Vikerradio. Tere, head kuulajad tänases saates kaks teemat ülipõnevat üliolulist,
üks neist puudutab lapsi ja tervist, ehk siis hakkame arutama,
kuidas mõjub raske koolikott näiteks või siis sundasend
koolis tunnis, lapse seljale, rühile, tervisele
ja noh, mis asi on skolioos, kas seda põhjustab samamoodi
raskus ühel õlal või siis on tegemist hoopis millegi muuga.
Igal juhul küsimusi on palju ja vastuseid annab neile
tänases saates füsioterapeut Reio Vilipuu taastusravikliinikust. Aga käimas on ka sügisene seenemürk pettuse ennetamise kampaania.
Mille pealkirjaks on, kui kahtled, ära korja
ja mis on huvitav on see, et neid inimesi,
kes kahtlevad, aga ikka korjavad või vähemalt
mürgistusliinile on sel aastal üle 60 inimese helistanud,
kes on siis korjanud midagi kahtlast ja on tundnud seejärel,
et et on paha olla.
Ja saatesse tuleb mürgistusteabekeskuse juht Mare Oder,
kes siis ta räägib asjast lähemalt, et mis need mured on
ja mille vastu eksitakse. Helipuldis on Villem Rootalu.
Mina olen Krista taim, soovin teile head kuulamist. Mille sõnad on peidus mees? Tere tulemast saatesse, füsioterapeut Reio Vilipuu taastusravikliinikust.
Tere hommikust.
Ma küsin algatuseks, enne, kui laste juurde jõuame.
Täna oli selline, ma ütleks, et esimene vihmane
ja niisugune natukene nagu sügise saabumist meenutav päev
mis toob kohe meelde, et inimesed hakkavad ütlema,
et nii kondid valutasid, liigesed valutasid.
Kas see on tavaline, et kui vihma sajab ja ilm on niiske,
siis hakkavad liigesed ennast tunda andma? Ma arvan, et meeleolus on asi ja on ju inimesi,
kellele kohutavalt meeldib vihmane ilm, vihmaga metsas käia,
jalutada, emad tunnevad, et siis kui on selline tänane
hommikune ilm, et siis nemad saavad sellest kõigest energiat.
Ja siis on sellised, kes vaatas ta halli taevast
ja mõtlevad, et tahaks päikest ja puhkust broneerima. Ja hakkavad liigesed valutama, mõtlevad kas mul midagi.
Selge, aga vundament selleks, et terve olla,
vanaduses laotakse lapsepõlves hästi, palju on olnud juttu sellest,
et lapsed lähevad kooli, koolikotid lähevad raskemaks,
ometi enam midagi nagu kaasa pole vaja vedada peale arvuti
ja nutitelefoni.
Kuidas sellega lood? Ütleme niimoodi, et teema on väga aktuaalne.
Vahet minu arust ei ole, et kas kantakse siis töövihikut,
mis on mingi 220 grammi või siis mingi paksem õpik,
mis on seal 300 400 grammi.
Leidsin selle kohta isegi infot või siis võetakse päeva kokku,
arvutiga veetakse sellist kahe poolekilost läptopi kaasas.
Kilod on ikkagi midagi antakse, et selles,
see nutinduse ei ole tegelikult seda koormust vähendanud. Aga kas see on tervisele kahjulik, kui laps käib raske koolikotiga,
kus talvel trenniriided ja kõik kõik, kõik,
mis on, läheb pisike laps kooli. Ja kõik uuringud, mis ma siis vaatasin, ma ütlen siis,
et jah. On kahjulik on millele, kuidas see mõjub? Väga erinevad asjad, kõige minu jaoks väga huvitav uuring,
mis oli, sihuke silmi ava, millele ma nagu ei olnud mõelnud,
on näiteks selline et ranits kahe siis nii-öelda rihmaga üle
mõlema õla versus siis see nii-öelda monoet,
siis tuleb üle rindkere, eks ju, siis rihm siis on leitud
monorihmaga üle õla kandes lapsed hingavad tihedamini,
aga rindkere liikuvus on väiksem, ehk siis siin hingamise
sügavus on oluliselt madalam ja seetõttu nad hingeldavad rohkem. Ja nendel lastel noh, üks asi on see õlakõrgus teema,
mis ta võib arvata, et siis on nagu skolioos.
Aga tegelikult on see, et kogu nende rindkere liikuvus
ja siis hingamise kapatsiteet on väiksem.
Uuringus leitud. Ahaa, nii et kasulikum anganderanitsat.
See mõjub tervisele paremini, sümmeetriline.
Aga kuulge, seesama skolioos, millest see tekib,
sest kui selgroog ikkagi kõverdub?
Noh, mis siis, mis on? Tegelikult on nii, et ühel õlal raskuse kandmine
või siis näiteks ka siis koolikoti kandmine niimoodi,
et ainult ühel õlal on see koormus siis tegelikult see ei
ole skolioos põhjustaja.
80 protsenti kõikidest kolhoosi, nii-öelda juhtumitest või,
või kes saavad diagnoosi, on põhjuseta, ehk need on kõiki
Diopaatiliselt 20-l protsendil on seal mingi põhjus.
