Lõpetada. Tere, hilishommikut külmad sügistuuled toovad endaga kaasa
haiguste hooaja, mil nii mõnigi vaatab apteegiriiulite poole,
et leida immuunsüsteemile turgutust.
Kui palju üldse peaks immuunsust toetama erinevad
vitamiinide või toidulisanditega ja kui palju peaks
tähelepanu pöörama vitamiinide koostisosadele
ja pakendi märgistusele?
Sellest tänases saates räägimegi. Mina olen Sandra Saar helipuldis, Marika Leetme,
head kuulamist. Sina aga hoopis miski muu, kuid taevast,
insult, tähti, siis ütlesid, et tahtsid hoopis kuud. On usku Kuidas küll? Kui olen alles silmad sul nii Me ta siin.
Kui teisiti ei teeks ma ta. Et vastus seinal lõi Ise juba avastusi on. Kuid kui õhtu siis ta suugaga saab.
Ta. Nüüd. Rõdud ja sul on Ime. Huvitajas hakkame nüüd rääkima vitamiinidest
ja toidulisanditest ja meiega on liitunud Tartu Ülikooli
farmakoloogia teadur Malle kuum.
Tervist. Tere ja farmaatsialektor Kristiina Sepp.
Tere. Ja alustame kõigepealt mõistet selgitamisest.
Kui ma võtsin lahti erinevate apteekide e-poed,
siis ühes apteegis oli kategooria vitamiinid
ja toidulisandid teises aga mineraalained
ja vitamiinid. Mis on vitamiin, mis on toidulisand, mis on mineraalaine? No alustaks vastamist sellest kategooriatest,
mida te seal apteegis nägite?
Tegelikult need on suhteliselt kunstlikud kategooriad,
et jah, nad annavad kliendile võimaluse õigesse kohta liikuda,
kohe. Aga enamus mineraalaine preparaate vitamiinipreparaate
ja loomulikult toidulisandid ise ongi kõik toidulisandid,
et meil on väga üksikud esindajad, mis seda ei ole.
Kui nüüd mõelda, mis on mineraalaine, mis asi on vitamiin
siis mineraalained, noh, sisuliselt on tegemist kehale
suuremas koguses vajalike ühenditega, kaltsium,
magneesium, kaalium, naatrium ja nii edasi mida keha kasutab
nii ehituskivina näiteks kuludes, aga mida keha kasutab ka
erinevate bioloogiliste protsesside jaoks. Et nad nagu hoiavad keha toimimas nüüd vitamiinid on samuti
toidust saadavad ühendid, aga väga, väga väikestes kogustes
vajalikud inimesele.
Nad on bioaktiivsed, mis tähendab, et Nad ei ole küll ehituskivid,
aga nad hoiavad keha toimimas hoiavad erinevaid
ensüümsüsteeme ilusasti toimimas ja mis on nende
mineraalainete ja vitamiinide ühisosa, nüüd on see inimene
saab enamuse neist ainult toiduga. Ehk siis siit tulebki see teema, et miks me peaksime
normaalselt toituma või kui meil see toidust kõik puudu jääb,
et siis võtma juurde mineraalaine preparaati
või vitamiinipreparaat. Aga põhimõtteliselt, kui ma ütlen vitamiinide
või mineraalainete kohta, siis toidulisand siis otseselt see
ei ole kuidagi vale.
Üldjuhul ei ole jah.
Aga ravimi preparaat ja toidulisand need juba on kaks
erinevat asja. Jah, et need on tõesti kaks eri asja ja siin nüüd
apteegikülastajad eksivadki sageli, et ravi ravim on
kliiniliselt ära tõendatud, see tähendab seda,
et tal on omistatud siis kas haigust ennetav ravi
või diagnoosiv toime ja, ja see toimib läbi sellise
farmakoloogilise või immuunsüsteemi mõjutab ainevahetust.
Mõju on sellel toidulisand on, tegelikult,
on, ongi toidulisand ehk et sellele ei saa omistada ravimeid omadusi,
kuigi seda kasutada Öeldakse küll haiguste ennetamisel
ja teatud siis ka sümptomaatika puhul. Annad toetavaks abivahendiks, aga, aga nad on kaks veresse. Aga mis nüüd kindlasti toidulisanditega,
mis tuleb välja tuua, on see, et kui ravimitel on need
uuringud kõik tehtud ja tõestatud toimet,
siis toidulisandite-le ei kehti seda korraldust
või nõuet, et peaks olema kõik kontrollitud,
nii-öelda see efekt tõestatud.
Ja selle tõttu siis ongi, et meil on kahjuks apteegiletil
selliseid tooteid. Neid, mida mina mitte kunagi ei ostaks Ehk siis siin on tarbijal üsna suur nii-öelda enda vastutus,
et uurida hoolega, et mida ta sealt apteegist siis ostab.
Toidulised. Kas võib olla kas just tarbija vastutus,
aga tegelikult on ka apteekri ülesanne selgitada,
mis on erinevad toodete vahe selgitada väljasse sümptomaatika,
mille jaoks inimene soovib seda toodet, et osta
ja tegelikult läbi selle pakkuda just sellele konkreetsele
inimesele sobiv toode, et kindlasti kõigi jaoks on muidugi olemas,
aga nii nagu Malle juba mainisid, et ka apteegi son tooteid,
millel ei ole mingisugust efekti ja samas toidulisandite
puhul ka on see, et, et see ei ole ära tõendatud jaht,
sinna pannakse võib-olla selline kolm, millel on näidatud,
et see on tõhus. Aga kuidas inimene tegelikult lõpuks sellest preparaadid,
mis siis sisaldab ka abiaineid selle kätte saab
ja kas efekt on selline, nagu võib-olla tootja lubab,
et seda pole tõendatud, erinevalt siis ravimist? Miks apteegis müüakse asju, mis millel ei ole mingisugust efekti. Ma ei ütleks, et vaata, siin ongi, need ei ole otseselt
mitte mingisugust efekti, aga neil ei ole nii-öelda
terapeutilise efekti ehk seda otsest raviefekti,
et ja me saame Est mingit kasu.
