Tere. Tere.
Raadio poolt teevad saadet Anna-Maria korrel
ja Kaja Kärner. Vikerraadio Reporteritund. Head kuulajad.
Me räägime täna kopsuvähi sõeluuringust,
mille rakendusele on Tartu Ülikooli teadlased
ja Tartu Ülikooli kliinikumi arstid mõelnud välja
erakordselt tulemusliku lahenduse.
Tulemused väljenduvad eeskätt uuringule kutsutute suures osaluses,
aga mitte ainult.
Ja tänasesse saatesse on õnnestunud kutsuda kogu selle
uuendusliku lahenduse võtmeisikud. Tartu Ülikooli peremeditsiini professor Ruth Kalda,
tere päevast.
Tere päevast.
Siis rindkere kirurg, professor Tanel Laisaar,
tere päevast.
Tere päevast.
Nemad on siis meil Tartu stuudios ja Tallinna stuudios,
siin on Maria Suurna tervisekassa sõeluuringute teenuse juht. Tanel Laisaar see uuenduslik kopsuvähi sõeluuring,
see on hõlmanud aastaid kõigepealt 2021 ja 2022
ja seejärel 2023 kuni 24 Tartus.
Millise ülesande meeskond algselt püstitas
ja mida on suudetud selle kahe osalise projektiga tõestada? See on päris pikk jutt, et kopsuvähi sõeluuringu kohta on
mõned suured rahvusvahelised uuringud, kus on ära näidatud
et sellega õnnestub kopsuvähki võrreldes tavapraktikaga
diagnoosida varasemas staadiumis ja seeläbi ka
efektiivsemalt ravida.
Ehk et nende patsientide ravitulemusi peaksid olema
tunduvalt paremad võrreldes sellega, kui me sõeluuringute
rakendaja juttu ka Tartus samm-sammult otsustasime sellega
peale hakata ta, et kuidas seda sõeluuringut siis kõige
paremini ellu viia. Sest erinevalt teistest sõeluuringutest on kopsuvähi
sõeluuringusse inimeste kaasamine mõnevõrra keerulisem,
sest ei piisa lihtsalt vanusevahemikust,
vaid tuleb hinnata ka kopsuvähi riski individuaalselt.
Minimaalselt selle inimese suitsetamise harjumuse läbi,
aga on kasutusel ka erinevad riskis koorid,
millest siis ühte me oleme ka siin oma projektis kasutanud.
Et selle läbi siis veelgi täpsemalt hinnata,
et kui kõrge ühe inimese kopsuvähirisk on
ja kui see risk on mingist, et etteantud lävendist kõrgemad,
siis sellisel juhul peaks inimese suunama madaladoosilised
kompuutertomograafilisele uuringule. Mis on see uuring, millega me siis kopsuvähki üritame
kindlaks teha?
Ja, ja mõte algusest peale oligi kohe see,
et inimesed võib-olla ei tule sõeluuringusse nii aktiivselt,
nagu me ka teame teistest sõeluuringutest,
seda enam kopsuvähipatsientide riskigrupp,
kes võib-olla ei ole kõige terviseteadlikumad ja,
ja seetõttu kaasasime algusest peale perearstid kes siis oma
patsientidele individuaalselt läheneksid,
võtaksid nendega ühendust, hindaksid nende riski
ja siis vastavalt sobivusele suunaksid uuringule. Ja, ja kuna sellised päris sõeluuringut ei ole läbi viidud varem,
siis testisimegi seda nii-öelda teostatavuse uuringus 2021
kolme siis perearstipraksises.
See kukkus meil väga hästi välja või õigupoolest kukkuse
perearstidel väga hästi välja, nad said selle tööga
suurepäraselt hakkama, kui, kuigi mäletame,
oli ka veel aktiivne Covid, pandeemia periood.
Ja, ja siis julgesime järgmisel aastal juba oluliselt
laiemalt selle ettevõtte, ehk siis kaasata kõik Tartu
ja Tartumaa perearstid, päris kõik meiega ei liitunud kohe
esimesel aastal aga, aga suur osa küll ja,
ja sealt siis on see projekt edasi liikunud. Arstlikus mõttes uuritavaid testiti samamoodi nagu varemgi.
Ainult et sihtgrupp oli täpsemalt sihitud. No mitte päris, sest sõeluuringud kui sellist kopsuvähi
sõeluuringud kui sellist ju ei ole varem üldse rakendatud,
et see ongi nagu esimesed sammud selle rakendamise teel
ja mitte ainult Eestis, vaid ka, vaid ka kogu maailmas.
Neid esimesi samme astutakse, et varasemalt me ikkagi
kopsuvähi puhul, kui see kahtlus tekkis ja see kahtlus
ikkagi tekkis ju siis, kui inimesel olid mingid sümptomid
siis diagnostika nägi mõnevõrra teistsugune välja,
et praegu me testime inimesi, kellel mingisuguseid
sümptomeid ei ole, aga kelle riskime, hindame kõrgemaks ja,
ja seetõttu see uuring, mida me kasutame,
on siis selline madala doosiga kompuutertomograafia uuring,
mis on siis kompromiss sellest? Kompuutertomograafia annab hea pildi, aga,
aga see kiirgusdoos oleks võimalikult madal,
et inimest ei, ei kahjustaks.
Nii et sedalaadi diagnostikat kopsuvähi varaseks
avastamiseks varem tehtud ei ole. Sihtgruppi valiti inimesed 55.-st kuni 74. eluaastani
ja kahekümneaastase staažiga suitsetaja staažiga inimesed.
Kopsuvähk tabab ju ka mittesuitsetajaid,
nooremaid kui 55 aastaseid ja vanemaid kui 75 aastaseid. Jah, see on hea küsimus ja, ja see ongi üks üks
probleemidest paljude hulgas, mis kopsuvähi sõeluuringu
rakendamise ees seisavad.
Et kuidas võimalikult täpselt seda sihtgruppi valida
ja milline vanusevahemik, mis ei peaks olema üldiselt
sõeluuringute puhul, see vanusevahemik on paika pandud ju ka
teiste sõeluuringutel see 55 kuni 74 tuleb lihtsalt sellest,
et et esimene kõige suuremamahulisem kopsuvähi sõeluuringu
kliiniline uuring, kus ära tõestati kopsuvähi sõeluuringu
efektiivsus kaasas just selles vanusevahemikus inimesi. Nii et, et selles vanusevahemikus inimeste kohta on olemas
teaduslik põhjendus kopsuvähi sõeluuringud läbi viia,
jah, loomulikult osad inimesed, nooremad osad vanemad osad
on mittesuitsetajad, osad on vähem suitsetanud.