Ja, ja see ülejäänud 80 ongise, et elu jooksul tekib
erinevate kasvusportide ajal kõverdumine selg roosas külje
suunas koos pöördega, et see ei ole ainult nagu,
et kõverdume külje peale, vaid seal on alati see nii-öelda
rotatsiooni või pöördselline komponent juures. Ja need kasvu spurdid on siis niimoodi, et kõige esimene,
kus sihuke kõverdumine võib tekkida, on siis kuus kuni 24 kuud,
ehk siis esimese kahe aasta eluaasta jooksul siis on viies
kuni seitsmes ja siis on 11 kuni 14 elu ja nii-öelda aastad
ja aga me märkame tavaliselt või, või ütleme,
pöörduma hakatakse siis, kui on just see teismeliseiga,
sest pikemad laps on pikem ja seda siis lihtsam nagu märgata,
et see selline pikkuse viskamine justkui on,
on toimumas ja siis märgatakse, et kõverus Aga kas see on ka ravitav või on siin operatsioon
või peabki sellega leppima, et see niimoodi jää? See oleneb nüüd, millal seda avastatakse.
See diagnoosimine on siis nii, et mõõdetakse koobi nurk,
ehk kirjutatakse C PP ja see nurk on siis sellega vaadataksegi,
seda nii-öelda rindkereosa kõverdumist külgsuunas.
Ja niisugune null kuni 10 on täiesti normaalne,
selles mõttes sirget selga ei ole ja ei peagi üldse taotlema
sellist asja 10-st edasi ja siis ongi, et on kerge siis kahe
kuni 20 kraadini, 20-st kuni 40-ni on siis selline nii-öelda
mõõdukas ja siis üle 40 on ikkagi nagu tõsine
ja mida varasemalt see nurk nii-öelda avastatakse koos selle
rind selgroo või siis lülisambapöördega siis füsioteraapia
harjutused lihastega, selle nii-öelda sümmeetria saavutamine uuesti,
see on kõige efektiivsem seal võib-olla ainult mõne kuu küsimus,
et ja hoid teadlikkus, laps ise jälgib ennast hilisemad. Siis kui me räägime tõsisest nii-öelda staadiumist,
siis on korsett ravi olemas või siis päris operatsioonid
Sirgastatakse nii-öelda. No see on juba meditsiinil ei või aga kuidas seda kõike
ennetada ja kuidas?
Lapselast tervena hoida, kuigi see kõik tundub niivõrd õudne,
kui hakata mõtlema, et siin tuleb veel söömine,
siis ületöötamine üle õppimised kõik pinged
ja nüüd veel takkapihta ka see, et, et raskused
ja keha hoia. Lapsevanema kohustus on lihtne vastus, sest kui me võtame
esimesse klassi mineja, siis kes peab teda jälgima
ja kes ta kodust siis välja saadab, on ju lapsevanem
ja on ütleme, määrus või selline koolikorra kohta käiv
selline ettekirjutus, ehk siis esimene kuni kolmas klass
kolm kilo. Ja siis edasi, kuni siis kuues klass,
eks ju, on neli ja kolm pool vabandust ja siis seitsmes kuni
üheksas neli pool kilo on siis selle koolikoti koos
nii-öelda raskus ehk siis õpikut koos kott,
mis on nii-öelda lubatud, või teine variant,
mida siis erinevate uuringute puhul, kui on jälgitud,
siis seal on selline soovitus, et selle koolikoti raskus ei
tohiks olla 10 kuni 15 protsenti lapse kehakaalust. Aga teadis, et lapsed järjest raskemad siis noh,
siin on jällegi, et millisest kehakaalust me seda 10 kuni 15
protsenti võtame.
Aga siin on sellel, sellel 10-l 15 protsendil on väga selged muutused,
et mida ületades siis on nagu leitud, et lapse kehaga
toimumas on. Aga mis siis juhtub, kui on rohkem, kui on,
ütleme koolikott 20 protsenti, kehakaalust. Valu on, leidsin uuringuid ja siin ei ole vahet,
on see Eesti või, või näiteks siin Saudi Araabia,
Bosnia-Hertsegoviina või Montenegro, et neid uuringuid
erinevates kohtades leitud on, siis seda,
et tüdrukud kannavad raskemaid kotte, kui poisid mingil
põhjusel siis tavaliselt on see, et kui esimestel klassides
on just poisid, kellel on raskemad kotid,
siis hiljem on tüdrukutel see on arusaadav,
siis siis lisaks huvialad, mis tulevad siis koolis edasi
minnes võib-olla esimest klassi, nii palju ei ole,
aga hiljem. Need, kõik on ju lisaks muusikakoolis noodivihikud,
asjad või viiul või mida kantakse, eks ju,
see on kõik ju lisaks spordikott lisaks ehk neid kilosid
tegelikult selle nii-öelda kehakaalust, see protsent tuleb
ikkagi ikkagi väga palju rohkem.
Et seal Uus-Mereuuringus leiti, et keskmine oli isegi lausa
osadel kuni 30 protsenti oma kehakaalust.