Aga küsimus on nüüd selles, et, et kas me võiksime sama kasu
saada ka normaalselt toitudes.
Et tegelikult meie toidulaual on kõik need mineraalid
vitamiinid tegelikult võimalikud ja olemas,
aga just, et noh, kas me toitume normaalselt ja,
ja toidulisandi karpidel, kui te vaatate,
ongi tegelikult suurepäraselt välja toodud,
et tegemist ei ole raviva mitte ühtegi raviefekti andva asjaga,
vaid nii-öelda lisanduva preparaadiga, mis nii-öelda võib
küll kasu anda, aga ei asenda normaalset toitumist. Kristiina teie enne ütlesite, et apteekri kohus on ka
selgitada inimestele või rääkida inimestega,
et mida nad siis vajavad, te ise olete apteekrina töötanud ka,
kui altid on inimesed tulema ja küsima apteekri käest,
et tahaksin, ma ei tea, leevendust mingisuguse asja vastu
ja siis, et mida te soovitate? No sõltub jah, ilmselt sellest apteegikülastajad,
aga järjest enam, et tegelikkuses täna on apteegiroll kogu
selles tervishoiusüsteemis kasvanud ja, ja apteeke sa ei pea
aega kinni panna panema, et sa lähed, lihtsalt kõnnid
apteeki sisse, küsid nõu, et, et see ongi selline
vastastikune koostöö, et on neid apteekrit,
kes ise väga aktiivselt algatavad seda vestlust
ja selgitad välja ja ja tegelikult ühtegi sellist toodet Ta
apteegist välja ei liigu, ilma nõustamised aga on ka teistsugust,
kus siis selline juhtroll langeb sellele apteegikülastajale. Aga ma arvan, et ajas järjest enam ja me näeme seda seda
kandvat rolli sellepärast et neid tooteid,
millest me täna siin räägime, et ei ole ainult apteegis müügil,
et et järjest enam toidulisandeid on tavapoodides
võrkturundus ja, ja, ja ütleme, see maailm on seal palju
kirjum ja seal mõnikord need lubadused on ebamõistlikud,
et, et inimene on päris habras, kui tal on mingi raskem
diagnoos või tal on ka eakam, tal on mingid tervisemure ise liikuda,
keegi telefoni helistab ja lubab, et see toode teeb nüüd
hommepäev hakkad nüüd hüpeldes liikuma, et inimesed võtavad
nendesse õlekõrtest kinni, et, et seetõttu kalad julgustan
mina ja, ja kolleege suuna sellele, et räägime inimestega,
selgitab, võtame ja kui inimene tuleb ka kasvõi mingi
ravimireklaam või sellist, vabandust toidulisandi reklaamiga apteeki,
et me selgitame, et tegelikkuses sellest ei ole abi,
et et see käib ka kutse-eetikaga kaasas. Mida sellest üldse arvata, et toidulisandeid saabki osta
toidupoodidest ja veebikaubamajadest? No mina isiklikult väga heaks tooniks seda ei pea,
et kui me ikkagi toidupoes sellest riiulist mööda kõnnin,
siis ma näen igasuguseid stsenaarium, et kui mingi patsient,
kes kasutab näiteks verd, vedeldavaid ravimeid
ja võtab mõne toidulisandi või keegi teine haarab mingi
rauapreparaadi järele, et et mul ikkagi tegelikult on kõhe tunne,
sellepärast et kuigi me ütleme, et noh, et on toetava efektiga,
ta võib ka olla kahjustava toimega, kui valet asja. Vale inimene võib olla valede teiste ravimitega,
võtab, et need riskid on tegelikult olemas. Kui nüüd tulla tagasi immuunsüsteemi juurde,
siis sügise hakul ju hakatakse väga sageli rääkima sellest,
kuidas immuunsust tõsta või seda toetada.
Kas immuunsüsteem ise ei saa hakkama, et seda peab kuidagi
justkui toetada? No mingil määral immuunsüsteem alati sabas hakkama,
aga küsimus on selles, et kas me tänases ühiskonnas lepime sellega,
et meil on natuke rohkem haiguspäevi võib-olla
või et me korjame töö juurest oma nohu ülesse.
Ja, ja muidugi ka see, et mida, millest me sööme tana,
mida me sööme, kui palju, kui kasulikult,
ehk siis seesama immuunsüsteemi sügisene nii-öelda üles
võimendamine tegelikult on meie enda jaoks kus,
et kolme toidus on vähe C-vitamiini olnud,
ei ole köögivilju puuvilju eriti tarvitanud,
võtame C-vitamiini juurde võtta D-vitamiini juurde
ehk need ained, mida tegelikult keha vajab,
et üldse nii-öelda võidelda nende võimalike
haigustekitajatega või vältida nakatumist. Siis kui me neid tavatoidust ei ole saanud,
siis kindlasti hakkame võtma ja miks me seda sügisel teeme?
Algab meie klassikaline Eesti nii-öelda nohu köhahooaeg
ehk suvel meil ei ole neid vaja, me isegi ei mõtle selle peale,
et mõni viirushaigus nohu, köha võiks tulla.