Et, et kõiki see päris ei hõlma ja seetõttu kasutataksegi
seda riskiskoori, kus siis suitsetamise roll on ka oluline
riski hindamisel, aga ka teised komponendid omavad tähtsust ja,
ja kogu maailmas seda praegu pingsalt uuritakse,
et kuidas neid mittesuitsetajaid üles leida,
kellel siis kopsuvähk tekib, sest neid on tunduvalt vähem. Ja nende ülesleidmine ongi väga palju keerulisem,
sest kõiki inimesi paraku sõel uurida ei saa,
ei läheks liiga kalliks töömahukaks ja, ja nii-öelda
saagikus oleks liiga madal. Räägime selle sõeluuringu tulemustest suurusjärk,
kui mitu 1000 inimest kompuutertomografis läbi uuriti
ja mida avastati. Nagu te ise alguses mainisite, et me oleme seda teinud nagu,
nagu nii-öelda kolmes etapis, et esimene oli see selline
teostatavuse uuring, kus me eelkõige testisime seda metoodikat,
teine aasta siis me juba püüdsime seda rakendada veidi
laiemalt ehk siis hõlmata enamus Tartu ja Tartumaa perearste.
Ja, ja kolmandal aastal me oleme siis jätkanud samamoodi
meiega on liitunud veel mõned perearstid,
nii et kolmanda aasta tulemusi meil veel ei ole. Need see kolmas aasta just nagu lõpeb või siis pilootuuringu,
teine aasta, et ma saan rääkida pilootuuringu esimesest
aastast ja, ja selle käigus me tegime 3444
kompuutertomograafilist uuringut ja avastada lasime siis
kokku 30 kopsuvähki.
Nende uuringute käigus millest siis suurem osa olid varases
staadiumis võrreldes sellega, kui me tavapraktikas enamuse
kopsu vähkisid, diagnoosime hilises staadiumis. Nii et selge efekt oli juba juba esimesel aastal näha. Varases staadiumis avastatud kopsuvähki õnnestub
opereerimisega tõrjuda. Kirurgi ravi on tänaseni kopsuvähiravi nurgakivi
ja kirurgilise ravi tulemused on siiani kõige paremad.
Tõsi, järjest rohkem me kasutame nii-öelda kombineeritud
ravi kirurgiliselt ravitud patsientidest osad saavad
operatsiooni järgselt kas keemiaravimärklaud,
ravimid, immuunravi, et ravivõimalused järjest avarduvad,
aga endiselt kirurgiline ravi on on number üks kopsuvähi
puhul ja kui me saame inimest varases staadiumis kopsuvähi
tõttu opereerida, siis nendest ka päris suur osa terveneb täielikult. Täpsustame selle ka ära, miks kopsuvähk patsiendile endast
varases staadiumis märku ei anna? Kobson keeruline organ ja teistpidi jällegi kopsus puuduvad
vastavad närvilõpmeid, ehk siis kops ei ole valutundlik
ja sageli kasvajate puhul üks esimesi sümptome on,
on valu, aga kops valu ei tunne, nii et seega valu saab
tekkida alles siis, kui kopsuvähk on levinud kopsust väljapoole.
Ja, ja teine suur probleem on see, et kopsuvähi sümptomid,
kui need tekivad, siis need on väga mittespetsiifilised.
Kõige sagedasem sümptom näiteks on köha,
aga köha, nagu me teame, tabab meid kõiki aeg-ajalt
ja selle alusel kohe kopsuvähki hakata. Kahtlustama on on väga keeruline.
Nii et kopsuvähi sümptomid tekivad hilises staadiumis
ja siis, kui nad tekivad, on nad kahjuks väga-väga mittespetsiifilised,
nii et seetõttu on kopsuvähki raske varases staadiumis avastada. Kui me räägime veel nendest kolmest ja poolest 1000-st uuritust,
mitme puhul oli vaja uuringut korrata. Vaat seda ma kahjuks päris peast ei mäleta,
aga see on paari protsendi kandis oli see umbes,
ehk et jah, kui me selle kompuutertomograafiat teeme
sõeluuringu kompuutertomograafia, siis ega seal ei ole kirjutatud,
et tegemist on kopsuvähiga, põhimõtteliselt need leiud
jagatakse küll väiksemateks kategooriates ka veel,
aga, aga nagu suures plaanis kolme gruppi negatiivne,
mis on siis enamus, kelle puhul meil ei ole kopsuvähialust
kopsuvähki kahtlustada, siis on nii-öelda vahepealne
või intermediaalne kategooria, kus see leid on selline pluss miinus. Ja, ja siis on positiivne kategooria ja nende positiivsete
puhul on siis ette nähtud kopsuvähi kinnitamiseks
või ümberlükkamiseks kohesed uuringud selle intermediaalse
kategooria puhul me teemegi siis korduva uuringu kas kolme
kuu pärast või kuue kuu pärast, et siis uuesti üle hinnata
ja vaadata, mis sellest haiguskoldest seal kopsus on saanud,
kas temal kasvanud, kahanenud ära kadunud ja,
ja läheb nii ja naapidi nendest intermediaalsetest siis
üksikutel lõpuks tuleb ka kopsuvähk välja,
nii et neid on, neid on paari protsendi kandis,
kellele siis tuleb teha korduvaid uuringuid? Tartu Ülikooli peremeditsiini professor Ruth Kalda selle
sõeluuringu üks kõige positiivsemaid tulemusi oli see.
Uuringutele õnnestus kaasata 80 protsenti sihtgruppi
kuulunud inimestest.
Ma saan aru, et selle erakordselt suure osalusprotsendi
tagas esmatasandi arstide valmisolek kopsuarstidega koostööd teha,
millest perearstid pidid alustama. Kõigepealt me alustasime selle nimekirja moodustamisest seal
nendes nii-öelda sihtgruppi kuuluvatest patsientidest just
vanuse mõttes ja siis asusime selle nimekirjaga töötama.
Pidime nad siis kas neile helistama, kutsuma neid vastuvõtule,
et nendega läbi viia intervjuu.
Oi see riskihindamise nii-öelda intervjuu küsimustik.
Aga kõigepealt me küsisime ka nende suitsetamise kohta.
Ja, ja sellepärast, et meil tegelikult see suitsetamise
anamnees või ajalugu ei ole väga hästi kättesaadav tervise
kaardidesse tõttu tuli see kõik nagu küsitleda. Ja sellega tegelesid mitte ainult arstide põhiliselt ikkagi
perearstikeskuses võtsid esmase kontakti telefoni teel õed.
Aga Me kontakteerusime ka kõikide nende patsientidega
ehk et noh, näiteks meie keskus võttis ka osa sellest
esimesest pilootuuringust.
