See maailm, milles me elame, koosneb ühelt poolt reaalsusest,  teiselt poolt aga meie teadmistest, hoiakutest,  uskumistest ja näiteks unistustest unistamist on ikka peetud  romantiliseks ja elu edasiviivaks tegevuseks. Ehkki ega me õieti teagi, mis loomad need unistused on. Võib vast siiski väita, et me unistame ikka sellest,  mida meil pole. Ori unistab vabadusest, vaene rikkusest,  bolševik kommunismist ja kooliplika igavesest armastusest. Mõnigi mõtleja on väitnud, et ilma unistusteta ei saagi olla  täisverelist elu aga vähemalt sama õige on see,  et kui meist saavad unistuste vangid siis võibki see päris  elu jääda elamata. Kui mees või naine otsib kogu oma elu toda õiget ainumast  siis võivad lapsed jääda sündimata ja inimese bioloogiline  elueesmärk täitmata. Kas on aga seesugune pirtsakus ja ainumase otsimine omane  üksnes inimesele või unistavad tollest õigest  ka loomad? Näiteks Euroopa naarits, kelle mink ehk Ameerika naarits on  peaaegu kõikjalt välja tõrjunud. Kas pole asi äkki selles, et Euroopa emased unistavad liiga  kirglikult Ameerika isastest? Asja uuritakse Tallinna loomaaias. See, et Euroopa naarits Ameerika naaritsa  ehk mingi ka truudust murrab, on siiski müüt. Euroopa naaritsa peavad ise omavahel hakkama saama. Selleks, et asja lähemalt uurida, oleme tulnud Tallinna  loomaaia liigikaitse paljunduskeskusesse. Me koordineerime nii-öelda Euroopa naaritsa EP programmi  ehk siis intensiivse tehistingimustes paljundamise programmi  intensiivne paljundusprogramm selles mõttes,  et, et me analüüsime kogu aeg asurkonna seisundit  ja siis vastavalt sellele anname soovitusi,  keda kellega paljundada, nii et see geneetiline mitmes  võimalikult hästi säiliks. Praegu püsib Euroopa naarits kui liik elavate nimekirjas  paljuski tänu globaalsele tehisasurkonnale. See on inimese poolt hallatud populatsioon,  mis paikneb erinevate Euroopa riikide loomaaedades. Tehisasurkond on väike, kokku umbes 250 naaritsat,  kellest sadakond elab Tallinnas. See arv sõltub paljunemise edukusest ja,  ja kui palju me ühed või teised loomaaiad saavad endal  tehistingimustes pidada. Ideaalne, selleks et me saame eesmärki täita,  oleks tehistingimustes vaja 450 looma. Et meil on eesmärk seda geneetilist mitmekesisust säilitada  50 aasta jooksul 85 protsenti esialgsest rohkemaks  praegustes võimalustes. Me ei ole suutelised ja loodusest uusi rajaisendeid saada,  see tõenäosus on kaduv väikene. Paljundamiskeskuse töötajatel on käes hullumeelselt kiired ajad,  iga tund ja loom on arvel, sest aprillis kulmineerub Euroopa  naaritsa jooksuaeg. Ideaalis tuleb leida igale geneetiliselt olulisele loomale  sobiv paariline. Et õnnestus paljunemine ja säiliks geneetiline mitmekesisus,  ka järgmises põlves. Seda, kas naaritsapreilid on valmis pulmi pidama,  kontrollitakse igapäevaselt. Hakkame volüümialt võtma, nõresid. Esialgu tuleb. Jah, kõigepealt tuleb kätte saada. Tere veel tuleb teada saada, kas ta üldse on siin sees,  on kodus. Ma arvan, et iseenesest see ei ole vist väga  meeldiv protsess, aga. Aga? Nad lepivad sellega, kes vähem, kes rohkem. Eks me pisikeseks motivatsiooni ks anname neile pärast võitüki,  muidu nad ei tule pessagi üldse, kui nad kuulevad meie häält. Volüümia tuleb meile kenasti vastu ja laseb võtta vajalikud proovid. Ja sa üritad siis kätte saada? Marginaalnõre