Ja see muutus on esimene asi ongi valu, et kui. Kyll siis õlas või seljas? Ja valu ütleme kuni isegi seal osades uuringutes 70
protsenti lastest, kui neil küsiti, mõned uuringud oli,
kus oli üle kahe poole 1000 lapse ja siis väga-väga suur protsent,
ütleb jah, olen tundnud valu ja see on alaselg õlaliigesed
ja just siis ka kael, osadel on peavalud ja,
ja siis selline õlavöötme, pinge ja selline kesksel
ja valu. Nii et need võivad olla põhjustatud mitte stressist,
vaid sellest, et, et on raske kott, mida ta paritakse kaasas. Et näiteks selline lihtne viis kuidas või mitte lihtne viis,
aga kuidas nii-öelda raskus meil ära kaob,
on et kui võtta raskus, siis me proovime ju mitte seljale kukkuda,
vaid kallutame ennast ettepoole viima, raskuskeskme ettepoole,
ütleme nii-öelda kaalume selle suuruse siis nii-öelda enda
kehaga teisele poole.
Ja siis me hakkame liikuma, mida on uuritud näiteks on siis see,
et esiteks lapsed, kes siis kannavad suuremat kui 15 protsenti,
oluliselt sureb jalgadele koormus ja kõige rohkem siis just
ristivõlv ja jalalaba keskosa. Nendest need koormused, mis tulevad liikumisel,
kui see on seal kümme-viisteist protsenti kehakaalust,
siis see ütleme, on selline veel normaalne,
aga just, et kui see läks 15-st protsendist üle,
siis oli selgelt näha, koormus just päkaosas oli oluliselt tõusnud.
See viitab või läheb edasi, selleks, et siis lihased peavad
rohkem tööd tegema.
Võtame juurde, et jalanõud uuringus oli see,
et lapsed kannavad liiga väikseid jalanõusid tegelikult kitsaid,
mitte toetavaid kannad on kana, ütleme kõnnime siis kanna
löögi puhul see koormuse edasiminek siis kanna löögilt kuni
varblane ei ole hästi nii-öelda suunatud. Et jalanõude valik sealt juurde.
Aga jah, et siis tuleb säärelihaste pinge reielihaste pinge,
aga põhiteema siis ülespoole võttes, siis muud uuringud on see,
et kui me viime selle keha keskme või raskuskeskme ettepoole,
siis meil tegelikult muutub näiteks puusaliigesenurk,
vaagna asend ja enam on leitud siis valupiirkondadeks,
siis alaseljas, ütlen küll lülidega, aga siis L3
ehk siis ala nimmeosas siis kolmas lüli. Ja siis rindkere osas oli 712. rindkere lüli,
kus on siis nurgamuutused ja nendes piirkondades kõige
rohkem siis. Koormus, aga mis siis saab edasi, kui kool on läbi,
enam ei pea neid tassima, kas siis see kõik taandub
või jääb ta aastateks, kus ta annab siis ennast tunda
mingites olukordades? On isegi uuring, mis jälgis lapsi kooli ajal
ja ja siis vaheajal.
Ja vaheaja puhul ütleme valus kooris, nad ütlesid,
et valu on väiksem, aga see valu ei kadunud ära.
Ja see põhjus ongi selline raske koolikoti kandmine on
niisugune staatiline koormus lihastele, seal ei ole seda
siukest lihaspumpa dünaamikat, et lõõgastust tuleks ka
staatiline koormus ka ütleme, ei kao ära. Kui on aktiivne nii-öelda see koolivaheaeg
ehk siis liikumine, sportrattasõidud ujumised,
mingi selline väga-väga just füüsiline puhkus,
mitte samamoodi istumine ja, ja nii-öelda nutipuhkus siis
oli näha sellist leevendumist kiiremini ja rohkematel lastel. Külge sellist asja tehakse ju ometi trenni,
raskustega.
Kuidas see mõjub, et kas see võib ka olla nii,
et, et väiksed poisidki laevad hakkavad kange tõstma hantleid,
kõik rikuvad ära, ennast ei örgu.
Miks seen? Sellepärast, et see treening parandab esiteks lihase
vastupidavust erinevaid nii-öelda harjutusi tehes paraneb koordinatsioon,
tasakaal, lihasmass suureneb, lihasjõud suureneb,
et see on kõik positiivne pluss.
Selline jõusaalitreening on kõik dünaamiline
ehk sellele järgneb lõõgastus ja see on see,
et lihaspump massis on, viib jääkaineid ära.
Areneme siis nii-öelda kasvades luustikuga,
nii-öelda lihaste jõuomadused lähevad kaasa. Versus see, et me lihtsalt kasvame aastaga 10 sentimeetrit pikemaks,
venitame lihast välja, aga sina seda treeningut jaa,
jaa. Vastupidavust juurde ei tule siis ikkagi versus
inaktiivsed lapsed siis need, kes trenni teevad,
on seisund parem.
