täna teeme häed ikka, jah. Et hakkame siis nüüd 100 lõket kustutama,  et katsume teha selleks väikese tulekustuti,  mis töötab siis CO kahega, ehk siis süsihappegaasiga  süsihappegaas on siis õhust raskem. Ja siis seetõttu ta peaks põhimõtteliselt langema siia allapoole,  siis kui ta veel ei ole soojenenud siis sellega siit õhu  eemale või hapnikku eemale tõrjuma. Ja kui hapnik on eemale tõrjutud, siis lõke kustub  sest lõke teadupärast kustub siis, kui mingi komponent,  siis tuleks vajalik komponent elimineerida näiteks siis. Hapnik. Sest hetkel me neid oksi siit ära võtma ei hakka. Ja siis jääbki kõige lihtsam meetod eemaldada õhuhapnik. Et nüüd me siis põhimõtteliselt kasutame,  siis. Kustutamiseks. Söögiäädikat eeldanud küll pannkooke äädikaga ei küpseta,  küll aga võib kasutada selleks mõnikord siis sidrunihapet,  aga täna teeme siis äädika. See on siis sooda. Nüüd siis lõikame pudeli külje peale. Väikse ava. Kui suur see peab olema ja jätame, jätame alla kuskile,  mingi nii palju ruumi, siis lõikame kuskile siia mingi ava  ja sinna ruumi alla peab ruumi jääma, sellepärast et t et  sinna me pane äädika. Ja siis sellest avast, siis saate sinna peale kühveldada,  seda soodad siit. Ja suunata selle avaga selle eralduva süsihappegaasi lõkke  peale ja kui suur võtame nii umbes mingi sentimeeter korda  kaks või midagi niukest paari sõrme. Et põhimõtteliselt nii, et sa saaksid sinna  selle lusikaga seda soodat peale panna, et äädika  ja sooda saate siit minu käest. Kui te olete selle augu valmis saanud ja  siis äädika valame sisse ära, aga soodat enne peale ei pane,  kui kõik on valmis. Nii, võtame siis nüüd selle äädika, siit ma annan  selle kõik käima, võtate siit järjest ise valate endale sinna. Ärge seda päris ääreni valage, jätke sinna natuke ruumi,  mingi väike paar millimeetrit, vähemalt. Ega teda ei pea seal praegu väga palju olema,  sest seda saab sinna alati juurde panna. Et teeks siis niimoodi, et võtan selle siit äärest maha,  nüüd võtate kõik oma lusikatäie seda soodat. Nii ei kohe sisse, ei vala. Võtate endale selle sooda, siit see siis kogunete siia lõkke  ümber rohkem. Ja tõstata selle pudeli. Siia lähedusse, siis paned siis, kui me kõik oleme siin paigal,  paneme sooda siia sisse ja suuname selle ääre siia rohkem  leegi poole. Ja vaata, mis juhtub jah. Nii et kõigepealt kõigepealt kõigepealt võtke endale kõik  lusikatäis soodat ja siis tuleme siia lõkke ümber. Ja kui te nüüd esimese lusikatäie pärste sisse ära panete  siis vaadake, kui hakkab reaktsioon vähenema,  ehk siis gaasi eraldub vähem, siis pange natuke soodat juurde. Nii nagu näete, siin osad osad ajavad juba jälle pudelit välja,  seda vahu. Ja selle vahuga on nüüd see lugu, et vahul ei ole mitte  ainult see vesi, mis siin seda temperatuuri alla võtab,  vaid nüüd, siin on ka veel lisaks see süsihappegaas,  mis takistab õhu olemist siin. Ruumis, et on juba kaks elementi, mis takistavad  tulepõlemist ja nüüd võtab leegi maha küll  ja ehk leek ongi läinud. No nii, selle katsega saime edukalt toime. Et tõesti nägime, et süsihappegaas lämmatab tule ära. Et oli küll väike tuli ja katse ja, aga põhimõte on selge. Siin on siis selline mõnus saviplats, kuhu saab  siis kraapida need valemid? Nii et põhimõtteliselt peaks siis kirja panema kõigepealt soodavalemi,  näiteks. Nii, aga ma mõtlen siin kindlasti keegi mäletab,  mis sa lisooda valem. Pluss. Jah, võib küll, nii-öelda põhimõtteliselt. Jah, nii, teeme siis nii, et sa saad siia proovida esimesena,  maalida selle. Katsu siit äärest hakata peale. Ja ära väga suurelt kirjuta, sest muidu ei mahu ära. Jah. Aga sa võiks teha nii, et see läheb niipidi,  ise olen. Naatriumvesinik. Karbonaat. Karbonaat on siis? Seda naatrium vesinikkarbonaati me panime,  mille sisse. Selle me panime äädikasse nii muuseas, vahepeal küsimus,  et on olemas ka pesusooda mis selles erinevat on. Vesinik, täpselt