Tere kuigi ka täna puhub rannikualadel peaaegu tormini
küündiv tuul, nagu uudistest kuulsime kuni 25 meetrit
sekundis siis see ei ole nädalavahetuse tormiga mitte
kuidagi võrreldav.
See, mis juhtus, puudutab väga paljusid peresid
ja räägib midagi ka meie endi kohta.
Et kui meil ei ole kaks päeva elektrit kodus,
siis see tundub meile justkui oleks katastroof. Ümber stuudiolaua istub algavas saates kolm meest,
igaüks neist annab toimunule oma ametist lähtuvalt hinnangu
ja need kolm on elektrilevi juhatuse esimees Mihkel Härm,
tere. Päästeameti vastutav ametnik Toomas Käe Parein tere.
Ja Eesti Jahtklubide Liidu president Kalev Vapper.
Raadio poolt teevad saadet Villem Rootalu
ja Kaja Kärner. Reporteritund. Me alustame, kuulates ära Kuusalu valla peretalupidaja Ants saamani.
Tema on üks 50-st ühest 51-st 1000-st majapidamisest,
mis siis tormi tippu hetkel laupäeva õhtul oli ilma elektrita.
Eile pärastlõunal salvestatud intervjuud kuulates saab
igaüks meist mõelda, kas tema majapidamises olid samad mured
ja kas oli samasugune tormiks ettevalmistus. Elekter läks ära laupäeval kella nelja paiku,
15 15 või midagi niisugust, eks siis tuli hakata
generaatoriga oma farmi juures ja siis oma siin,
nii et umbes 14 tundi tuli iga päev traktori
ja generaal tuli ka püüda anda voolu, et säilitada,
säilitada elementaarne asi, et loomad ja ma arvan,
saaks tööd ja hoiad oma külmkapid ei sulaks
ja kõik raisku ei läheks, siis täna kella 11-ni. Täna, kui me seda telefonikõnet salvestame,
on siis teisipäev, nii et teisipäeval kell 11 said
elektrivoolu tagasi. Ja ma sain teisipäev kell 11 elektri tagasi,
sõnum tuli, tuli, et ta tuleb alles 11 10 2023,
kell null null null null, aga ta tuli siis nüüd märgatavalt varem. Kui palju sul laudas loomi on? No neid on ikka laudas ikka üle 50. Ja kui ammu sa oled kõik generaatorid endale majapidamisse ostnud,
et elektrikatkestus loomapidamist ei takistaks. Ja seda on muidugi tulnud tulnud teha ikka päris tõesti ammu.
Generaator ka.
No ma julgen öelda, et viis, 16 aastat kindlasti. Viis-kuusteist. Ja see on traktori järgija traktor, teda kütab ringi ja,
ja traktor, meie elab diislit ja ühepäevane,
selline on ikka oma 70 liitrit diislit.
Kui ikkagi tuleb surm neli-viisteist tundi päevas kogu aeg
tõdeb tööta. Ja mis selle rahaline väärtus on? Siin raha väärtus on üsna kuiv veel võtta,
et siis noh, endal või peaks ju töötasu maksma
või vähemasti vahel siis ka traktori amortisatsioon,
generaatori amortisatsioon.
Ja pluss siis otsene diislikütusekulu see,
eks see punu läheb kas sadadesse eurodesse sadadesse eurodesse,
vähemasti päevas. Kirjelda, palun, kust need elektriliinid sul täpselt lähevad,
et iga kord, kui on torme, siis saavad pihta. Elektriliinid tulevad iseenesest üsna mõistlikult,
aga siin minu kodu juures kas kinnistule,
kus ei olegi vaja peal ja ei tea, kes selle ostnud
ja lõikas sealt kevadel ära?
Noh, kõik, mis lõigata kõlbas, aga ta jättis sinna tee
kaldale ja liini on ta vähemalt 10 meetrit müra ka kase,
mis on diameetriga ikka 60 senti, tõeliselt võimas pask,
kaldega lee peale umbes 30 kraadise kaldega
ja see siis sai kuus kuud, jürikuus oli lõikus
ja viinakuu siis alguses, nüüd siis torn siis
ja aga kuus kuud, see. See on musta kattega tee, mis ühendab Piibe maantee. Peterburi teega ja hirm oli külas ja see on olnud küllaltki
tihe liiklus selle tee peal ja nüüd siis kuue kuu jooksul ei
olnud elektrilevi ei näinud, et see on niivõrd ohtlik puu
ja kuna ta on valla tee Barakuga valla ei jäänud silma
ja millele mina tahangi rõhutada kindlalt minu elekter oleks
saanud tulla 24 tundi varem.
Sest seda riket või seda purustust tuldi siis esmaspäeval likvideerima,
nii peale kella 14 niisugune läbinud seda tehti pimedani
ja Pinedaski veel ja täna hommikul kella 11-ni
ja siis sai voolu järgi lülitada. Aga seda ei oleks üleüldse juhtunud, kui see suur ohtlik
kask oleks lihtsalt likvideeritud, eile pidi selles töös
osalema üle 10 ühikud tehnikaid, neid mehi ei,
need ei mahu kahe käe sõrmedele, kes seal kõik tööd tegid.
Aga selle ohu oleks saanud kõikvideerida üks vintsiga
traktor või masin, üks saemees oleks sellelt kase likvideerinud,
aga siis oleks ju 10 meest vähem palka saanud
ja masinad ja kõik, nii et ma, ma ei tea,
miks see nii on, võib-olla nüüd elektrilevi uus juhatus
ja asjad ehk lähevad paremaks, aga, aga selline ohu,
selle on selline ohuteavitamise võimalus
ja muidugi meiliaadress, kuhu pilte saata,
see peaks lausa olema ja see võiks olla,
miks siis mitte reageerida ette, kui see oht on nii silmaga
näha ja siis meil oli niisugune lugu. Mooritsa elumaja juurde minev tee toitekaabel see oli siis
kiskus selle kani madalale, tema ei saanud hommikul farmi
juurde minnes traktoriga kuidagi sealt.
Ühest servast sain läbi.
Ja see oli väga ohtlik ja ma helistasin kohe 112,
see oli pühapäeva hommikul ja ma sain 112 numbriga ilusa vastuvõtuküll.
Aga kui ma tulin ära kella 12 ajal päeval ma vaatasin,
et nagu midagi ei ole muutunud mingisuguseid märke. Ja läksin õhtul viie aeg laudaga ka ei ole oks,
lepad, oigas ükse, armetu toigas oli pandud teise madalama
serva peale, millega see oli võib-olla paarkümmend senti
saadud seda kaablit kõrgemale tõsta ja siis ma helistasin
uuesti 112.
