Vestervali tänava lõpus on sõjaeelsest Narvas säilinud vaid
endine aidahoone, kus praegu paikneb muuseumi kunstigalerii.
Seda, et siin kusagil veel ka vana kalmistu asub,
ei osanud keegi oodata.
Vanalinnas kaevates veab alati arheoloog kõrval olema kuid
seekord läks midagi viltu ja ekskavaatori kopa ei jõutud
õigel ajal seisma panna, räägib Tartu Ülikooli luu-uurija
Martin Malve. Paraku siin olev arheoloog ja ehitajaid kommunikatsioon oli
kehv ja tulid matused välja ja meie oleme siis siin jääda
Tartu ülikoolist, kes teda päästa, mida päästa annab,
et siin me näeme, et kopp on läbi kaevanud profiilist,
ripuvad luud välja ja siis üritab välja puhastada
ja vaadata läbi selle pinnase, mis on sind välja tõstetud,
et saada need kõik need luud kätte ja see on siis maetud,
ongi naisi, lapsi, mehi, kõike vanusegrupp. Martin Malve hinnangul on tegemist seitsmeteistkümnenda
sajandi kalmistuga, kuid täpsemalt saab öelda siis,
kui tänavakate alt leitud luid Tartu Ülikoolis uurima hakatakse.
Tegemist on väärtusliku leiuga, kuna varauusaegse Narva
elanike nende tervise ja toitumisharjumuste kohta infot
eriti pole.
Samamoodi napib teavet Narva eeslinnade kohta,
kuna need said sõdades alati esimestena pihta,
räägib Narva linnavalitsuse muinsuskaitseinspektor Madis Tuuder. Neid põletati maha enne sõdu või mingisuguseid rünnakuid
või võimalik atakke, kui oli teada, et siis lihtsalt seda
põhilist linna kaitsta.
Aga nendest ei jäänud väga suur, jälgiv maa sees on muidugi
jäljed säilinud.
Mida aeg tagasi seda hägusamaksinud lähevad,
seda harvemaks muutuvad igasugused kirjalikud allikad.
See ongi paratamatult meie traagika, et meil ei ole. Ma ei tea kuskilt, 15.-st 16.-st sajandist ei ole seda infot täpselt,
mis oleks fikseerinud need kõik, need nii majad kui ka kalmistud,
ka muud. Piirilinna eripäraks on matmispaikade rohkus Narvas on
peidus kalmistuid alates keskajast kuni teise maailmasõjani.
Arvatakse, et järgmine suurem leid, keskaegne kalmistu ootab
arheolooge raekoja vastas paikneval krundil Uudistele Jüri Nikolajev,
Narva.
