Vikerradio. Tere, head kuulajad tänasest saates teeme juttu erilistest,
viljadest, põnevatest, viljadest ja seemnetest
ning ka vaimsest ja füüsilisest tervisest.
Avateemaks ongi erinevad ja põnevad viljad,
nimelt Tallinna botaanikaaias avatakse reedel näitus.
Just sellistest erilistest viljadest ja seemnetest
ning saates on külas näituse kuraator Tiia Jaanus,
kes annab sellise väikese pildi, et mida siis näha saab
ja mis meil siin kasvab või oleks õigem öelda,
et mis Tallinna botaanikaaias kasvab ja ka valmib. Aga veel teine teema puudutab tervist.
Väga palju on neid, kes jõuavad arstide vaatevälja siis,
kui tervisenäitajad on juba väga kehvad.
Vaimsest ja füüsilisest tervisest teeme juttu perearst Diana Ingerainen,
iga kes lahkab seda teemat just enda ametivaatenurgast
ja jagab ka praktilisi soovitusi, kuidas siis ennetada
ja kuidas oma keha ise kuulata.
Ja noh, eks ta vana tõde on, et kas tegeled iseendaga
või hakkavad pärast teised sinuga tegelema,
et kumba poolt siis valida? Helipuldis on Marika Leetme, mina olen Krista taim
ja soovin teile head kuulamist. Tab lillevärke tohus. Ja lilleke rohus.
Tüdruk vaatab lille, ei lill, kasvarrous.
Ja miskit ei taipa. Tüdruk vaatab, lillelill, kasvab rahus on tema
ja maailm. Maailm ja lilleke rohus.
Lilleke rohus, lilleke rohus, lilleke rohus. Tallinna botaanikaaias avatakse reedel näitus põnevad viljad
ja seemned kellel oma aeda ei ole või on see sellise väikse
mõõdulisem ja ei ole erilisi katsetusi, siis tasub sammud
seada botaanikaaeda, et näha, mida kõike kasvab,
mis kõik kõlbab süüa ja mis ka, et olen palunud saatesse
näituse kuraatori Tiia Jaanuse, tere.
Tere. Olge kena, andke nüüd väike ülevaade,
milliseid põnevaid vilju saab siis näha ja mis te olete. Kogunud ja meie botaanika ja sellel sügisesel näitusel siis põnevad,
et viljad ja seemned saab näha siis meie erinevatest
kollektsioonidest pärinevaid vilju ja seemneid nagu näiteks
et sellised põnevad viljad tulevad meil meelte aiast,
kus on kasvamas palju erinevaid toidutaimi,
et siis seal on noh, võib-olla selliseks köögiviljaks
klassifitseerida vaid taimi ja ka selliseid igasuguseid
põnevaid tegelasi, keda võib-olla noh, igas aias just
kasvamas eine. Ja veel on meil siis erinevaid vilju meie hästi suurest
Endraariumist erinevalt puudelt ja põõsastelt.
Et nende hulgas on siis nii selliseid tervistavaid
ja kasulikke vilju kui mürgiseid vilju, mida tuleks ka tunda.
Ja veel on ka selliseid vilju, mis näevad lihtsalt põnevad
ja huvitavat välja, mida on ka tore uurida.
Ja on meil ka ju suurt troopikaosakond kasvuhoonetes
ja sealt on samamoodi päris suur hulk vilju meil võimalik
näitusele panna. No üks asi on see, et samme, aga nüüd öelge meile,
mis on need viljad, kuidas on nende nimed
ja ütleks, et kodused aadressid, kust nad kasvavad? No kui me nüüd alustame meelte aiast, siis meelte aias on
meil nüüd tänavu päris mitu erinevat liiki füüsaleid kasvamas,
et meil on seal Mehhiko füüsalia Peruu füüs all
ja ja siis ka need pisemad tegelased veel Maasik,
füüsol ja tikker füüsal.
Ja nad kuuluvad maal maitsjaliste hulka ja Mavitsialist. Taimede hulgas siis on veel selliseid põnevaid tegelasi,
nagu meil on Maavids kellel on ka päris suur vili
ja selline tore ja omamoodi. Maitse või, või toidukogemus siis võimalik nendest viljadest
saada kasvavad, Eestis on võimalik täiesti kasvatada,
et meie meelte aias on päris suured ja kenad viljad arenenud. Afüüseli aasta oli sel aastal hea või on ta selline taimed,
mis kasvab igal pool, sest ma olen vaadanud,
et ka Eestis on hakatud kasvatama lausa müügiks.