Aga sügisel, kui see hooaeg algab, siis kohe kõigil tuleb meelde,
et oioi äkki võtaks midagi, et keha saab hakkama,
aga alati võib keha toetada ja selles mõttes on
toidulisandit vahel isegi omal kohal. Kui inimene järgib toitumissoovitusi ja toitub tervislikult,
siis kui palju tal üldse on mõistlik midagi juurde võtta? Ilmselt sõltub inimesest, et ja näiteks kui ta on eaka või,
või tal on mingi kaasnev haigus, siis ilmselt on vaja
mingeid toidulisandeid, vitamiine mineraalaineid juurde
võtta või et noh, me hakata puhul ka, et see mitmekesisus on
ka inimese vaates väga erinev apteekides kokku puutudes,
küsides, et kuidas te toitute ja nii edasi,
et jaamas on mitmekesiselt, aga tegelikult võib-olla seal
mitu pakki küpsist päeva jooksul isegi terve saiapäts,
et et see ei ole mitmekesine toitumine ja,
ja kindlasti ka selgelt piirab selline ütleme,
rahaline võimekused. Et selline mitmekesine ikkagi teeb ostukorvi,
võib teha kallimaks, et ta, minu soovitus alati,
et sügishooajale vastu minnes ongi, et suvel tuleb
vundamenti laduda immuunsüsteemile just seda supertoiduaineid,
milleks on siis erinevad marjad, et neid hästi palju
tarvitada ja ka miks mitte talveperioodiks neid varuda. Aga kui ma suvel söön hästi palju marju,
siis terve talv ma selle põhjal ju vastu ei pea. Kindlasti mitte et sama ilmselt kehtib ka selle päikese
ja D-vitamiini kohta, et, et me jah, tõesti oleme sellises piirkonnas,
kus seda päikesekiirgust on vähe ja jällegi nüüd rääkides
siin sügisel kool erinevate inimestega, kes on määranud oma
D-vitamiini taset, siis see on alla alla normi kõvasti
ja siis nad imestavad, aga ma võtsin, olin päikese käes
ja liikusin palju väljas, aga noh, seal juba hakkavad
erinevad aspektid mängima, et et seda siis ilmselt on vaja
juba aastaringi juurde. Ja et vot siin on nüüd see koht, et meil ongi,
et inimesed on väga erinevad ja tegelikult selle D-vitamiini
suhtes mina päris nõus ei ole.
Et noh, jällegi natuke vastanduda, et tegelikult väga palju
inimestega kehad saavad hakkama ka selle natuke vähenenud
D-vitamiini tasemega, mis ütleme, et Kesk-Euroopa normile ei vasta.
Aga kui me mõtleme oma vanaemade, vanaisade
ja nii-öelda eellaste peale, siis nad kõik tegelikult said
hakkama ilma selle tee vitamiinita. Normaalse toitumisega olid päikese kas võib-olla tõesti
rohkem kui tänased inimesed.
Aga et D-vitamiin tegelikult olgem ausad,
see on viimase 10 20 aasta trend, enne seda saadi
suurepäraselt hakkama ka ilma D-vitamiini juurde manustamine jätta.
Ja siis me tõesti oleme Mallega väga erinevad. Erinevatel arvamustel, et mina pigem näen seda,
et et kui inimesed on saanud ka mõnikord päris raske diagnoosi,
siis ka üks näitaja seal kõrval on väga olematu D-vitamiini
tase ja D-vitamiini roll, ütleme sellist teaduskirjanduses näha,
et noh, järjest enam uuritakse, on erinevaid seisukohti
ja ka, aga mina olen pigem kui ma mõned aastad tagasi olin
pigem selline tagasihoidlikum nende soovil pettuste osas,
siis täna ma ikkagi julgemalt soovitan küll aga need soovitused,
et peavad lähtuma ka sellest, et kui inimene tuleb apteeki,
küsib, et tahan D-vitamiini. Siis esimene küsimus apteekidel on, et kas te teate,
milline on teie D-vitamiini tase?
Kui ta ei tea, siis tegelikkuses võiks seal ikkagi määrata
ära ja aga siis vastad sellele, siis on ka need soovitused,
et millisest, millist annust ja millises vormis seda d
vitamiini ta võiks kasutada ja see muidugi sõltub ka inimese elustiilist. Et jah, siin on kindlasti see koht, et Eestis meil,
kui me vaatame ka neid üldiseid, arstide soovitusi,
et jah, meil on soovitus 400 kuni 1000 toimeühikut on see soovitus,
mida võiks soovi korral terve täiskasvanu juurde manustada,
aga rõhk sõnal miks mitte peaks, et siin ongi,
et kui inimene jällegi, kui tal ei ole ühtegi haigust,
mis takistaks toimist, ütleme, terve täiskasvanu.
Kui aga me räägime jah, nendest kliiniliselt haigetest inimestest,
siis seal me võime näha väga suurt variatsiooni. Ning tõesti me võime seal näha ka langenud D-vitamiini tasemeid,
aga kui niisugust kindlasti, et mul on väga hea meel,
kui apteekides võetakse kliendid, et nende käest eraldi küsitakse,
kui palju vaja oleks, sest reklaamis, kui me vaatame
toidulisandi reklaame, siis alla 2000 ühiku üldjuhul ei paku keegi.
Aga tegelikult see 2000 4000 ühikut on juba selline doos,
kus me räägime kliinilisest näidust, kliinilisest näidustusest,
et meil on patsiendil oluliselt langenud see D-vitamiinivaru
kehas ja siis on nende kasutamine põhjendatud. Aga mitte niimoodi, et ah reklaam tuli, ma ostan 4000 ühikut
ja aastaringselt tarbin seda nelja tuhandet tühikut,
et et see nüüd ei ole õige. Liigud lihtsalt malla, tuleta meelde, et umbes 10-le
inimesele üheksast on D-vitamiini alla normi,
nii et et selles mõttes osakaal, kellel see puudus,
on üsna kõrge Eestis, nii et aga mis juhtub,
kui D-vitamiini liiga palju võtta pika aja vältel? D-vitamiin on tegelikult hästi tänuväärne vitamiin,
selles mõttes ongi, et põhikui seda nelja tuhandet ühikut
aastaringselt tarvitada ilma kliinilise näidustuseta siis
põhiefekt on rahakotile.