marginaalnõre ja selle alusel on võimalik  siis selgitada, mis, kas seisundis jah, kas ta on üstruses  ja kas ta võib paarituda. Vot kui tubli tüdruk Ma mõõdan Agina läbimõõt ja pikkust. Mõõtmistulemused ja nõreproovid näitavad,  kui lähedal on emase naaritsa östrus ehk hinnafaas. Teisisõnu aitab see mõista, millal tuleks loom viia kokku  sobiva paarilisega. Õiget hetke ei tohi maha magada, sest vastasel juhul läheb  isendi seisukohast jooksuaeg luhta. Kertu ja tema kolleeg, Viini veterinaaria ülikooli doktorant,  nadja Knaidinger analüüsivad emastelt naaritsatelt võetud  proove laboris. Naaritsalt võetud nõretilk värvitakse spetsiaalsetes lahustes. Nii tulevad rakkude erinevused mikroskoobi all nähtavale. Mikroskoobipildil on epiteel koerakud rakk,  mille keskel paistab pisike täpp, on tuumaga. See on sarvestumata ehk elusrakk ilma tuumata. Rakud on värmunud ühtlaselt. Need on savestunud ehk surnud. Naaritsate paljundamine ei sõltu paraku ainult sellest,  kas konkreetne isend on paaritumiseks valmis. Esiteks ju on, loomade käitumine on erinev  ja nii nagu inimestel on ka loomadel omad meeldivused  ja mittemeeldivused ja see alati teeb korrektuurid meie meie plaanides. Ja teisalt on tehistingimused paratamatult loomade jaoks  siiski ebanormaalsed tingimused metsloomade jaoks,  seda tuleb tunnistada. Munaaritsa puhul on teada, et, et mingisugustel põhjustel,  mida me siiamaani ei tea, osad isased kipuvad olema kas väga  agressiivsed või täiesti passiivsed ja neid ei ole võimalik  paaritamisel kasutada. Nende geneetiline materjal läheb lihtsalt kaduma. Ja see on väga suur probleem. Paarid välja valida sellised, mille geneetiline Informatsioon on minimaalselt meie tehisasurkonnas esindatud. Need isendid, kellel on kõige vähem järglaseid  või sugulasi teise asurkonnas, need on meile kõige  väärtuslikumad ja neid me proovime eelkõige paaritada. See on see ideaalne plaan, mis on siis geneetika  põhimõtetest lähtuvalt paika pandud. Naaritsa paljundamise edukust mõjutab lisaks iseloomule  ka tema elukeskkond. Et loomaaia naaritsatel kujuneks vähem stressi,  tuleb nende eluruumi pidevalt muuta. No mida sinna puuri siis panna saab, selle jaoks,  et elu lõbusam oleks, no meil on siis kännud,  see on, see on põhiline teema muidugi aukudega kõverikud,  sirged oks, oksad, igasugused kuuseoksad,  männioksad ja neid siis saab metsast kogu aeg juurde tuua. Ja muidugi torud, sest nad armastavad hirmsasti pugeda. Nad nad jubedalt neile meeldib, kui nad saavad kuskile  vahele minna ja kuskile niimoodi trügi. Praegu me valmistume ette paaritamiskatseks  ja selleks on meil kõigepealt vaja ühte isast looma. Isane loom saab olema Joel. Kas tema on juba praegu sellel kevadperioodil käinud kellegi  puuris ka? Tema on ühe emasega paaritu õnnestunud. Nii Joel, sinu. Õige pea. Geneetilisel alusel ja hommikuste analüüside põhjal on  peigmehele pruut juba välja valitud. Joel läheb kosja Naaritsa preilile nimega klisete. Kriisetele saabus paariline Joel. Vaatame, kuidas neil läheb. See nuuskimine näitab, et isa on huvitatud. Ema näitab ennast alati ära. Umbes tunni jooksul saab selgeks, kas paari jäetakse kokku  või mitte. Vaatluse käigus märgitakse täpselt üles kõik käitumisilmingud. Emane Narits Klisete paistab oma kosilasega rahulolevat,  ta ei karda ning laseb joelil teha esimesed lähenemiskatsed. Mõne hetkega võime veenduda, et Klisete ja Joel on justkui  teineteise jaoks loodud. Nagu võis näha Joeli ja Grisete vahel kõik sujuv nad  jäetakse nüüd kokku kuni kolmeks päevaks  ja nende koostöö tulemust saame näha umbes nelja. 