Mis puudutab kohalikke, kattis, ütleme selline
uurimismaailmas on alati midagi sellist,
et üks ütleb ühte ja siis tuleb sul uuringus väidab täiesti
teine tulemus. Ja täiesti teine tulemus on selline naljakas,
seal leiti, et ülekaaluliste laste puhul täna avastati siis,
et selline natuke raskema koolikoti kandmise puhul leiti,
et selline positiivne efekt, et mingisugunegi raskuste
tõstmine aktiivsus päeva jooksul oleks.
Siis leiti, et see on positiivne. Oht hakkas muidu lapsed ja raskuste tõstmine,
niisugune lühiajaline ütleme trenn on teine asi,
aga aidata aiatöödel või kodus midagi teha,
no näiteks kastekannuga vett natuke tuua,
kas see on kahjulik või kuidas sellega? See on positiivne, tegelikult luud kasvavad tihedamaks siis
liigeste pinda kattev kõhrepind, tegelikult on aktiivsetel
lastel nii-öelda sinna täiskasvanuikka jõudes paksem kui inaktiivsetel,
et näiteks lapsed, keda on uuritud, kas seal olnud haiged
hästi palju ütleme, et kehalises kasvatuses käi trenni,
ei tee. Et nendel on leitud siis, et näiteks hilisemas
täiskasvanu eas näiteks neil liigeste kulumist on justkui
tulnud varem noh, ongi otsed, kõhrepind on natukene siis
õhem olnud, sest kõhkaareneb sellega, kuidas saab survet
koormustatud ikkagi kasutatakse. Ja selles osas võib-olla jah, täna tänapäeval on nagu raske
seda valimit uuringutest teha, kui me räägime lastest,
et ülekaal mingil määral toob sellised nihked,
mida siis statistiliselt on raske nii-öelda hinnata,
et mis on siis positiivne, mis jäi, et kui ikkagi Kui laps on ülekaalus, ei tasu võtta tema sellest nüüd siis
see 15 protsenti kaalust ja panna siis, et võid tassida küll.
Sest see on siis lisakoormuse. Sest niikuinii on liigestele suurem koormusega Kuulge, aga üks asi on veel, sa pead istuma,
ma tea, tunnid on vist 45 minutit ütleme,
45, istun ja 50 nonii, sa pead istuma kogu aeg
ja sa vajud, niimoodi ma praegu raadiokuulajad ei näe,
aga te võite ette kujutada, kui te istute,
siis vajuta lõpuks sedasi küsimärgikujuliseks,
siis te hakkate hakata nihelema ühele poole teisele poole,
et kuidas saavutada see, et ma istun korralikult,
et mul nagu rindkere kokku ei kukuks, jääd,
kopsud õhku saaks ja ja kõik, see. Pluss, et sihukene lõõsakil Lesakil halb sõna iseloomustab
niimoodi jah, et mis see Lõsakil istumine
või siis ütleme ka istumine selliselt, et kael on,
et on seal tablett või sülearvutiga töö,
eks ju, siis mis on selle juures veel negatiivne,
üks asi on see hingamine ja kõik muu, aga oluliselt
suurenenud on surve kõhuorganitel, eriti soolastikule
ja Nendel kõhukinnisust on näiteks rohkem,
kes on sellises asendis, aga mida teha? Uuringud ütlevad seda, et kui kontoris olla terve päev tööl,
siis sellest puhkamiseks ei piisa, et ma laman
ja ja ütleme siis tegelen millegiga, mis on samas asendis.
Eks see peab olema liikumine.
Me vajame dünaamikat elus, mis tähendab,
et lihas peab saama pumbata.
Me peame saama sellise lihast mikrotsirkulatsiooni uuesti
nii-öelda korda. Jääkained, mis siin on päeva jooksul kogunenud ära viia.
Ja selle jaoks peab minema loodusesse või,
või lihtsalt jalutama.
Ehk siis ühte ettekannet tehes ma leidsin neid uuringuid,
ehk siis kui sa lõpetad tööpäeva, siis ei lähe kõige
esimesse bussipeatusse, sõida koju, vaid jalutad teise
või kolmandasse, ehk kõndimine võiks olla näiteks selline 30 minutit.
Esiteks on vaimsele tervisele oluline ja kui särav läbiminek
on kuskilt pargist, et sa näed looduskeskkonda visuaalis
meile juba ajule annab sellise positiivse mõju linnulaul
positiivne veel otsa sinna plusse jalutamine ja. On üks Taani uuring, mis leidis seda, et kui mõõdeti siis
lihaste erinevaid näitajaid, kui inimene ärkas,
jõudis tööle siis tehti mõõtmised, siis nad istusid,
siis lõppes, tööpäev, tehti mõõtmine ja siis nad läksid
jalutama siis leiti seda, et see, kui inimene oli jalutanud
kuskil 20 30 minutit tavalises sellises tempos,
et sa juttu ajada siis oli saavutatud see hetk,
mis oli siis, kui inimene hommikul jõudis tööle. Ehk siis kõik sellest edasi on ainult kehale siis positiivne mõju,
et dünaamikas ülespoole.
