Ka täna, viiendal Haiti maavärina järgsel päeval on  päästemeeskonnad leidnud rusude alt ellu jäänud inimesi. Paraku ei ole aga abisaadetised, nende hulgas  ka vesi ja toit ikka veel jõudnud abivajajateni. Haitile saabus täna isiklikult ÜRO peasekretär Ban Ki-moon. See mees kaevatakse välja oma büroo rusude vahelt. Vene päästemeeskonnal on õnnestunud veel vähemalt neli  inimest elusana leida, nende seas ka kaks last kuid nende  üksikute imede ning mõningate edusammude kõrval valitseb  aitil jätkuvalt kaos. Söök ja jook ei jõua rahvani, kuna seda ei suudeta lihtsalt  piisavalt kiiresti laiali jagada. Ka paljud teed on lihtsalt muutunud kasutamiskõlbmatuks. Nälg ja meeleheide on ajanud üha enam inimesi rüüsteretkedele. Maavärinas pääses vabadusse muuseas ka ligi 3000 vangi. Lisaks võimutsevad keskhäda ja viletsust,  nugade ja matšeedega varustatud noorte jõugud. Politseid praktiliselt ei ole, kuid leidub  ka neid, kes lootust ei kaota. Päästjad võivad ju veel leida rusude alt üksikuid  ellujäänuid kuid kõigest sellest on vähe kasu,  kui tuhandetel inimestel lastakse lihtsalt vigastustesse  joogijanusse ja nälga surra. Jaapanis koobes mälestati täna enam kui kuut tuhandet inimest,  kes hukkusid 15 aastat tagasi toimunud maavärinas. Kobes läbi viidud mälestustseremooniatest võtsid osa  ka kroonprintsess prints ning peaminister Juki juhataja. 15 aastat tagasi kell viis 46 kohaliku aja järgi alanud 7,3  magnituudine maavärin kestis 20 sekundit  ning purustas kolmandiku koobelinnast. Kokku varises ligi. Ja Eesti asjust Järvamaa keskraamatukogust on viimase 16  aasta jooksul varastatud kokku 2200 raamatut. Vargustega ollakse hädas ka väikestes külaraamatukogudes,  kuid seal suudetakse kirjavaral paremini silma peal hoida. Järvamaa keskraamatukogul pole raha, et kolmel korrusel  paikneva kogu jaoks elektroonilised turvaväravad muretseda. Kui korra järgi tuleb rahvaraamatukogus inventuuri teha iga  10 aasta tagant, siis seoses kolimise ja fondis leiduvate  teavikute digitaalse kirjeldamisega venis vahe 16-le aastale. Kahe inventuuri vahelisel ajal on Järvamaa keskraamatukogust  kaduma läinud umbes kolm sellist raamaturiiuli täit raamatuid. Puuduoleva kirjanduse nimistu mahub vaevu 60-le leheküljele  ja nagu selgub, on raamatuvargad üsna praktilise meelega. Eelkõige ütleme ehitusalane samamoodi esoteeriline kirjandus  aga on läinud kaduma väga palju ilukirjandust. Ühtegi raamatuvarast otse teolt tabatud pole. Et vargusi ära hoida, tuleb nüüdsest jätta üleriided  ja kandekotid garderoobi. Siis ilmselt tähendaks see seda igale korrusele turvaväravaid,  mis oleks rahaliselt muidugi praegusel ajal väga,  väga suur kulu. Pikanäpumeeste süül on fondist puudu mitmeid olulisi teoseid. Märgatavalt on suurendatud nende raamatute valikut,  mida saab lugeda vaid kohapeal. Väikestes maaraamatukogudes olukord nii tõsine pole,  kuid probleeme on sealgi. Kas teie olete ka märganud, et mõni raamat salapäraselt kaob? Võime kohe näidata siia, et üks Ene on meil kadunud,  ikka oleme märkanud. Aga millest see võib olla tingitud ja kas see on selline uus trend? Nähtavasti jah, raamatud on kallid. Neid ei jõuta osta ja. Majandussurutise ajal on raamatukogude külastatavus  nii maal kui linnas oluliselt kasvanud. Hästi palju on meie raamatukogus tõusnud lastelaenutus,  lapsi on rohkem meil ja loetakse rohkem ajakirjandus. Laenutuste arv siiski on vähenenud ja eks see tuleneb sellest,  et raha on vähe ja me ei ole saanud enam muretseda  