10 kahe päeva pärast. Euroopa naarits on maailma looduskaitse liidu punase  nimekirja tipus äärmiselt ohustatud liik. Selline hinnang anti väikese kiske elu järjele alles  möödunud aasta lõpus. Lihtsamalt öeldes. Olukord on tõsisem kui kunagi varem. Põhjus oli see, et nii nagu ka varem kaheldi Venemaalt  saadud andmed näita, näitasid, et Venemaa asurkond on,  on siiski ka erakordselt Nigulas olukorras,  et mitte ei ole ainult nii, et Lääne-Euroopa asurkonnad on  kehvad kehvas olukorras kadumise piiri peal,  aga sama on ka Venemaal ja selle alusel siis jõuti otsusele,  et tegelikult ta tuleb panna kriitiliselt ohustatud liigiks  sest järgmine samm sealt edasi oleks juba välja  mis ei ole absoluutselt välistatud. Igas vägevamas unistuses on paras annus seda,  mida kõrvalt vaadates võib pidada pisukeseks  või ka lausa pirakaks hullumeelsuseks. 139 aasta eest olla üks veidravõitu paruni härra Nikolai Vonglen. Nõmmele esimest krunti välja andes ütelnud söie saagu lenn. Ja lenn saigi. Mis tõestab, et unistused ei ole tühitähi vaid neis on jõudu,  mis võib murda vägevamagi vastupanu. Tüüpkujutlus unistajast on siiski kahvatu noormees  või neiu, kes vaatab piki silmi ja igatsevalt taevatähti. Meie järgmise loo peategelane ei ole sugugi kahvatu,  kuid taevatähti vaatab, temagi vaatab ja  ka pildistab. Et seda paremini teha, on ta rajanud lausa kaks  observatooriumi ühe siia nõmmele teise Saaremaale. Raivo Heina taevapilte olen ma uurinud nii arvutiekraanilt  kui ka raamatust. Nüüd lähen tutvun mehe endale. Peamiselt internetiäris tegutsev ettevõtja Raivo Hein ongi  avalikkusele tuntud ennekõike oma kire tähistaeva kaudu. Kui mujal maailmas on niinimetatud tagahoovi astronoomia  levinud hobi, siis Eestis ei ole selle harrastajad just  ülemäära palju. Kui Raivo alustas taevavaatlustega oma pealinna koduaiast,  siis aja jooksul on ühes teleskoopidega kasvanud  ka tema tagahoovi suurus. Saaremaa maakodu ümber on ruumi nii isiklikule  observatooriumile kui ka pensionisammastele  ehk tuulegeneraatoritele, millest esimene äsja püsti sai. Kas Saaremaaga on sul siis mingid juured  ka seotud või, või miks just see paik sai valitud? Tegelikult ma olen tahtnud oma maakodu rajada juba juba  ammusest ajast ja kui me siia sattusime oma abikaasaga,  siis siis väravast sisse sõites oli see tunne,  et just see on nüüd see koht, kuhu me tulla tahame. Kui siin ringi vaadata, siis ega ausalt öeldes linna tagasi  vist enam väga ei meelita miskigi. No ma olen nagu enda peas ka kahe vahel,  et ühel hetkel nagu tahaks ära tulla, et,  et koliks üldse siia elama ja ja küllap siin tööd jätkuks ja,  ja tegemisi jätkuks. Aga ilmselt ei ole veel õige aeg, nii et ma natukene veel ootan,  et, et jõuda oma nii-öelda sisemises kaemuses selleni välja. Lõpuks. Maakodus on Raivot ootamas vanad ja väärikad hooned lisaks  rehielamule ka 19. sajandi lõpul kerkinud ait  ning vana pesuköök, mille uhkel mantel ahjul on vanust  veelgi rohkem. Selle ajaloolise keskkonna kõrval kohe on  siis nüüd üks maja, mis on täis kaasaegset tehnikat. Jah, kuna see astronoomia on minu hobiks sattunud Ja