No ja siis mulle öeldi, et märge on tehtud,
päästeamet on käinud ja lindid on pandud,
noh siis ka nagu läksin juba stressi ja ütlesin,
et kas te tahate tõesti teha lolliks pimedaks
ja ei tea kelleks veel. No siis öeldi mulle, lõpetame kõne ja pandi telefon
ja nii siis terveks ööks.
Pühapäeva öö vastu esmaspäevase ohtlik olukord teele jäigi
ja siis esmaspäeva hommikul helistasin Mollandile Kuusalu
valla ja tema siis tuli keskhommikuks, panin need ohumärgid
kahele poole, et kaabel on niimoodi veidi.
Tahan veel öelda minu raamatupidaja, kes ma olen üle 30
aasta olnud Kuusalu valla rummu küla kiviskliku kinnistul
Peterburi maantee ääres 300 meetrit lageda peal,
kolme 30 kilomeetritki Tallinnasse ja seal on nüüd nii
hullusti tänavu olnud kogu aeg vool ära ja nüüd on ta praegu näha,
enne just helistasin talle ikka ilma vooluta,
ta teeb seal üle 50 ettevõtte, kellele raamatupidamist
ja väga hea raamatupidaja tööd teha ja tal on tänavu põlenud
läbi kaks külmkappi elektripliit. Sülearvutipesumasin muist on siis elektrilevi akendanud
või maksnud välja ja muist poolega paar aastat tagasi oli
minulgi sama lugu, et elekter tuli tagasi.
Tuleb sulle piuks piuks, teid on taastatud,
nägusi automaatika teeb.
Ja sina paned lõbusalt oma asjad järgi, aga tegelikult üks
vaas on tohutu alapingega, võib-olla seda ühtema üldse.
Teine on mingi 100 pinges ja kolmas, üks ainukene faas on
siis korras ja mis on siis minu meelest kõige hullem,
et need lepingulised töölised, kes käivad,
nad ei ole võimelised millegipärast seda kala seda lahendama. See baas, miks see nii juhtub, vahetatakse too korra seda,
mis seal alajaamade juures on need kaitsmed ja,
ja mis seal tehakse, nii kui järgmine voolu minek on jälle
sama lugu ja siis olid korduvalt ja praegu minu
raamatupidaja juures, palun, on täna hetkel seesama olukord
ka ikka veel täna ilma elektrita ja ta siin kevadel neli
päeva ilma elektrita täiesti ja nii, et elektrilevi olukord
on ka noh, ainukene ja, ja üsna sandike,
aga lootus peab olema, et läheb paremaks. Jätkame stuudiost.
Mihkel Härm, mis siis praegune seis elektrikatkestust
ega üle Eesti on? Praegune seis elektrilevi võrgus on ühtepidi juba positiivne,
et neid inimesi, kes siis sellest suurest tormist on
jätkuvalt elektrita, et neid on seal 1000 ümber.
Teistpidi mis ei ole nii, positiivne on see,
et täna algas uus torm ja see uus torm on juba toonud kaasa
katkestusi ja juba on üle 1000 inimesega siis sellest mõjutatud.
Nii et mehed on alates reede õhtust, et platsil needsamad
mehes mehed, kellest me siin ka eelmises intervjuus kuulsime
ja nad on seal olnud praktiliselt järjepanu tänaseni,
vahepeal käivad küll magavad natukene aega,
aga siis lähevad jälle. Ja noh, kui me siin oligi üle 200 inimese oli vahepeal
rikkeid likvideerima siis praegu see number on väiksemaks jäänud,
sellepärast et mehed väsivad, mehed jäävad haigeks
ja nüüd loodame, et see torm ei tule nii tugev sellepärast
et lihtsalt inimeste võimetel on piirid ja meie mehed
tahavad ka puhata vahepeal.
Ehk siis tegeleme selle nimel, et kõik rikked saaksid
võimalikult ruttu likvideeritud. Kui mitu brigaadi nädalavahetusel töötas ja,
ja kui mitu inimest on ühes brigaadis? Üks brigaad on tavaliselt selline kahe-kolmeliikmeline
ja brigaade oli meil tipphetkel väljas 95 kuni 100 millele
lisaks me siis siin nädala alguses saatsime välja ka kontoritöötajaid,
kontoritöötajad, kes on tavaliselt projektijuhid,
automaatikud, et nemad Me saatsime veel täiendavalt liine
läbi kõndima, et näha, kus kohas ja kui suured need rikked
siis on, ehk siis tipphetkel ikkagi tublisti üle 200 inimese
oli meil platsil, et neid rikkeid likvideerida. Kas kutsusite Lätist abi? Lätlased võtsid ka meiega ise ühendust ja olime nendega siin suhtluses,
sest torm puudutas ka Lätit, tõsi, mitte nii tugevasti.
Ja kui ma eile hommikul nendega rääkisin,
siis nad ütlesid, et nüüd on nendel plats puhas.
Et andke teada, kui on abi vaja ja siis kriisikomisjoni
koosolekul vaatasimegi üle, mis seis on ja tõsi,
võtsime lätlastega uuesti ühendust, et kui võimalik,
palun saatke mehi sellepärast et tõesti meie mehed on reede
õhtust alates väljas olnud, on juba väsimas,
on haigused tulnud ja siis kaks brigaadi täna Lätist siia
tuli ja nüüd siin Põhja-Eestis töötavad. Eestist vabatahtlike tuli abiks Vabatahtlikega on selline lugu, et elekter on ohtlik
ja ilma erihariduseta inimesi me liinide alla saata ei taha,
noh, see on ka see põhjus, miks me siin,
päästeametile selles sellel aastal tegime eraldi koolitused.
Et oleks elektriohutus tagatud ja vabatahtlike
ja selles vaates ei ole liinide läbige kõndimisel
ega rikete likvideerimisel kasutanud.
Ja noh, mida nüüd korras olles päästeametist veel,
et mis on ka sellel tormil, oli hästi positiivne,
oli see, et päästeametnikud tegid pilte,
saatsid asukohti, kus on rikked mis tõsidusega,
et siis meie juhtimiskeskusel oli see info olemas
ja me saime kohe õiged brigaadid õigesse kohta saata. Et see koos töötas meil väga hästi. Kuidas elektrilevi sealt juhtimiskeskuses otsustatakse,
kuhu brigaad kõigepealt saata? Esimene prioriteet on lihtne, esimene prioriteet on need kliendid,
kus on oht inimelule, ehk siis kui haiglad,
kellel endal ei ole näiteks generaatorit,
aga ka hooldekodud.
Et sinna me läheme kõigepealt siis on ühiskondlikud teenused
ehk siis koolid, lasteaiad ja, ja sealt edasi vaatamegi siis
juba need rikked, kus on mõjutatud rohkem kliente.