Et me vaatasime läbi selle nimekirjaga selles valguses,
et kes on meile vastuvõtule juba registreerunud patsiendid,
nad on ju tegelikult, et juba teatud vanuses,
kus on mitmeid teisi kroonilisi haigusi ka
ja sageli nad käivad juba perearstikeskustes vastuvõtul
teiste probleemidega. Nii et alati me vaatasime selle nimekirjaga selles valguses üle,
et kes juba on tulemas, broneerisime neile eraldi
ja õe juurde, kõik arstid teadsid, et kui tuleb selles
vanusegrupis patsient ja ta on suitsetaja,
et siis kindlasti tuleb ta edasi suunata õe juurde riski
hindamiseks ka.
Nii et, et selline noh, ütleme kollektiivne
või meeskonnatöö, oli siin perearstid, pereõed ja,
ja, ja, ja aktiivne aktiivne kutsumine põhiliselt Kuulaja võiks nüüd aru saada, et kogu selle pilootprojekti,
mis siis kopsuvähi sõeluuringut põlmas, et selle suurem
raskuskese langes ikkagi perearstidele ja pereõdedele. Nojah, muidugi langes küll nagu ütlesin ka,
et et ega seda poleks võimalik teha olnud,
kui me ei oleks ta meeskonnas teinud, eks igas
perearstikeskuses või ka siis hilisemalt,
et juba kui me laiendasime seda väljaspool seda kolme
esialgset pilootkeskust enamatele, perearstikeskustele
või tervisekeskustele Tartus Tartu piirkonnas erinevad
perearstikeskused tegutsevad erinevalt, et kes siis
konkreetselt meeskonnas selle tööülesande
või esmase kontakti võtmise patsiendiga enda õlule saab. Aga, aga jah, et perearstikeskuses koha peal ikka arstid
konkreetselt ka vestlesid patsiendiga ja
ja teostasid selle riskihindamise, nii et ma arvan,
et et kuna patsiendid on meile teada-tuntud
ja nad on harjunud käima ka perearstikeskuses,
et siis selline usalduslik kontakt ilmselt,
et tagada ka selle, et, et väga meelsasti osalete tõepoolest,
eks ju, ega meile kaalise üllatused. Et nendest, keda me kutsusime nendest kutse peale,
mitte reageerijaid või uuringule, mitte minejaid,
oli väga vähe.
Mõningaid lihtsalt ei õnnestunud meil kuidagimoodi kätte saada,
ehk et need kontaktid, mis meil olid, ei töötanud kohe
täpselt või ei vastanud telefonid, aga noh,
see välja langeb umbes või mitte, kättesaamine oli väga
väike ja ma tahaks öelda nagu selle juurde,
et et mida see nägu näitab, ühest küljest näitab see seda. Et, et õed ja perearstid ikkagi me üsna palju väärtustame
seda sisulist tööd või noh, tegemist on olulise projektiga,
tegemist on olulise sõeluuringuga ja, ja,
ja me teeme väga hea meelega sellist tööd,
millest me näeme ka põhimõtteliselt kasu sündivat.
Noh, et kui nüüd töökoormusest rääkida, et me oleme valmis
andma ära osa töökoormus täiesti selliste,
millest ei tule nii sisulist kasu nagu, nagu näiteks
sellisest näilisest sõeluuringutest ja tegema hoopis seda Kas perearstikeskused või tervisekeskusi pidid võtma selle
projekti läbiviimiseks lisapersonali ja kes selle kulu kandis? Hetkel hetkel mitte, vähemasti selle nii-öelda
pilootprojekti jooksul me tegutsesime ikkagi sellesama
olemasoleva personaliga, et mõnes perearstikeskuses on juba
olemas kliinilisest assistendid või siis ka mingit sellised abiarstid,
kes saavad ka väga, väga hästi sellise tööga hakkama.
Aga kui on olemas juba kliiniline assistent,
siis selleks on ka tervisega seal oma oma,
siis rahaline toetus olemas selle palkamiseks,
juhul kui meil, see on olemas, pliin, assistent,
külme, aga tuleviku tarbeks tõesti mõtleme selle peale ka,
et et võib-olla, et on otstarbekas Konkreetse sõeluuringu
läbiviimise jaoks, aga ka paljude muude selliste väga
oluliste tegevuste jaoks ka muude sõeluuringute jaoks
võib-olla rakendadagi selliseks esmaseks kontakti võtmiseks
ja teatud skriining küsimuste läbiviimiseks kliinilisi assistent,
et ma ei pea silmas ainult eks ju kopsuvähi sõeluuringut,
aga, aga meil on ju palju teisi teisi ka,
mis võiksid samal viisil põhiasjalikult läbi perearstide
pereõdede toimetada. Näiteks soolevähi sõeluuring on samamoodi nii-öelda algab
patsiendi teekond perearstikeskusest, kus siis talle antakse
kaasa siis konkreetne, eks ju.
Topsik väljaheite proovi andmiseks, et ja nõustatakse
perearsti või pereõe poolt seda patsienti. Tulles veel kord selle kopsuvähi sõeluuringu juurde tagasi
algselt tõmmati kaasa Tartu linnas kolm perearstikeskust
ja seejärel järgmises etapis 92-st Tartu linna
ja maakonna perearsti nimistust tuli ideega kaasa 74 mis tähendab,
et oli ka loobujaid, perearstikeskusi, mis on nende põhjendus. Ma ei tea, kas Tanel uurisite põhjendusi,
mina lihtsalt arvan, et kuna tegemist oli vabatahtlikkusega hetkel,
et siis igaüks tegi nagu omad arvesse ka suutlikkuse mõttes
võib-olla et alustati ka tõepoolest sellisel perioodil,
kus veel need covidi järelmõjud olid päris,
päris suured ja võiks arvata, et seda personali ülekoormust
oli päris palju ja võib-olla sellist ka läbipõlemist,
mis võis saada ka selliseks otsustamisel kriitiliseks kohaks. Et võib-olla pigem see ja ma arvan Ma võin seda kommenteerida, jah, et me seda uurisime
ja püüdsime sellest nagu, nagu aru saada,
püüdsime kõigi perearstidega ju kontakti võtta,
et, et neid sellesse uuringusse kutsuda ja,
ja ikkagi valdav põhjus oli see, et töökoormus on liiga suur ja,
ja see tõepoolest niimoodi esmapilguga tundub,
et, et kogu nimistu individuaalselt läbi käia,
et see justkui käib üle jõu. Ja, ja siin ongi see triki koht, et, et,
et tegelikult ei pea seda tegema ju ühe päevaga
ega ühe nädalaga isegi mitte ühe kuuga, vaid selleks on aega
täpselt terve aasta.