nii palju raamatuid, kui me oleme tahtnud. Ja seetõttu polegi imestada, et menukite laenutamise  järjekord on kuude pikkune. Madala veetaseme tõttu on laevaliiklus Heltermaa rohuküla  liinil katkenud ning mandril Hiiumaale saab reisida Saaremaa kaudu. Mereveetase hakkab tasapisi küll tõusma,  kuid tõenäoliselt ei saa laevad veel ka homme Hiiumaa liinil liikuda. Rohuküla kai ääres polnud täna ühtegi laeva  ning järjekorras seisis vaid üks kaubaauto. Peipsi ääres. Kallastest pärit autojuht oli koormaga tulnud Hollandist Peab selle homme Hiiumaal firmale üle andma. Ühe öö on ta juba laeva oodanud, halvimal juhul tuleb tal  kaks ööd veel kail veeta. Magate kabiinis või kuidas siin see öö veetmine käib? Ikka kabiinis kui siin ikka. Aga vähemalt asi on selles, et ma käisin seal vaatamas,  et vähemalt WC-ruum on asjad värgid olemas,  aga magan ikka. Piletimüüjal võiks ilmselt olla väga rahulik tööpäev,  sest kassaluugi ees valitseb tühjus. Unisest tööpäevast on asi siiski kaugel,  sest telefon on kogu aeg punane ning pidevalt uuritakse,  millal laevad ometi sõitma hakkavad. Merevee taset prognoositakse tehnikaülikooli meresüsteemide instituudis. Pühapäeva öösel hakkab siis siis tõusma,  nii et, aga kui kõrgele nüüd tõuseb, kas ta tõuseb sellest kriitilisest? Miinus 50-st ülespoole, seda ma praegu ei oska öelda. Mandril tööl käival hiidlastel pole aga aega meretõusmist oodata. Nad olid tabaras seisus, kuid bussifirma leidis lahenduse  ning viis oma reisijad Hiiumaalt Saaremaa kaudu Tallinna. Ja mõtlesime siis kiire uue lahenduse, kuidas,  kuidas Hiiumaa inimesed saaksid ikkagi esmaspäeva hommikuks  Tallinnasse tööle, et katsetame siis varianti,  et sõidame täna läbi Saaremaale Tallinnasse? Veetaseme prognoos näitab seda, et laevad ei sõida  ka homme, kuidas homme bussiliiklus toimib? Eks me peame ka päev korraga siin otsustama,  et ei oska täna seda hetkel ette öelda, mis,  mis saab homme? Olukord on muidugi ääretult keeruline, aga küll me kuidagi  lahenduse leiame. Olukorra leevendamiseks tegi Hiiumaa ja Saaremaa vahelisel  sõrutriigi liinil kurseeriv kõrgelaid kaks täiendavat lisaringi. Ja uduilmade vahel andis täna mõnel pool oma olemasolust  aimu päike, kuidas ilmaga edasi räägib Kristo Elias. Päikest võib näha meil ka algaval nädalal,  aga sooja see paraku ei too ja päris külma ilmaga peame  arvestama ka edaspidi. Aga tänasel satelliidipildil on näha üle Euroopa liikumas  ka soojema õhuga tsükloneid. Üks sajuala ulatus üle Põhjamere kitsaribana kuni Vahemereni välja. Teine pilvede vöönd tõi sajud Atlandi ookeanilt üle Pürenee  poolsaare nende vahel, Briti saartel ja Prantsusmaal olid  aga kõrgrõhuala mõjul juba pilved hajunud. Vahemere idaosa kohal olev pööris liikus täna veidi kirde poole,  kuid selle lõunaservas Türgi 100. äikesevihma. Põhja-Venemaa ja läänemeremaade ilma kujundas aga endiselt kõrgrõhuala,  mis muutis ilma kohati väga külmaks. Lääne poolt aga pressib peale sajupilvedega tsüklon,  mille piiril sajab kerget lund ja tuul on päris tugev. Läänemeremaad püsivad ka homme kahe vastasleeri piiril. Venemaal laiuv külm antitsüklon säilitab endiselt oma mõju  Baltimaades ja Soomes. Läänepoolse madalrõhuala lume ja lörtsipilved nihkuvad aga  veidi ida poole, kuid hääbuvad siis Lõuna-Rootsi  ja Poola kohal ning kagutuul gi, mis veel homme merel kuni  seitsmeteistkümne meetrini sekundis ulatub muutub vähehaaval nõrgemaks. Eestis tuleb öö pilves. Selgimistega ning olulise sajuta tuul puhub kagust neli