Ja nüüd see keeruline koht tänasel päeval ongi siis selles,
et meil on need uued rikked, kus võib olla üherikkega,
on seotud 100 klienti ja meil on see rike,
kus on üks või mõni klient, aga ta on oodanud juba
laupäevast saati et see on nüüd see koht,
kus me siis kaasus kaasuse haaval otsustame ikkagi,
et siin on juba oodatud liiga kaua, lähme teeme selle
kõigepealt ära ja siis lähme sinna suurema rike juurde. Aga jätkuvalt prioriteet üks kliendid ehk siis oht inimelule,
meie teeme kõigepealt korda. Kui sageli juhtus nädalavahetusel, et vaevalt oli brigaad
suutnud rikke kõrvaldada, kui samasse kohta tuli uus väljakutse? Seda oli ikkagi palju, et noh, kui me nüüd vaatame,
et tipphetkel 52000 klienti oli ilma elektrita,
aga samas, kui me paneme siia kõrvale selle numbri,
et kui paljudele Me oleme voolu tagasi toonud,
siis selle tormijooksul voolsay tagasi ikkagi seal üle
100000 kliendi, ehk siis oli ka neid kliente,
kes said korduvalt.
Tõime tagasi, läks ära, tõime tagasi, läks ära. Et ka mu enda vanemad elavad Hiiumaal, ka nendel oli sama lugu,
läks ära, toodi tagasi, aga siis lõppu pidid ootama seal
esmaspäeva õhtuni. Kirjeldage palun niisugust olukorda, et brigaad saab väljakutse,
sõidab kohale ja siis on seal niisugused olud,
et seda riket ei saa kõrval kõrvaldada mingil põhjusel,
mis need on. See võib tekkida näiteks sellisel juhul,
et meil on ka ju erinevad brigaadid, ühed on need,
kes suudavad suuri elektrimaste asendada,
teised on need, kes kui mast on püsti, suudavad sinna otsa ronida,
ilma eri tehnikate seal juhtme uuesti üles panna.
Ehk siis võib-olla niimoodi, et brigaad sõidab kohale
ja nad näevadki, et seal on vaja eritehnikat,
näiteks on vaja puuri, et maasisse uusi auke puurida,
et need mastid püsti panna. Ja siis on tõesti see, kus üks brigaad jõuab kohale,
annab info edasi juhtimiskeskuses ja juhtimiskeskus saadab
teise brigaadi. Räägime nüüd töödest elektriliinide hooldamisel,
sest et sellest sõltub, mis tormi ajal juhtub,
et kuidas see hooldamine käib, kuidas, kui täpselt ja,
ja mille põhjal.
Elektrilevi otsustab, missuguses piirkonnas,
missuguses vallas neid töid teha? Me otsustame, lähtudes sellest, milline on võrguseisukord,
ehk siis seesama kliente, kes siin täna kurtis,
et tema liinil on olnud palju rikkeid, siis see info on meil
olemas ja seda me võtame nüüd ka arvesse,
kui me järgmise ülejärgmise aasta tegevusi planeerime.
Ja meil ongi seal alati kaks kriteeriumi,
üks on see, et milline on võrguseisukord
ja teine on see, et kui palju on seal sellel liinil siis
kliente ehk siis Tallinna kesklinnas või Tartus
või teises tiheasustuspiirkonnas. Me teeme oluliselt varem hooldustöid, sellepärast et
lihtsalt mõjutatud klientide hulk on niivõrd suur.
Ja teistpidi meil on infokogu võrgu kohta,
me teeme iga viie aasta tagant võrgule ülevaatuse
ja neid andmeid me siis kasutamegi selleks et planeerida hooldustöid.
Noh, loomulikult tahaks igale poole ja kohe jõuda,
aga, aga see oleks lihtsalt niivõrd kulukas,
et seda me ei saa teha. Ja siis seal me peamegi neid andmepõhiseid otsuseid tegema. Üks minu kolleeg täna hommikul kirjeldas,
kuidas elektrilevi võttis tema kui Rae vallas asuva kinnistu
omanikuga ühendust, et tema kinnistul asub elektriliin,
et millal maja peremehel on aega kohal olla
ja kõik oli väga viks ja viisakas.
Kas ma võin sellest teha järelduse, et hooldustöid tehakse
eelkõige Tallinna ümbruses, Harjumaal, Tartus,
nagu te ütlesite ja teised peavad ootama? Ei, kindlasti mitte, Me hooldustöid teeme ikkagi igal pool,
noh näiteks sellel aastal on Saaremaal olnud kaliini
koridoride laiendamist, lisaks sellele, et me seal võsa hooldame.
Hiiumaal ise käisin paar nädalat tagasi,
nägin kenasti tööd käivad aga ka üle Eesti ringi sõites on näha,
kuidas mehed väljas ka või kas või siinsamas Kiili vallas,
mis on jällegi Tallinna lähedal seal üks päev käisin jälle,
nägin, tööd käivad, ehk siis sõnum on see,
et me ikkagi vaatame kogu Eestit ja igale poole me oma
tegevusega jõuame. Et kindlasti ei ole nii, et me oleme mõne koha ära unustanud. See viimane suur torm detsembris Saaremaal jäite vihm,
tohutult paks, märg lumiliinid olid paindunud maha.
Mida te olete vahepeal selle ajaga peaaegu 10 kuud siis teinud,
et seesama detsember Saaremaal, aga ka mujal Eestis niiviisi
nii suurte kahjudega ei korduks? Olemegi näiteks alustanud erakorralise, siis võsa,
hooldusprogrammiga, mis katab kogu Eesti,
oleme päästeametiga teinud, siin ühiseid õppuseid,
parandanud seda koostööd oleme ka alustanud siis uute
hoolduslepingute hankimist, kus meil on teistsugused
tingimused juba, kus me tahamegi siis rohkem brigaade saada,
aga oleme ka alustanud sellega, et endale May rohkem
brigaade värvata, sellepärast et me näeme neid torme tuleb rohkem,
tormid on raskemad. Ja noh, ega siin ei olegi, muudkui tuleb neid inimesi juurde leida.
Ja mis muide on üks väga suur probleem selles osas,
et leida inimesed, kes tahaksid tänase ilmaga olla õues,
kus puhub tuul, sajab vihma, kaela on külm.
See ei ole lihtne ülesanne. Ja meil toimetuses ka oli arutelu, et, et kas tõesti on
elektrilevil mõttekam pidada üleval nii palju neid rikke
kõrvaldamise brigaade, selle asemel, et viia liinid maa alla kaablisse? Seda arvutust me oleme siin korduvalt ajaloos teinud,
siiani on olnud vastu see, et jätkuvalt on majanduslikult
mõistlikum ehitada neid liine maa pealt,
tõsi, kasutades siis neid juhtmeid, kus puusa peal olla,
nii nagu ka seal Kuusalu näitas härral puu oli kukkunud
liini peale, elekter oli olemas.