Et selleks, et see sõeluuringukoormus jaa,
jaa, ka need kompuuteruuringud, mis me peame tegema,
need jaguneksid ühtlaselt, siis selleks olekski ideaalne,
et perearst vaataks oma nimistu läbi rahulikult aasta
jooksul siis siin erinevatel põhjustel. Meil see projekti algus ka viibis, et me ei saanud alustada
esimesest jaanuarist, et teha seda kalendriaasta jooksul
vaid alustasime aprillis ja, ja tegelikult perearstid tegid
selle töö siis alles jäänud kaheksa kuu asemel ära valdavalt
nelja kuuga.
Ehk siis lõppkokkuvõttes ikkagi kolm korda kiiremini,
kui me soovisime ja kui tegelikult peaks.
Nii et sellega me nagu üsna veenvalt näitasime ära
ja saimegi selle julguse selle projektiga edasi minna,
et see töö on tehtav, kui natukenegi planeerida. Ja valdav töökoormus langeb perearstidel esimesel aastal,
et me kasutame ära just seda usaldusliku suhet perearsti
ja patsiendi vahel, et, et sinna esialgselt sellesse
sõeluuringusse kutsumine toimub läbi perearsti.
Keda patsient usaldab.
Sellest sõeluuringust tuleb patsienti informeerida,
mida see endaga kaasa toob.
Edaspidi juba teisel, kolmandal, järgnevatel aastatel võiks
selline sõeluuringusse kutsuda patsiendi juba sõeluuringu
koordinaator ja seda me nüüd olemegi siis selle
pilootprojekti teisel aastal testinud ja tundub,
et ka see töötab, töötab päris hästi, keeldijat protsent on
olnud madal. Nii et see võti on see, et see töökoormus tuleks jaotada
ühtlaselt aasta peale, mitte üritada teha ära seda hoogtöö
korras ja, ja siis siis kasvab üle pea. See uuringu koordinaator kuulub pigemini tervisekassa
personali hulka. Ei praegu selle projekti raames on ta olnud ikkagi meie
ülikooli töötaja, et siin me oleme kasutanud kahte noort inimest,
kes valdavalt selle töö on ära teinud, üks on varasem
kopsukliinikuõde ja, ja teine on peremeditsiini rahva tervishoiumagistrant,
et kaitsnud magistritöö.
Nii et mõlemad on selgelt meditsiini kokkupuutega
kokkupuutega inimesed ja, ja kes on väga suure töö ära
teinud just nimelt, et kogu selle protsessi koordineerimisel
mitte ainult patsientide, aga, aga ka perearstidega,
pereõdedega, suhtluses ja nii edasi, nii et,
et see, see on olnud väga-väga oluline komponent selles
projektis ja, ja, ja me näeme, et see peaks ka niimoodi jätkuma,
et see tagab selle, et, et info liigub, patsiendid osalevad,
nendel on alati tagatud see abi tugi, kui neil on
mingisuguseid küsimusi. Selles protsessi käigus. Väidetavalt on Tartu linn ja maakond need perearsti nimistud
kõige paremini arstide ja pereõdedega täidetud tud.
Doktor Laisaar, kui te vaatate perearstide hoiakuid üle Eesti,
kas perearstid vajaksid lisakoolitust, lisatugi motivatsiooni? Vot sellele küsimusele mina nüüd küll päris täpselt vastata
ei oska jah, et kas Tartumaa perearstid on kuidagi tublimad kui,
kui teised perearstid Eestis.
Aga, aga koolitust vajavad niikuinii, sest selles mõttes,
et ka Tartu perearstidele me ikkagi infot jagasime,
enne tutvustasime seda projekti ei hakka,
projekti käigus tegime mõned sellised infopäevad.
Andsime ülevaate selle projekti kulgemisest,
nii et loomulikult koolitus käib asjaga kaasas
ja iga keskuse käima lükkamisel eelneski meie uuringu
koordinaatori visiit sinna keskusesse, kus tutvustati seda tarkvaraplatvormi,
mida me kasutame. Ja nii edasi, et, et selles mõttes koolitamine.
Loomulikult on vajalik, et ma arvan, et,
et see ei ole väga palju teistmoodi mujal Eestis kui seal
Tartus konkreetselt füüsiliselt, meie jaoks oli ka Tartus
seda lihtsam teha, sest me lihtsalt resideeruv me kõik siin.
Aga eks edaspidi siis tuleb seda koordinaatorite võrgustikku
laiendada üle Eesti. See on ülikooli mõju kogu maakonnale.
No me teame, et üle Eesti on 72-l perearsti nimistul ajutine asendusarst.
Doktor kalda, kuidas tagada, kui me mõtleme tuleviku peale,
et kõik sihtgruppi kuuluvad Eesti inimesed pääseksid
sõeluuringusse võrdsetel tingimustel? See ajutine asendusarst ei tähenda seda,
et et tal oleksid need tööülesanded, mida ta siis selle
nimistu hoidmisel ja sellel inimeste teenindamisel oleksid,
et noh, nii-öelda teistsugused küll see võib tähendada,
et see asendusarst võib-olla noh, ütleme,
tal ei ole nagu sellist, nii suurt vastutust,
selle nimistu kui terviku eest.
Aga samas needsamad asendusarstid on väga paljudest muudes
uuringutes me teame ka ikkagi köögiosa võtnud,
mida meil Eestis me oleme läbi viinud. Nii et sõltub asendusarstist väga rohkem sõltub see pigem
võib-olla sellest, et kuivõrd tal on abilisi seal nimistu juures.
Et kui asendusarst näiteks töötab ka mingi osalise
koormusega või ta tal on mitu nimistut, näiteks,
kus ta ajutiselt asendab, et siis tõepoolest võib-olla
arstil on endal selline töökoormus juba suurem.
Aga, aga kui seal on abilised olemas, pereõed tublid,
eks ju. Ja, ja on ka näiteks olemas sama kliiniline
assistent näiteks, mis ei ole välistatud ju ka selles samas perearstikeskuses,
kus asendusarst töötab. Et siis siis ka nemad saavad üsna palju ära teha.
Aga noh, tõsi see on, et kui on nimistu suur,
tööjõudu napib, personali napib, arst käib,
võib olla üksikutel kordadel nädalas ja enamasti on seal õde,
eks ta keerulisem on.