kuni 10,  saartel ja rannikul puhanguti 15 kuni 17 meetrit sekundis. Külmakraade on öösel 10 kuni 15, Ida-Eestis kohati kuni 22,  saartel kaheksa kuni 11. Hommikul on mandril pilvi veelgi vähem ning miinuskraadid  ulatuvad kaheksast saartel kuni 22-ni. Kagu-Eestis. Homme päeval on taevas Mandri-Eestis vähese pilvisusega  ning ilm on kuiv. Kagutuul puhub kiirusega neli kuni 10 meetrit sekundis  ja külma on kaheksa kuni 16 kraadi. Saartel on aga ilm pilvisem, kuid saju võimalus on siiski väike. Kagutuul puhub kuni 15 meetrit sekundis ning miinuskraadid  jäävad saartel kaheksa ja 10 piiresse. Ja ei taandu külm antitsüklon meie kohalt  ka järgnevatel päevadel. Taevas on endiselt pilves mõningate selginemistega  ning sadu ei ole ilmajaama teatel oodata. Ilm jääb samuti külmaks ning miinuskraade on öösiti oodata  seitsmest 20-ni ning Ida-Eestis isegi 23  ja 25 kraadi. Päeval jääb õhutemperatuur miinus seitsme  ja 19 kraadi vahele. Nii et külmalaine on täies hoos ja ei näita  ka uuel nädalal veel hääbumise märke. Kuna saabi autotehase tulevik on tume ning autode edasine  tootmine küsimärgi all, korraldasid tuhanded autoomanikud  täna 40. riigis üle maailma saabi toetuseks autorongkäike. Sellega ühineti Eesti saabiklubi eestvõttel  ka Tallinnas. Kohale tuldi üle maa ning nii palju ühte marki autosid  korraga pole Tallinna tänavatel varem nähtud. Vaatepilt, mis täna enne keskpäeva Lasnamäe amservi parklas avanes,  oli muljetavaldav. Plats oli tihedalt uusi ja vanu saabe täis  ning hilisematel tulijatel oli raske kohtagi leida. Paljud olid kohale tulnud terve perega, nende seas  ka Valdo Kanemägi, kes on saabifänn olnud pikka aega,  kuid endal oli võimalik unelmate masin soetada alles vähem  kui aasta eest. Saab on niisugune unikaalne auto, mis kindlasti nagu päästmist,  nagu tasuks et, et ma arvan, et paljude teiste automarkide  puhul sellist vaatepilti ei annaks siia nagu tekitada,  nagu siin praegu platsi peal näha on. Valdo tahaks, et kui tema nelja aastane tütar Angeelika  suureks kasvab, jääb ka temale alles võimalus saab muretseda  muidugi kui tahtmist on. Kuidas sulle meie saab, meeldib? On tore auto. Mulle meeldivad kõik katad. Kampaaniaga seib saab, püütakse mõjutada General Motors'it,  et saabi automark ikka uue omaniku leiaks  ning töö Rootsi tehases jätkuks. Infot tilgutatakse, suhteliselt vähe teada on,  et on nii Berne Ekerstone kui spiker on teinud uued  järgmised pakkumised mis on noh, väidetavalt oluliselt  paremad ja paremate tingimustega see mootor kindlasti kaalub  neid kõiki. Tore ühtne ettevõtmine, kui sellest mingit kasu  ka on, siis seda veel parem. Ta on ilus, tark, jutukas. Väga hea auto. Et saab, teenib truult ja kaua annab tunnistust  selle kaunitari väljalaske aasta 1972 ning Tallinna mees  Martin sõidab temaga iga päev. Avaldame veel toetust siin saabile, kui,  kui märgile ja, ja siis juba, kui saab, hakkab ära kaduma,  siis ikka vaatame hoopis teise pilguga. Sellistele vanadele autodele. Kui saabide päästeaktsioon läbi Tallinnamaa teekonda alustas,  venis ligi paarisaja autorivi mitme kilomeetri pikkuseks  ning asjasse pühendamatule. Kõrvaltvaatajale võis esmapilgul tunduda,  et tegu on tohutu tipptunniga, ainult et kõik masinad on  ühte marki ja sõidavad millegipärast ühel rajal. Küllap maanteel oleks vaatepilt veelgi uhkem olnud,  sest linnatänavatel kippusid saabi fännide ühtsust lõhestama valgusfoorid. Siit stuudiost jätkab nüüd aegluubiga Tiina Jaakson. Soovin kena nädalalõppu.