Ja see on see, et kui me lähme sellisena koju
ja järgmine päev tööle, siis meil ongi kogu aeg nii-öelda
aste all aastal laste alla ja siis on käes siis detsember jaanuar,
mõtlen, et enam ei jaksa puhata. Kuulge, aga siis oleks nagu lahendus see,
et ütleme, kui õllelaste juurde tulla, et nad läheksid jala
kooli ja tuleksid jalakoolist tagasi, siis nendel ka pea
puhkab ja see, kui nad on pidanud seal istuma oma tundides
siis on see nagu väga hea Uus-Meremaa uuring täiesti tõestas seda,
et seljavalu ja kaebusi kätte noh, üldse nagu õlavöötme ka
ka oli oluliselt vähem nendel, kes kõndisid
ja rohkem oli nendel, kes läksid siis keda viidi kooli
või kes läksid siis ühistranspordiga.
Vastupidi, on jälle see, et esimese klassi laste puhul
avastati seda, et Nemad kõnnivad keskmiselt teise klassi
lastest 20 kuni 30 minutit selle raskusega rohkem ringi,
sest nad kolavad siis peale kooli rohkem ringi. Aga näiteks jällegi D-vitamiini uuring näitas,
et need, kes liikusid ise, et neil oli ka D-vitamiin rohkem
kui need, keda viidi, et see liikumine tegelikult on väga
oluline ja positiivne, aga lihtsalt see koormus ei tohiks
olla siis meeletult suur.
Aga iseenesest ja see kõndimine ja pärast kooli kõndimine on
väga hea. Ja see, ütleme istumisel ka see meil lapsed,
keegi standartne, et see tooli ja laua valik on jällegi mis
nad on siis kuus tundi koolimajas, eks ju selle väikseid
puhkepausidega istuda. Ega puhkepausi ajal ka leitakse koht, kus, Istuda ja aga just see, et kui me räägime täna modernsest kontorist,
siis tõstetavat lauad, igaüks saab olla niimoodi,
et istudes toolil on võimalik toolidest ehk siis puus oleks tsipakene,
kõrgem põlvekõrgusest niimoodi, et siis täistallaga on,
eksju, jalg maas, siis me saame, eks ju,
sirutada ja nüüd, kui me vaatame, siis näiteks kuvarit,
siis silmade kõrgus on kuskil seal diagonaali ülemises kolmandikus.
Ja nüüd selle asendiga, meil on siis küünarnukk
ja küünarvars ilusti laua peal, õlad on pingevabad
ja me saame töötada. Ja siis, kui me võtame nagu lapsi, kes kasvavad siis
eripikkusel eri pikkuses erinevatel aegadel noh,
lihtsalt arenguga siis mööbel on kuidagi kõigil ju standartne,
eks istumisasend kindlasti laste puhul ei ole kõige ideaalsem,
seda ideaalset ma arvan, ei olegi võimalik saavutada.
Aga siis selle võrra olulisem on see aktiivne komponent peale. Ma leian, et see on, mille üle mõelda, tegelikult kui nii võtta,
et kuidas luua ideaalsed tingimused.
Palun küsiealised enam-vähem sellised siit,
mis mulle kõrva jäi, kui ma nüüd üldistan,
siis kas on see natukene raskust lapsele
ehk siis ka juba kooliminekul, et ta kõnniks,
et ta paneks ennast proovile ja et ta siis noh,
tuleks siia viibiks väga palju õues ja ei istuks,
et, et ei oleks seda elu nii mugav, et ei vii teda igale
poole ja ei hoolitse kõigi eest. Tere pluss, et võib-olla algul juhendada,
aga siis ka selline planeerimine planeerimise oskus,
lapsel tekib, et mida te siis kaasa võtab
ja mida mitte. Ja mõni asi maha, mis siis ikka?
Oleneb muidugi, mis. Aga siis ka see, et võib-olla, mis on ka mõnedes selline hea asi,
et lapsevanem kaalus, koolikoti nimetatud laps nägi ka seda numbrit,
tajus siis mis raskus, võib-olla hiljem sai aru,
et kas on palju, ei siis et võiks mingi õpiku ära jätta,
kui seda õppeainet ei ole, aga jäi sinna sisse kontrolliks.
Lisaks oli see, et ranitsate teemal ka, et mida rohkem on
igasuguseid vahesid sahtleid, seda parem,
ehk siis oli see, et raskemad õpikut tuleks panna seljale
lähemasse ja siis kergemad asjad nii-öelda kaugemasse otsa jõuõlg,
kui see nagu koormus, mis tekib oleks mitte just kaugemal,
vaid lähemal seljale ja siis ka, et nende õlarihmad oleks selliselt,
et see ranitsei ripuks ei oleks kaugel niimoodi,
et see on poole tuhara peal, vaid ta oleks ikkagi seljaosas. Ja mis oli ka veel selline. Aga kas alla näiteks ütleme veepudel, kas tuleks panna koti
põhjakoti peale või külg taskusse ja siis teisele poole midagi? Halb külgtaskud on ka üks sihuke ja vahevariant,
kuhu midagi panna, aga lihtsalt see raskemad asjad selgroole
lähemale ja siis kergemad asjad öelda eemale.