Füüseleid. Ja need väiksemate viljadega füüsolid on päris leplikud
ja kiirekasvulised taimed, et nad koduaedades võivad isegi
ise sellisest eelmisel aastal pudenenud seemnest,
et päris korraliku taime kasvatada ja no vähemalt suve
lõpuks saab sealt ka neid maitsvaid vilju noppida. Ja samas samas hulka nagu kuuluvad ka näiteks baklažaanid.
Et meil on ka kahte erinevat baklažaani täitsa võimalik näidata,
et selline nagu võib-olla natukene metsikum
ja algelisem siis sellise valgeviljaga baklažaan
ja ja rohkem on nüüd viimasel ajal siis kasvatatud selliseid
tumelillade viljadega bakla saan, et tema ikka Elisel
ja soojal suvel täiesti arvestatav viljasaak taimedel,
kas siis õues või on ikkagi kasvuhoonega Meinat Ta on meelte
aias täitsa õues, et meil on võib-olla seal natukene
sellised paremad kasvutingimused, et sellised kõrgpeenrad,
mis sooja koguvad paremini päikesepaistel aga aga täitsa
täitsa mõnusalt kasvavad. No üks tore mari on ju ka kõrvits, kui ma nüüd Ja et kõrvitsaid on meil ka näitusele võimalik päris suur
hulk panna, ma arvan, et, et see ongi suurim perekond,
kes meil sinna näituseviljade hulga poolest siis saab üles pandud.
Ja kõrvitsialist sugulased on veel ka näiteks kurgid
ja meie kollektsioonis oli siis ka selliseid erilisi kurgisorte,
mis siis suureks kasvades ei ole enam mitte üldsegi rohelised,
vaid on kas päris kollased, isegi oranžikaskollased päris
valged või siis pruunid ja sellised huvitava marmori mustriga,
et need on siis sellised Põlissordid, mida on siis
erinevates Euroopa Aasia nurkades kasvatatud
ja mida saab päris hästi seemnest paljundada,
nii et neid on meil juba päris mitmetel aastatel
botaanikaaiakollektsioonis olemas olnud. Kõlbavad ka süüa.
Ma mõtlen selles suhtes, et kui pruun kurk
või või oranž kurk, siis nagu ma ei tea Natukene nooremad viljad ikka on tõenäoliselt päris head süüa,
et no näiteks üks kollane neist siis on Hollandis olnud
selline põlissort, mida siis on? Sellist lõikudena marineeritud ja konserveeritud,
et noh, näiteks üks selline viljade kurkide kasutamise
võimalus Põnev kuulge, aga Tendraariumi taimed ja seemned,
mis te sealt olete välja valinud või mis? Ja nüüd, kui te Endraariumist, siis kõigepealt võib-olla
tooks välja need väga tervislikud ja kasulikud viljad,
on aktiniid ja mis siis on meie selline looduslik kiivi.
Et tegelikult, kui see aktiniidio vili saab päris küpseks,
siis Ta ongi peaaegu Kivi maitsega, jääb küll väiksemaks
vili ja ta sisaldab väga palju C-vitamiini
ja ja kõike muud head meie tervisele siis veel sidrun,
väändik, mis on ka selline peaaegu nagu tervisevili
või tervisetoit. Erinevad pihlakaliigid ja pihlaka sordid,
on meil selline päris põnev kooslus. Äkki sealt mõned põnevamad värvid või huvitavamad milliseid
pihlakaid võib-olla mida pihlakana ei seostaks? Nojaa, pihlaka värvide poolest on meil sorte,
mis on päris valget või orantsikat või hoopiski roosa
värvusega liigid enamasti on siiski sellise noh,
umbes ligilähedased meie hariliku pihlaka ka värvitooni poolest,
aga pihlakate sugulased on veel näiteks astelpihlakas,
kellel on hoopiski suuremad viljad, sellised pruunikad,
mis meie maal küll ei kasva väga suureks.
Kuigi nad on pihlakas palju suuremad, aga natuke soojemas
pehmemas kliimas valmistatakse neist lausa keediseid
ja ja kasutatakse siis toiduks või siis ebaküdooniad,
et meil on näiteks päris kõrgekasvuline ebaküdoonialiik,
kes kannab selliseid suuri vilju, vaatad sidruni suurune
või siis ka ebaküdooniad, sugulane, küdoonia,
kes tänavu on ka päris korralikud viljad kasvatanud õues,
siis päris õues. Et teda siis. Kutsutakse tegelikult mujal maailmas Aivaks
ja noh, päris nii suured need viljad ikkagi ei ole,
kui nad soojas kliimas on, aga, aga siiski Ja siis kui veel puudest ja põõsastest juttu teha,
siis no tore on vaadata, meil on päris palju erinevaid
vahtra liike, et millised Need viljad välja näevad
erinevatel liikidel, et nad ei olegi täpselt samasugused
nagu meie hariliku vahtravilju teame.