nii, ongi. Nii, nüüd tuleks siia siis panna juurde teine aine,  mis see oli? See oli äädikas, mismoodi kirjutatakse? No võib ka nii öelda, põhimõtteliselt jah. Kuigi noh, päris päris struktuurselt ta päris  nii ei paikne, aga aga paneme ta kirja, kas tahate keegi ise  teha seal? Ma panen ise siis. See on siis nüüd see, mis reageerisid siis omavahel. Siis edasi tekib küsimus, mis siis siis tekkida võiks. Niisiis, mingi mingisugune aht oli? Et siin tegemist on, mis ainetega praegu? Üks üks on hape ja kumb see, see on hape  ja see See on sool ja nii happe ja soola ühinemise tekib siis,  mis. See oli see No sa võid siia peale ka vaadata Põhimõtteliselt. Põhimõtteliselt tekib teine sool ja tekib  ka teine hape, mis peavad, et hape peab siis olema nõrgem. Kui oli eelmine hape. Et selleks siis tekibki siis põhimõtteliselt selline hape nagu. See on siis kaks CO kolm mis siis laguneb veeks  ja süsihappegaasiks. Sest ta otseselt ei püsi koos, see on siis sama gaas,  mis on Coca-Cola pudelites. Sellega on siis see kiire tuletegemise ja keemiatund läbi. Ja läheme edasi meie teise tunni juurde,  mis saatekülalistega koos on ette valmistatud. Lähme teel. Jah, mina siin linnude rohelises klassis ringi jalutades  olin täiesti lummatud sügisevärvidest ja paratamatult tuleb  kohe küsimus, et kustkohast need värvid siis kõik ikkagi tulevad. Ja vastust ei olegi vaja väga kaugelt minna otsima. Siinsamas Ilmatsalus elab Eesti üks kuulsamaid  loodusfotograafe Urmas Tartes, tere. Ja kuidas me selle ilu siis nähtavaks oma silmale saame? No meie ilu toob meie silmadesse ikka valgus,  seesama valgus, mis päikese pealt paistab  ja siis sõltuvalt nendest ainetest nendest materjalidest,  mille pealt see valgus tagasi peegeldub,  muutuvadki need asjad siis värviliseks. Sest see valge värvus, mida me tegelikult näeme,  koosneb ki hästi paljudest erinevatest lainepikkustest. Kuidas vikerkaare värvidega on? No vikerkaares on meie looduse kõige ilusam vaatamisväärsus  ilmad kui üldse värvidest rääkida, aga tema muidugi ei teki lehtedega. Tema tekib seetõttu, kui sajab vihma ja siis päike paistab  vihma piiskade peale. Ja siis vihma piiskade, sest omakorda valgus peegeldub  ja laguneb täpselt siis laiali nendeks valguse laine  pikkusteks erinevateks, millest siis see inimese silmaga  nähtav valgus osa koosneb, ehk siis spekter. Ja need värbid on muidugi vikerkaarel ilusad,  kuid ka sügisvärvidest on meil kindlasti võimalik leida  selliseid erinevaid toone, et nendest näiteks ise panna üks vikerkaar,  ko. Ja meie tänane ülesanne ongi see, et. Meil on siin valge lina ja loodusest leitud värvilistest  lehtedest või marjadest või mida iganes,  värviliste leiate, moodustame ise vikerkaare. Aga kas te teate, mis värvid on need kõige olulisemad värvid vikerkaarest? Mille, mille, mille järgi meie inimese silm  ka teeb endale värvitooni? Need on Kui hakkame pihta, siis punane roheline ja sinine,  need on kolm värvi, millest nii-öelda meie tehakse  siis ka näiteks kõikides fotoaparaatides tänapäeval kokku  kõik need ülejäänud värvitoonid, millest vikerkaar koosneb. Vikerkarja värvide kohta olen ma nüüd natukese teada saanud,  et aga kuna meil on saatekülaline, fotograaf,  siis ma tahaks natukese teada ka seda, et kuidas seda  loodusele siis pildistada. Looduse pildistamine hakkab pihta kõige lihtsamast asjast,  mis tegelikult on ka samas kõige keerulisem. See on just nimelt looduse tundmine, et me oskaksime käia  ja kõike seda, mida me siin ka rohelises klassis saame õppida,  jätta meelde ja vaadata ringi just nimelt sellise pilguga,  et mis on need põnevad objektid, kas on seal mõned seened,  kas on mõni põnev lehemuster, kas on seal mõni loom hüppamas  kuskil või roomamas mõni putukas lendab veel? Lindudega on juba natuke raskem, nemad hakkavad lõunamaale minema. Aga just nimelt kõik see looduses õpitu meeldejätmine on  