21. aasta suvel tuletas riigikohus meelde aasta varem
sündinud Euroopa kohtu lahendit, mis ütleb.
Põhimõtteliselt ei tohi riik käskides ide firmasid kõigi
inimeste andmeid säilitama.
Riigikohus lisas sellele taoliselt.
Säilitatud andmete kasutamine tõendina on keelatud.
Sestap ütleb Tartu ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
esimees Erki hirnik, et tema jaoks polnud midagi revolutsioonilist. Ka selles hiljutises otsuses Priit humala
ja parvel pruunsilla kaasusesside andmete tõendina
kasutamise ära keelas. Ega kuidagi teistmoodi otsust ei olekski saanud teha. Prokuratuurile aga oli ringkonnakohtu otsus oluline
äratuskell alates septembri keskpaigast sidefirmadelt enam
andmeid ei küsi, aga samas käib praegu kriminaalmenetlusi,
kus plaaniti küsitud andmeid tõenditena kasutada,
räägib juhtiv riigiprokurör Taavi Pern. Eks meil aastati on olnud see 70 80 kriminaalasja aastas,
kus on tõendikogumist siis selgelt näha ka 100
sideettevõtjad saadud andmete protokoll. Nüüd seisab prokuratuuri ees küsimus, kas selliste
tõenditega tasub ikka kohtusse pöörduda.
Erki Hirsnik. Praeguses olukorras, kui ikkagi prokuratuur läheb kuskil
nagu sideandmeid kasutama, et mina ei näe võimalust,
et sellele tõendi oleks võimalik kuidagi tugineda,
seda ei ole võimalik kasutada. Ometi ütleb Taavi Pern, need arutelud prokuratuuri sees veel käivad.
See ei tähenda, et prokuratuur ei oskaks riigikohtu lahendit lugeda.
Vastupidi, ootamatult ütleb herned.
Neid andmeid, mida riik käsib sideettevõtjatel aasta aega
alles hoida, ei ole prokuratuur alates 2021. aasta juunist küsinudki. Meie oleme viidanud enda päringud siis sellele,
et me soovime operaatoreid saada ärilisel eesmärgil
säilitatud andmeid ja ei saa küll kinnitada seda,
et oleksime küsinud andmeid seal tee viidatud sätte alusel. Teiste sõnadega, elektroonilise side seadus loetleb pika
nimekirja andmeid, mida sidefirmad peavad aasta aega säilitama.
Aga Taavi Pern kinnitab, et juba rohkem kui kolm aastat pole
prokuratuur sellele nimekirjale toetunud. Meie oleme neid andmeid kasutanud heas usus,
et kui meie oleme pärinud ärilisel eesmärgil säilitatud
andmeid meie päringule on vastatud, siis sellega ka tegemist on. Räägib parvel pruunsilla kaitsja vandeadvokaat Paul Keres. See on selline suitsusilma ajamine, ma arvan,
kuna need sideteenuste pakkujad annavad siiski välja kõik andmed,
mis neil on. Igal juhul ütleb berned, ringkonnakohtu otsus veel kõike
selgeks ei teinud ning see tähendab, et automaatselt
mitmekümnest käimasolevas kriminaalasjas kogutud tõendeid
prügikasti visata ning mõnedki neist võivad veel kohtu ette jõuda. Kuna meil ei ole ju tegelikult sellist selge,
et riigikohtu praktika nüüd selle olukorra kohta ma ei
välista seda, et ongi otstarbekas siis enda käitumine meil
prokuratuuris lõplikult paika panna, siis peale kohtute
mustvalget hinnangut sellele