Et küsimus on nüüd selles, et D-vitamiin ei ole nii-öelda
sellest 4000 ühikulises toosis ei ole ta toksiline
ehk siis ka 10 korda kõrgemad doosid lühiaegselt tarvitades
ehk siin 50000 ühikut on näidatud, et tegelikult ei oma
toksilisi toimeid, et keha saab selle ülehulgaga
suurepäraselt hakkama. Et ravim, see D-vitamiin siis kas vastavalt ei imendu?
Ei akti, ei teda ei aktiveeritud noh või lihtsalt öelda
lükatakse kõrvale põhimõtteliselt ehk et inimene võtab küll
uhkelt selle 4000 ühikulise D-vitamiini,
aga keha ei võta seda isegi mitte vastu ühest otsast sisse
teisest välja.
Ja kogu kasu ongi selles, et inimesel oli tunne,
et ma nüüd võtsin suure tableti, aga tegelikult veres
määratavale nii-öelda sellele D-vitamiini tee. Bovormile see mõju ei avalda. Ütleme, organism on tark, selles mõttes oskab,
oskab toimetada. Et sellest tulenevalt on ka see, et, et miks tõenäoliselt ei
ole ametkonnad ka sekkunud sellesse, et valdavalt on
reklaamitud 2000 või 2500 või 4000 ühikut D-vitamiini.
Et kuna kahjulikke toimeid otseselt tervisele üldjuhul ei teki? Aga samas jällegi on tulnud järjest juurde neid inimesi,
kellel see ülemine nii-öelda siis norm nagu ikkagi hakkab
üle normi nii-öelda minema, et et seal ikkagi need riskid,
riskid on erinevad, takse tüsistuste tekkeks
ja võib-olla nagu kaks sammu kohe alguses tagasi tulles siis vitamiinid,
jagunevadki rasvlahustuvad ja vesilahustuvad vitamiinid,
siis, siis D-vitamiin on, rasv lahustub,
see tähendab ka, et tema deponeerumine kehas püsimine kehas,
siis on niuke pikaaegsele, seal riskid on ka suuremad kui
vesilahustuvate vitamiinide. Et see D-vitamiini nii-öelda eesmärkväärtuste,
nii me jõuame võib-olla kuude, kuude aasta
või poole aastaga, aga samastaga püsib, ütleme,
kui meil on see üledoos, siis samamoodi nagu me saame selle
kõrgeks doosi kõrgeks pika aja jooksul, siis kaseliiga kõrge
tase püsib liiga kaua ja sealt muidugi nüüd võivad tekkida
probleemid näiteks kaltsiumi ladestused kehas.
Et jällegi on ta siis pehmetes kudedes, on ta siis neerudes
või siis seesama kaltsiumi ainevahetuse häirimine,
et kaltsiumluud, kõik on sellest kuulnud,
aga et kaltsium on ka väga palju muid funktsioone
ja lokalisatsioone kehas, et siis ikkagi natuke peaks selle
D-vitamiiniga ka ettevaatlik olema. Aga kui ma näiteks olengi ostnud selle suure koguse D-vitamiini,
kas siis noh, ma ei hakka seda nüüd minema viskama,
et võtan ikka, kas võiks siis näiteks, et üle päeva võtta seda? Ja võimalused, mis täiesti täiesti normaalne Aga kui jätta tee vitamiine kõrvale ja mõtleme keskmise
Eesti inimese peale, siis mis vitamiinidest tavaliselt
inimestel veel puudus on? Siin on nüüd küsimus jällegi selles, et kes on see keskmine
eesti inimene, et kui me mõtleme keskmise apteegikülastaja
peale või kes sealt ikkagi läheb midagi otsima,
siis me räägime vanematest, inimestest, kellel jällegi on
kehast imendumine, mitmete ainete imendumine häirunud,
mis tähendab siis seda, et võiks vaadata B-vitamiine juurde,
mis on siis nüüd närvisüsteemile, limaskestadele,
nahale võiks võtta juurde C-vitamiini. D-vitamiin me juba rääkisime, kuna D-vitamiini
ja kaltsiumi omastamine vanematel inimestel langeb oluliselt
siis neil esineb ka rohkem sedasama neidsamu puuduseid.
Et siin võiks, aga jällegi kindlasti ei peaks olema nii,
et ma aastaringselt tarvitan kõike.
Et jällegi toidust saab väga palju häid asju,
aga küsimus ongi selles, et mida see inimene täpselt sööb,
et mida ta, see rahakott nagu Kristiina ennist ütles,
võimaldab tegelikult, et kui me läheme poodi
ja vaatame kala hinda ja mõtleme, kui palju võiks süüa kala,
et see tervislik oleks piisavalt kõik asjad,
head asjad kätte saaks siis siit tuleb kohe ose oma probleem,
et võib-olla mõningal juhul on lihtsam võtta sealt apteegist toidulisand. Ja ma võib-olla siin Mallele juurde, et mida mina olen
täheldanud viimaste aastatega ikkagi, et see toit on niivõrd
ära töödeldud või siis ka eriti noorte või laste puhul
süüakse ühetaolist toitu ja näiteks magus osakaal,
noh, siin on juba see ülekaalu teema, mis on meil ka päris
päris kuum teema Eestis, et et näiteks B-grupp siis,
kui sul on sul juba mikrofloora, on selline,
et see B-grupi imendumine toidust on suht väike
ehk et see juba tingib seda, et sinu toidulaud kuidas toit
tume ikkagi väga tugevalt mõjutab ka seda mikrofloorat
ja selle läbi erinevate vitamiinide omastamist keha poolt,
ehk et seal nüüd tuleb selline, ütleb päris surnud ring on,
aga aga sel ajal ikkagi on mõju ja sellest tingitud täna
siis ka kliinilises nii-öelda kliinilises mõttes arstide
poolt me oleme näinud, et määratakse ka niux noorematele
päris päris kõrgeid annuseid erinevad siis vitamiine,
mis ongi näiteks apteegist toidulisandeid,
aga seal siis on arstil olnud nii-öelda praktikas väga hea kogemus. Ja, ja kui on kõrgem annus, siis ka apteeker alati nagu
kontrollib üle selle põhjendatuse.