Või siis. Ma hakkasin praegu mõtlema.
Need on need ninakesed, mida saab kleepida. Ninakesed selline kaksiktiibvili ja mis,
mis siis lapsed tulevad nina peale ja, ja et erinevatel
liikidel on natukene natukene erineva väljanägemisega,
et neid on täiesti põnev uurida või siis mõnedel põõsastel
on sellised vahvad põised viljakesed kus siis siis seemned arenevad,
näiteks tari õis on üks selline hästi vahva tegelane.
Mis on, noh, ütleme suhteliselt vähelevinud põõsas,
aga meie kliimas siiski saab päris hästi hakkama. Üks liik siis meil Aasia päritoluga, teine Ameerikast,
et hästi põnevad viljad, mida siis sügisel saab oksakestega
koguda ja näiteks kasutada erinevates asi pandavates kompositsioonides.
Need kõik ei olegi söödavad, mõeldud selleks,
et läänia koes viia.
On selliseid põneva väljanägemisega vilju
või siis natukene tuleks vist tutvustada ka selliseid vilju,
mida ei tohi süüa, mis võivad küll päris isuäratavad välja näha,
aga mis siiski on mürgised ja nagu näit ja tuleb isegi
lapsed juba tunnevad ära siis selle, meie lumimarja siis on
meil üks selline iileksi liik, kellel on hästi ilusad
läikivad punased viljad, aga mis siiski on mürgised
ja päris levinud on sireli sugulased Licustrid kellel siis
on ka praegu sellised mustad viljakobarad kenasti küljes juba,
aga, aga neid süüa tegelikult ei tohiks. No tuleb mulle kohe meelde ussilakk ja ussilakk on meie
looduse selline rohtne taim.
Et võib-olla see ussilaka väike väike varrekene juba koos
viljaga siis praeguseks hetkeks enam metsa all silma ei torka.
Ki aga no näiteks maikellukese vilju olen veel küll metsa
all kohanud, et need tuleb siis ka ikkagi juba maast
madalast selgeks teha, et selliseid vilju suhu panna ei tohi. Küsin veel ka germes Maria kohta, need näevad ju lausa välja,
nagu oleks sellised väga maitsvad ja ja söögikõlbulikud. Ja neid ei maksa samamoodi suhu panna, et täi täiesti mürgised. Või teate, aga hästi põnev on ikkagi ka see teema,
need taimed ja viljad, mis Eestis ei kasva.
Kas teil on kasvuhoonetes näiteks juba banaanid valmis
või siis draakonivili mõni küpsenud? Meil on praegu kahjuks võimalik näidata nende neid taimi kasvamas,
aga momendil vilju ei ole, banaanitaimed on meil loomulikult viljunud,
aga no mis me saame näidata, me saame näidata banaaniseemneid,
sest need on imepisikesed.
Need ei olegi väga pisikesed, et need on tubli,
poolesentimeetrise läbimõõduga, sellised nagu kuivanud
krobelised kivikesed ja neid on siis sellises metsikumas
viljas päris palju. Et sellist sellist vilja ei olegi väga lihtne süüa,
kuigi ta viljaliha on suhteliselt maitsev
ja nii-öelda söödav küll, et meie palmimaja siis suur
banaanitaim just selliseid vilju kannab eelmise aasta
jõulude ajal, siis saime neid natukene natukene maitsta küll. Aga mis viljad on valmis teil kasvuhoonetesse ütleme,
sellised troopilised või subtroopilised ei ole veel praegu hoo. No tegelikult meil see hooaeg, seal on selline sujuv
ja aastaringselt ikkagi meil mõned mõned viljad taimedel on,
et kui nüüd söödavatest viljadest rääkida,
siis on meil tsitruseliste vilju võimalik,
nagu näha, on greibilsi troonil ja siis on meil veel üks
hästi hästi tore sidruniliik buda näsa sidrunipuu,
kelle vilja kutsutakse buda kämblaks ja,
ja tema viljadel on siis sellised sõrmi jätked nende viljade sees. Sellist haput mahlast osa peaaegu üldse ei ole,
aga sel viljal on väga hea ja mõnus lõhn
ja gurmeekokkadel on ta siin üks selline armastatud vili
erinevate siis selliste põnevate roogade lisandiks.
Et neid vilju saab päris taime taime küljes näha,
et võib-olla me neid isegi näitusesaali raatsi ära rebida.