seda, seda risti pean ma kuidagi nüüd kandma,  siis siis siin esimene aasta olles avastasin ma,  et taevas on niivõrd suurepärane. Puudub täielikult valgusreostus. Ja ilmajaama statistika kohaselt on siinkandis kõige  päikesepaistelisemad päevad, mis tegelikult tähendab seda,  et ööd on selged, aga, aga see observatooriumi saigi  siis siia heinamaa peale pandud ja ja kui sa ütlesid,  et ta on kaasaegset tehnikat täis, siis tõesti,  kogu selle opereerimine käib üle interneti  ehk nii-öelda remonte modis ehk kaugjuhtimise teel. Aastate eest võis selliseid asju näha üksnes spioonifilmides,  aga nüüd on Raivol tõepoolest võimalik kogu oma  observatooriumi juhtida ning pilte teha ka Saaremaalt hoopis  eemal olles. Me võime praegu seista ka näiteks suvalises kohas maakeral,  kus on internetiühendus ja, ja kui ma võtan vastava vastava Tarkvara siit iPhone ist lahti ja, ja klõps on  selle peal, siis, siis nagu te näete, hakkab kupel ennast  lahti tegema. Ja, ja täpselt, täpselt selline pilt võib olla ees ükskõik  kus kohas maailmas, ükskõik mis arvutis,  nii et et see annab siis vabad käed. Jooks on see post siin olemas ja seal posti küljes on  ilmajaam ja seda ilmajaama monitoorin ma  ka täpselt samamoodi üle interneti ja enne kui ma kuplit  lahti hakkan tegema, enne seda ma siis vaatan üle,  mis ilmaolukorda. Torni esimese korruse arvuti abil saab kogu tegevust kontrollida. Ekraanil oleval taevakaardil valib Raivo välja huvi objekti,  näiteks Jupiteri ning ülakorrusel asuv teleskoop liigub  automaatselt õigesse asendisse. Kui oleks öö, siis me näeksime ilusat ilusat Jupiteri  ja tema nelja suuremat kuud ja, ja teleskoop nüüd silmaga,  seda ei ole näha ja, ja maakera liigub siis tegelikult,  kui te kuulete, teleskoop teeb väikest häält,  siis kell seal käib ja ta tiksub kogu aeg kellaga kaasas,  ehk siis liigub samas rütmis, nii nagu maakera parajasti pöörleb. Ja täpselt samamoodi, kui ta on nüüd nüüd mõned kraadid liikunud,  siis kuppel tuleb talle järgi ja, ja teleskoop näeb ikkagi  õiges kohast välja. Kuidas? Sa sellise hobi juurde jõudsid juba lapsepõlvest saati on  see tehnika ja ja ja eriti taevas Mind huvitanud ja, ja ma mäletan, vene ajal ma lugesin kõik  saade olevad astronoomia raamatud läbi ja,  ja, ja sealt ma jõudsin ka füüsika ja matemaatikani,  mis mind väga huvitama hakkasid ja ja, ja olen proovinud  ka oma lastele neid, neid teadmisi täpselt samamoodi  soodustada või edasi anda, selleks et paljud meie  igapäevavahendid on, on alguse saanud just taevauurimistest  ja astronoomiast, nii nagu me ka tegelikult kõik ise oleme  sealt pärit, eks. Algul käis see asi ikkagi rohkem nagu ajakirjanduse  ja ja raamatute näol, aga ühel hetkel, kui mu abikaasa mulle  sünnipäevaks teleskoobikataloogi kinkis,  siis, kui ma seda hakkasin lugema ja lahti tegema  ja vaatama, siis, siis ma olin nagu nii-öelda läinud mees. Paar kuud hiljem juba ma tellisin oma esimese teleskoobi,  aga sellele järgnes juba juba Tallinna observatooriumi ja,  ja siis läksid, hakkasid teleskoobid aina suuremaks minema. Astronoomiael on selline selline ütlus, et see on läbimõõdupalavik,  see tähendab seda, et mida suurem on teleskoop,  seda parem on see pilt, mida sa sealt ülevalt saad. See, mis läbi selle teaduskui avaneb, on ilmselt  ka samamoodi üsna üsna lõputu maailm, et miljardid  galaktikad igaühes