Tere, head kuulajad.
Tänases saates räägime ilusatest asjadest
ja nendeks on muidugi lilled, kelle eest hoolitseda.
Kui nüüd aias tööd läbi saavad, siis toas võiks need ju jätkuda.
Täna tuleb saatesse külla Jaan Vetik Tallinna botaanikaaiast
kellega räägime just niukestest, erilistest
ja hoolitsust vajavatest toataimedest, aga kindlasti ka
suvest ja sügisest taimemaailmas. Ja kuna õues on külmaks läinud, siis need,
kes veel ei ole toalilli toad tuppa tagasi toonud suvitamast õues,
siis tuleks seda kindlasti kiiresti teha.
Ja head kuulajad.
Teises saatepooles on oodatud ka teie küsimused,
nii et kui teil on mõtteid, mida jagada või mõnd nõu vaja,
siis saate helistada.
Helipuldis on Villem Rootalu, mina olen Krista taim
ja soovin teile head kuulamist. Kaks tüdrukut lähevad Puiestee tänaval.
Aega on palju, nadio küll. Kus te küll käisid?
Ellega lauseid?
Ilusad tüdrukud, silmateistul, mikspärast ameti mööda,
must, läksite kõpsumas, kingad järel.
Teil tuur? Ma olen viimastel päevadel advast tundmuden.
Pale sütti. Puiestee tänaval on mingi üks puies mis sest kui puudest on
alles vaid. Mis teie nimed on? Ilusad tüdrukud.
Sajand sai läbi ja käes on kuus.
Kaks tüdrukut lähevad Puiestee tänaval.
Aega on palju. Ja nüüd on mul hea meel tervitada tänast saatekülalist,
Jaan Vetik Tallinna botaanikaaiast, tere.
Tervist. See laul, mis kõlas, oli natukene nagu selline kurb
ja ja nostalgiat tekitav ja ma ei tea.
Mulle tundub, et võib-olla mitte kõigil inimestel ei ole nii,
aga sügis on pisut selline.
Ilus, kurb.
Kuidas sinul, kui aednikul on suhe sügisesse? Ütleme nii, et mida vanemaks ma saan, seda rohkem ma teda ootan.
Sellepärast et sügis tähendab ka seda, et jumal tänatud,
mõnda asja ei ole vaja enam edasi teha.
No näiteks mingisugune rohimine jääb ära
ja noh, ühesõnaga tööd jääb vähemaks, saab rohkem rohkem
niisama istuda ja sügada, et et selles mõttes sügis on
aednikule selline väga väga.
Noh, ühest küljest natuke nukker aeg, aga teisest küljest
selline selline aeg, mis, kus sa saad oma töövilju lõigata
nii sõna otseses mõttes. Ja kolmandast küljest ka siis see töö, see aeg,
mida sa oled tegelikult vahepeal suvi otsa oodanud,
et et saaks siis nüüd ometi ka mingil hetkel jalad seina
peale visata, et ta nagu annab, annab sellise lubaduse,
et ototot natuke natuke veel punnitad ja
ja siis on, siis on natuke lihtsam. Kuidas praegu sinu kasvandikud kasvuhoonetes elavad,
ennast tunnevad, kannavad nad juba vilja. Ei noh, kasvuhoonetes ja need asjad natuke teistmoodi,
et meil on, meil on natuke natuke lihtsam selle asjaga,
et et meie saame, saame oma tööd võib-olla natuke keerulisem,
et meie saame oma tööd üsna omatahtsi natuke korraldada.
Sellepärast et me ei pea muretsema selle pärast,
et nüüd talv peale tuleb, need asjad tuleb kõik ära teha.
Aga, aga meil on see, et mia saagikorjamisaega ikka täitsa
täitsa juba on. Et osa saaki on küll korjatud juba ja siis osa saaki veel tuleb,
et kogu aeg ikka midagi tuleb.
Aga kui me võtame nüüd sihukese päris klassikalise saagi,
et üks, üks väga tänuväärt troopiline puuviljakultuur,
mis meil kasvuhoonetes kasvab, on siis papaia,
ehk siis melonipuu ja tema meil õitseb ja õitseb
ja viljub enam-vähem pidevalt.
Ja temaga on siis tõesti nii, et see on niisugune tore asi,
et pole kurb asi, et et seal on nüüd saagil oluline vahe. Need viljad küpsed, mida me korjame suvel,
on tänu päiksele hoob piss, maitsekad hoopis paremad kui need,
mis meil nüüd hakkavad siin novembris detsembris valmima,
et, et seal on nagu oluline oluline saagi vahe.
Kuigi noh, vili välja näeb samamoodi, aga,
aga ikkagi see suvine päike annab neile mingi sellise
lisanüansi ja, ja aitab neil seda suhkrut sinna vilja koguda.
Et nii, et ütleme parem saak on juba korjatud mitte nii hea
saak on veel tulemas. No teil on ka ju näitus veel esmaspäevani,
erilised viljad maailmast papaia läheb sinna näitusele välja. Ja taha täitsa on seal näitusel väljas ja noh,
selles mõttes on hästi tore, et taimed on,
taimed on seal sabas näitusesaali ukse taga.