möödapääsmatu selleks, et teha häid looduspilte. Ja teie järgmiseks ülesandeks ongi see, et lähete loodusesse  ja jäädvustajate selle ilu. Ma on teile, fotoaparaadid. Nii palun. Aitäh. Ja otsige midagi toreda, midagi põnevat,  midagi ilusat. Tulge tagasi ja siis võrdleme neid pilte. Pildid on nüüd pildistatud ja arvutisse laetud  ja nüüd me ootame asjatundja kommentaare  ja kriitikat. No kõigepealt, ma arvan, on esimene asi pildi vaatamisel  ikka see, et pildi tegi ja ütleb, miks ta  selle pildi tegi ja mida ta nägi. Nii. No hakkame esimesest pildist pihta. No ma arvan, et selle pildi ma tegin eelkõige sellepärast,  et see oli esimene asi, mis nägin. See on väga vahva leid, sest ega üks selline aeglaselt iku  konn sügiseses metsas on päris tõsine leid. No läheme järgmise pildi juurde, kes selle pildi tegi? No ja mis sa räägid selle kohta? No see on üks mingi harik või mingi selline kena seen selles mõttes,  et kui muidu seened on tavaliselt niimoodi kübaraga,  siis temal ei ole sellist kübarat ja, ja on hästi selline  põnev No vaatame edasi Ma tegin selle pildi sellepärast, et see kask tundus  teistest palju erinev selles suhtes, et. Ta algul nagu algab sirgelt, vaid siis järsku pöörab ära niimoodi,  nagu väga viltu hakkab kasvama järjest üksik kask paljude  kuuskede hulgas. Väga õige, ma arvan, sellega sa see, et neid kuuske seal  palju taga on tõusebki, see kast palju paremini pildi pealt esile. Oled nõus ja kindlasti kohe. Nüüd mine tehtud ja siin on need niisugused tavalisemad seened,  et kübaraga ma küll täpselt liiki ei tea,  aga mulle meeldis, et heledad seened ja see roheline on  ka sisugune hästi ere kuidagi, kui sügisel on kõik lähevad  hästi pruuniks ja hallikaks ja et siis on just niisugune  natukene erksamat värvi ka juurde. No vaatame edasi See on minu pilt. Et nagu juba öeldi, et seente maailm on väga ilus pildistada. Et see on ka selline huvitav kännuseen ja need rohelised  lehed seal all on ka sellised huvitavad. Ja see on vahva, et te kõik suutsite, kõik erinevad seened tabada,  et ei ole mitte nii, et oleks üks ühe seeneres kõik olnud  pikali maas, vaid just nimelt igaüks leidis midagi põnevat  ja ma pean ütlema, et arvestades seda lühikest aega,  mis teil siin selle pildistamise jaoks oli,  olid äärmiselt tublid. Mina ei pildista ainult seent, vaid kahte marja  ja tegin selle sellepärast, et need torkasid kohe  ümbritsevast esile. Sest mujal olid kõik oksad ja lehed, aga. Marjad marju oli lihtsalt hästi näha, nende kõrval. Kas sa siin kevadel ka oled käinud? Aga teinekord tule ja vaata siis nende marjade asemel seal,  selles kohas leiad sa kevadel ilusad valged piibelehed. Ehk need on piibelehe marjad, siin. Ja nüüd saime selle ka teada. Aga võtaks tänase saate kokku, et mida me oleme täna õppinud ja? Kaks põnevat tundi õues saab alati õppida mitut ainet korraga. Mis ained meil täna võiks kirja minna, mida me õppisime? Täna me õppisime füüsikat, keemiat, loodusõpetust  ja mingil määral ka kunsti. Aga meil on vaja veel välja selgitada tänase saate õues õppesaadikud. Urmas, äkki sa aitab meid. No nüüd on mul siin teile anda paberilehed  ja teie kirjutage siis siia paberi peale,  missugune pilt teile meeldis ja pärast loeme kokku,  missugune pilt kõige rohkem hääli sai. Ja meil on välja selgunud tänane nii-öelda võitja Rauno  Rauno on meil üks õues õppe saadik. Me võtame täna nii, et esimese ja viimase  ja teiseks õuesõppe saadikuks on Alvin oma kasepildiga. Meie õues õppimise päev Tähtvere vallas ja Ilmasalu  põhikoolis on sellega läbi. Vaadake meid jälle nädala pärast ja kommenteerige saadet ETV koduleheküljel. Andke meile häid ideid õues õppimiseks. Loo peategelasele õues kvaliteetaega veeta terav pilk  ja selge jutt populaarse kui Vahur Kersna oskab kõike jube hästi,  jõuab valmis, enne tähtaega. Töötab, naudib puhka, naerab. Kuule jabu, ära marineeri kodus parem tule.