Et miks patsient konkreetset toodet soovib
ja milline see on, need nõuanded kaasas,
et, et seal, seda, seda me näeme ka nüüd viimasel ajal rohkem.
Kas saabki? Et meie toidulaud mingis mõttes on läinud vitamiini
vaesemaks Kindlasti, et, et siin on üks aspekt, on kindlasti see toidu
töötlemine ja noh, ütleme kuigi nüüd hakkab see protsess võidelda,
tase jälle tagasi minema.
Aga seesama valge jahu eelistamine, et ikkagi kõik nii-öelda
püül valge püülijahu, sellega tegelikult teral see parim osa
tegelikult võetakse ära mitmed mineraalid,
mis on olemas selles täisterajahus valges jahus enam elaviga
valge jahutoodetes, samamoodi kindlasti need üleküpsetamise
üle praadimised, vitamiinid on nii-öelda kuumuses lagunevad,
suur osa vitamiine laguneb ahjus küpsetamisel toidu
küpsetamisel ära. Järelikult inimene ei saa seda kasuliku asja sealt kätte,
mis sisetama algul nii-öelda toiduvalmistamise ajal olid
need kõik vitamiinid olemas.
Et näiteks C-vitamiin on suurepärane näide väga
kuumustundlikust asjast, ehk siis õun või mustsõstrad me sööme,
me saame sealt selle C-vitamiini kätte.
Aga kui me ta moosiks keedame, siis C-vitamiin on sealt kõik kadunud,
et see moosi valmistamise ajal see kuumtöötlemisega me
kaotame selle kõik ehk siis võimalikult palju ikkagi värsket toitu,
süüa, värsket või siis näiteks aurutatud sama moodi,
et mis või nii-öelda vähe vähe vähekuumutatud,
pigem et, et noh, loomulikult piimatoodetest saab väga palju
häid asju. Jällegi juustud, piimad, jogurtid,
et kus saab nii mineraalaineid kui ka siis tegelikult
vaadata seal vitamiine. Et ja kasulikku loomulikult ka mikrofloora lehed,
Lactobatšillid jällegi elusates jogurtides,
mis samuti mõjutavad tegelikult immuunsust päris kenasti.
Et neid ei pea alati ostma apteegist toidulisandina,
et need võib jällegi samamoodi sisse süüa jogurti näol näiteks. Võib-olla mallale lihtsalt ühe hea näitena tuua jällegi et
selline praktiline kogemuslik näide, et,
et kui on toidus näiteks välistatud mingid toiduained,
nüüd antud piimatooted, et minu praktikas on olnud,
kus oli kolmekümneaastane naisterahvas.
Tegelikult Ta oli selline mõõdeti nagu luutihedust
ja siis siis nagu mitu korda kontrolliti mõelda,
et äkki aparaat on katki läinud või midagi on väga valesti
ja selle kolmekümneaastase naisterahvaluutihedus oli
kaheksakümneaastase ja kohe see inimese luutihedus tasemel
ja tuli välja, et ta oligi, tema oli või vastupidi,
oli värsket ja nihukest ütleme, värsket osa nagu suurendanud
ja võib-olla siis valgu osa, aga, aga mitte piimavalgu piimatooted,
kõik olid välja jäänud ja tegelikult see terviserisk,
mis ta endaga nagu tegelikult endale tekitas. Et see on ikka märkimisväärne, et selline inimeste teadlikkuse,
et tõesti minnakse erinevad.
Sellise. Jõudsin populaarsete, ma ei tea, keegi kuskil räägib
ja näete toimiseni edasi mingi mingi dieet siis siis sealt
ukse väga-väga ikkagi tõsiselt hinnata seda kasu
ja riski riskitegurit, et kõik me tahame saledad olla,
aga, aga lihtsalt mida see toob, et ma arvan,
et, et see, et ta sealt välja tuleb, et ma ei tea kahjuks muidugi,
mis seisus ta täna on, aga, aga, aga see korralik nüüd
pangestus ponnistus tema tema poolt, et ta saaks nüüd oma
näidud paremaks. Et noh, kindlasti siin ongi, et, et jällegi,
et, et tegelikult me näeme siin jällegi seda kliinilist probleeme,
et inimesed omast kusest teevad mingeid kardinaalseid
toidulauamuutusi ja meil on igasugu suunamudija
ja internet on täis igasugu huvitavaid soovitusi mis ei
pruugi olla sugugi tervislikud, ei anna meile tegelikult
pikas perspektiivis sugugi seda paremat tervist,
ei toeta meie immuunsust ja, ja just nimelt seesama
normaalne toitumine, kus oleksid olemas süsivesikud,
rasvad, kõik need valgud, kaasmineraalid,
vitamiinid, et see on nüüd see, mis tegelikult võiks anda
meile selle hea tervise. Et kindlasti üks asi, mis meil siin rääkisime,
värske toit, aga ka Värska toiduga võiks natukene
ettevaatlik olla, sest kiudained sedasama rohke porgandi
söömine nii-öelda toorelt tegelikult kahjuks võivad välja
viia ka mitmed olulised kehale olulised ained
ehk jällegi tasakaal, tasakaal, tasakaal peaks olema siin
see võtmesõna ja mitte kaasajooksmine kõikide superdieetidega.