Et, et saab ja tõsi küll, toored toored viljad on ka puu otsas,
et saab, saab ka, saab ka sellist vahetut kogemust
ja noh, praegu on minu meelest täiesti ideaalne hetk teha
sellist viljanäitust.
Et kuna praegu on, et mine välja õue ja roobitse,
et ja sageli me lihtsalt ei märkagi seda,
et, et kuivõrd kiftid võivad olla olla erinevad erinevad
viljad või et me ei märka tegelikult üldse seda ka. Et mõnel puhul üldse viljad on või kuidas toimuvad need
viljade levimismehhanismid, et et kõige lihtsam,
lihtsam näide, mida sageli inimesed ei ole mõelnud,
aga millega nad on elus sageli kokku puutunud on see,
et kui te nüüd kujutate Sibula sellist õisikut, sibulalaugu isikut,
et kui ta viljub, siis jääb selline orkide orkidest selline
väikene kerakene ja, ja see on tegelikult,
et selleks, et saaks sibul oma seemneid väga edukalt levitada,
et Sibulal ei ole mingit sibulaseemned, teil ei ole mingit
ägedat lennutiiba, mis teda aitaks kaugele kanda
või või, või noh, need viljad ei avane niimoodi pauguga
ja ei loobi loobi seemneid laiali. Aga kunas need laugulised enamasti looduses kasvavad?
Sellistel pool stepilistel pool kõrbelistel aladel,
kus maa on sile ja tasane et siis selline kerakujuline
ülikond ongi välja kujunenud selleks, et kui see vars,
Ta mädaneb alt, siis jääb väikene pallikene nendest ogadest,
mida siis tuul mööda seda steppi või poolkõrb edasi pillutab.
Ja siis selle käigus, mida kaugemale see pallikene veereb,
siis sealt viljadest budisevat seemned ja niimoodi need
väikesed laugu lapsed maailma laiali kantakse. Päris põnev looduses on, kõik on nagu läbimõeldud,
mul on tunne. Jah, ta on täitsa täitsa uskumatu, kui hakata hakata neid
asju mõtlema ja vahel on.
Vahel on nii, et, et kui keegi ütleb sulle,
et need asjad niimoodi on.
Aa nojah, see kõik on väga loogiline, et huvitav,
kuidas ma enne pole selle peale tulnud. On sul olnud ka näiteks sel aastal iga aasta on erinev mõni
selline üllatus, et vau, et sel aastal siis juhtus niimoodi
mõne taimega seoses.
Et kuidas nad on reageerinud kuivale kevadele või. Vot seda peab ütlema, et, et noh, kuigi kuigi minu
igapäevane töö on ikkagi klaasi all ja noh,
et me nagu välistingimustest võib-olla nii otseselt väga
võimu mõjutatud ei ole, aga kaudselt kaudselt see ikkagi nii on,
sellepärast et siin suve algupoole paljud rääkisid,
et kõik see on kuidagi segamini, kõik õitsemine on varajasem,
kõik on kuidagi paigast ära ja kusjuures oli õitsemine
ja see taimede taimede käitumine oli ka meil klaasi all
umbes nädal-poolteist, võib-olla isegi kaks varajasem. Et mingid tegelased, kes olid harjunud õitsema näiteks juuli
alguses otsustasid, et teeks juba jaanipäevaks õied lahti
ja ja, ja see oli täiesti märgatav.
Ja mida mina nüüd oma oma majas rõõmuga täheldasin.
Et näiteks, kes mul ei olnud aastaid õitsenud,
olid mitmed Dilansijad, Need õhutaimed, et noh,
nad olid täitsa kenad ja pontšakad ja mõtlesin,
et võiks ju nagu õit õit näha ja et mis nad siis ka
tegelikult on ja ja et olin seda juba päris mitu-mitu aastat oodanud,
aga ei midagi. Aga siis tänavu ühtäkki otsustasid paljud neist kõik korraga
õitsema hakata.
Et ja tänavusel aastal võib-olla oli ka tõesti midagi
sellist natuke teistmoodi. Aga ei tahaks nüüd toataimede jõuda, siis need tegid hästi,
kes viisid nad suvitama õue. Kui täna, kui on ideaalne toa taimes huvitamis aasta,
siis see oli tänavune, et tänavune suvi oli,
noh, nendele taimedele, kes tänavu õues olid,
oli ka puhas piima ja meemaa.
Et üldiselt meil olid pikalt soojad, pikalt sooja öööid,
meil oli sellist vihmakest, mitte et see oluliselt küll
potti kastaks.
Selle sellega peab ikka aednik ise vaeva nägema,
sageli aga, aga ta hoidis sellist õhuniiskust üleval. Noh, ja meie kogu kolime oma lähistroopilised taimed suveks
õue ja ka oma orhideekollektsiooni.
Ja just orhideede puhul on, on jube hästi näha
ja oli jube hästi näha, kuidas nad seda seda tänavust suve
nagu täiega nautisid.
Et need epifüütsed, orhideed, kellel on mingisugused varre
mugulad ja muud taolised asjad, kes elavad puude otsas.