Et, et noh, täna me kasutame seda lahendust.
Aga mida vähemaks jääb Eestis inimesi, kes on valmis rikkeid likvideerima,
seda suurem on tõenäosus, et me ühel hetkel peamegi ümber mõtlema,
et et me lihtsalt ei leia enam neid, kes oleksid valmis
reageerima ja me peamegi ühiskonnana otsustama,
et olgu, me võtame selle kallima investeeringu
ja sellepärast, et meil lihtsalt ei ole neid
kiirreageerijaid võtta. Kuidas te hindate maru teavituskeskkonda,
mis elektrilevi poolt on loodud, et kas jätkus ressurssi,
seda hallata seal tipu hetkel, kui oli 52000 majapidamist
ilma elektrita? Maru on teinud ikkagi meie elu oluliselt lihtsamaks
ja paremaks, sest sinna saab panna inimene pildi,
ta saab märkida asukoha ja siis me saame täpselt teada,
kus kohas on viga ja milles on probleem.
Ehk siis, kui siin saate alguse intervjuus oli soov,
et võiks olla koht, kuhu neid pilte panna,
siis maru rakendus on täpselt see koht.
Ja loomulikult me ka sinna pidime leidma siis täiendavat
ressurssi ja tänagi seitse praktikanti meil majas töötab
sealtkaudu tulnud teavitusi läbi. Et tänane hommikune seis oli 600, teavitust oli jätkuvalt
läbi vaja töötada. Iga inimene, kellel läheb kodus elekter ära,
ta loodab, et, et jõuab ükskord kätte aeg,
kui ta saab mobiilile, teate, et teil läks elekter ära,
on katkestus ja see taastatakse, elektriühendus taastatakse,
mis täpselt, kuupäevaks, mis kellaajaks.
Millal me jõuame selleni? Ma tahaks ka, tahaks, et me nüüd kohe jõuaksime sinna sellepärast,
et nii palju kui mina klientidega räägin,
täpselt, see ongi see, mida küsitakse.
Aga paraku me nüüd ja kohe sinna ei jõua
ja see põhjus, miks seda prognoosi anda,
ongi väga keeruline, tuleb täpselt sellest,
et brigaad läheb kohale, me enne ei tea,
mis seal on juhtunud, see liin on keset metsa,
meil ei ole seal kaameraid, meil ei ole seal muid andureid,
selleks, et me saaksime teada, mis seal on päriselt sündinud,
peame me kas kasutama droone, mida me teeme,
kui tuul ei ole liiga tugev või peab inimene füüsiliselt
kohale minema. Ja ega me aasta-aastalt saame paremaks ja need prognoosid
lähevad täpsemaks.
Et, et selle nimel me töötame.
Ja noh, võib-olla veel kui nüüd nagu mõelda sellele,
et kus kohas me tegelikult tuleme, siis ma ise ka üllatusin,
vaatasin siin näiteks 2005. aasta jaanuaritorminumbreid.
2005. aastal läks katkestuste taastamisega aega 20 päeva. See oli see aeg, kui meri tuli inimestele tuppa. Aga see oli ka see aeg, kui meil ei olnud seda juhet.
Kuhu saab puu peale kukkuda, kus, kui oli oks peal,
oli katkestus ehk siis mõeldes natukene tagasi,
siis me tegelikult oleme ikkagi suure sammu edasi astunud,
aga loomulikult tänapäevane elu sõltub elektrist,
elektrit ei ole, jääb kõik seisma, nii et me,
ma võin kinnitada igapäevaselt, me tegeleme elektrilevis sellega,
et mõelda, kuidas me saaksime prognoosid täpsemaks
ja kuidas me saaksime neid rikkeid vähemaks. Ma palun intervjuu lõpuks veel kah kahte hinnangut.
Kõigepealt, kas te olete märganud, et inimesed selle tõttu,
et tormid on meil muutunud iga-aastaseks,
on elektrikatkestust, eks paremini valmis
ja et nad on selle olukorra oma peas täpsemalt läbi mõelnud? Nii ja naa, on neid, kes tõesti on valmis,
kellel on generaator ja just seal, kus on näiteks loomapidamine,
on see väga vajalik, aga kuna neid katkestusi jääb ikkagi
ühtepidi ikka vähemaks ehk siis selliseid väga keerulisi
olukordi on harvem, siis siis on ka neid,
kelle jaoks see tulebki alati üllatusena,
et kuidas saab olla nii, et elekter läheb ära.
Et, aga noh, jällegi siin tänan jällegi päästeametit. Tänan naiskodukaitsjaid, kes sellega tegelevad,
et et ka elektrilevi elu on oluliselt lihtsam,
kui me kõik oleme valmis ja meil kõigil on seal kodus parem,
kui me teame, mida teha, me oleme valmistunud
ja see ei tule meile suure üllatusena. Ja veel teine hinnang.
Mis te arvate, kui palju tuleb Elektrilevile kahjunõudeid
seoses nädalavahetuse tormiga? Väga raske öelda, täna ma keskendun sellele,
et see nädalavahetuse torm ära lõpetada ja nüüd ka need uued
rikked ära likvideerida, et võin kinnitada kahjunõuded,
vaatame läbi kõik kohad, kus me oleme rikkunud siis
või eksinud kvaliteedinõuete määruse vastu seal.
Me vastavalt määrusele ka need nõuded hüvitame. Meil oli saates elektrilevi juhatuse esimees Mihkel Härm
jõudu tööle aidanud.
Teine saates osaleja on päästeameti vastutav ametnik Toomas käevärin.
Kirjeldage meile, palun häirekeskuse tööd,
nüüd alates reede õhtust. Ma häirekeskuse tööd väga hästi kirjeldada ei saa,
et häirekeskus on küll ka päästeasutus, aga mitte päästavati
alluvuses olev asutus.
Teeme tihedat koostööd, saan öelda niipalju,
et häirekeskusel oli väga palju kõnesid häirekeskus.
Siis liikus oma tavapärasest töövormist sellisesse
kõrgendatud vormi, kus nad kutsuvad tööle inimesi,
et vastata kõikidele kõnedele. Ja noh, loomulikult tormtorm tingis selle,
et saame enda näitel siis öelda, et kõik see,
mis häirekeskusest meieni jõudis tähendas seda,
et meil oli ligikaudu 1700 väljakutset rohkem,
kui me tavapäraselt nädala jooksul on, et tavapärane selline
number nädalas on meil kuskil neli 500.