Et, et kui on super dieet, siis ilmselgelt seal inimesed
hakkavad ühel hetkel tarvitama juurde erinevaid vitamiine ja,
ja kui ma siit ühe spetsiifilise rühma välja tooks,
siis kindlasti täna, kus taimetoitlus on nagu üha üha popim
siis taimetoitlased on kõik valdavalt B12 vitamiinivaegusega,
samas kui B, 12 vitamiin on meie närvisüsteemile elulise tähtsusega,
siis nendele inimestele ei jäägi kahjuks muud üle,
kui apteeki pinnase B12 preparaat puhtal kujul osta. Me kuulame nüüd vahepeal muusikat ja siis jätkame seda jutuajamist. Huvitaja saates jätkame jutuajamist vitamiinide
ja toidulisandite kohta ja Tartu stuudios on farmakoloogia
teadur Malle kuumia, farmaatsialektor Kristiina Sepp.
Kui inimene nüüd võtabki erinevaid vitamiine,
mida ta on näinud, et soovitatakse siis kuivõrd võib seda juhtuda,
et mingid vitamiinid koos tarbides ei imendu organismi? Vitamiinid, aga see võib olla nii suur probleem ei ole küll,
aga vitamiinid ja mineraalained, ehk siis need suured multivitamiinipreparaadid,
et seal me ikkagi näeme, kuidas üks või teine aine
tegelikult takistab teiste imendumist, et,
et võib-olla siin kõige suurem tuntum pahalane kindlasti
jällegi raud. Raua osas ma olen näiteks seda kuulnud, et kui inimene on väsinud,
siis talle soovitatakse, et võtta juurde rauatablette,
et see aitab väsimuse vastu.
No kuidas sellesse suhtuda? No mina ütlen ausalt, ma väga hästi suhtu,
et raud on ikkagi minu jaoks on ta ikkagi,
kui ma võtan nagu erinevad vitamiinid, mineraalained siis,
aga noh, kõrge riskiga ja see igaüks ei saa oma suva järgi
seda seda tarbida.
Teisest küljest neid on väga erinevas annuses
ja näiteks raual on iseloomulik küll see,
et kui minna apteeke, kes siis osad on käsimüügiravimid,
see tähendab siis, et nendel on kliiniliselt ära tõendatud
see toime ja siis on väga suur hulk toidulisandeid. Ja võib-olla siis on ka mõned niuksed, ägedamad sõnavormid
seal peale, et on selliseid kaasaegsemat siis tehnoloogilist
komponenti kasutatud nende nende tootmisel.
Et siis selles valikus alati ja ma ütlen,
et kui te lähete apteeki, kui te näete, et seal on
ravimiversioon olemas, siis eelistada tuleks siis ravimi oma.
Aga seda sellisel juhul, kui on teada, et on rauapuudus
ja seda ma juurde tarvitada, et see, et see minust ise ka
jälgides meediat ja, ja nähes, et mul on väsimus
ja võtame nüüd rauda, siis siis mega neelatan paar korda
ja mõtlen, et need riskid, mis sellega kaasnevad,
on ikkagi märkimisväärsed, kui vale inimene nüüd seda võtab
ja tegelikult ta seda vaja ei ole, mis juhtub nii malle,
kohe jagab. Selles mõttes ongi, et esimene asi kindlasti,
et mis mure võib tekkida, on seesama see seedetrakti ärritused.
Et see on esimene asi, mida kõige kiiremini tuntakse,
samamoodi see kõhukinnisuse probleem, ehk jälle koome,
mõtleme tüüpilise nii-öelda vanema inimese peale,
kes lahkelt kõiki neid lisandeid võtta tahab,
siis jällegi et hakata nüüd tegelema nii-öelda kõhukinnisus
on tekkinud, hakkame järgmise probleemiga tegelema. Et, et noh, et hakkame siis nüüd kõhulahtisteid tarvitama
või mis me nüüd siis teeme oma dieediga.
Et kasu kahjusuhe raua puhul ei ole päris nii ühene
või et kui me vitamiinide puhul ütlesime,
et, et küllaltki kergekäeliselt võivad inimesed ütleme,
B-vitamiinivesilahustuvaid vitamiine võtta
ja midagi halba ei juhtu, siis raua puhul need kõrvaltoimed
kipuvad kohe endast märku andma, et esimene asi,
inimese enda halb enesetunne, et teil on väsimus
ja siis olete te veel rohkem väsinud, siis on teil kõht kinni,
gaasid, magu valutab, tahab nii-öelda lihtsas keeles,
et, et see on esimene suurem probleem ja kindlasti ka see
just et seal raud takistab mitmete teiste vitamiinide
mineraalide imendumist. Ehk jällegi tegelikult võib-olla oleme väsinud hoopis mõne
teise ühendi puuduse tõttu või ka siis ületöötamisega.
Aga et see raud, tal on oma roll, Meie tervises kindlasti,
kui me räägime verest, kui me räägime sellest sama vere
hapnikukandmisest kandmisvõimest aga ta ei ole imevahend,
ehk väsimus on ülimalt ebaspetsiifiline sümptom.
Mistõttu me ei saa öelda, et inimene on väsinud,
võtta rauda, et kohe kindlasti mitte rauda,
jah, teatud elanikkonna gruppidel võib-olla vähe. Et Eestist näiteks väikelastel väga sageli esineb rauapuudus
just nimelt nende toitumise eripärade tõttu,
aga rauda hakata siis manustama alles pärast seda,
kui perearst on ikkagi määranud verest, et näete,
teil on siin kas kalduvus rauapuudusele või juba rauapuuduse olemas,
mitte nii, et ma igaks juhuks ruttu ja kohe
ja samamoodi ka vanainimestele, et, et seda rauapuudust esineb.
Et ei imendu seedetraktist, aga jällegi alles siis,
kui perearst on andnud selle viite, et teate,
teil on verest nüüd asjad pahasti, et tuleks hakata rauda
juurde võtma. Raua võib-olla lisan juurde, et rauaraudtee on tegelikult
selline kapriisne mineraalained ka teistpidi,
et inimesed tulevad apteeki, neil on näidustatud raua
rauavõtmine ja nii-ütelda ka mul üldse.
