Selle aasta esimesest aprillist tõusis tervishoiutöötajate
tunnitasu alammäär keskmiselt 10 protsenti.
See tuleneb eelmisel aastal tervishoiutöötajate kutseliitude
ja tööandjate vahel sõlmitud kollektiivlepingust.
Kui jätta kõrvale enim teenivad ortotondid,
oli arstide mediaanpalk koos lisatasudega tänavu märtsis
4557 eurot õdedel ja ämmaemandatega 2409 eurot
ning hooldajatel 1598 eurot kuus, kasvades aastaga vastavalt
21 17 ja 13 protsenti. Iga-aastane tervise arengu instituudi tehtav palgauuring näitabki,
et tervishoiutöötajate palkade kasv kiirenes oluliselt.
Instituudi vanemanalüütik Tiiu-Liisa Rummo lisab,
et selline brutopalk tekib koos lisatasudega
ja nii nad seda ka vaatavad, sest see annab lihtsalt
reaalsema pildi. Kui vaadata spetsiifiliselt näiteks arstide erialasid,
siis päris kõrget palka teenivad neurokirurgid,
kelle seal brutotunnipalk on ligi 31 eurot tunnis.
Et eelmise aasta kollektiivlepingus, siis lepiti kokku,
et alates esimesest aprillist eelmisel aastal tõusevad kõigi
tervishoiutöötajate palgad keskmiselt umbes 20 protsenti.
Et nii suur on see palgatõus olnud tõesti tänu kollektiivlepingule.
Varem oli see ikkagi alla 10 protsendi. Arstide liidu peasekretär Katrin Rehemaa vastab ette,
sellise palga saamiseks on vaja teha normtundidest
ehk 168-st tunnist kuus.
Palju rohkem tööd. Arstid töötavad sageli 200 tundi ja rohkem,
ehk siis sees on kõik selles palgas ületunnid,
öövalved, nädalavahetused, seal on ilmselt arvestatud ka
neid lisatasusid, mida saavad näiteks need,
kes juhivad kliinikuid ja osakondi. Paneme siia kõrvale Eesti mediaankuupalga,
see oli esimeses kvartalis 1553 eurot, aastane kasv üheksa protsenti.
Meditsiinitöötajate mediaanpalgakasv oli seega kiirem.
Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja ütleb, et suurema tõusu
põhjus peitub koroonakriisis. See koroonakriis on hea näide sellest, et kui riigil ei ole
niisugust palgapoliitikat, siis kui tekib kusagil
mingisugune prioriteetne valdkond, siis emotsioonide toel
lükatakse seal kulusid üles, siis nad jäävad mõneks ajaks üles.
Võib-olla varsti on kriis kusagil mujal,
siis tuleb seal kiiresti palkasid tõsta.
Noh, me ei pea nende palkade puhul rääkima mitte palkade vähendamist,
et sellest, et tuleks pikaajaliselt mõelda,
millised need suhtluses palgatasemed on ja siis võib-olla
mõne aja jooksul neid palkasid aeglasemalt suurendada. Meditsiinitöötajate kollektiivleping lõpeb esimesel aprillil
ja läbirääkimised uute palgatingimuste üle käivad.
Katrin Rehemaa märgib, et kiirabi liit ja haiglate liit
Tööandjatena pole seni ühtegi pakkumist teinud.
Need peaks tulema järgmisel nädalal. No me oleme nüüd viimased 12 aastat järjepidevalt saanud
tervishoiutöötajate palga, kui, kui muid tingimusi kogu aeg
parandada nende järjestikuste kollektiivlepingutega
ja see peaks kindlasti jätkuma.
Ma arvan, et meie palgatõus võiks olla umbes samas suurusjärgus,
siis nagu näiteks riigikogulastel