Et sinna siis tuli nüüd pluss 1700 juurde. Mitu brigaadi oli võimalik päästeametil välja panna,
kui palju mehi mitmes vahetuses TÖÖ. Vahetuse mõistes me töötasime nii nagu ikka töötama,
et meie, meie töötame neljas vahetuses.
Ja 24 tundi on siis mehed-naised korraga tööl.
Meil oli 72 päästekomandot, kus kokku siis on 79
päästemeeskonda ja lisaks ei, ei tohi ära unustada,
et ka 116 vabatahtlikku päästekomandot, et tegelikult päris
suur number, kes teenindasid kõiki neid väljakutseid. Mis olid põhilised väljakutsete põhjused,
need olid siis murdunud puud. Need olid põhiline jah, murdunud puud, aga ka siis lendu
läinud katused reklaamtahvlid nii edasi,
kõik, mis inimestele ohtu kujutavad. Kuidas päästeamet tormiks valmistus, sest keskkonnaagentuur
andis esimese tormihoiatuse, et eelmisel teisipäeval,
kolmandal oktoobril Päästeameti üleüldine töö vorm ongi selline,
et me oleme valmis õnnetusteks ja, ja noh,
kaasa arvatud ka ka tormideks Vaatame üle me, kuna me teame, mida torm kaasa toob,
et mis on need kuluvahendid, mida meil kõige rohkem läheb saeketid,
kõik muu selline, et vaatame üle, et varu oleks meil piisav,
et see, et meil ei tekiks puudust millestki.
Ja, ja seekord ka kuna oli teada, et veetaseme tõusu on
oodata põhjarannikule, siis tegelikult käisid meie
päästekomandot ka aeg-ajalt siis vaatamas sadamates
ja rannikul. Kuidas selle veetasemega lood on?
Et noh, õnneks kriitilist piirida seekord ei ületanud. Kui oleks ületanud, mida oleks tulnud teha? See on, see on nüüd hea küsimus, aga meil on üleüldse ütleme
siis Eestis me oleme sellist kaks hädaolukorda enda jaoks mõtestanud,
mis võivad meid mõjutada ja üks neist on ka siis üleujutus.
Ja noh, kui on teada ikkagi, et see üleujutus hakkab
mõjutama meil selliseid elamupiirkondasid,
siis hoiatus ja evakuatsioon sealt piirkonnast
ehk et tegelikult valmisolek kõigeks selleks,
et mis juhtub, kui see veetaseme tõus ületab siis kriitilise piiri. Mis on päästeametil väljakutsete sorteerimisel need prioriteedid,
kuhu saadetakse abi kõigepealt ja mis jäetakse ootele? Päästeameti kõige esmane prioriteet on inimelude päästmine
ja sellest me lähtume ja see on ka see kriteerium,
mille järgi siis häirekeskus annab nendele kutsetele selle
esmase hinnangu, et see on see, mis meie oleme
häirekeskusele ette andnud?
Jaa, jaa, ootele jäävad eelkõige siis need kutsed,
kus kohas vastavalt ohuhinnangule on see oht inimelule siis väiksem,
et kas see võib kohe tekkida või siis noh,
ei ole ta veel realiseerunud või siis on ka see,
et mis võivad oluliselt häirida, ütleme siis sellist Elu linnas noh näitena, et kui on mõni suur puu kukkunud
magistraali peale et siis ka ka sinna reageerima
või eelkõige ikkagi inimelu.
No ma võin nii palju öelda, et selle tormi mõistes,
et puude kukkumised olid selles mõttes õnnelikud,
et me teadaolevalt siis kolm korda kukusse sõitvale autole
see puul peale, aga inimesed otseselt päästmist seal ei vajanud.
Kiirabi siis osutas neile esmaabi, et selles mõttes ma ütleks,
et meil läks torm õnnelikult ilma inimohvriteta. Kas oli selle tormiga juhtumeid, kus päästmine
või abi andmine oleks olnud päästjatele endile ohtlik? Päästjate töö üleüldiselt on ohtlik, et sellest No selles mõttes, et, et see päästmine tuleb nagu
või abi andmine tuleb edasi lükata, oodataks paremaid
ilmaolusid või oodata mingit tehnilist abi. No päästjate ma võib-olla natukene siis puudutan ka seda intervjuud,
mis oli saate alguses, et noh, kõik algabki sellest ohuhinnangust,
et võib-olla natukene tehniline jutt, aga,
aga on see ohuhinnang esmase ohuhinnangu annab seesama helistaja.
Nüüd inimesi on erinevaid, inimeste ohuhinnangud on ka väga
erinevad ja ma ei ütle kuidagi, et see inimene oli seda
kuidagi valesti hinnanud.
Et ta tegi oma kõne järgmise ohuhinnangu,
annab päästekorraldaja. Ja kui see vastab siis meie päästeameti kriteeriumitele,
siis päästemeeskond sõidab sinna ja siis hakkab
päästemeeskond koha peal tegutsema jällegi vastavalt sellele ohuhinnangule,
mis ta annab seal nüüd selle päästemeeskonna tegutsemise
osas tema ohuhinnangu andmise nii-öelda maatriksit,
tema koolitatud, ta oskab anda.
Inimesi on ka erinevaid, ka meil töötavaid inimesi on erinevaid,
sellepärast olemata täna kursis selle konkreetse juhtumiga,
ma ei saa öelda, et oli üks õige või teine õige
ja kuiva kuidagi eksisime, olen nõus ka vabandama. Nüüd juhul, kui me jõuame sündmuskohale ja me näeme,
et me olemasolevate oma jõududega seal midagi teha ei saa,
siis meie esmane hinnang on see, et mitte rohkem kahju
tekitada ja mitte ennast ka ohtu panna ja me piirame selle
ala ja hakkame lahendusi otsima.
Kas küsime oma ressurssi juurde, meil on ka sellist ressurssi,
näiteks redelautot, mida meil igas komandos ei ole,
aga mida, mis on meil paigutatud siis üle Eesti tema
lihtsalt kohalejõudmine võtab natuke kauem aega. Või siis on võimalik kasutada meie koostööpartnereid kaitseväge,
kaitseliitu, et nendelt saada ressurssi või ka
eraettevõtlusest oleme kaasanud näiteks kraanasid
või muid tõstevahendeid.
Et mina täna ei oska küll öelda, et meil oleks olnud selline sündmus,
mida me lõpuks ära ei lahenda.
Jah, see lahendamine võib võtta aega.