Aga, aga ma ütlen, et, et see kindlasti tähendab ka seda,
et meil on sinna hädasti vaja, kui me tahame selliseid
sõeluuringuid läbi viia ja me tahame, et oleks võrdselt
kättesaadav Eesti erinevate piirkondade elanikele see,
et siis siis sinna keskusesse võib-olla tõepoolest ongi see
mõistlik pakkuda seda nii-öelda abilise või kliinilise
assistendi rolli või, või siis ka või siis ka tõepoolest
suurem koormus langeb seal juba juba õdedele või,
või siis lisaaele. Doktor Laisaar, kui me mõtleme selle sõeluuringu
laienemisele kõigi Eesti maakondade peale,
siis milliseid võimalikke takistusi te näete,
kas me räägime sellest, et kõikides haiglates ei ole
sõeluuringuks sobivaid kompuutertomograafe? Jah, see on kindlasti üks oluline takistus,
sest sõeluuringu läbiviimine vastab või peab vastama
kindlatele nõuetele ja, ja tegemist on meditsiinikiirituse kasutamisega,
nii et seetõttu tuleb siin kindlasti kasutada tehnoloogiat,
mis noh, on on kaasaegsel tasemel mitmetes haiglates on
küllaltki vanad kompuutertomograafid ja,
ja kompuutertomograafi näol on tegemist kalli aparaadiga,
nii et selle uuendamine võib käia haiglale üle jõu. Samas nüüd teistpidi kui selline sõeluuringuprojekt
või sõeluuringu laiemalt siis rakendub siis toob ka
lisauuringuid ja, ja see võiks ka aidata seda,
seda kulu siis katta.
Nii et kindlasti puterdama graafid, seda me teame,
seda me oleme kaardistanud, neid kõigis haiglates ei ole
ja see, see on ka üks põhjus, miks me ei saa koheselt laieneda.
Teine põhjus ongi radioloogi, et selle
kompuutertomograafilise uuringu üle vaatamine võtab aega
sõeluuringu traditsiooni kohaselt. Ta vaatab veel igat uuringut kaks radioloogi teineteisest sõltumatult,
ehk siis on see põhimõtteliselt topeltaeg.
Ja sellises koguses vabasid radioloogia ka Eestis praegu
meil kohe kusagilt võtta.
Ta ei ole nii, et, et selle selle taha asi mõneks ajaks
nii-öelda jääb.
Või või on see põhjus, miks me ei saa momentaalselt üle
Eesti kohe laieneda, vaid seda tuleb teha järk-järgult,
vastavalt siis sellele, kuidas võimalused on,
on tagatud ja, ja hetkel ongi üheks suureks probleemiks see,
et me peamegi hindama seda seda tehtud tööd. Ja, ja kuidagiviisi me ei ole saanud seda tehtud,
et, et radioloogia senised kompuutertomograafid
topograafilised uuringud tuleks auditeerida,
aga, aga mingil põhjusel kuidagi me me seda tehtud ei ole
saanud ja, ja see on eeldus edasi liikumiseks. Radioloogid teevad koostööd tehisajuga, see on ka väga põnev teema.
Doktor Laisaar. Jah, loomulikult radioloogias on päris palju sellist tegevust,
mida saab, kas just päriselt asendada, aga vähemalt siis
aidata Ta radioloogil seda pilti hinnata,
et, et tegemist on ju lõppkokkuvõttes pildi hindamisega ja,
ja tänapäeval me ju teame, igas telefonis on näotuvastus
ja ja mitmed sellised asjad, nii et tehisintellekt suudab ka
kompuutertomograafilist uuringut hinnata,
leida sealt üles nii-öelda kahtlased haiguskolded neid iseloomustada,
kategoriseerida samamoodi nagu seda siis radioloog teeb. Aga ikkagi radioloogi poolt kirjeldatud uuringul on teatav
lisaväärtus selline radioloogi kogemus.
Mida, noh, see tehisintellekt täna veel päris lõpuni ei suuda,
aga, aga see arendus käib aktiivselt ja on olemas päris
paljud programmid, mis siis juba täna suudavad radioloogi
jaoks osa tööd nagu ära teha või seda radioloogi tööd siis kiirendada.
Aga millest meil võib-olla ei ole juttu olnud
ja kus, kus on radioloogi roll samuti väga oluline on,
on ka mitmesuguste muude juhuslikult kompuuteruuringule
jäävate leidude kirjeldamisel. Et kopsuvähi sõeluuringus me teeme ju
kompuutertomograafilise uuringu ja sinna peale ei jää mitte
ainult kops, vaid, vaid jääb ka rindkeresein jääb
või jääb keskseinanud oma organitega ja ka osa ülakõhtu,
nii et ka ülakõhuorganid jäävad sinna peale.
Ja mõningatel juhtudel me olemegi diagnoosinud hoopis teiste
organite kasvajaid või muid olulisi haigusi,
mis on patsiendi edasist käsitlust mõjutanud. Kas on võimalik, et kasvaja paikneb kopsus selliselt,
et kompuutertomograafia ei näe seda? Kompuutertomograafia on sedavõrd hea uuring,
et kompuutertomograafia näeb praktiliselt kogu kopsu,
nii-öelda iseküsimus on see, et kas me selle sealt alati
üles leiame.
Et haiguskolle võib tõesti paikneda veresoonte vahel ja,
ja kui ta on piisavalt väike, siis just nimelt sellel madala
doosilise kompuutertomograafia, kus me ei kasuta
kontrastainet võib selline väiksem kasvaja kolle niisuguses
ebameeldivas lokalisatsioonis jääda, märkamata jääda,
diagnoosimata. Nii et, et seda võib-olla, aga, aga noh,
see on kõigi uuringute puhul paratamatu,
et et ükski uuring ei taga sajaprotsendilist diagnostika. Tartu tohtrite juttu on kannatlikult siin Tallinna stuudios
pealt kuulanud Maria Suurna tervisekassast.
Ma saan aru, et kogu selle pilootprojekti rahastus
ehk rahakott on tervisekassa käes.
Oli nii. Ja tõesti niimoodi, et see on teise aasta pilootuuring,
see, mis praegu nüüd lõpusirgel on lõppemas,
on need mõlemad on tervisekassa rahastanud innovatsioonifondist.
See sõeluuring on ise ka päris kallis ja ka see teadusuuring
on üsna kallis.
Et seetõttu me siin mõtleme päris hoolikat,
et kuidas edasi liikuda, kuidas liikuda üleriigilise
sõeluuringu Poola ja samamoodi, et liikuda pideviisi,
et otsida seda kuluefektiivsust ja võimalikult efektiivset töökorraldust. Et Tartu linn ja maakond on tõesti siin,
kasutaks juhust ja tänaks neid perearste
ja ka projektitiimi väga head tulemused toonud,
et et saame sealt võtta päris palju kaasa teiste
sõeluuringut paremaks korraldamiseks, osalemise tõstmiseks
ja kõike seda.
Aga ma kiidaks ka Tartu linna perearstid ka kõikidel teistel
sõeluuringutel osalevad patsiendid väga hästi,
nii et et selles mõttes on meil. Ta on selline kuldetalon nüüd ees, proovime sama tulemuse
saada või sarnase tulemuse saada ka teistes maakondades.
Aga jah, tegemist on kalli sõeluuringuga.