Aga kas on ka võimalik kohapeal seemneid osta?
Kahjuks kohapeal meil seemnete ostmise võimalust ei ole,
sest kohapeal meil ka näidatavate kasvatatavate taimede hulk
ei ole nii suured, meie sealt sellist väga suurt seemnesaaki saaks. No igal aastal on tomatinäitus toonud palju inimesi kohale,
kõik ju kasvatavad tomateid ja siis on tore vaadata,
missuguseid erilisi isendeid üldse olemas on.
Sel aastal tomatit? Ja meil sel aastal tomatinäitust ei olnud,
aga toobri lõpu nädalavahetustel on meil võimalik õunu tulla
vaatama et läheb meil siis lahti õunanäitus,
õunapidu, et seal siis meil koostöös Polli aiandi ka saab
näha erinevaid õunasorte, neid, mis on siis nii Eestis
aretatud kui võib-olla väljastpoolt ka või andis kindlasti,
ja kindlasti on seal Eestis aretatud sorte
ja ka väljaspool aretatud sorte, et et sügissordid
ja taliõunad, siis on seal vaatamiseks kindlasti väljas. Ma mõtlen, et kas hilja, ei ole juba, äkki peaks olema juba
saak ära korjatud, sest sügis on kätte jõudnud
ja mine tea, varsti on külmad kohal. Ja saak enamasti võikski juba korjatud olla,
et et õunte säilimise huvides ongi ikkagi tark,
need õunad siis natukene enne sellist päris täisküpsust
endal kastidesse ära varuda. Olete omavahel ka arutanud, et millest see on tulnud,
et sel aastal on olnud nii saagirohke?
Palju on olnud vilju, palju on olnud seemneid,
kõik on nagu sedasi. No tegelikult oli sellel aastal ka ilmad,
meil hästi soosivad selliseid suuremaid saake,
et oli soojust ja, ja uniga sademeid, et siin näiteks kahel
viimasel aastal on olnud küll väga soe, aga sademete hulk on
selline kesisevõitu olnud, eriti suve esimesel poolel,
kui taimed kasvama hakkavad, aga praegu oli siis juba
kevadest saadik sooja ja ja, ja ka sademeid,
et see võimaldas siis taimedel sellise rikkalikuma
viljasaagi kasvatada. Väga põnev, aitäh täna saatesse tulemast,
Tiia Jaanus, Tallinna botaanikaaia näituse põnevad viljad
ja seemned, kuraator, nii et reedest on siis võimalik näha.
Ma usun, et, Pruun kurk ja oranž kurk, need väärivad vaatamist
ja võib-olla isegi pildi tegemist.
Tundub põnev, aitäh.
Aitäh kutsumast. Mul on vahel tunne, et inimesed on umbes nii nagu põnevad
viljad ja seemnedki kõik erinevad nii oma küpsusastmelt kui
ka sellest, mis selle poolest, mis neist edasi saab.
Ehk siis see oli väike, niisugune ülemine keelmisel teemalt
järgmisele milleks on tervis ja pikaealisus
ning oma keha kuulamine.
Olen palunud saatesse perearsti Diana Ingeraineni.
Tere. Tere. Põhjus selles, et, et just praegu on käimas spordinädal,
kellel asja vastu huvi spordinädal poee on üks lehekülg,
kus on kõik üritused väljas.
Et see on nagu selline väike ajend, et küsida teie käest,
missugune on praegu.
Ma ei tea Eesti inimeste tervist, sest igalt poolt
räägitakse ja kogu aeg tuleb uudiseid, et see on halb.
Inimesed ei liigu, söövad halvasti, maga,
justkui oleksime välja suremise ääre peal. Sedasi üldistada on väga raske, et meil on,
meil ei ole inimesed nagu hall mass, vaid on hästi erinevad inimgrupid.
Kahjuks on ka lõhenemine tuntav tervise osas,
et nii nagu meil rikkamad lähevad rikkamaks,
mulle tundub, et tervemad lähevad tervemaks ja,
ja kipub olema nii, et kellel on sissetulekud,
väiksemad haridustase, viletsamad ka nende tervis on viletsam,
nii et see on hästi erinev. Aga laias laastus need trendid on küll murettekitavad,
et kui vaadata Ta selliseid näitajad, et kuidas inimesed ise
hindavad enda enda tervist, siis nad hindavad seda halvemaks ja,
ja kui vaadata ka selliseid objektiivseid näitajaid,
et kui palju nad, et kaaluvad, kui palju nad liiguvad,
kui palju nad siis vaimse tervise häirete all kannatavad,
siis ma pean kahjuks tõdema jaheta, et pigem on ta siis halvem.