Aga me tegutseme siis vastavalt sellele,
et minimaliseerida seda ohtu või vähendada,
et, et ei pane ennast ohtu, ei pane teisi ohtu
ja ühtlasi ka tekkiv kahju oleks võimalikult väike. No näiteks, kui on see 30 30 meetrit sekundis tuule kiirus,
siis kas saab päästjalt nõuda, et roniks viie
viiekorruselise maja kõrgusele tellingutele kui see,
kui seda päästesündmust oleks vaja sealt korraldada? Hea küsimus ütleme nii, et meie redelil tõstuk,
autod sellise tuule kiirusega töötada ei tohi,
et neid me kasutada ei saa.
Nüüd, kui on tellingutele vaja ronida ja kui sul on vaja
inimelu päästa, siis see otsus jääb päästetöö juhi teha,
et seda on minul, siit stuudiost väga raske hinnata.
See kõik oleneb konkreetsest nii-öelda situatsioonist kõrval,
ohtudest, mis päästele võivad olla. Kui päästja näiteks on võimalik ennast kinnitada ohutult
ja tehaseoperatsioon ära siis kindlasti see tehakse,
et. Missugune on teie hinnang päästeameti ja
elektrilevibrigaadide koostööle? See on järjest paranev nii nagu me kuulsime ka,
et saame koolitusi, et nagu, nagu ka siin ennem juttu oli,
et elekter on ohtlik samamoodi olnud ohtlik päästjatele.
Ja päästjatel ei ole sellist erikoolitust,
nagu on elektribrigaadidele, et me oleme saanud sellist baasväljaõpet,
et me teame, mida elekter tähendab ja teabega karta elektrit.
Et koostöö selles mõttes on, meil ka tiheneb,
et nagu siin juttu oli, et kaasaegsed võimalused tekitanud
siis meile ka selliseid selliseid lisavõimalusi,
et teeme pildi, saadame info edasi elektrilevile,
et näiteks kus on puud kukkunud liinidele. Ja noh, eelkõige ma ikkagi ütleks, et meie infovahetus on
paranenud ja ma loodan, et see koostöö läheb aina paremaks veel. Päästeamet on mitu aastat tagasi algatanud kampaania,
ole kriisiks valmis.
Kas päästjad näevad praegu kusagil, et sellest kampaaniast
on kasu olnud, et inimesed on läbi mõelnud,
et tuleb ette olukordi, kus tuleb olla kaks kolm nädalat.
Vabandust, kaks-kolm päeva ilma elektrita. Päästjate osas on seda nüüd selle viimase tormi näitel on
äärmiselt raske hinnata, et suuresti tõenäoliselt ei
puutunud kokku nende inimestega, et pigem käisid siis teede
pealt puid saagimas ja, ja siis need, kes saagimas käisid laupäeval,
nemad on siis täna jälle esimest korda tööle,
et nende käest ei ole ka väga palju küsinud seda.
Ent me teeme päästeametis ka uuringuid selles osas,
kui hästi elanikud valmis on kriisideks. Ja meie siis uuringu tulemused tegelikult näitavad seda,
et palju inimesi ütleme niimoodi, et enamus inimesi
tegelikult teab seda.
Aga nad ei jõua tegevusteni ehk et inimeste käitumist on
raske muuta.
Inimene teab, et kriisiks on vaja valmistuda,
kriis võib tulla aga tegevusi ehk et siis näiteks mingite
varude soetamiseni või ka endale mingi alternatiive siis
elektritootmise vahendi soetamise nii paljud ei ole jõudnud. Nüüd teine asi, mida me oleme ka täheldanud,
on see, et inimesed muudavad oma käitumist kõige paremini siis,
kui nad ise tormi läbi elavad.
Et selles mõttes on kurb mõelda, et aga need 50000 majapidamist,
kes täna tormi läbi elasid, nad tõenäoliselt on järgmiseks
kriisiks paremini valmis, sest et nüüd on see õnnetus
päriselt nendeni jõudnud ja nad suudavad seda endale siis
paremini nii-öelda lahti mõtestada ja oma käitumist
võib-olla ka paremini kujundada. Järgmine kord samas olukorras olles No kuuldavasti neid inimesi, kellel või majapidamisi,
kellel elekter ära läks, oli, oli oluliselt rohkem kui 50000,
et see 50000 oli siis tippu hetkel laupäeva õhtul.
Et tegelikult oli neid majapidamisi palju rohkem.
Jahtklubide liidu president Kalev Vapper,
sina elasid oma maakodus ka elektrikatkestuse üle,
kui, kui ränk see oli. Kui aus olla, siis elektrikatkestusi nii mina ei jõudnud.
Aga küll ma jõudsin selleni, et vesi tõusis,
ma pidin mere äärest ära päästma oma paadi.
Pidin ennast välja lõikama kõrvaltee pealt peatee peale,
sellepärast et puud olid langenud kõrvalteele ja,
ja olin siis tunnistajaks sellele, kui kolm paplit olid koos
mulla kamaraga langenud ja vajutasid elektriliini peale,
aga liin pidas vastu, mis oli tore ja elekter pidas ka vastu,
et ta oli täiesti olemas, aga ma tegin pildid
ja saatsin sellele samale elektrilevileheküljele,
kuhu paluti neid pilte saata ja jäin siis lootma,
et ühel hetkel äkki tullakse, kusjuures panime nendele
puudele toed alla, et rohkem ära ei vajuks
ja nii edasi, sest minu väga tark naine,
naised on alati väga targad, ütles, et ära sina ise mine näppima. Et elekter on ohtlik asi, nagu me täna ka kuulsin.
Ja, ja kui me siis pühapäeval tulime linna,
siis õhtul tuligi teade, et nüüd on teil elektrit.
Et elektrit ei ole enam ja siis eile sai helistatud
elektrilevis ja ooteaeg oli päris pikk, ligi 10 minutit enne
või keegi vastu võttis ja siis üks Svetlana nimeline
naisterahvas informeeris mind, et nüüd peaksid eeloleva pool
tagasi Paatsalus, mille üle naine oli väga rõõmus,
sest et sügavkülm hakkas jälle tööle. Tegelikult ma palusin su saatesse selleks,
et rääkida nendest asjadest, mis niisuguse tormiga
väikesadamates toimub.
Jaht sadamates mis praegu teada on, kui rängalt see torman
väikestest sadamatest üle käinud. No see oleneb, oleneb sadamast, oleneb väga palju sellest,
millised alused seal seisid ja, ja kuidas nende omanikud käitusid,
oleneb ka sellest kuidas see tuule suund sadama suhtes
täpselt oli.
