Mis loomad, loom on ju rahutu, kuidas loomi rahus hoida? Noh, et nad ei rabeleks ega hüppaks ja kargaks. Loomad tuleb ära tappa, sisikond välja võtta  ja loomakasukas täis toppida. Aga taimed vajasid säilitamist. Taime oli muidugi raske täis toppida. Meie ajal pandi taim raamatu vahele, raamat kuhugi nurka  ja taim kuivas seal raamatu vahel ära. Muutus lamedaks ja kahemõõtmeliseks, säilitades seejuures  oma ilu. Näe, jahimees, jahimees on ikka õige mees. Jahinaisi olen ma elus harva kohanud. Võibolla on elumust mööda läinud. Ega jahiprintsess ei tahakski kohata. Äkki teeb haiget? Suur loom kätte saadud, olid ajad. Meil polnud tookord veel oma riiklust, kuid looma saime ikka  kätte kui vaja. Ja siis lohistasime ta ühiselt autokasti,  nii nagu me mõnikümmend aastat hiljem ka lauluväljakul  ühiselt laulsime. Kuid puud ikka langesid. Ja kui kraatsiliselt nad seda tegid. Eks metsa sigis ka igasugu uut tüüpi masinaid. Hilineseeneline võis neil aastatel põõsast väljudes kohata  täiesti tundmatut traktorit või ekskavaatorit. Ja neid uhkeid masinaid käsitlesid väärikad metsamehed,  kelle jaoks keeruliste mehhanismide kangirägastik. Ja kõik need arvukad nupud olid selge, kui vesi. Aga laasida me oskasime ja õige ka. Kui puu oli korra langetatud, siis mis tast laasimata jätad? Langeta ja lasi. Nii oli meie põlvkonna põhiloosung. Looduskaitselises tegevuses meie praegu aga seisame omamoodi  etapi ees. Nimelt möödunud aasta lõpul vastu võetud NLKP  Keskkomitee ja Ministrite Nõukogu ühine määrus looduskaitse  tugevdamise kohta seab alused nii looduse kaitsele Nõukogude  Liidus tervikuna kui ka meie vabariigis. Eriti tuleb nimetada looduskaitseliste ürituste võtmist  rahvamajas arendamise plaanidesse. Milline seab iga ettevõtte asutuse süsteemi ette kindlad raamid,  kuidas, mismoodi kasutada looduslikke ressursse  ja kuidas kaitsta keskkonda ohtliku saastamise eest? Metsamajas looduskaitseministeeriumil ongi käsil praegu  nende plaanide läbivaatamine, nende täpsustamine,  et esimesest jaanuarist alates juba täie jõuga asuda loodust  kaitsma juba plaani majanduslikus korras. Muidugi sai istutatud ja poogitud. Aga vahel ka ilmaasjata. Nii järjest ära kuivavad, ei saaks öelda,  et nad järjest kuivavad, aga nemad kuivavad siiski  selle tõttu, et esiteks nendel on nende kasvamise tingimused  ei ole enam mitte nendele vastuvõetavad. Metsavahi ülesanne ongi käia ringi ja katsuda tähendab kõiki  neid puid, mis on kuivanud üles leida ja siis,  et likvideerida see näe, kuna ilu on ja ikka selline,  mis peab olema elava loodusega seotud. Et ikka sai lõigatud ikka sai aetud, ikka sai tehtud palke  ja palke ja palke. Selline oli kord meie põlvkonna saates. A. Ehk on siis see mees, kes on liidu teine metsatööline oma  paremuse arvestuse järgi, kus kohal töötate? Töötan Türi metsakombinaadis ja mitmes aasta jookseb. Väga palju pole, viies aasta. Kust see mõte siis tuli, et nagu metsa tööle tulla? Ja korteri pärast vist oli. Töötasin autoga, siis number 10. Autojuhini kortereid ei antud. Metsakombinaat andis korteri. No näe, loom jälle jookseb, no näe jah, jälle lahti. Koerad ka platsis koerase inimese sõber muudkui klähvis  ja silkas. Oli jah, talle vast pidu. Kui loom oli tapetud, siis tegime tavaliselt  ka grupi pildi. Ah neid loomi oli tookord nii palju, kitsed,  metsead ja lind oli õhus. Kui olime linnu maha lasknud, siis tõi koerta tavaliselt  veest välja. Ja muidu me saagisime, lükkasime buldooseriga,  siis jälle saagisime, siis uuesti saagisime,  aina saagisime. Tulevik oli justkui veel ees. Ikka saagisime, elu arenes, oli juba arvuteid. Saagisime tegime vineeri. Tänapäeva tehniseeritud organiseeritud miljöös kipume  teinekordki unustama oma ühtekuuluvustunde loodusega. Me nagu ei oskaks ki rubladesse ümber panna seda kasu,  mida pakub meile looduse ilu. Ja see ravim toime meie psüühikale. Tore, et tänapäeval on hakatud asutuse juhtkondadele lugema  spetsiaalseid loodushoiuprobleeme haaravaid,  loenguid. Kooliprogrammid ka uus kooliprogramm näeb ette päris terve  rea vastavaid tunde. Ja ausalt öeldes pole ju lasteaedades ki nendest  probleemidest mööda mindud. Ja mets kasvas Polnud iial, nii, et mets poleks asemele kasvanud. Oh seda igapäevast kangelaslikust. Oli ikka elu?