Kuidas jõuda selle põhjuseni, et miks see nii juhtunud,
sest kui võtta, et ajaloos on olnud raskeid aegu väga palju,
kus võiks olla vaimne tervis häiritud, süüa ei ole
mitmekesist valikut, mitte midagi, ja ometi inimesed olid. Ma justkui rõõmsamad või ütleme, vaimse poole pealt tervemad.
Ühe kandi pealt tõesti, et meie rahvas ei ole kunagi ju nii
hästi süüa saanud ja nii hästi elanud kui,
kui, nagu praegu.
Aga teadlased on palju uurinud seoseid inimeste tervise
ja siis muude faktorite vahel.
Üks selge seos on majandus, et kui majandusel läheb hästi,
tunnevad inimesed ennast paremini. Kui majandusel läheb kehvemini, siis tunnevad ka inimesed
ennast kehvemini. Meie eesmärk on ju elada kaua ja võimalikult tervelt,
ma olen niimoodi aru saanud ja kes ei tahaks olla vanaduses
veel füüsiliselt heas vormis.
Öelge, kui teie juurde tulevad inimesed siis kui tihti üldse perearstina,
te saate öelda, et tegelikult neil ei ole neid tablette vaja.
Te peate nüüd võtma midagi väga rasket. Et te peate oma elu ümber korraldama ja neid eluviisist elus
nagu harjumustest tingitud tervisehäireid on päris palju
ja oleneb nüüd inimesest ja natuke arstikunstist,
et kuidas inimesele läheneda, et et on tõesti inimesi,
kes on sulaselgelt tabletiusku nendega ongi keeruline,
aga on ka inimesi, kes näiteks üks patsient ütles malt ohku
ja ma ei peagi raha kulutama siis selle peale,
et, et inimesed on hästi erinevad. Aga seda, et meil on eluviisist, sõltuvaid tervisehäireid
ja haiguseid üha rohkem, see paraku on niimoodi.
Aga mis need on, need, mis meie tervist hävitavad?
Need on need kõige traforetsemad, mis noh,
mallati patsient, aga hoiatan, et nii nüüd ma hakkan rääkima
tavalistest asjadest, mis võib-olla ei pruugi teile meeldida,
toitumine, liikumine, suhted, enese eest hoolitsemine,
see kõik on ju võimatu, kui hakata niimoodi mõtlema,
et see ei sõltu minust, ma ostan seda, mis poes on,
ma pean töö res istuma ja lõpuks käivad ju närvidele
ja siis lähevadki suhted sassi. Ma olen nüüd üle 25 aasta arst olnud ja ma hakkan tõesti
nägema isiklikus oma selles arstid öös nagu neid seoseid.
Et, kus nad kõik peidus on, ma arvan, et seal geneetilises
koodis on väga palju kirjas, et kes armastabki liikuda,
kellele see pakub midagi kes pigem kipub kurvameelseks,
kes tahab suhelda, kes ei taha.
Et tõenäoliselt see geneetiline foon on olulisem,
kui me arvame ja mina ise loodan, et meie,
meie geneetikute käest saada näpunäiteid,
et kuidas kellelegi läheneda niimoodi ette ta mõjutada siis
oma tervisega tegelema. Aga loomulikult see keskkond, et ütle mulle,
kes on suvist sõpra, kuidas nemad tegutsevad
ja siis mõtlen enam-vähem, et kuidas sina oma eluga käitud. Aga kuidas teha need esimesed sammud, et me ju kõik teame,
et tuleb liikuda rohkem.
Aga kui on, ütleme selline pingeline periood,
siis vähe on neid inimesi, kes lähevad tormise ilmaga välja
jalutama ja tunnevad, et nii ma sain nüüd sellest jõudu
ja ma lähen edasi.
Pikka minnakse tuppa, tõmmatakse tekk üle pea
ja Hongutakse. Täiesti arusaadav, see on inimese alalhoiu instinkt,
no kes see tahab minna, aga mina soovitan nagu mõelda selle
tunde peale, kui on käidud.
See on hea tunne, et, et see, et see tiir on tehtud enese
tervise jaoks, on midagi tehtud.
Et see endaga tegelemine ja enese eest hoolitsemine.
Kui kui endaga tegeleda ei suuda, siis on järgmiste
inimestega juba keeruline, et, et võib-olla kui mõelda,
kogu aeg, ei tasu mõelda, aga võib-olla mingi hetk ta endale
aega ja kaardistada, siis mis mu tervis on hästi lihtne,
kui palju inimene kaalub, kui palju ta liigub? Mis on need võib-olla need taldriku peal asjad,
mida, mida võiks vähem süüa, mille osakaalu võiks juurde tuua.