Et kui me siin vaatame üle Eesti, kuna see sihtrühm,
keda alguses tuleb kaasata 55 kuni 74, seal on ligi 300000,
et inimeste üle Eesti.
Kui mõelda vaid, et üle Eesti perearstid kutsuvad neid kaasavad,
küsitlevad, kui palju on vaja siis neid
kompuutertomograafiaid korraldada üle Eesti? Sellised uuringukoordinaatorid, mis väga hästi siin
sõeluuringus või selles pilootprojektis olid suureks abiks
ja väga hästi töötasid riiklikes sõeluuringutes meil ju ei
ole selliseid uuringu koordinaatorid.
Et perearstikeskused ise korraldavad oma töökava,
ütleme sõeluuringukeskused siis, kus näiteks rinnavähi
sõeluuringul haiglad kutsuvad, ajavad taga inimesi,
kui vaja lisauuringutele saada, et et selles mõttes. Ta on päris palju kaasa võtta.
Aga jah, tegemist on kalliuuringuga. Perearstid on tervisekassaga tugevalt seotud selle läbi,
et tervisekassa värbab perearste, korraldab konkursse
nimistute täitmiseks.
Kuidas on need arusaamad tervisekassas, kuidas perearstid
suhtuvad veelõhe ja üsna töömahu ka sõeluuringul lisandumist
nende tööle? Ja ma arvan, et nad suhtuvad väga erinevalt,
et kui me vaatame ka praegu soolevähi sõeluuringus osalemist,
et siis see on perearstikeskused väga erinev nimistutel
maakondade lõikes väga erinev.
Meil on perearstikeskuseid, kus soolevähi sõeluuringuga,
kus ju samamoodi perearst kutsub või pereõde kutsub inimesi
sõeluuringule ja viib sellega see esimese sellise uuringu
läbi või, või annab selle topsiku. Siis siis seal tõesti on perearstikeskused,
kus on 80 90 protsenti patsientidest on nii-öelda läbi
helistatud ja neile pakutud sõeluuringut
ja on perearstikeskuseid, kus seal on peaaegu olematu.
Et õnneks küll jah, üle poole see perearstikeskustest on,
on väga head osalemismäärad.
Aga see on ka see tee, mida me näeme või see viis,
kuidas me seda uut sõeluuringut rakendama hakkaksime,
et kõigepealt rääkida läbi perearstidega,
rääkida läbi seda, et kuidas see töökorraldus oleks kõige parem. Kindlasti on oluline tehase sõeluuringukorraldusteenuse
osutajad ehk siis perearstidele ja ka lisauuringuid
tegelevatele haiglate võimalikult mugavaks,
et seal on ilmselt vaja konkreetset töölauale mingeid
teavitusi meelde tuletada, tõsi ka võib-olla selliseid
automaatseid saatekirju, kus süsteem min öelda saatekiri
nagu luuakse ja inimest kutsutakse automaatselt tagasi.
Sõeluuringus meil tõesti on väga, eriti üleriigilises
sõeluuringus väga laialt sihtrühmad, väga palju inimesi. Et võib-olla see, mis teadusuuringus ja ühes piirkonnas oli
võimalik teha sellise väga-väga nagu patsiendist lähtuva ja,
või sellist nagu ta sõna otseses mõttes patsiente ju aeti
taga helistati korduvalt ja kutsuti tagasi,
kui nad ei tulnud uuringule, et peame selle proovima siis
viia ka meie sõeluuringu tavakorraldus, nii et see tee on
meil veel kõik ees, kuidas motiveerida perearste osalema
sellel sõeluuringul, kuidas üldse alustada? Et praeguse see plaan on, et liigume etapiviisiliselt
alguses nii-öelda seda pilooti või liigume üleriigilise
sõeluuringu suunas etappidena ja kuidas siis perearste sinna
motiveerida ja kaasata, neid ka koolitada
ja ka teavitada, et see on ilmselt mitme-mitme-mitme aasta töö,
et, et saada siis ükskord sellisesse seisu,
et meil on üleriigiline kopsuvähi sõeluuring ja,
ja kõik patsiendid, kes vähegi kuuluvad sihtrühma,
osalevad kenasti ja me leiame need vähid tõesti varem ülesse
ja saame ravida inimeste eluiga, tervena elatud aastad,
kõik pikenenud. Meil on perearsti nimistuid, kuhu kuulub kolm
ja pool neli, mõnikord 5000 inimest nimistusse.
Mida te ütlete perearstile, kes ütlevad,
et me lihtsalt ei jõua? Ja nimistud on väga suured, aga ega seal nimistus on tihti
ka väga erinevas vanuses inimesi, et siin näitas ka Tartu
piloot või kahel aastal, et, et seal võib-olla tõesti mõned
üksikud sihtrühma päris üksikud, aga ütleme 10
või 15 sihtrühma liiget, aga võib olla ka paarsada.
Ja sama olukord on meil ka soolevähi sõeluuringus.
Nimistud on erineva nii-öelda rahvastiku koostisega erinevas vanuses,
erinevate probleemidega, et, et me näeme ka pigem seda
tulevikku selles, et tikkuda võrgustunud meeskondade poole,
et esmatasandi tervisekeskused ja see on meie jaoks ka
selline võtmesõna, et seal meeskond ongi suurem
ja aitab neid sõeluuringuid läbi viia, et needsamad
kliinilised assistendid ja, ja muu personal,
kes on tööle värvata perearstikeskustesse,
et siis jõuda sinna, et võib-olla selle jah,
see küsitlus ei peagi otseselt viima ju läbi ei perearst
võib-olla isegi mitte ka pereõde seda esimest riski hindamist,
et et püüame selle automatiseerida äkki paari aasta pärast
on meil palju rohkem andmeid perearsti töölaual,
patsiendi suitsetamise kohta või kuidas tema sihtrühmas
suitsetamisega lood on? Proovime automatiseerida nii palju kui võimalik on,
nii palju, kui saavad töölauad ja otsustustuvad aidata,
et, et see, see peaks nagu tegema perearsti töö lihtsamaks.
Ja võib-olla tõesti, nagu ka doktor Laisaar ütles doktor
kalda ka, et, et perearstid, kes osalesid,
ütlesid, et nad kartsid, et see töökoormus on väga suur,
aga tegelikkuses on võimalik hajutada ja töö kenasti ära korraldada.