miljardid tähed, mis need kõige põnevamad  asjad on, mida sa oled näinud? Kõik nad on suurepärased, on omad ilud, igalühel on omad  sisemised füüsikalised ja astronoomilised protsessid,  mis seal toimuvad ja, ja mina küll ei tee neid pilte teaduse  pärast rohkem ilupiltide pärast. Aga, aga kui sa neid vaatad, siis sa saad aru,  et sa oled kohe selline tillukene liivaterake kogu  selle kõiksuse juures, et see, mis seal üleval toimub,  see on lihtsalt hämmastav. Kuigi astrofotograafia on tehniliselt äärmiselt keerukas,  on ka loomingulisusel suur roll. Algmaterjali töötlemine võimaldab väga erinevaid tõlgendusi,  nii et lõlikp pilt peegeldab nii tegija maitset kui  ka hetke emotsiooni. Raivo on aga huvipakkuvad objektid üles leidnud võib-olla  isegi liiga kiiresti. Varsti on kogu see siit Saaremaalt nähtav taevas enam-vähem  tuntud objektide poolest ära pildistatud  ja ja, ja ma olen väikse dilemma ees, et  mis ma, mis ma nagu edasi teen. Ja, ja, ja üks võimalus on siis see, et ma hakkan otsast peale,  aga enam ei rõhu mitte sellele, et saada nüüd see pilt siia kätte,  nagu ta siin on, aga rõhuda veelgi rohkem kvaliteedile  ehk mitte pildistada teda kuus tundi, aga näiteks 36 tundi. Ja, ja, ja vaadata, mis sealt välja tuleb,  nii et, et et teine koht, kuhu jõuda, on muidugi jälle võtta  välja see nokular ja panna okular siia otsa  ja hakata ka silmaga vaatama. See on vahelduseks väga hea kogemus, kui sa ei ole tükk aega  vaadanud teleskoopi. Kui sa nüüd kas otse või, või siis vahendatud niimoodi tunde  ja tunde, seda taevast vaatad ja, ja selliseid asju seal näed,  kas on seal vahel midagi sellist ka, mida seletada ei oska  isegi huvitav, et kas, kas seal maailmas on veel midagi? Ja loomulikult see töö ei lõpe kunagi otsa,  ju see uurimine kestab ilmselt niikaua, kui inimesed  kestavad ja, ja, ja kui sa samal ajal võib-olla võib-olla  nagu sellise varjatud vihjena küsid, et kas ma ufosid olen näinud,  siis kindlasti mitte. Raivo Hein ei käi tähti pildistamas üksnes Saaremaal vaid  näiteks ka saarel nimega lapalma. Astronoomide jaoks on see lausa unistuste paik  ja saarele on rajatud mitmeid rahvusvahelisi observatooriume. Lapalmal käis kao soon, aga meie ei vahtinud seal taevatähti,  vaid palmisaart ennast. Lapalma ehk roheline saar või ilus saar,  nagu kohalikud ütlevad, on üks mõnusama kliima ga paiku maailmas. Rannikul paistab peaaegu alati päike, seejärel tuleb kerge  pilvevöönd ning tõustes mägedes kõrgemale kui 1200 meetrit  on päike taas väljas. Siinsed inimesed ütlevad, et kui ühes saare osas ongi ilm kehv,  siis ilusa ilma leiab alati teiselt poolt saart. Teisele poole saart jõudmine võtab aga aega. Esiteks seetõttu, et kaardil küllalt väiksena näiv saar on  tegelikult üllatavalt suur ja sõit käänulistel mägiteedel keeruline. Ning teiseks muidugi seetõttu, et alatasa on teeservas mõni  põnev taim või lummav vaade, mis sunnib autot peatama  ja saare loodust lähemalt uudistama. Kanaaridel on rohi rohelisem, mäed kõrgemad,  puuviljad, magusamad ja jõulutähed suuremad kui meil Eestis. Ma tunnen ennast siin nagu pöial. Kristjan. Ent olgu õied kui lopsakad tahes, miski ei pane inimest oma  miniatuursust paremini tundma, kui mäslev ookean. Läbi loendamatuid. Ruutkilomeetreid katvate banaaniistanduste rannikule  laskudes saab vastu kaljusid peksvat vetemöllu lähedalt