Et nende puhul on väga hästi näha, kui neil mõnus on,
et need varre mugulad tõesti lähevad selliseks selliseks
punn ja läikivaks ja oi, neile meeldis just eriti selline augustikuu,
et kui meil oli soe, olid juba sellised natukese kastega ööd
oinelise meeldis. Aga kui te nüüd need tuppa toote tagasi,
siis mis asjad need on, mis te seal taime puhul üle vaatate,
et ei tuleks ka võib-olla mõni satikas kaasa
või keegi teine elanik vahetate, kuidas? Üldiselt, esimene asi on ikkagi see, et tuleb vaadata Endale
mingeid tigusid ja muud sõpru tuppa ei too,
et et kõik potid, potid tuleb korralikult üle vaadata,
siis noh, mis puudutab ka toa päris toa aednikega meid.
Et siis samamoodi Tuleb ära lõigata, lõigata igasugused sellised lehed,
mida vaatad, et et see vist hakkab kollaseks minema,
et noh, see on nüüd fakte, et kui kui nüüd õues on
mingisugused lehed, mis tundub, et hakkavad kolletuma,
et kui nad siis tuppa tuua, siis noh, see on paratamatult
taimele ikkagi stress.
Et siis need kollased lehed dema või kolletuvad lehed temaga
toas kindlasti ärak ära kuivatab. Nii et need võib siis juba varakult ära lõigata,
kuna taimed on ennast õues ka sageli niimoodi puhevile ajanud.
Et, et siis noh, vahel tuleb neid ka lihtsalt natuke
väiksemaks lõigata, et nad tuppa uuesti ära mahuks.
Ja. See ei ole liigne stress, ma mõtlen just,
et noh, võtame näiteks Bellergonid, mis kasvavad vahel
erinevates suundades ja ja niukseks imelikuks ka natukene,
et kui ma nüüd lõikaks poole maalt ära, äkki saab veel
suurema stressi. Laksu saab ta nagunii, aga et selle selles suhtes,
et kui ta tuppa tuua ja ära lõigata korraga,
et eks see on lihtsalt selline koera saba ühe korraga raiumine.
Et ja teine asi on see, et et õues on või noh,
ta nüüd tuppa tuua, et siis kui tal on vähem seda
haljasmassi peal, et, et siis tal on oma juurepalliga vähem
massisööta joota, et see muudab talle selle toatingimustes
kohanemise natukene lihtsamaks, et ta ei pea nagunii palju punnitama. Et ta siis saab, saab vaikselt-vaikselt hakata sellega tegelema,
et oh issand jumal, mis siis nüüd saab ja
ja tegeleda ellujäämisega, mitte ei püüa paaniliselt veel
veel viibast satsi õitseda ja kõik kõige sellega tegeleda.
Ja tõesti-tõesti, teine asi on see, et et noh,
jah, et, et justkui me pillerpiller koonid võtame,
et et nad on jah, rakk sageli õues nii suureks läinud,
et pole neid ka täpselt kuskile panna. Ja kõik paljud ära lõigatud asjad saab ju ilusasti varre
alumised otsad ära puhastada, vette panna,
mulda panna, teha pistikuid.
Kas ka praegu talv talve talve hakult?
No proovida ju ikka võib, kui tahtmist on,
et ega, ega keeldu keeldu ei ole ja kett kätt keegi ette
panna ei saa, et et selles mõttes, kui on tahtmist,
siis raudselt võib proovida ja näiteks pelarkooni puhul on
see igati igati mõttekas ja võib toimida,
et et ta on samamoodi näiteks näiteks fuksijate puhul
ja nii edasi, et et seda seda täiesti tasub,
tasub proovida täitsa katsetada. Kui ma nüüd toon nad tuppa, siis nad on harjunud,
et õues on kõik niimoodi toas on hoopis teistmoodi,
kas ma peaks teda ka väetama, teda natuke rahustada? Väetada väetada last nüüd küll kindlasti ei maksa,
et et selles mõttes, et, et nüüd on see pime aeg ees
väetamine reeglina reeglina soodustab sellist kasvu kasvu
kasvule ergutamist ja siis sellist sellel seal kui hakata
taimi vastu talve väetama, siis nad tahavad hakata sellel
kõige pimedamal vastikumal ajal uusi lehti
ja võrseid kasvatama.
Need kasvavad sageli sellisteks nõrkadeks välja veninuteks. Nii et kevadel tuleb nad suure tõenäosusega lihtsalt uuesti
ära lõigata, et et kui nüüd on tohutu tohutu turgutuse soov,
et, et talle midagi anda, et et ja tunnete,
et on noh, niisugune väike väike pott ammugi ilma pole ümber istutanud,
ikka peab midagi andma.
Et siis vali madala lämmastikusisaldusega väetis,
et noh, kas mingi kaktuste väetis või, või orhideede väetised,
et kus või siis, kui teil on kas kasvõi mingisugust
õuetaimede sügisväetist, et tehke sellest mingi nõrk vesi vesilahus,
et et, aga kindlasti mitte mingit mingit sellist kõrge
lämmastikusisaldusega mingit mingit kasvu ergutajad. Nunnu lilled, need võib jagada ka, ma kujutan ette kaheksat
ühed on need, kes jäävadki ka talveunne osaliselt
ja teised on need, kes siis tunnevad, et nüüd on meie aeg,
mõtlen ma siin jõulukaktused ja selliseid paksulehelisi
suculendid või, või kuidas seda kutsutakse.