Ma käisin kontrollis, ma olen juba mitu kuud võtnud,
et üldse nagu need näidud ei tõuse, et ja siis tegelikkuses
hakata küsima, et kuidas ta võtab, on ju jah,
ma hommikul koos pudruga, mida ta tegi piimaga
või siis joob kohvi veel peale, siis mul on,
et oot-oot-oot ehk et tegelikkuses ta võtab,
aga ta saab null kasu, sellepärast. Raud vajab sellist appelisemad keskkonda,
et mina olen soovitanud näiteks võtta mingi mahlaga
ja kui mõnedes no ütleme, suures enamuses rauapreparaat see on,
kas see C-vitamiin lisatud, et see on just selleks,
et soodustada seda raua omastamist organismi poolt.
Ehk jällegi sellised, et ei ole lihtsalt nii,
et võtan riiulist ühe tootja, hakkan seda võtma,
vaid tegelikult seal on nüansid, mida tuleb silmas pidada,
et see ka kasu sealt siis kätte saada. Kui inimene läheb apteeki ja tahab osta endale mingisuguseid toidulisandeid,
siis see valik ikkagi võtab silme eest päris kirjuks.
Mida nüüd peaks arvestama ja kui palju peaks tähelepanu
pöörama sellele, mis on pakendile? Kirjutatud. Pakendile jah, ega ma selle pakendi märgistus,
kui me räägime, toidulised ise ka väga rõõmus ei ole,
ta on neid hetki, kus ma otsisin niimoodi,
et silmadki silmad peas kirjud, et mis seal siis täpselt sees,
et et me oleme ikkagi harjunud selle ravimi,
ravimi, sellise märgistuse ja seal on see põhjalikkus,
me teame juba erinevaid nii-öelda sektsioone,
mis peab ravimil kirjas oleme, kus me need leiame siis
toidulisandi puhul ikkagi see märgistus on nagu toit pidudel
ja seal näiteks ongi järjestatud nii-öelda mahupõhiselt. Ja see loetelu alata mingi abiainega, et näiteks kui inimene,
inimene näiteks võtab, vaatab, loeb esimest esimest Ta
nimetus seal enamasti nad on väga võõrkeelsed siis ta mõtleb,
ah, see ongi põhikomponent, et siis toidulisandite puhul see
alati nii ei ole ja teine nüanss kindlasti on,
et et meie vaatame apteekrit täna just seda,
näiteks soolavormi, millises soola vormis komponent on,
kui palju soolavormi sees, eks see, et kui seal on kuskil
kirjas magneesiumit, on 300 milligrammi see tegelikult ütle
mulle midagi. Jaa jaa, võibki öelda, et see tarbija eksitamine,
et 300 milligrammi tegelikult tähendab sooloühendit
ja ma nüüd muidugi peast justkui nüüd arvutada öelda,
mis, mis siis puhas magneesium sealt on ja sõltubki jällegi
soolavormist on ju, et et Mallene koheda Pisada Jah, et ma siin just magneesium, nagu sa välja tõid,
siis magneesium on selles mõttes põnev preparaat,
millel on saadaval oksiidi vorm ja siis on need glükanaadi vorm,
ütleme oksiid magneesiumoksiid ei imendu ise koheda,
vajab maos kõigepealt soolhappega reageerimist mis
tähendabki seda, et näiteks patsiendid, kes võtavad
samaaegselt mao, happesust, alandavaid ravimeid,
et kellel on see kõrvetistega probleem, siis kohe sedasama
magneesiumoksiidi nad saavad tegelikult natuke vähem kätte
sellest preparaadid isegi et isegi küsimus ei ole nagu selles,
mis vormistan, vaid ka küsimus, kas patsient reaalselt selle
kätte saab. Ja sedasama magneesiumoksiid näiteks võiks siis põhjustada
hoopis kõhulahtisust, see Osamis imendumata jääb nüüd magneesium,
tsitraat, magneesium, glüko, naat, bioloogilise nii-öelda
soolad või nii-öelda siis orgaanilised soolad eesti keeles,
et siis nemad lagunevad lihtsamini, ei mõjuta nii palju
sedasama mao Peehaad.
Ja tulemus on ka see, et enamus patsiente saab sealt
paremini selle magneesiumi kätte. Ehk jällegi, et meil võivad olla kõrvuti kaks preparaati,
magneesium 300 milligrammi, aga palju inimene reaalselt seda
tegelikult kätte saab, et tema keha nii-öelda vastu võtab,
et ta nüüd jah, hästi erinevad. Enne saadet ma vaatasin ka apteegis olevate vitamiinide
toidulisandlisandite koostisosi ja näitasin teile ka mõningaid,
näiteks näide üks on lastele suunatud vitamiinid
ja kui neid koostisosi vaadata, siis esimesed koostisosad on glükoosisiirup,
sahharoosi želatiin, vesi, L-askorbiinhape,
happesuse regulaator, sidrunhappe, maasika,
lõhna- ja maitseaine, apelsini ja metsamarja lõhna
ja maitseaine ja see pikk, see on pikk nimekiri,
läheb edasi, ma ei hakka kõik ette lugema. Mida sellistest niinimetatud vitamiinidest arvata. Et tegelikult need ei ole halvad, sest siin ongi teema,
mis siin Kristiina juba enne ka välja tõi,
et kuna tegemist on toidulisandiga, siis on kohustus määr
tootjal märkida need nii-öelda ained selle sees vastavalt mahuprotsendile.
Ehk siis, kui meil ongi mingisugune kapsel,
kus sees on kummikomm.
