Kliimamuutuste konventsiooni osapoolte tänavune kohtumine
ehk lühendiga COP 29 toimub novembrikuus Aserbaidžaanis Bakuus.
Kohtumisele kogunevad 2016. aastal Pariisi kokkuleppele alla
kirjutanud riigid, sealhulgas ka Eesti.
Toona lepiti kokku kliimamuutuste leevendamiseks
ja heitkoguste vähendamises.
Kliimaministeeriumi kliimaosakonna juhataja Laura remmelga
sõnul on tänavuse COP 29 peamiseks eesmärgiks saavutada uus,
2026.-st aastast kehtima hakkav COP, kui leppe
rahvusvaheliste kliimaeesmärkide rahastamisel. Ta on siis nii-öelda järeltulija senisele eesmärgile,
mis lepiti kokku 2000. üheksandal aastal
ja mille eesmärk oli suunata 100 miljardit USA dollarit
arenguriikidele kliimamuutuste leevendamiseks
ja nende mõjuga kohanemiseks.
Ootus on siis ka see, et need summad läheksid tõepoolest
siis sellistesse tegevustesse, mis toetavad kliimaeesmärkide täitmist. Uut kokkulepet on vaja, sest 2009. aastaga võrreldes on
palju muutunud.
Näiteks on abisaajate riikide nimekirjas endiselt Hiina,
Singapur ja Saudi Araabia.
Remmelga sõnul võiksid aga eeltoodud riigid olla ka ise need,
kes rahaliselt teisijaid lähevad.
Eesti on arenguriike toetanud vabatahtlikus korras.
CO2 kvoodimüügi tulust on Eesti suunanud rahvusvaheliseks
kliima koostööks 2014.-st aastast alates ühe miljoni euro
aastas 2021.-st aastast alates 1,5 miljonit eurot aastas. Ka kohtumise eel on Eesti seisukoht, et riikide ringi tuleb
laiendada ning vabatahtlikus abi andmisel võiks säilida,
ütleb Remmelgas. Ja seda just sellest vaatest, et ka need riigid ise,
kes seda tuge ja abi annavad ka oma riikides saaksid
kliimaeesmärkide täitmisse panustada. Kui arvesse võtta tänavuse COP 29 toimumiskohta,
mida korraldab naftat tootev riik ja mille majandus sõltub
väga palju fossiilsetest kütustest, tekib küsimus,
kuidas seesugune riik suudab juhtida kohtumist,
mille eesmärk on fossiilsete kütuste kasutamisest väljuda,
ütleb Eestimaa looduse fondi kliimapoliitikaekspert Laura Vilbiks. Aserbaidžaan ise on väga tagasihoidlike ambitsioonidega.
Kui Euroopa liit ja mitmed teised arenenud riigid on seadnud
eesmärgi olla siis kliimaneutraalne aastaks 2050,
siis Aserbaidžaan plaanib hoopis 40 protsenti selleks ajaks
vähendada oma heitmeid.
Et need ambitsiooni tasemed on ikka väga erinevad. Samuti pole Vilbiksi sõnul praeguseni täidetud 2009. aastal
arenguriikidele abi andmise eesmärki, mida kop 29-l on
plaanis veelgi suurendada.