Et need, kes nagu võikski tunda ennast hästi,
sest nende kodumaal just sel ajal ongi see aeg,
kus tuleks elada. Kus nad hakkavad esinema?
Et noh, jah, see on küll kõik kõik õige,
aga aga ikkagi see noh, mitte nende kasvama meelitamisega
sellega võiks.
Sellega võiks ikka proovida tagasi hoida,
et neid kasvama meelitada, et et mis nüüd jõulukaktust puudutab,
et praegu ma arvan, et võiks talvel lasta nagu rahulikult
olla ja käituda temaga nagu, nagu nagu olete kogu aeg käitunud. Aga et kui siis ühel hetkel noh, tavaliselt on see siis
ütleme kuu aja pärast või nii on näha, et hakkab väikseid
õienuppe moodustama või kasvatama.
Et, et siis võite võib-olla talle aeg-ajalt natuke rohkem
rohkem juua anda ja ja siis samamoodi tõesti võib talle siis
kanda natuke tirtsuke mingit orhideeväetist.
Et tal oleks natuke rohkem rohkem jaksu neid. Aga teised, need, kes siis magama peaks jääma
või puhkama kuidas nendega neile luua tingimused,
noh, ma tean, et nad tahaksid, et oleks pime
ja jahe, siis oleks hea.
Aga kui seda ei ole võimalik teha, mida system? No selle kohta selle kohta on Võiks öelda, et tuleb lihtsalt lihtsalt süda kõvaks teha.
Et võib-olla, et kui me siin räägime tuppa kolimisest,
et siis võib-olla üks kõige toredam näide.
Tuppakolimise puhul on niisugune taim, mille nimi on kanna.
Et sellised suured suured lopsakad, sageli värviliselt banaanilehed,
hästi kihvtid, õied, selliste jõu, tugevateri soomidega,
suvelil mille talv meil kindlasti õues ära võtab,
et tema, siis kaevatakse sügisel välja ja hoitakse keldris
üle talve. Samas kannaga võib teha ka niimoodi,
et kui te istute, kanna endale tippsiis,
te võite selle kanna poti endale ka tuppa tuua teda rahulikult,
kuna ta on päris troopikas pärit. Kui teda rahulikult siis edasi kasta, korralikult väetada,
siis ta võib teil kenasti talv otsa olla suveaias Toas,
mitte aias, võib-olla toas, ilus lopsakas edasi õitseda
ja nii edasi.
Ja kuidas teda siis puhkama sundida, et kui,
kui toas lihtsalt kohta ei ole, aga, aga kuidagi tahaks nagu
ikkagi seda hooaega natuke pikendada, et näete,
et püüa nuppe palju tulemas ja tahaks nagu hoida. Et siis tooge see kannapott endale tuppa
ja siis kastke teda väga-väga ettevaatlikult
ja ühel hetkel lõpetage, mine lihtsalt ära.
Kuivavad ära need maapealsed osad ja kuna ta on kohastunud
üle talvehoid püsima oma maasiseste juurikatega siis ta
lihtsalt kolib, kolib oma talvekorterisse,
ehk siis sinna juurikatesse siis kui maapealsed osad on ära kuivanud,
lõikate need ära viskate poti keldrisse ja nii ongi,
et ja see siis puhkama sundimise puhul, siis
ega kõige lihtsam variant on see, et, et mõned taimed saab
lihtsalt tulevikus kastmata jätta. Nagu ma ütlesin, see kanna ja ratsuri tähed
ja kõik, kellel on mugulal ja kellel on sibul all,
kellel on sinna sinna millegi sisse peitu pugeda.
Ja siis lihtsalt täiesti kas, kas kastmatajat
ja siis teistel taimedel.
Ja see kastmise kastmisega mängimine on kõige lihtsam
variant et lihtsalt tõmmata kastmist natuke tagasi,
et kui vett ei ole, et siis nagu ei ole millegi arvelt kasvada. Ja noh, seda kastmist ei pea sugugi radikaalselt tagasi tõmbama,
et, et kui ma olen mööda muidu kastnud kord nädalas,
et siis noh, keeranud kohe kraanid kinni
ja ütleme, et kord kuus saab, siis on hästi,
seda, seda kindlasti ei maksaks teha, et,
et see oleks taimele üsna üsna raske ja karm.
Aga et kui te olete näiteks kastnud kord nädalas,
et siis mõelge, et võib-olla siin talveperioodil võiks
kastmist kokku tõmmata, kasta näiteks kolme nädala jooksul
kaks korda või kas siis väetist ka natukene ei,
ei, et täpselt sama moodi, et kui seda väetist anda,
siis ta jälle siis ta jälle tahaks nagu ikka punnitada
kasvada ja no seda ei ole vaja. Et kui nüüd siis on nüüdsed väetiseväetise väetamise vajadus,
et sellega võiks siis uuesti alustada kuskil
veebruaris-märtsis juba kindlasti, kui päevad lähevad
pikemaks ja kõik olud mõnusamaks.