Selleks, et kummikommi magusat saada saada,
läheb sinna kõik kõik need maitse ja lõhnaained
ja glükoos. Ja neid läheb tõesti suhteliselt palju ja kõiki neid
mahuaineid ka ja vitamiine, mida ongi vaja,
võib-olla ainult milligrammides korraga.
Noh, neid on lihtsalt nii vähe, et sellepärast sedasama
nimekirja lõpus ongi nii-öelda aktiivsed ained tegelikult et
küsimus on selles mahus, mitte selles, et mis on põhitoimeaine.
Ehk ongi jah, et esimene asi, mis te välja tõite,
sinul see viies vist Elgo L-askorbiinhape
ehk siis C-vitamiin, mida küllaltki suures koguses võetakse,
aga jahe Nende preparaatide puhul kahjuks on Euroopa
regulatsioon selline tootja on sunnitud väga segaselt
inimese jaoks selle karbi peale märkima. Jällegi siin on koht, kus apteeker võiks appi tulla.
Et ongi, et inimesele ära seletada, et vaadake,
tegelikult teid huvitavad need komponendid,
mis siin hiljem kirjas on ja see, kui palju neid tegelikult
on ju palju teie seda siit saate.
Et jällegi lihtne näide.
Kui te ostate kommipoest, siis te tegelikult ei loe ju kõiki
neid samu aineid sealt kommipaki pealt välja,
kuigi väga sageli on kummikarud poes ja apteegis väga
lähedase koostisega, ainult vitamiinide mineraalide osa on erinev. Tuseks jagage mõni soovitus ka kuulajatele,
et mida siis kokkuvõttes selle teema puhul ikkagi arvestada.
Ja kui tahta nüüd sügistalvisel perioodil terve püsida,
siis kuidas talitada? Esimese alustan küsimuse lõpust, et selleks,
et sügistalvisel perioodil terve püsida,
kindlasti puhkus, normaalne toitumine ja huvi korral
kindlasti C- ja D-vitamiin.
Ja kuna Eesti on sellises kehvas piirkonnas,
kus seleeni väga toidust ja veest ei saa,
siis võiks seleeni ja tsinki natukene preparaadid tarbida.
Aga kindlasti ette võtta asja rahulikult
ja kui ei tea, siis küsige proviisori käest,
apteegis mitte, ärge hakake reklaamlehti sirvima,
et reklaamlehest te ei pruugi saada. Päris korralikku infot ja minaliseks selle juurde,
et, et kõigile ei sobi üks lahendus, ehk see,
et kui naabrinaine midagi võtab ja talle väga hästi see toimib,
siis see ei tähenda, et sellele konkreetsele inimesele,
kellest sa räägid, sega, toimib või kellelegi jääb kuskil
midagi järgi ja siis pakub teile ja te võtate selle lõpuni
ehk iga indiviid on erinev, tema elustiil on erinev,
tema igapäevane toit, kohtumine on eriline,
liikumine on erinev ja see juba siis määrab selle,
mis võiksid need kõige-kõige paremad lahendused olla. Aga jah, nõustun igati Mallega, et liikuda väljas värskes
õhus toituda, puhata, et toituda, noh, toitu ma pean nagunii,
onju, aga just see puhata, et see vist rohkem käib ka
tööealisele elanikkonnale, kes siis tegelikult see pingega
täna siin keskkonnas on, meil on üsna üsna kõrge.
Et kuidas selline ka vaimse ja füüsilise tervise tasakaal leida,
aga tõesti, pidada nõu nii-öelda spetsialistiga
ja ma arvan, et apteeker on kõige kättesaadavam tervishoiutöötaja. Mina julgustan julgelt, minge apteeki ja kui teil on küsimusi,
siis kasvõi kirjutage ennem ülesse ja siis küsige. Aitäh Tartu Ülikooli farmakoloogia teadur Malle kuumia,
farmaatsialektor Kristiina Sepp täna stuudiosse tulemast
ja seda teemat meile selgitamast. Õiges tale, aga samas. Kõik, millest tuuled võib-olla ole? Kõik on jääkestale aga samas Ka see, mida ei ole veel vaipa, võimust. Kõik on ja kõiges tulene.
Aga samas. Kõik on ja kes ei ole veel kõik kestule Sest kõik, mis kõigest oleme veel tuulepüks Pärast kella kaheteistkümneid uudiseid võtab siin stuudios
koha sisse Johannes Voltri saatega uudis plusse
ja räägitakse lahti olulised päevakajalised sündmused,
mis parasjagu siis aktuaalsed on, aga huvitaja saates
rääkisime meie täna vitamiinidest ja toidulisanditest
vitamiinide kohta võib ka öelda toidulisandid sellise üldise
kategooriana ja rääkisime väga põhjalikult,
kui palju üldse üks keskmine inimene peaks erinevaid
vitamiine või toidulisandeid tarbima. Ja loo moraal ikkagi on see, et uupi ei tasu midagi võtta,
vaid pigem tasuks enda veres mõõta erinevate toitainete
sisaldust ja nii saab kõige täpsemini teada,
mida siis inimesel oleks vaja juurde võtta.
Meie kliimas on teada, et D-vitamiini võttes otseselt midagi
halba ei juhtu ja suuremal osal inimestest seda on vaja ka
üheksal inimesel 10-st on tavaliselt D-vitamiin alla
soovitud või soovitatud taseme. Ja kindlasti ei tasu ka lihtsalt võtta vitamiine niimoodi,
et keegi soovitab midagi, vaid ikkagi tuleks põhjalikult uurida,
enne mida inimesel vaja on ja selleks kõige parem lahendus
on rääkida otse apteekriga, nemad selleks ongi,
et anda soovitusi, mida siis ja kui palju peaks võtma
huvitaja tänaseks lõpetab, mina olen Sandra Saar,
helipuldis abistas Marika Leetme.
Ilusat päeva.