Ja siis koti puhul võta siis mida veel laiemad on siis need
rihmad või siis polsterdusega seda parem seljal ka hea,
kui on polsterdus siis seljani öelda nimmeosas,
et see tugi tuleb sinna.
Ja, ja siis rihmad tuleks tõmmata selliselt pingule,
et, et laps tunneb, et õlga eest need rihmad ei sooni,
kui raskus peale tuleb. Et oli uuringuid, kus seal isegi 15 protsenti lastest kaebas
esimese klassi laste puhul just sellist kätte nagu mitte
käte suremist, aga sellist, et justkui nagu surin surinat
ja selliste ebamugavustunnet selle tõttu just õla liigesest.
Ta tuli sellelt rihmalt selline sooniv surve,
mis pigistaski rinnalihast ja õlaliigest ja,
ja isegi on leitud, et neil on liigne surve kaenlaalusele närvile,
kui see kott ripub nagu suunaga rohkem sinna allapoole,
mis võib põhjustada need kaebs. Vat siis kuulge, aga kui on probleemid või noh,
laps kaebab mingeid, millal on põhjust minna füsioterapeudi juurde,
näiteks, et saada mingid harjutused, kuigi ma tean,
et palju on neid, kes ei hakka neid tegema,
aga noh, vähemalt mingi.
Ja kas nüüd on ta haigekassa poolt, nii et ma võin minna
sinna või peab olema mul saatekiri kuidagi ikkagi olla? Tegelikult võiks ütleme niimoodi, et sisetunne on alati õige,
kui lapsevanem arvab, et miskit võiks kontrollida,
siis mina, ma arvan, et pigem teada siis,
et kõik on hästi, kui, kui, et minna hilja.
Et ikkagi, kui sisetunne või vaatlus ütleb,
et miskit nagu mind häirib, kui silma nagu natuke kriibib,
et siis pöörduda.
Teine asi, täna on võimalik füsioterapeudi juurde Eestis
minna otse perearst võib suunamise teha saatekiri,
digitaalne või ka eriarst. Ja esimesest juulist on siis iseseisev füsioteraapia teenus,
iseseisev, vastuvõtt olemas, et ei pea ootama taastusarsti
pikas järjekorras, et perearst suunamise
ja otsa minna ja saab lahenduse kiiremalt. Niih viimane küsimus ka veel.
Teile, Reio Vilipuu, öelge, kui on nüüd inimene istunud,
töötanud kõik, võtame juba täiskasvanud ema,
isa tuleb töölt väsinud.
Mismoodi kõige paremini, ütleme, selg sirgeks saada
või tagasi, kas aitab see, kui selili ja jalad üles tõsta
nagu põrandale pikali, jalad. Nonii siis on olla eeskujuks nii. Söömine on ka üks muster, mis võiksid kodust kaasa tulla,
ehk siis süüakse ühiselt, aga kui see tööpäev on läbi,
see puhkehetk oleks tulemas, siis mulle meeldib näha enda
kodu ümber noori peresid, kes jalutavad õhtuti lastega koos.
Et kes on kärus, seda lükatakse, aga kes kõnnib
või sisened mõnusad rattad, mitte ainult lapsed. Küsisin vist pisut valesti, väljendasin valesti ennast,
ma mõtlen, et kui on selg pinges, et kuidas see pinge ise
mõne harjutusega ära saada, kas aitab?
Tagurpidi kukerpall, noh, umbes sedasi, et selja peal rullida. Rullimine ja niimoodi, et näiteks põlved reied võtta,
vastu kõhtu hoida, kinni rullida üks variant
või siis päris füsiorulli peal ennast rullida.
Saab väga hästi leevendust.
Spetsiifilised harjutused, liikuvuse parandamine kogu
lülisamba osas ja mis on just seljaprobleemide puhul just
alaseljaprobleem puhul väga-väga-väga oluline on see,
et puusaliigesed oleks liikuvad ringid puusaga puusad
näiteks minna niimoodi, et mis on väga hea,
efektiivne asi, et minna sellili niimodi tuharad lähevad
vastu seina tõsta jalad tõesti seina peale,
aga mitte selle eesmärgiga, et lihtsalt niimoodi olla,
vaid liigutada jalgu külgede peale tagasi,
et töötavad reie sisemised ja välimised lihased. Eks tuhar saab väikse koormuse ka, aga just see puusa
liikuvust arendada. Tuleb ju libe aeg ka veel, siis on hea, kui on lihased,
mis hoiavad püsti, et ei kuku. Just laste puhul veel viimane asi, et koolikott
ja talv on uuringud ütlevad, mida raskem kooliga,
seda rohkem on ohtu sellele, et liikudes komistades laps
kukub sellepärast, et koolikott viib tasakaalust kiiremini. Nonii ja teada tuleb vaadata koolikotid ülekaaluga
ja ja mõelge, et mis need, mida need lapsed siis kaasas
tassivad ja ja kui on ikka raske, jätke mõni asi maha.
Aitäh saatesse tulemast, füsioterapeut Reio Vilipuu.
Omanimelisest taastusravikliinikust.
Aitäh kutsumast.
Ja õige pea pärast järgmist lugu on juba järgmine külaline
meil saates räägime mürgistustest. Me joome Seljas. Kõrgest normisena?