Aga no üks põhitõde, mida ma arvan, et me kõik peame silmas pidama,
olgu see siis maal või olgu see merel või sadamas on see,
et oma inimlik rumalus, informeerime, otsus tuleb elus alati
kinni maksta. Ehk kui me teeme lolle otsuseid, oleme halvasti
informeeritud või võta arvesse seda, mida teiste inimeste
või organisatsioonide kogemus, et varasemalt on nagu välja toonud,
siis meie Me kannatamegi ehk põhimõtteliselt igas sadamas on
olemas sadamakapten on sadamakapten, on loomulikult see inimene,
kes on selliste ilmadega nagu tormine ilm on alati kohal 24,
seitse koos oma abilistega, kui vaja on.
Ja, ja samas on selge see, et ega ükski sadamakapten,
näiteks Kalevi jahtklubi sadamas seisab sadakaheksakümmend,
jahti ega sadamakapten ei jaksa käia sellel 100 80-l jahil
kõiki otsi nii-öelda ümber vahetamas või kinnitamas
või panemas springe juurde, kui vaja on. Et ta paremal juhul suudab mõned hädaolukorrad likvideerida.
Aga selge on ka see, et kui jahi või kaatri omanik Näeb, et temaga jahiga midagi juhtunud ja see hakkab
sadamakaptenit selles süüdistama, et miks sa korda ei teinud,
siis tegelikult ta eeskätt peaks peeglisse vaatama,
sellepärast et selliste ilmadega on päevselge,
et tuleb sadamast läbi käia, tuleb otsad üle vaadata,
tuleb panna nii-öelda topeltotsad, kui vaja,
vaadata üle, et nad on piisavalt tugevad pannanedvendrid
paika puhuda, nad ka täis, sest et suve jooksul paratamatult
see õhk läheb sealt Wendrist välja, Venderi tööta nii hästi,
nagu ta peaks töötama. Ja, ja mis siin salata, et on viimasel ajal,
kuna elatustase on kasvanud.
Värskeid paadiomanik on juurde tulnud.
Väikelaevajuhi kursus tehakse läbi, aga üks asi on see,
et sa soetad endale alulise.
Teine asi on see, et sa oskad temaga kästi ümber käia,
et ütleme ma ei tea, kuidas kaatrimehed ütlevad,
aga, aga jaht on purjetaja jaoks tangi nagu,
nagu elukaaslane nagu naine. Et sa pead tema eest hästi hoolitsema, sa pead talle
pidevalt tähelepanu pöörama, sa, sa pead pidevalt vaatama,
et ennast hästi tunneks ja eriti sellise rajuilmaga,
et kui tuul läheb tugevamaks, siis ongi tähtis see,
et sa oled selleks tugevaks tuuleks valmis.
Ja, ja ma rääkisin ka eile oma klubi sadamakapteniga,
kes ütles, et tegelikult mõnikord oli nii selle tormi ajal,
et sa näed, et see otse on katki, aga sul ei ole uut otsa
seal jahi peal nii-öelda olemas, et sa võtaksid siis sealt
jahi pealt selle otsad, õnneks jaht Lubijad endale varunud
piisavas koguses mitmesuguseid otsi, et ta siis sai sellest
varust midagi võtta ja asendada, aga ütleme,
et kui need otsotsad oleksid otsa lõppenud
või neid ei oleks olnud, millega sa seod selle jahi sinna
kai külge uuesti kinni, et ma nägin sotsiaalmeedias ka väga
palju pilte, kui inimesed postitasid, et et jaht,
see ja see omanik, tulge kohale, teie jahile on ots katki
või jaht peksab vastu sadamakaid ja nii edasi. Sellisel puhul ma ütleks, et kui on vähegi võimalik
ja selle asemel pilti teha püüa see jaht siis sinna
kinnitada tole ulatama sõbra käsi, selge on see,
teinekord on seda raske teha, sest et kui on näiteks selline
poobidega kai, siis sinna pommi peale tugeva tuulega ronib
videoid üsna ohtlik, et poom käib üles-alla,
Pirita jõel oli kuskil meetrile laine ja,
ja see tuul oli sadamasuus sisse. Ja nüüd Pirital näiteks uppus, uppus seal TOPi poolel,
uppus üks kaater ära.
No selge on see, et kui see kaatri omale natukenegi näidanud
üles sellist meremehe tarkus, siis ta oleks selle tormiga
läinud sadamasse ja sidunud selle kaatri ümber,
ehk ta oleks pannud müüriga tuule suunda selle kaatri tali ahtriga,
mis tähendab seda, et see laine peksis vastu ahtripeeglit,
loomulikult viskas üle ja, ja kokpit läks vett täis
ja see paat upuski ära, et paratamatus, et,
et sa pead olema olema valmis ja kui sa ei õpi teiste
kogemustest või teiste juhtumites, siis sa saad isikliku
kurva kogemuse. Aga kas see ei ole mitte nii, et kui sadamakapten saab
päästeametilt teate, et torm on tulemas ja eriti näiteks
Pirita sadamale, seekord ja Kakumäe sadamale,
nii nagu Toomas käävarin ütles, kas sadamakohustus ei ole
siis selle kaimaksu eest teavitada neid ka teha riiki? Seda tehaksegi.
Näiteks Kalev Jahtklubi saatis infokirja laiali,
et torm on tulemas, palun, jahiomanikud,
meil on enamasti jahid, kaatrid on väga vähe,
Kalev Jahtklubis.
Et tulge, kontrollige oma jahikinnitused üle
ja tehke seda, mis vaja. Kui sadamas tekib keskkonnareostus, siis tormi ajal,
kas sadam peab hakkama ise seda reostust kokku korjama
või peab ootama päästjaid? Ei, ikka sadam sadama kohe tegutsema, iseasi on see,
et kui sul on meetride laine, siis sa ei,
ei pane neid nii-öelda poome välja selle Peetri slaide,
kas lihtsalt ujuvad ära, nendega ei ole midagi teha.
Et siis on paratamatu, tuleb oodata seda nii-öelda
rahulikumat olukorda ja esimesel võimalusel seda tehakse.
Mis on muidugi, selge on see, et ütleme,
jahi peal, sellist reostust tekib suhteliselt vähe,
ütleme jahi kütusepaak ei ole väga suur. Ta ei sisalda väga palju seda kütust, mis sealt võib lekkida.
Et selles mõttes on väga suurt ohtu nii-öelda keskkonna reostuseks.
Ei, tavaliselt ei ole, kaatri paagid on muidugi suuremad,
et seal on nagu suurem oht. Toomas kääba rõngas selle tormi ajal oli mingit keskkonnareostust,
mida oli vaja kõrvaldada. Ma ei tea, et oleks olnud, aga jaa, ma selles osas nõustun,
et, et see, kui laine on sedavõrd suur, siis tegevus ei ole
eriti mõtestatud, et see on pigem, pigem on enda ohtu
panemine jaga raiskamine, nende vahendite raiskamine.