Et nüüd on meil Eestis räägitakse sellest vähe
ja tõenäoliselt ka tervishoiutöötajad ise ei ole sellest
piisavalt rääkinud, et kui ma ütlen teile sõna tubakas,
siis tõenäoliselt tekivad kohe need hüüumärgid õhku.
Aga kui ütlen vaegliikumine, et siis tõenäoliselt mitte nii väga,
aga see vaegliikumine on praegu tõusnud oluliseks terviseriskiks. Nii noortel kui vanadel, siis jah, nii noortel kui vanadel.
Et mulle tundub muidugi, et need, kes viiekümneselt liiguvad
ja tunnevad sellest rõõmu, need liiguvad ka kaheksakümneselt,
tunnevad sellest rõõmu ja, ja vastupidi.
Aga jah, et ta on üleüldine probleem. Aga kuidas seda lahendama, hakata, arutama,
kuidas teha see esimene samm, et mitte minna välja
ja küll esimese teete, et ka kolmanda, aga et jääks püsima.
Sest ma olen aru saanud, et kuskil kolm-neli nädalat kulub selleks,
et keha hakkaks harjuma asjaga, et tahangi
ja ongi tore. Ja Tallinna Ülikooli teadlased on välja arvutanud,
et isegi kui see periood on nagu kaheksa nädalat,
et siis on see nagu mõju või, või siis tõenäosus,
et inimene jääbki liikuma, natuke suurem.
Mina soovitan mõelda läbi, et see oleks tavapäevaga kokkukäiv.
Et kui ta jääb väga eemaletööst ja lasteaiast
või oma oma sotsiaalkeskuse tegemistest,
et siis ta ei teie püsima. Et kuidas liikumine sobiks tavapäeva programmi,
mõelda läbi, kas on see pood mõistlikum võtta
või äkki mingi kaugem pood.
Et, et ta, et ta oleks nagu eluga kokkukäiv.
Ja teine, mis alati patsiendid mulle ütlevad,
et neil ei ole seda, seda või seda kõndimiseks ei ole mitte
midagi vaja.
Et, et ei tasu enda jaoks neid asju ka hästi keeruliseks mõelda. Muidugi on head Storterid on koer või kass või,
või isegi nurgas olevad kepikõnni kepid veel parem sõbranna
või sõber, kellega koos käia.
Et aga, aga et ei tasu endale neid ka kohe võtta,
takistuseks.
Teine teine jutt, mis mulle kohe räägitakse,
mul ei ole kellegiga käia.
No ise oled ju endal olemas, et, et siis ei ole vaja nagu
endale otsida neid barjääre. Et nüüd on lausa on uus uus diagnoos, mida Eestis
kasutatakse vähe võib-olla mujal Euroopas natuke rohkem,
Sarkopeenia, see kõlab nii nagu noh, aneemia,
Ostjopeenia kui aneemia kehvveresus, et see on nagu kehv lihasus,
et lihasmassi on liiga vähe.
Aga kui nagu mõelda, et mis kõik tuleb lihastes ära teha
ainevahetuse mõttes ja et meie liigutused
ja kõik oleks tagatud tasakaal, oleks hästi. Et siis tuleb lihtsalt selle lihasega tööd teha ja,
ja mitte mingi muu asi ei aita, kui ainult liigutamine.
Pisikesed lihaskiud peavad omavahel saama liikuda,
sest muidu nad jäävad jäigaks, nad kleepuvad kokku ja,
ja pärast on see liikumine tunduvalt kehvem juba näiteks et
ennetada traumasid, mis paraku vanemas ajas kipuvad nagu
rohkem tulema.