Et eks seal kindlasti on palju ka sellist julgustamist,
koolitamist, võib-olla ka parimate praktikate ettenäitamist. Aga see on jah, see on väljakutse kindlasti oluline suund,
kuhu me läheme, et, et jõuaks, jõuaks võimalikult paljude perearstikeskuste,
nii et nad osaleksid. Professor Kalda kui ma loen uuringu kokkuvõttest,
et uue uut mudelit saab kasutada ka teiste sõeluuringute
korraldusel siis kas see ongi see, millest marja suurune
just praegu rääkis, et see võrgustiku loomine mudelite
ja missuguste küsitlusprogrammide loomine aitab ka
olemasolevate ja võib-olla ka järgmiste sõeluuringute
rakendamisele korraldamisel? Aga kindlasti on siin selliseid olulisi,
ma arvan õppetunde või kogemusi, mida saaks rakendada.
Juba mõnest me rääkisime, et see on see,
et kui algusest peale kaasata, eks ju perearstikeskus
ehk perearst, pereõde isiklikud kontaktid tagades võimaluse
pöörduda esmalt perearsti keskusesse, aga mitte kusagile
mujale kuhu tegelikult on patsient harjunud käima,
mis on ka lähemal ilmselt perearstile erinevates piirkondades,
kui mõned suured haiglalt või keskused, kus pakutakse siis
selliseid skriininguuringuid, et siis ma arvan,
et see kindlasti on, on võtmesõna võtmeküsimus. Seda näitavad ka teiste riikide kogemused,
et kui alustatakse omaenda isiklikust keskuses perearstikeskusest,
on tulemused paremad.
Teisal on, on tõepoolest noh, ma arvan, see on hästi oluline,
et perearstikeskused võimestataks seda tegema,
et kui me üha rohkem võib-olla selliseid olulisi
sõeluuringuid just nimelt tervisekeskusest
või perearstikeskusest alustame. Et siis seda kliinilise assistendi juhtumi
või siis teenuse koordinaatori roll on hästi oluline.
Ja, ja noh, siin jah, oli juba juttu sellest et
motivatsioonid tunduvad olevat perearstidel erinevad.
Ma arvan, et küsimus ei ole mitte ainult selles motivatsioonis,
motivatsioon on kindlasti üks võtmesõnaga motivatsiooni taga
peituvad väga mitmed asjad.
Ja üks asi ongi selline väga suur töökoormus,
võib olla juba läbipõlemine, võib olla ka see,
et näiteks teatud piirkondades on inimeste teadlikkus madalam,
meil on Tartus on iseenesest ja Tartu piirkonnas ma arvan,
kindlasti on inimesed ka mõnevõrra haritumad,
teadlikumad ehk et see mängib rolli. Kättesaadavus on parem, eks ju.
Perearstide juurde on lihtsam pöörduda, keskused on olemas lähedal,
aga näiteks hajus piirkondades võib ka olla see,
et juba juba juba pöördumine ise nõuab näiteks võib-olla
mõnel inimesel kahe bussi teekonna või kahte bussi,
eks ju vahendamist, et, et ei ole alati nii lihtne kõike
taandada ka perearstide motivatsioonile,
nii et noh, selliseid aspekte peab kaaluma,
et kuidas võimalikult, et paremini oleks teenus kättesaadav
patsientidele ja kuidas perearstikeskused oleksid paremini võimestatud. Sest mina isiklikult ikka arvan ja ma olen rääkinud oma kolleegidega,
et selliseid asju, millel tuntakse nagu olulist väärtust
tehakse väga meelsasti, aga kui see mattub ära kõikide muude,
väga paljude bürokraatlik tegevuste alla,
millel ei ole niisugust väärtust, aga me peame neid tegema mingisugustest,
määrustest, seadusandlike aktide eest, ma tea lepingutest
lähtuvalt siis sa lihtsalt ei suuda enam tegutseda ka
või teha parimal viisil seda olulist tööd,
millel on väga oluline nagu tulem. Nii et, et need asjad kõik komplektis koos tuleks nagu lahti mõtestada. Doktor Laisaar, kuidas ülikooli kopsukliinik pani vastu
kolme ja poole 1000 inimese kompuutertomograafi uuringu
survele personali mõttes ja ülikooli kopsukliiniku eelarve mõttes. Nagu mainitud, siis seda uuringut rahastas tervisekassa
ja ja selles mõttes need kompuutertomograaf kopsukliinikule
või kopsuarstidele mingisugust väga suurt koormust ei kujuta,
sest et kompuutertomograafilise uuringu kirjeldab ära
radioloog ja, ja nagu ma ütlesin, siis enamus neid uuringuid
tulemusi on nii-öelda negatiivsed ehk siis nendega ei ole
kopsuarstidel pistmist.
Tõsi, sealt tuli päris hulgaliselt välja kaasuva leiuna
kopsuemfüseemia ja sealtkaudu siis ka kroonilist
obstruktiivseid kopsuhaigust nende patsientidega kopsuarstid
tegelesid aga, aga selle kopsuvähi juurde tagasi mulle siis
siis see mõni protsent, kompuuteruuringuid,
mida me pidime üle vaatama, mille puhul otsustama,
kas me teeme siis need kolme kuu või kuue kuu
kompuuteruuringud või, või me teeme need kopsuvähiuuringud,
et see töökoormus ei olnud selline, mis,
mis kuidagiviisi oleks olnud, et tavatöökoormusele lisaks oluline,
et selle me suudame ära teha ja, ja need patsiendid ju varem
või hiljem niikuinii tulevad, et eks see kopsuvähki
diagnoositakse ikkagi, aga ta diagnoositakse mõnevõrra
mõnevõrra hiljem ja siis on selle patsiendiga veel rohkem tegevust,
et summa summarum, see töö tuleb niikuinii ära teha,
lihtsalt nüüd me tegime selle veidikene varem. Igal aastal saab Eestis kopsuvähi esmast diagnoosi,
800 inimest ja igal aastal sureb kopsuvähk,
ehkki 600 inimest.
Doktor Laisaar, kui palju oleks selliseid surmasid vähem kui
Tartus piloteeritud projekt käivituks igas maakonnas. Hea küsimus, et seda meie projekt siis peabki näitama seda sõeluuringul,
riiklikul sõeluuringul peakski olema surevust vähendav mõju,
et muidu ei ole seda mõtet teha.
Ja kopsuvähi puhul on eeldada, et see mõju võiks olla olemas.
Miks me seda raudkindlalt väita ei saa, ongi see,
et kogu maailmas need projektid, mis on tehtud,
on hõlmanud mingisugust väiksemat grupi inimesi
ja tavaliselt on teadusuuringuid võetud eesmärgiks see,
et et kutsume 1000 või kutsume 10000 või sõltuvalt sellest,
milline on uuringu küsimus ja milline on rahastus siis meie
eesmärk oligi hõlmata mingi piirkonna inimesed. Ja see ongi see, kuidas me saime nagu arvutada seda osa osalusmäära,
et tegelikult sellist arvutust nagu kusagil mujal Euroopas
tehtud ei ole, sest et kusagil mujal ei ole inimesi sedavõrd
süstemaatiliselt kaasatud.