Ja kui me nüüd korraks hüppame tagasi sellesse tuppakolimise
peale et, et siis kindlasti on mingisugused sellised taimed,
et kes on kuskil põõsa all ennast ikka jube hästi tundma
hakanud ja on otsustanud oma poti poti ka nii täis kasvada,
et on täis kasvatud, et et ei saa enam kasta
ja siis on juured poti august välja roninud
ja mõned tugevamad tegelased on võib-olla pottigi lõhki lükanud. Et noh, need siis tuleks.
Kuigi öeldakse, et ei maksa siin kevadel
või sügisel taimi ümber istutada, et need tuleks siis nüüd
tõesti enne tuppa kolimist kindlasti ümber istutada.
Et siis on nendega nendega toas tulevikus palju lihtsam
lihtsam majandada kui, kui sellise tihedalt tihedalt
täiskasvanud potiga maadelda. Arusaadav teeme nüüd pisikese pausi, kuulame vahepeal
muusikat ja avame siis telefoninumbriga 611 40 40,
millel head Leiste head kuulajad, saate helistada
ja kas siis küsida või rääkida oma kogemustest,
kuidas on teil talvel talvele vastu läinud lilled,
kuidas te olete nad tuppa toonud, mis juttu ma nüüd räägin,
aga põhimõte on see, et kui te olete neid suvel väljas hoidnud,
et kui te nüüd hakkate neid tuppa tooma,
kuidas teil on läinud ja ja võib-olla on omad mingid
nõuanded ka, et mida olete teinud, et nad siis ennast hästi tunneksid. Pimedas ja võib-olla soojas? Kaastunne nagu nutaks. Keel päikese poole pöörduma.
Rüti hoolsamiini võiks siiski. Ja naerdes mul kuivad näolt vihmapiisa.
Kui ma. Mis tõi sinu teele on meelesaama mil nimeks viis keelte. Kas mis tõi sinu, kellele on meelesaama Mil meeme,
Scar skelt. La nüüd vihmapiisku. Peatada sadu, ma ei sa huvid või, või ka vihma. Olla äikest. 611 40 40 on saates telefon, millel helistada,
saata ja ja ma küsimuse või loo rääkida.
Meil on täna saates stuudios külas Jaan Vetik Tallinna
botaanikaaiast ja võtame esimese heliste hallu,
kuuleme teid. Tere. Mul on selline küsimus, et kuidas rosmariini üle talve
pidada ja. Lavendlit. Lavendlit ka selge aitäh. Nii see on nüüd kaks sellist sellist igikestvat küsimust et
lavendli puhul on see, et kui teil vähegi on võimalik,
siis, siis pidage seda seda lavendlit üle talve õues.
Et ta on tegelikult selline taim, kes meie normaalse talve
kui mitte midagi erakordset ei ole, suudab kenasti kenasti
väljas talvitud, talvitada ennast ja üldiselt tagasi suurt midagi,
midagi ei juhtu.
Et kui teil on ta kuskil aknakastis olnud,
et siis noh, niimoodi ta üldiselt seal aknakastis kindlasti talvitu. Aga et mida võiks siis temaga temaga teha,
on see, et näiteks kui teil õnnestub ta koos kastiga maha
võtta Ta ja kuskile kuskile maha tõsta ja siis näiteks
näiteks tõmmata talle siin, kui püsivad külmad,
tulevad, et tõmmata talle peale näiteks kas
pakasekaitsekangas või, või kuuseoksad või,
ja siis Ka istutuskast kuskile lehehunnikusse mata.
Et siis ta võiks, võiks ikkagi kenasti kenasti õues talvituda.
Et toas jääb talle talvel kindlasti kindlasti soojaks
ja siis talvel läheb ta kindlasti toas, ma kindlasti ei saa öelda,
aga kipub, kipub ikkagi välja minema, välja arvatud juhud,
kui teil on näit, teeks näiteks mingi selline valge,
valge, mõnus veranda koridor, kinniehitatud rõdu,
kus talvel ongi selline pluss miinus null. Et, et seal lavendel talvituks lausa suurepäraselt,
seal talle kohutavalt meeldiks.
Ja see oleks talle ideaalne talvituskoht.
Karusmari ja rosmariini kohta on lõpp, on tegelikult täpselt seesama,
et kuna rosmariin kasvab looduses sama Nad jagavad lavendli
suhteliselt analoogilisi kasvukohti.
Et ta kasvab looduses samuti Vahemere maades,
kus on talvel jahe valge et vot siis täpselt sedasama tahaks
ka rosmariin. Ja et kui teil on kuskilt võtta ta selline jahe valge
trepikoda kinniehitatud rõdu, kus oluliselt temperatuur alla
nulli ei lange.
Et sellist talvitumist naudiks ta täiega.
Aga et kui te peate teda pidama näiteks aknalaual,
et siis leidke talle võimalikult valge kasvukoht,
et see on talle ülioluline, võimalikult jahe,
jahe, aknalaud, ja siis kindlasti ärge kastmisega liiale minge. Et ja teine asi on see, et mis neil aitab toatingimustega
kindlasti kohaneda, on see, et katsuge, katsuge tema ümber
kuidagi natukene õhuniiskust tõsta, et, et see neile ka
võib-olla meelt Nii ja järgmine helistaja liinil kuuleme teid. Tervist. Mul on selline küsimus potikrüsanteeme kohta.
Ta on terve suve rikkalikult õitsenud.