Ei. Miks sul pole isu? Kui kanni kaob viimne kala, aga. Miskipärast ma jaa. Musu ja merega rassa paar näidet kus uurija merega tuvassaa
Metbaareid Ja taevas Radele täht teket. Ja me natuke vahet. Ja vaatame, kus ei Sapsa keset vett. Olete ükski mõte? Me oleme koikaks, lõbusat last.
Viib jälle torni poole iile. Vaikselt rannaliival kriigi sepas. Vaiksel rannaliival kõigis Ast. Kui eelmisest intervjuust kuulsime, et hea on liikuda
ja looduses seda eriti siis nüüdne teema haakub järgnev
teema haakub sellega ses mõttes, et inimesed liiguvad ka
looduses ja korjavad korjavad asju või seeni,
taimi, mida nad ei tunne päris hästi panevad suvis hakkab halb.
Tere tulemast saatesse, Mare Oder mürgistusteabekeskuse juht.
Tere hommikust.
Sel aastal on olnud hea seeneaasta ja tõenäoliselt see veel jätkub,
sest nüüd tuli vihma ka. Ja mürgistusliin infole on pöördujate arv samamoodi kasvanud
üle 60 inimese.
Paari päeva taguse seisuga.
Mis on juhtunud ja. Et inimesed ikkagi meie teine seenehooaeg on käimas,
et aastas Eestis on kolm seenehooaega ja selle kõige suurema
seeneoja keskel oleva praegu ja kui meil paar päeva tagasi
oli natuke üle 60, siis tänaseks on 66 ja igapäevaselt
ikkagi tõuseb.
Et millega inimesed näevad vaeva, on need seente tuvastamine
ikka jätkuvalt, me räägime, et kui metsas kohata mõnda tundmatut,
see lase, jääb metsa teha pilt ja küsida,
uurida, mitte kaasa võtta, sest ta sellest seenest loobuda
igal järgmisel etapil on aina raskem ja raskem,
kuni ta jõuab siis purki ja keskööl saabub meile kõne,
et ma tegin seened, purki on pruunid. Kas me oskame öelda, mis seened seal on?
Infoliinilt ei mee, tuvastanitseeni tuvasta purgistega
korvist ja seda enam, et ka pildi pealt.
Ta on poolikut seent ei tuvasta.
Et kas seeneteadlased ütlevad tervet seent peab nägema selleks,
et julgeks midagi midagi ennustada.
Ja inimestel on ka üsna selline kindel tunne Facebooki
gruppides seenegruppides pildid püsti panna
ja öelda, et küsida, kas ma võin seda süüa
ja üsna kiiresti, mõned teevad nalja, mõned lihtsalt pakuvad huupi,
et võib pannile panna ja nämma, et tegelikult väga
kriitiliselt suhtuda, need on võõrad inimesed,
kes ei pruugi teada sellest seenest midagi,
et ainult seeneteadlane oleks see inimene,
kes oskaks midagigi öelda. Kas on ka olnud tõsiseid juhtumeid haiglasse sattumise
või mitmete aastate taha, need on jäänud
ja ei, need on ikkagi igal aastal ja sellel aastal on kurjad
kärbseseened meil ikkagi teemaks valged ja rohelised kärbseseened.
Ja natukene enam on sellel aastal vöödiku mürgistusi
haiglasse sattunud.
Nii et on ikkagi, et inimesed ajavad segamini vöödikuid siis
erinevate riisikatega jälgita seenejalga,
mis annab hea sellise märgi, et tegu on vöödikuga
ja valged ja valged kärbseseened on üldse väga kogenud
seeneliste jaoks ainult korjamiseks Need segiajamis riske on
lihtsalt nii palju šampinjonid, kitsem, amplid. Ja, ja need on kaks põhilist seent, millega ongi valget
kärbseseent segi ajatud. Öelge, kas võib ka seenemürgistuse saada näiteks kukeseent süües,
aga see kukeseen on olnud hallitanud näiteks või,
või tal on mingi mingi hallitusseen?
Jah, mingi toksiin on sees. Ja neid juhtumeid on ka, kus tegelikult ohutu seen,
kukeseent on väga raske millegiga segi ajada.
On töödeldud valesti või on jäänud pikaks ajaks,
on jällegi see teadmine, et kui ma teen seenetoitu,
siis need need seenetoitusid ei soojendata,
seda ei panda külmikusse siis jälle uuesti,
nii nagu ka väga väikestele lastele, kuni aastastele lastele
seenetoitu ei anta, nad ei suuda seedida seda seent. Nii et selle seenetoiduga võib päris õnnetus juhtuda.
Ja muidugi sellised külmikusse panekut ja sügavkülmutamist
ja sealt uuesti väljavõtmised jälle uuesti külmutamisega.
