P. Me tulime täna hommikul vaatlema mustavalgekirjuid artilisi veelinde,  kelle ainus püsiv pesitsuskoht Eestis on siin Pakri neemel. Kui me nüüd otsime siit suure mere pealt krüüslit,  siis otsi sellist lindu, kes on umbes tuvi suurune. Musta värvi ja suure valge tiivalaiguga. Nad on mere peal. Nad on siin paarisaja meetri kaugusel sellest klindist  ja umbes sel kellaajal nad neil on hommikune kogunemine. Ma olen tähele pannud, et alguses on üks  ja kaks ja kolm, siis nad lausa justkui kutsuvad Enda  kolleege ka hommikusele koosolekule ja, ja võib poole  tunniga moodustada selline kümnene kamp siin. Midagi nad seal arutavad. Ühel hetkel nad lähevad jälle tagasi, igaüks oma objektile. See grupp krüüsleid kadus ära, üks on jäänud,  et miks nad ära kadusid. Mulle tundub, et nad läksid vee alla. Sest kriisel on selline lind, kes sukeldub. Aasta kalastab. Ja praegu nad läksid kollektiivselt kalale. Et sellepärast nad kadusid ka ära ja ma arvan,  nad ilmuvad peagi tagasi. Ai, tegelikult see tagapool jälle on täiesti olemas. Hakkan juba tundma. Eristama krüpteeri. Tee. Esimesed linnud on meil nähtud, me oleme siin Pakri klindi  serva peal. Miks nad just siin? See siis pesitsevad või on? Krüüsel on selline arktilise levikuga linnuliik  kes ongi esineb ainult Põhja-Eestis ja just nimelt  selle tõttu, et meil on siin liigile omast elupaika. Ta pesitseb lindi sees olevates lõhedes ja ta võib  ka pesitseda siin klindi. Murrangukivide vahel aga pigem on ta siin  selle klindi pärast. Jõudsime nüüd kliendi teise ossa ja siin on see action. Mis me, mille järgi me tulime, linnud on klindi peal ja,  ja sellist pilti iga päev ikkagi ei näe. Ja ei näe, tõesti, linnud olid siin nuki peal  ja siis vahepeal kadusid ära. Kas see tähendab, et siin ongi need pesitsusurud  ja siin on nüüd see koht, kus ma olen ka varasematel  aastatel sama asja täheldanud. Et üks kahtlusalune pilu on? Praegu tundub, et lind kadus. Kuhugi teise kohta natukene aga, aga see viitab ikkagi  kindlasti pesitsemisele. Siin on muidugi väga hästi näha nende need punased jalad. Et siin on nagu näha, et on ikkagi rohkem värviline kui  lihtsalt musta valge kirju. No ta hoiab neid varjus, aga aga väga, väga ilus lind. Kahtlemata, ja, ja, ja see, kuidas kaob ikkagi Seina sisse, eks ilus lind ära ja tuleb sealt välja,  see on ka tore vaatepilt, mida, mida väga lihti ei näe. Ega me. Palju lähemale krüüsita täna ei saa, kuid meil on veel üks võimalus,  kuidas me neid küüsi elu vaatame, kuidas sina seda  tavaliselt teed. Läheme süstla. Ja nagu alati, lähme süsta peale, sõidame siia pakripanga  alla ja vaatame siis niiöelda krüüsliperspektiivist mere poolt. Kuidas see pank välja näeb ja kas seal neid pesitsusavasid,  võiks näha? Jaa. Aarne, kui see on nüüd krüüsita, ainuke püsielupaik siin Eestis. Kuidas see kaitstud on, kas, kas krüüslid on Eestis kaitstud? Siin on küüsi ennast? Ise kaitstud on. Kaitstud sellega, et nad elavad siin pankranniku sees  ehk et neile inimene kuidagi ligi ei pääse. Ja looduslikest vaenlastest. Ma arvan, et see hõbega, kas ja ronk on need kaks liiki,  kes siin ka pesitsevad ja kes ei ütleks krüüsli munast