Et ma ise olen oma arsti töö jooksul näinud,
et need, kes liiguvad, need, kes võimlevad,
nendega juhtub ka vähem jamasid, kui nad on vanemas eas. Aga kui inimene on tugevalt ülekaaluline,
juba on juba läinud, nagu sedasi asi käest ära,
siis on ju see liikumine raskeks läinud ja kas liikumisega
on võimalik üldse kehakaalu langetada? Paraku ei ole, see on üks, üks teine müüt,
mida ma proovin murda, et, et kui, kui ikkagi inimene on
ülekaaluline ja juba ka üle 40 ainevahetus läheb Vaino aeglasemaks,
et siis liikumine on ainult üks komponent,
mis tuleb alati kasuks, ta meeldib meie veresoonkonnale
südamele lihastele, aga siis on see põhikomponent,
kaloraaž toitumine ja sellest toitumises on ka inimesed,
teevad endale hästi keeruliseks nagu elu,
aga, aga kui ükskord vaadata, et kui palju neid kilokaloreid
selles toidus on ja tõesti natukene õppida,
et me soovitame teha kaks nädalat lihtsalt toitumispäevikut. Muide, kas meie oma tervise arengu instituudi kodulehekülje
peal on toitumine punkte, kus on ta suhteliselt lihtne teha
ja siis tasub hakata, et mida asendada, et kindlasti mitte
välistada inimesed ei suuda ilma selleta olla,
aga, aga mida asendada ja kui palju? Mida te arvate fermenteeritud toidust, sest meil siin alles
paar nädalat tagasi olid toiduteadlased,
kes uurisid seda põhjalikult ja ütlesid,
et vot see on ka tervise väga hea ja tagab hea tervise. Ja mina jälle ei vaata elu üldse nii keeruliselt
fermenteeritud või mitte, et oleks kiudaineid minu mees per,
ütleb selle kohta silo, et oleks, oleks nagu seda,
millel soolega tegeleda, et kiudained, kiudainete vaegus on
võib-olla eestlaste toidulaual kõige suurem mure,
et siis ei ole Zoltel millegiga tegeleda,
siis ei ole meie headel bakteritel süüa ja nüüd on ka leitud
seosed täiesti kiudainete ja näiteks kolesteroolitaseme vahel,
et, et mina ei soovita nagunii keeruliseks elu ajada,
et võta ikka see tavaline taldrikureegel. Kas on seda rohelist, kas on seda tomatit kurki nagu neid
asju piisavalt ja siis mõelda, et kas seda sealiha on nii
palju vaja, et äkki see asendada kalaga?
Et aga kindlasti jah, asendada mitte mitte niimoodi ära jätta.
Ja võib-olla üks on veel, et inimene on vesilahustuv,
et meil vett vaja, et kui, kui kui nüüd mõelda,
et kui on üks tass, mille põhja on jäänud kohvist väike suhkrukiht,
see ei tule sealt mitte kuidagi ära raputa nii
või naa, aga kus panna sellel vesi peale sisse tasakesi
tuleb sealt lahti ja on võimalik ära võtta,
et samamoodi meie rakud vajavad vett selleks,
et vahetada siis aineid, et jääkaineid välja tuua. Et ma vaatan, et vanemas eas kiputakse see vee joomine nagu
ära jätma ja, ja ka mineraalvee et ja, ja siis nad kardavad,
et on tekkinud pidamatus, on tekkinud mingid muud probleemid
ja siis mõeldakse, et noh, et kui jätta see vee joomine ära,
et siis on elu lihtsam.
Tegelikult ei ole.
Et ka ka tuleb vett tarbida. Kas see on kõik see, mida te räägite ka oma patsientidele,
kui tuleb, keegi kurdab?
No ma ei tea, mille üle, aga, aga millegi üle,
et hakata vaikselt vaatama, et mismoodi me elame,
kuidas me sööme palju.
Me liigume. Ja aga see on, see on niuke väga personaalne lähenemine.
Et viia kokku see tema murega ja muidugi vaatan,
et mis, mis seis on, et ma armsa inimesel on äge ei hakka
talle seletama tema liikumise harjumisi,
aga perearstidel on natuke õnnelik, kui situatsioon,
et meie patsiendid tulevad meie juurde tagasi
ja siis tasub ära tabada ja isegi rohkem meie pereõdedel.