Et Ameerika ühendriikides on sõeluuring kopsuvähi sõeluuring
rahastatud juba üle 10 aasta, aga seal on see osalusmäär
jäänud nagu väga, väga madalaks, et, et see viimastel
andmetel on seal kusagil 14 protsendi kandis sihtgrupist ja,
ja seal võib-olla mingeid patsientide gruppe vaadates
võib-olla veidi kõrgem, aga see on ka hinnanguline,
et me päris täpselt seda seda ei, ei saa arvutada. Nii et selles mõttes on Eestis unikaalne,
et Me oleme võtnudki selle teistsuguse lähenemise.
Me oleme süstemaatiliselt kõik inimesed kutsunud,
me saame neid hinnata ja seeläbi me loodame seda
populatsiooni või siis riigi või rahvastiku tasemel seda
kopsuvähi surevust vähendada ja seda efekti näha.
Aga noh, seda efekti me näeme muidugi heal juhul siis kui
see sõeluuring on juba viis aastat käigus olnud,
sest kõik kõik vähihaiged, uuringud ja tulemused võtavad
paratamatult aega, sest et inimesed ka need,
kes avastatakse tavapraktika käigus ju ikkagi elavad,
elavad küll lühemalt, aga et seda vahet näha. Ja teine probleem on muidugi see, et vaatamata kõrgele
hõlmatusele me ikkagi kõiki patsiente üles ei leia,
et nii nagu te mainisite, et osad on Noorame,
et osad on vanemad ja siin on, on jätkuvalt see küsimus,
et kuidas neid inimesi kõige paremini kaasata ja,
ja, ja see kindlasti seda lõplikku vastust ei ole meil täna
ja seda lõplikku vastust ei ole tõenäoliselt ka mõne aasta pärast,
vaid see ongi pidevalt muutuv protsess. Doktor kalda soovite lisada? Jah, olen kõigega selles mõttes nõus, et et need,
need tervisetulemused või siis oodatav kasu,
et see võtab natuke aega.
Me saaksime täielikult hinnata, eks ju, seda seda kasu aga,
aga minu meelest ka juba juba see pilootprojekti käigus.
Me nägime, On võimalik avastada varakult
ja kui me näiteks ekstra poleerime, eks ju need andmed,
mis ütlevad, et esimese või teise staadiumi kasvaja,
eks ju on on kirurgiliselt ravitav ei ole kaugele levinud
siis kindlasti elule, mis on parem. Nii et eks me näeme seda aga, aga jah.
Me meil endal arstidena perearstidel on ka hea meel,
et kui me saame, saame ikkagi kaasa aidata.
Ta kaasa aidata, eks ju, inimeste elukvaliteedi kui ka elu
olemuse parandamiseks.
Mis puutub nendesse noorematesse patsientidest,
et et siis jah, neid tõepoolest nagu on ka minu enda
praktikas on olnud. Et see on alati traagiline ja jaa, aga Ma arvan,
ma loodan väga, et siin aitab kaasa ka võib-olla selline projekt,
mis meil noh, nii-öelda selline personaalmeditsiin,
et seal taustal võib-olla ka seal võivad olla väga olulised
mingisugused geenimuutused, miks tekivad kasvajad võib-olla
varakult noorematele inimestele, et ka need on tuleviku küsimus,
eks üldse. Et jah, nii see on. Maria surna, mida tervisekassa prognoosib,
millal me võime loota, et Tartu linnas ja maakonnas läbi
viidud sõeluuring võiks laieneda igasse maakonda? Valmistame seda juba ette mõtleme, meil on olemas kopsuvähi
sõeluuringu töörühm, selline töörühm, kus siis erialade spetsialistid,
erialaliitude esindajad, arstid, vähi, sõeluuringute register,
Tehik kuna sõeluuring on tõesti, eriti just riiklik sõeluuring,
on väga suur, mahukas, mitmeid osapooli hõlmav projekt ja,
ja kaasatakse väga palju patsiente.
Liigume selles suunas, mis meil näeme esimese asjana.
Me tahaksime laieneda Ida-Virumaale, vaatame,
kas see õnnestub. Sest seal on kopsuvähihaigestumus kõige kõrgem.
Aga noh, kindlasti on tegemist hoopis keerukama maakonnaga
patsientide kaasamise teadlikkuse mõttes võrreldes doga.
Ja on lootust, et saame ka kasutada vähiliidu soetatud
kompuutertomograafia bussi.
Et see kindlasti võiks aidata.
Ta siis patsientidele just lähemale viia ka selle
kompuutertomograafia madala doosilise kompuutertomograafia. Et rinnavähi sõeluuringus ju tegelikult mammograafiabussid
väga hästi Tuua patsientidele lähemale uuringut.
Ja tahaks ikkagi juba sügisel järgmine talv edasi minna,
aga vaatame, kuidas on eelarve seis, kuidas,
kuidas me suudame ette valmistada see järgmise etapi kas
haiglates saab vajalikud masinad, kas me leiame need
radioloogid ja, ja seal on kaval meditsiinifüüsikuid
ja veel erinevad erialade esindajad, et et näeme,
et see on pikk tee. Ja see etappidena liigume alguses võib-olla perearst,
aga kaasates vabatahtlikkuse alusel, et kes soovib,
kellel on tõesti seal ka keskuses olemas kliiniline
assistent või, või selline abi abijõud, kes,
kes saaksid neid küsimustik läbi viia ja patsiente riski
hindamise osas küsitleda.
Et läheme, läheme teele ja, ja loodame, et,
et mõne ma ei tea, kahe-kolme-nelja aasta pärast on,
oleme juba laienenud üle Eesti, et aga see on jah,
pikk teekond siin, ütleme, need raskused on seesama
perearstide ressurss ehk siis perearstikeskuste võimekus,
radioloogiline ressurss, masinad on meil praegu praktiliselt
vist sajaprotsendiliselt kasutuses, ehk siis uusi masinaid vaja,
et et see on selline pikk ettevalmistus väga paljusid
osapooli kaasav ja, ja täpselt lubada ei julge,
aga aga igal juhul me selles suunas liigume,
et selles pole kahtlustki. Selle pika teekonna alguspunktist rääkisid täna kopsuvähi
sõeluuringu eestvedajad.
Võtmeinimesed Tartu Ülikooli peremeditsiini professor Ruth Kalda,
rindkere kirurg, Tartu Ülikooli kliinikumi kopsukliiniku
juhataja professor Tanel Laisaar ja Maria Suurna
tervisekassa sõeluuringute teenuse juht.
See oli tänane reporterid, tund jääme kuulmiseni. Reporteritund reporteritundi saate järelkuulata meie
koduleheküljelt vikerraadio poee.