ära. Aga nendes kaljulõhedes siin pangalõhedes,  kus krüüslipesakaupad on need suuremad, nii et sisse ei mahu. Aga panga ülevalt klindiserva pealt alla inimesed ju ei liigu,  üldiselt. Ja panga all ka ei liigu. Meie praegu liigume sinna süstadega ja aga meil on seal  liikumiseks keskkonnaameti küsitud eriluba. Kuidas üldse inimene müüsid elu mõjutab,  et mis, mis mõju nad inimese poolt tegelikult talle üldse on? Üüsel on peamiselt kalatoiduline veelind see tähendab,  et inimene mõjutab tema eluolu. Ikkagi läbi kala. Kalavarude palju tal süüa on ja ka läbi kalapüügi,  nii et rüüsel on kindlasti üks neid linnuliike,  kes kes jääb kinni kalavõrkudesse ja noh,  teine suur teema on ikkagi kõikidele merelindudele ühine,  on siis reostus. Maailmas on ju küsite, arvukas ju päris hea,  nad on artilised linnud, seal on neid kõvasti kõvasti. Miks me peame neid siin Eestis üldse kuidagi tähele panema  või hoidma kui neid on siin ainult kümmekond? Ja tõsi ja Soomes on umbes 10000 pesitsevat paari Rootsis on  ka kuni 10000 pesitsevat paari. Tegelikult rüüsel ongi niisugune huvitav liik,  et ega teda, et peaaegu Eestis ei ole, sest ta ongi enda  väga suure pesitsusareaali lõunaservas. Ja sellepärast on teda ka eranditult Eesti põhjarannikul pesitsemisvõimalused,  et ta ongi meile sattunud niimoodi väga napilt. Ja. Ja loomulikult. Rüüsli soovi siin pesitseda peab austama. No nüüd me oleme siis jõudnud siia klindi servale,  nüüd näeme seda altpoolt, et siin on tõesti need kihid väga  hästi näha ja, ja ülevalt poolt vaadates tundus,  et sinna savikihi juurde armastab seda oma urgu teha,  urgu minna, sest seal on mingid kohad olemas. Ja siin on tõepoolest erineva tihedusega need giid ja,  ja paistab, et, Rüüsel on selle ala ekspert muidugi, et kuhu siis,  millisesse lõhesse ta täpselt mahub. Küll aga ta ise neid lõhesid suuremaks ei ehita. Ta ei ole nagu rähn, et ta taoks väikese nokaga siia poe sisse,  seda ragu. Ta võtab selle, mis siin on. Ja. Seni paistab küll, et ta on võtnud sellise savi savikihi. Paekihi piiri peal, et ilmselt siis see savi on natukene pehmem. Praegu ma kuulen krüüslihäält ja tegelikult ma näen ühte seal. Selle. Ahhaa istub. Kui. Nii vana lind istub selle. Serva peal. Ja häälitseb see hääl on see tüüp. Vile peenike vile võib sarnaneda kajaka poega,  häälitusega, mida ka praegusel ajal siin juuli keskel on  siin ka kuulda. Hõbe kajaka poja toidumaandumise hääl. Siis, kui seal läheb sealt isegi võimalik peaaegu pihta saada. Ja ta tuleb ja tuleb kalaga tuleb kala, kassa tuleb kalaga. Nii ja nüüd ta läheb pinki kinti, eks. Huvitav. Jälgime. Teeme ka piki linti ja võta täpselt sealt sisse. Väga ilus, teine toetab tugi paketis. Ma saan aru, et krüüsel on ka magus lind sellistele pongaritele,  kes tahavad liike kätte saada. Jaa, eks ta on, ta on selles mõttes muidugi küllalt lihtne liik,  et on täpselt teada, kus seda näha saab. Siin paki panga tipus külla varahommikul,  kevadel kui suvel kohale ja ja, ja vaadata selline ilm,  kus, kus ei ole väga tuuline. Selle riigi näeb ikka ära küll. No tasub vaadata siis tõesti sellist artilist pindu Eestis  elamas näha. Väga vinge kogemus.