Väsinud kas on võimalik teda üle talve pidada?
Ja kuidas? Potikrüsanteeme puhul on täpselt täpselt seesama,
lähen sinnasamma kinni ehitatud rõdul, valge,
valge, valge veranda, või krüsanteem-ide puhul on ka see asi,
et, et kui teil ei ole selle krüsanteeme kannud,
ütleme sellist väga väga suurt emotsionaalset seotust.
Ja teil on olemas oma aed, et te võite proovida tagaaias
peenrasse istutada.
Et kuna krüsanteem on meil selline piiripealne tegelane,
et on sorte, mis suudavad meie tingimustes talvituda,
on sorte, mis meie tingimustes ei talvitu. Et siis võib proovida ta õue peenrasse istutada.
Et kui on, kui on mõnus talv ja juhtunud,
teil mingisugune selline hea tore sort et siis ta võiks,
võiks võib-olla isegi isegi väljast talvituda,
aga kui ei siis siis jah, kuskile kuskile võimalikult
jahedasse ja valgesse kohta, et tasub proovida. Niimoodi kuuleme teid järgmine. Tere küsin talvitumise kohta ei kuulnud,
nüüd päris Abdeenia aha selge, talvita peeneb toas. Suvi otsa olnud õues veranda peal, nüüd tuppa toodud,
väga ilus, lopsakas eelmine aasta suri mul ära.
Aga see aasta tahaks üle talve pidada. Aitäh Abdeeniaga nüüd selline värk, et kui ta,
kui ta on teil praegu praegu ilusa lopsakas,
siis kindlasti võiks proovida tast teha endale kuskile posti,
näiteks mõned pistikud, et proovida teda natukene juurde teha.
Ja siis teine asi on see, et noh, et kuna ta on lopsakas
ja toas võtab ta ilgelt palju ruumi, et siis tagasi lõigata
võiks teda natuke nagunii.
Ja teine asi on see, et kuna ta on loomu poolest väga
kiirekasvuline ja ta on loomu poolest selline pool ühe aastane,
lühiealine püsik siis vaadake, vaadake hoolega,
kas teil seal kuskil lehtede vahel varte peal ei ole ka väikseid,
tema vilja kopraid. Et sealt saate võib-olla endale mingid seemned,
mida saate järgmine aasta uuesti maha külvata.
Ja siis kolmas asi, et kuidas seda nii-öelda emataime
ületalve hoida, on see, et võimalikult valge koht
ja kuna ta on loomu poolest lihakas tegelane,
siis siis tõmbake talvel, talvel tema kastmisega tagasi
kindlasti et teda kindlasti ei tohi üle kasta.
Ja kui te nüüd arvate, et olete oma elus sellega ebaõnnestunud,
et teil õnnestus eelmine aasta Abdeeni ära tappa,
siis te kindlasti seda ei ole, sellepärast et mina tema üle
talvitamisega Tallinna botaanikakasvuhoonetes on,
olen ka aastaid vaeva näinud. Aga siis lõpuks lõpuks ma lõin käega, mõtlesin,
et las ta siis nüüd olla ja kui ta tahab välja minna,
mingu siis.
Aga siis selgus see, et et ta annab, annab mul näiteks
kasvuhoones päris kenasti kenasti kakluste vahel isekülvi,
niiet et meie praegu Tallinna botaanikaaias kasvatamegi teda kui,
kui ühe aastast taime, et võtame, võtame seemned
ja siis külvame neid või siis laseme, laseme lihtsalt
seemnetest seemnetest, kuhu ta on otsustanud ennast kasvavad
kasvama sättida, kasvavad kasvada, uued taimed. Vat siis halloo, kuuleme teid? Tere, minul on niisugune küsimus, mulle on istutatud välja
maja seina äärde. Ja ja need õitsevad, praegune see on täitsa lõpp,
nad on nii suureks kasvanud ja nad on nii õisi täis.
Mul küsimus.
Kas ma nüüd, kui juba külmaks läheb, pean need õied kõige
ära noppima sealt ja lõikama tagasi möödunud aasta juba
septembris lõpetas õitsemise ja olid nad juba valmis nagu
puhkama hakkama, aga no tänavu, aasta on täitsa lõpp. See eks see on ju tore, kui ta õitseb ja tegelikult ka meil
botaanikaaias rootsi roos mitte rootsid,
vaid roosid õitsevad, õitsevad veel osad päris kenasti
ja kuna roosid on ka loomu poolest natuke lõuna pool seda
maa päritoluga, et ega nad ei saagi iga kord aru sellest,
et talv on tulemas. Mina teeks sellega niimoodi, et laseks, laseks neil
rahulikult õitseda, kui nüüd ükskord päris tõsised külmad
tulevad ja need õied ära võtavad, et tekste,
eks ta siis lõigake tagasi ja ja siis, siis siis tegelege probleemiga,
et, et kui on paar-kolm paar-kolm taime,
et siis siis sellega jõuab, jõuab tegeleda ka siis,
kui tõesti külmad, päris tõelised külmad tulevad.