Aga muidu on see, et jah-et, sadamatele on,
on teatud kohustused omada neid reostustõrje plaani siis ja,
ja teha seda või, või ellu viia, siis juhul kui reostus toimub,
aga noh, edasi siis tuleb päästeamet appi siseveekogudel ja,
ja mere peal on siis, nüüd on merevägi see,
kes kes ka abistab, siis reostusreostustõrje. Kalev, me jõuame rääkida veel sellest, et kõik kaatrid
jahtlaevad on väga kallid.
Kuidas kindlustus niisugusel puhul kriimustusi,
uppumist, mis tahes muid vigastusi käsitleb,
kas ütleb, et see on vääramatu jõud ja, ja me ei saa midagi teha? See oleneb nüüd iga omaniku kindlustuslepingus selle
kindlustusseltsiga ehk ütleme, väikelaevade kindlustamine ei
ole meil väga pikalt kestnud, ehk meil on,
on kindlustusseltsid siin, ütleme, Seesam ergo
või kes on sellega nüüd tegelenud viimase paarikümne aasta
jooksul on ka üks saksa firma panterneus,
kes on, on nii-öelda väga suur ja väga suurte kogemustega ka
väikelaevade kindlustamisel ja, ja sa olenebki kindlustuslepingust,
et vaatasin täna järgi näiteks see, et Ergo
ja Seesam, meil on selline tingimustes väikelaevakindlustuse
tingimuste on sees tormikahjustused ehk kui see on
kindlustuslepingus sees, siis ta korvab selle,
nii et küsimus on selles, et kas see kindlasti nad hakkavad uurima,
et kas see kahjustus on tekitatud nüüd läbi omaniku
hooletuse või on seal tõesti objektiivsed põhjused
ja see, see torm tekitas selle, et seda kindlasti uuritakse,
aga see on iga kindlustusjuhtumiga ju täpselt sama. Et, aga ma usun jah, et, et me areneme ka selles suhtes,
et et ja kõik jahid ja veesõidukit ei ole väga kallid,
et pange odavamaid. Millest sõltub see, kui tormikahjustused on mõnes sadamas suuremad,
aga sealsamas kõrval ei ole nii suuri kahjustusi,
et mõtlen siin Tallinnaski näiteks lennusadamat,
Noblessneri sadamat, hundipea, sadamat. No see sõltub eeskätt tuule suunast, ehk ütleme nii,
et, et kõige suuremad tormid tavaliselt Daniela lahel on
siis puhub tuul lääne suunast.
Et ütleme, läänetuul on, on Tallinna lahes tekitab kõige
suurema laine, et see, see nii-öelda kasvab siis kõige
võimsamaks seal merivälja külje all ja siis tavaliselt
merivälja muuli käiaksegi ideid tormi pilte tegemas seal
kenasti laine paiskub üle selle muuli. Aga ütleme, antud juhul oli see tuule suund täpselt selline,
et ta puhusky nii-öelda Pirita jõe suudmest otse sisse.
Ja, ja, ja kuna see suue on ka piisavalt lai,
siis noh, seal oli seda ruumi sellel lainel tekkide
ja piki jõge, täpselt samamoodi see tuul nii-öelda keeraks,
keeras selle laine ülesse ja mis oli tegelikult,
et selle tormi puhul oli eriline ja miks,
mistõttu ka oli maismaal neid kahjustusi oli päris palju rohkem,
kui oleks muidu olnud 30 meetrit sekundis ei ole mingi
kohutav torm, et see on niisugune noh, ütleme sügiseti ikka,
neid torme tuleb ette, aga ta keerutas, see tuul keerutas
väga palju ja vot see on väga ohtlik ja teine asi muidugi
oli ka see, et alati tuul ütleme, võtab ju,
kasutab ära selle purjepinna, mis tekib,
et puude puhul on need lehed, mis olid veel peale,
eks ole, kui puud oleks raagus olnud, siis kahju oleks
oluliselt väiksemalt olnud, aga ja sadamas,
loomulikult ta siis, kui kellelgi on, on mingisugune suur,
ütleme, bord tuule poole, siis selge, et see võtab kõvasti
nii-öelda tuult ja, ja lähebki see laev alus kreeni. Nüüd Noblessneri puhul on, on teada ammu see,
et see väline muul on neil natukene hädine,
et seda oleks vaja uuendada või juurde ehitada sinna selleks,
et, et see laine tugeva tuulega ei jõuaks sinna sadamasse sisse.
Et kui, kui me võtame, võtame siis lennusadama seal on,
see muul on parem, selles suhtes on parem seda nagu takistab
selle ära, et aga noh, selge on see, et vesiehitus on päris
kallis asi, et see tõmbab igalt sadama pidajalt suurt investeeringut,
kusjuures sadama pidamine ei ole mingisugune tohutu tulutoov äri,
vaid see hea, kui sadam tuleb ots otsaga kokku. Kas sa tahad veel pisut kommenteerida seda,
mis juhtus Narva-Jõesuus? Narva-Jõesuus, jah, ütleme, et seal oli,
seal on ka üks tore suhteliselt värske Jahtklubi Narvas
ja Narva-Jõesuu Jahtklubi arendab oma tegevust,
on väga tublid noorpurjetajad õpetamisel
ja seal ta on lihtsalt avatud jõe suue ja,
ja selle tõttu juttu seal ei olegi mingisugust varjet ju alustele,
kes seal seisavad ja Nad ennetasid tormi,
Nad tõstsid osa jahte välja. Aga mis nüüd juhtus, juhtus see, et ilmselt need kiilplokid,
mille peal need jahid seisid, olid kas liiga kehvakesed
või olid nad lihtsalt valesti sinna kiilplokile tõstetud ja,
ja see jaht oli küljega tuule suunast, seal sai selle tuule
alla ja ta kukkus kummuli ja, ja ma nägin ise seda pilti,
kui kaks jahti oli kukkunud üksteise peale kummuli.
Et see oligi seesama asi, et võib-olla, kui nad oleks olnud
näiteks müüriga tuule suunas pandud ei oleks mitte midagi juhtunud. Aga nad ei olnud, nad olid küljega. Niisugune sai tänane Reporteritund tormikahjudest
ja nagu siin saatekülalised mitmel korral ütlesid kogemuste
võrra oleme rikkamad.
Kogemused on meile mitmelegi kalliks maksma läinud.
Aga kui, kui muidu ei, ei õpi siis läbi läbi tormikahjude
ja nii me siis järgmisteks tormideks valmistumegi.
Tänases saates olid Eesti Jahtklubide Liidu president Kalev
Vapper Toomas Käe, pärin päästeametist ja elektrilevi
juhatuse esimees Mihkel Härm. Tänan kõiki saatekülalisi uus Reporteritund eetris juba
homme kuulmiseni.