uudistada. Atlandi ookeani lained ning hoovused on küllaltki  salakavalad ning ohtlikud. Seetõttu, kui keegi kanaaridel novembrikuust kuni märtsini  ookeanis ujumas käib, ei ole ta ilmselt kohalik elanik. Märksa vähem ekstreemsemat suplusvõimalust pakuvad aga  ookeani kaldale rajatud basseinid, mis täidetud ehtsa mereveega. Kui inimeste kastmiseks sobib merevesi suurepäraselt nagu  ka vulkaanilisele saarele iseloomulikel musta liivaga  randadel näha võib, siis taimekasvatus nõuab magedat vett. Seetõttu ongi ka vihmased ilmad lapalmal igati hinnas. Päikeselise saare põllumajandus ja elu üldisemalt sõltub  suurel määral veest ning vett peab parematel päevadel  tagavaraks koguma. Lapalma suurim veehoidla asub endises vulkaanikraatris  ning mahutab üle kolme miljoni kuupmeetri vett. Aga praegu on ta millegipärast tühi. Vihma ajal kogutud vesi juhitakse kuivemal perioodil  kanalite ning torusüsteemide abil mööda saart laiali. Lisaks hiiglaslikule banaaniväljadele saavad oma osa  ka apelsini ja avokaadopuud. Maastikul domineerib kanaari mänd, ent siit leiab  ka eksootilisemaid liike, näiteks täiesti metsikuid  viigipuid ja äärmiselt atraktiivse välimusega draakonipuid. Ja ega see männimets siin ka päris tavaline ei ole. Harjunud, et männil kasvavad okkad kahekaupa,  kimbus, siis kanaari männil on okkad suisa kolme kaupa pundis. Kuivanud okka pealt paistab see veel eriti hästi välja. Üks kaks ja kolm. Lisaks on selle männi käbid märksa suuremad,  kui me Eestis oleme harjunud nägema. Ja peale kõige muu on kanaari mänd siin vulkaanide keskel  kasvanuna hästi vastupidav tulele, nii et pärast  metsatulekahju on see puu võimeline edasi kasvama  ning isegi paljunema. Sõit läbi männimetsa lõpeb saare keskel siinse suurima  vaatamisväärsusega suurima, nii kaudses kui  ka päris otseses tähenduses. Taburjente rahvuspark asub hiiglaslikus 10 kilomeetrise  läbimõõduga vulkaani kraatris. Rahvuspargis ei ole ühtegi autoteed, nii et ringi liikuda  saab üksnes jalgsi. Aga seegi ei ole lihtne ettevõtmine, sest kõrguste vahe  ulatub enam kui kahe kilomeetri. Rahvuspargis leiab matkaradu igale maitsele  ja vormile alates pooleteisetunnisest, kergest  jalutuskäigust kuni korralike päevateekondadeni,  mis sobilikud vaid kogenud ja kõrgust, mitte kartvatele matkajatele. Kui enamik lapalmast on kaetud lopsaka taimestikuga,  siis mõnes kohas tuleb saare vulkaaniline päritolu eriti  hästi esile. Viimane vulkaan purskas siin 40 aastat tagasi  ning mõnes kohas olevat laava ikka veel soe. Lapalma ööd on sama tumedad nagu lavaväljad ent just see  pimedus ning mitmed teised soodsad tegurid muudavad lapalma  astronoomide jaoks põhja poolkera ahvatlevamaks paigaks. Kuigi pilved sõuavad siin kõikjal minu ümber,  on taburiente mäeaheliku hari siiski enamiku aastast  pilvevaba ning taevas selge. Seetõttu on siia rajatud mitmeid observi. Tere, atoriume astronoomide töö hõlbustamiseks  ning valgusreostuse vältimiseks on siin piirkonnas öisel  ajal autotulede kasutamine keelatud. Eriti nõudlike tähevaatluste jaoks aga lülitatakse kogu  saarel ühel päeval aastas valgustus välja. Kui ma koolist poppi tegin tulin vahel must. Kustame nõlvale. Seisin siin, vaatasin ja igatsesin. Mida? Üks korralik igatsus ei kao meie seest, aga ei aastate  ega kuudega. Nädalaga. Ummugi mitte järgmise esmaspäevani. Kolm osooni.