Et nad tabavad ära, et millal on nagu see hetk,
et millal nõustuda ja millal ka kutsutakse tervisekontrolli,
et, et see on see aeg, kui võetakse, kaardistatakse siis
kõik need pusle tükid ära, mis on haigused,
mis on inimese harjumised, mis on tema tavaline elu ja,
ja kus on need riskid, et kaardistada ära,
kus on need riskid ja siis maandada neid riske
ja nende riskide maandamiseks muidugi on olulisel kohal ka ravimid,
teatud haiguste korral aga, aga jälle, et veel olulisemal
kohal on tegevusplaan, et kuidas ma suhtlen,
kuidas ma ennast üksi jätta, et vaimse tervise häired on
praegu tunduvalt kasvanud, et ma arvan, et selles on küll
jube sõda süüdi, et see mõjutab meid kõiki läbi läbi sissetulekute,
majanduse ja nii edasi, aga ikkagi, et minu isiklik plaan,
kuidas ma suhtlen, kuidas ma, kuidas ma uudiseid tarbin mida
ma teen, et endale ka pakkuda vaimses mõttes midagi head,
et on ju väga palju tasuta kontsert, on võimalik raadiost
kuulata kuuldemänge ja nii edasi, aga sellega peab tegelema. Järgmisena, kuidas ma liigun, kuidas ma toitun
ja kuidas ma saan oma asjad tehtud, et mina tihtipeale
soovitan ka võta valge paber ja kirjutada sinna,
mida ma pean tegema ja mida ma tahan teha
ja siis vaadata, et kus see tasakaal siis on vaheline,
mida pean, saab ka maha tõmmata, et tegelikult ei peagi,
me lihtsalt kujutame, et me peame just, et ma olen just vaadanud,
et need inimesed, kes on väga nagu jäigad,
et nad käivad ilusti trennis, nad söövad tip-top,
aga aga nad on võtnud talle nii hulka kohustusi
ja lõpuks tekivad ikkagi vaimse tervise häired. Et võib-olla tasub nagu jah vahepeal üle vaadata,
teha inventuur huvitistes see on huvitav. Point asjal, et kui sa võtad asju liiga tõsiselt,
et siis jooksebki pea teistmoodi kinni, et sai vaba nendest
muremõtetest vaid neid tuleb nagu juurde sa toodad neid ise juurde. Ja neid mõtteid ja mõttemustreid, et peab ka kontrollima,
inimese aju on nii tehtud, me oleme nii alalhoidlikuks läbi
nende aastasadade kasvanud.
Et kogu aeg on nagu negatiivne on esil, et äkki juhtub midagi,
äkki äkki näiteks noh, et voo nüüd lastega juhtub midagi
nüüd minu vanematega juhtub midagi, et me oleme nii tehtud,
aga seda peab teadma ja siis teadlikult muutma,
et sa suunad selle mõtte mõtte muudele tegevustele. Tõesti, mina hakkan näiteks sõrmi lugema
või kaselehti, et ma lihtsalt proovin midagi muud teha,
vaadata, midagi muud, kuulata midagi muud. Milliseid koledaid haigusi on võimalik oma elustiili
muutusega ära hoida?
Diabeet tuleb mulle ka, et mis need veel võiksid olla
ja teise tüübi diabeet, et see seal on hästi selge seos on
ülekaaluga ja, ja vale toitumisega siis on,
kindlasti on kõrgvererõhktõbi, et need on kaks asja,
mida annab heas mõttes edasi lükata ja, ja üldse
südame-veresoonkonna haigused, kolesterool,
sellest on ka nii palju räägitud, halb kolesterool,
et, et tegelikult on siin otsesed seosed toitumisega ja,
ja ka liikumisega, et see on jälle, võib-olla me oleme
sellest vähem rääkinud, aga süsteemse regulaarse liikumisega
on ka võimalik kolesterooli hoida natuke allpool. Ja, ja loomulikult siis, kui on teada et midagi midagi ei
ole teha, tähendab, midagi ei saa teha, et nüüd tuleb
ravimiga seda kontrollida, siis tuleb lihtsalt rohtu võtta.
Et inimesed tavalist reageerivad, kui, kui ütled neile,
et ma panen nüüd statiinis, on siis kolesterooli alandaja
nagu peale, et nüüd on elu lõpuni tasub teistmoodi mõelda,
kingitusi iga päev, et et me ei oska teistmoodi neid asju
hoida normi piires kui siis ravimitega ja kui need ravimid
on määratud inimesega ilusti kokku lepitud,
et siis peab neid võtma. Kas on ka võimalik selline asi, et on d haiguseni aga on ka
tee tagasi ja ma olen seda näinud ja, ja see,
see teeb arstil alati südameni rõõmsaks.
Et just kaalulangetamisega ma olen näinud,
et on saadud tablettide pealt tagasi.
Sellega on nii tore lõpetada. Tähendab, praegu on veel käimas ka spordinädal.
No ei pea kohe ennast ribadeks sportima haga vaikselt
liikuma võiks hakata.
Vaadake lehekülge spordinädal poee ja võib-olla leiate
endale midagi sealt sobivat.
Aitäh täna saatesse tulemast, Diana Ingerainen juurde. Minu meelest riietele manni sõnul parandus Acanašiia,
kas tunned ära, millises keeles räägiti?
Vaata vikerraadio kodulehele ja mängi Euroopa keeltepäeva mängu. Ja kui suur läheb siin keegi, kas siis? Ja selline saigi tänane saade, aitäh kõigile,
kes te kuulasite soovime teile kena päeva helipuldis oli
Maarika Leetma ja mina olen Krista taim ja olge ikka terved.