Aga las nad nii kaua nii kaua naudivad neid olusid,
et kui kuival ikka saab. Imeline niimoodi järgmine helistaja liinil kuuleme teid. Et te võite tegelikult teha täpselt nii,
nagu te tahate, aga kui te ütlete, et teil see poeg oli juba
poolemeetrine ja siis see tähendab, et teie teie taim ole,
oli, on siis noh, umbes paarimeetrine, ma kujutan ette,
et siis mina tunnistan ausalt, mina oma laiskuses
ja mugavuses ja vastu talve ei viitsiks hakata küll seda,
seda kuivanud kuivanud külgharu või seda poega säält mulla
seest välja kangutama. Et mina lihtsalt lihtsalt lõikaks talle kuivanud aru
maapinnani maha.
Ja las ta siis olla niimoodi, et kui, kui teil,
kui teil siis kevadel kevadel on suur soov
ja tahtmine, et siis istutada, istutada see banaan ümber vaadata,
mis seal maa sees toimub ja võib-olla siis sealt
mingisuguseid mingisuguseid kuivanud risoomi juppe
või midagi sellist ära võtta. Aga ma arvan, et praegusel seisuga on sellel nii-öelda
pojapoja risoomijupp on seal maa sees kenasti kenasti tugev
ja terve. Nii et te võite rahulikult pealt ära lõigata selle
selle ära kuivanud, kuivanud varre ja, ja nii on,
et te ei maksa vast praegu endale sellega rohkem tüli teha. Ahah, siin on mul ka tulnud, üks küsimus kirja teel.
See on, puudutab tups-rohtliiliat meis rõdul läheb alati
maailma kaunimaks, aga nüüd tuppa tuues keerab täiesti tuksi,
läheb kollaseks, Lädiks ja kurvaks.
Mis probleem on? Noh, eks esimene asi on see, et tups-rohtliilia on samamoodi sihukene,
kiirekasvuline tegelane et kosub kiiresti,
aga see tähendab ka seda, et ta läheb suhteliselt kiiresti koledaks.
Et ma ise kahtlustan, et kuna kunagi Irjas oli selline sõna
nagu lödiks lödiks näidik, siis jah.
Et siis ma kahtlustan seda, et, et võib-olla võib-olla tema
tubane kasvu kohta natukene natukene liiga pime
ja võib-olla ta saab natukene liiga palju juua. Ahaa, et tups-rohtliilia on tegelikult tegelane,
kes saab hakkama Surt suhteliselt kasinates oludes
ja et, et kes on teda ümber istutanud, teab,
et tal on see juuresüsteem on ikka sellised suhteliselt
võimsad vorstid.
Ja need vorstid ongi selleks, et rasked olud üle elada.
Ja, ja et tema nagu sellist pidevat või sellist noh,
mitte pidevat ülekastmist, et ta saab paremini hakkama pigem
siis kui on natukene kuivem kui siis, kui on natukene märjem,
et ma kahtlustan, et võib-olla natukene pime
ja võib-olla natukene palju saab juua. Nii et kui nüüd ütleme seda teemat kokku võtta,
siis need taimed, kes tuppa toome, talveks nad tuleks
kuidagi puhkama saada, neid vähem kasta. Ja võib ka nii öelda küll natuke külmutada panna,
pane panna panna nad nii-öelda dieedirežiimile,
et ja noh, tõesti, et teine asi on see, et mida,
mida meil talvel ikkagi kõige rohkem vajaka on,
on, on valgus.
Aga panna mingi taimelamp, see on vist raiskamine.
Ei, ta ei ole raiskamine, et kui tahta seda ikka korralikult
ette võtta taimekasvatust, siis sellest taimelambist on,
on kindlasti palju abi. Et sellele võib, võib mõelda küll.
Iseasi on see, et, et kas nüüd noh, nagu ühe
või kahe taime pärast on vaja ilmtingimata suuremat
investeeringut teha, et et see on nüüd selline noh,
terve talupoja mõistuse küsimus. Tead, mul üks küsimus veel, mis puudutab seda,
et me alustasime sellest, et viljad kõik valmivad
ja viljade seemned kas need võiks nüüd maha panna,
kui tahaks, ma ei tea kedagi erilist endale seltsiliseks,
olgu see või sidrunipuu või apelsinipuu või. Ikka võib, et kui me, no aga troopiliste kultuuridega on
sageli see, et me ei saa neid seemneid säilitada,
nad kaotavad oma idanemisvõime, et nad tuleks,
tuleks siis ikkagi kohe maha panna, et, et siis on ida nõus
kõvasti parem ja, või siis on üldse idanevus olemas
ja samamoodi kui näiteks keegi tahaks endale väikeseid
tammesid või kastaneid kasvama panna, et see on nüüd ka
praegu täpselt seesama aeg, et need tuleks samamoodi õue
peenrasse maha külvata. Et, et neid nagu kevadeni hoida, siis on Idalevus kõvasti
kõvasti langenud või on siis sootuks ära kadunud.
Et samamoodi igasugused kreeka pähklid, kõik muud taolised tegelased,
et et jah, tuleks tuleks samamoodi praegu praegu õues maha külvata,
et et siis nad saavad läbida oma kohustusliku külmaperioodi
ja siis järgmisel kevadel, nii kui soojaks läheb,
saavad kohe-kohe hakata mõnuga mõnuga kasvama
ja oma ninasid mullast välja pistma. Suurepärane aitäh täna saatesse tulemast,
Jaan Vetik, Tallinna botaanikaaiast ja jõudu
ning ma, nagu ma aru sain, siis ega puhkus praegu veel ei
hakka või sedasi ma pean veel oktoobri lõpuni kannatama,
siis mul on kaks nädalat puhkust, aga muidu taimemaailmas
kõik toimib, õitsemine, pillide valmimine,
kõik loodus käib ikka oma rada, teda ei huvita kalender.
Aitäh veelkord. Minna või tulla vaenlane sisse, kui välja on?
See korda ei lähe.
Olen või olen ma peal, mida see loe minul on
ja kui sina arvad, et sul ei pea nagu õigeks üks tema kõik
on minule Kuusale või mida sa teed juba läinud Abikale korda? Olgu sina minuga su enam ei poe, mina sinu ribisid üle ei
loe siis mida sa. Pruugitud rõõmu ei too võtta juba kõike room õhtuks sinuga
koos olevaid täna närmile.
Lukovid keeratav, valmis tootmised rikkus. Kas minna või tulla alla nii sisse kui välja sa mulle see
korda ei lähe, ükstakõik?
Kuusele või mida sa tee, jutt juba läinud ambikale,
mulle see korda ei lähe.
Mida sa lähed või?
Mida sa teed?
Mida sõnu? Minule? Tere, Lauri Varik, kuidas sul läheb? Tervist ja läheb töiselt või tegelikult natuke raskelt.
Kurdan oma elu siin siis natukene ka sulle
ja kuulajatele, et ei ole lihtne inimesi nõusse rääkida,
saates rääkima, leidsin enda arust huvitava olulise
ja arvan, et kuulajatele ka vajaliku teema,
aga siin praegu on veel lahtine, et kas ma saan ka inimese rääkima. Kas sa saad ka öelda, mis teemas võiks olla,
äkki me peale mõtleme välja? Ma ei tahaks veel ära sõnada, aga aga ma loodan,
et ma õnnestub siin järelejäänud tunni jooksul need inimesed
nõusse saada, et on ikkagi vaja sellest kogu eesti rahvale
rääkida ja selgitada. Absoluutselt no mul tekkis selline huvi,
et seda teemat ei saa. Suurepärane ikka kell veerand üks olge, olge hea,
vikerraadio kuuldel.
Aga kolm teemat on ikka saates olemas ja valitud juba
ja räägime täna sellest, miks raviasutustele
ehk siis siin kõiksugu arstidele ei meeldi see,
et riik on pannud neile kohustuse Ennast kindlustada
võimalike ravivigade või tervisekahjude vastu,
mis tundub ju nagu mõistlik mis võib juhtuda
ja siis oleksid nad nagu kaitstud selle vastu,
aga nad ütlevad, et või praegu on olukord Eestis selline,
et kindlustab seda vaid üks kindlustusseltsi
ja arstid kurdavad, et väga kallilt kindlustatakse,
mis tähendab, et see peab millegi arvelt kuskilt tulema
ja nad ütlevad, et see võib tulla patsientide arvelt. Ehk me räägime patsiendikindlustusest tänases saates siin
mitme osapoolega stuudiosse tuleb esmatasandi
tervisekeskuste liidu juhatuse liige Georg-Marten Lanno
riigi poolt ehk sotsiaalministeeriumi poolt,
selgitab Heli Paluste.
Ja kommentaari kindlustusseltside poolt annab nende liidu
juht Mart Tiiesse.
Ja kaks välisteemat on ka võtta, on kõne Tokios Raul alli kivile,
ta räägiks, miks Jaapanis vahetult enne üldvalimisi vahetus
sealse valitseva partei juht ehk ka siis peaminister. Ning siis räägime ka Iraanist, sest Lähis-Idas toimub praegu
on kogu maailma tähelepanu all ja Sandra Peets on Tallinna
Ülikooli doktorant ja just Iraani välispoliitikauurija.
Tahan teada, et kuidas Iraanis suhtutakse võimalikku sõtta
kauaaegse vaenlase Iisraeliga?
Need pinged on ju praegu ikkagi täiesti haripunkti jõudnud,
et kuidas siis Iraanis vaadatakse sellisele võimalikule
sõjale ja kui ühtne on Iraani ühiskond nendes asjades
ja muidugi saates omal kohal ka Harri Tiido taustajutt,
kus ta täna räägib uutest külmadest, sõdadest. See on alati hästi huvitav, soovitan ka kõiki neid eelnevaid
tema lugusid järele kuulata või ka lugeda,
need on kirja kirja väljas.
Kuule küsimus sul veel ei ole, nagu marus. Ei ole jah, aga loodan, et teen seda teemal,
mis õnnestub. No igal juhul ma panin praegu vaidle pöidlad pihku
ja ma tean, et ka helipuldis olev Vaat see kolmapäev või neljapäev nädal hakkab läbi saama
ja siis lähevad mõtted rändama.
Igal juhul aitäh sulle ja ja kuuleme juba siis pärast 12
kümneseid uudiseid.
Järgmine huvitav on homme, seda teeb Jakob Rosin
ja täna oli minuga Villem Rootalu ja soovime teile ilusat
päeva ning tundke rõõmu sellest kaunist ilmast.