Täpselt sama lugu, sein on juba lagunema hakanud
ja kui me seda uuesti toiduks tarvitame,
siis tekitab see traktiga. Aga mis asi siis seal juhtuma hakkab, sest samas ju kogu aeg soovitaks,
ärge visake toitu ära, et pange ikka sügavkülma
ja sööge seda siis kuni. Otsa saab lõpuks ja kõike muud küll, aga mitte seened,
need on ikkagi hakkavad lagunema ja lagulaguproduktidest
need seened siis kaseid, seedetrakti häired annavad ja,
ja teine teema ka, mis ka sellel aastal meil infoliinil on,
kui inimene ei kannata seeni, kui ta ei seedi neid
seenesuhkruid ütleb juba, et eelmine aasta oli halvasti,
siis ei möödu, see inimene ei kannata seente mingisugust,
mitte mingisugust. Et seda tasub meelde jätta ja lihtsalt nendest loobuda.
See on ju ka seened, mis reageerivad näiteks alkoholiga.
Ja see on iga-aastane teema sellel aastal natukene vähem.
Võib-olla et inimesed veel koguvad tuure musta
ja aga on ka olnud, kus tehakse tugevat puraviku jahid
ja siis tähistatakse seda rohke alkoholiga,
sellisel juhul saadakse kindlasti antavus reaktsioon,
mis on selline üsna tüüpiline alkoholi ja seene mittesobimine. Ja tuleb meeles pidada ka, et kui ma puravik
või siis tindikuid või teised seened, mis alkoholiga
reageerivad söön siis siis alkoholist piisab ka ravimist,
mis on alkoholi baasil erinevad tinktuurid.
Et mida inimesed ei oska seostada kohe, et see on ka
alkoholiga sissevõtmine.
Tasub meelde need seeneraamat välja ja siis vaatad,
et mis, millega veel ka kõlbab? Meie kodulehelt üks, kuus, kuus, kuus, kaks poee
loodusmürgid ja seal on seened ja seal on terve nimekiri
nendest seentest, mis alkoholiga kokku ei sobi.
Tasub üle vaadata. Aga tulevad juba uued seened või vähemalt inimesed leiavad
neid kuskilt.
Kuidas nendega lood on, et kui palju nende kohta üldse
teavet on, et mis nad on? Ja neid ei pruugi olla seda infot teada või siis on väga
vana info, mis võiks olla uuenenud.
Et pigem need uued seened jäävadki pildistamiseks,
et fotojaht ongi kõige turvalisem jaht maksab meelde jätma
ja teha endale selgeks, mis seened need sellised haruldased on,
ei pruugi olla söögiseened, nad ei pruugi olla ka mürgiseened,
lihtsalt mittesöödavad seened.
Aga seeneteadlased on kõige mõistlikum. Teadlane on kõige mõistlikum inimene, kelle käest küsida
ja meil on ju seenenäitus just nii Tallinnas kui Tartus.
Just reedel avatakse Tartus ja homme peaks avatama Tallinnas loodusmuuseumis.
Päris seeneteadlane on olemas ja saab nende seentega oma
leitud seentega ka või piltidega seeneteadlase juurde minna
ja küsida. Kuulge, aga kui nüüd on olukord olnud,
et olen korjanud, söönud ja tunnen, et hakkab paha,
helistan teil, mis te mulle soovitate teha? Kõigepealt Me küsime millal paha hakkas peale seene söömist,
aga millal on nagu õige aeg, et paha hakkas,
et ei hakanud millegi muu pärast?
See on hea küsimus, eks muidugi, alati võib-olla,
et samal ajal on sattunud viirus, haigestumine,
on midagi muud söödud, mis iiveldama ajab
ja võib ka juhtuda, et inimene loeb meie seeneartikleid
ja tunneb, et hiljaaegu sai söödud seeni,
et nüüd hakkab paha. Inimese mõttejõud on väga suur, aga selle ohu me saame
ikkagi maha võtta ja küsida infoliinil ka,
mis seeni söödi.
Esiteks, kas on võimalik need segi ajada,
sest mürgiseentel on väga sageli teisikud see segiajamise
risk on väga suur.
Et kui inimene ütleb misseinidegorias või misseinide,
sõi ka siin on jällegi mõte, et kui ma lähen külla,
mulle seenetoitu pakutakse, siis ma küsin,
mis seened need on? Et kui öösel paha hakkab, siis võõrustaja helistama.
Aga teistpidi oleneb ju väga palju sellest meie hindamisel,
millal siis, mis ajavahemikus hakkas inimesel paha.
Kui ta hakkas seal poole tunni jooksul kahe tunni jooksul on
üsna tõenäoliselt tegemist seedetrakti ärritamist ärritava seenega.
See võib olla ka sellest, et ma kupatamis,
protseduur ei olnud korrektne või siis oli ka aegunud toit.
Või siis lihtsalt aja aastaajast mõnikord väga kuival
perioodil korjatud riisikad korraliku kupatamisega annavad
ikkagi seedetrakti ärrituse, eksis iivelduse
ja oksendamise. Aga see on lühiajaline ja läheb mööda.
Kui nüüd selline paha olek hakkab kuus tundi
ja hiljem siis me hakkame me väga tõsiselt uurima,
mis seeni söödi.
Sest et need on tüüpilised süsteemse mürgistuse tekkimiseks.
Need on siis valged kärbseseened, rohelised kärbseseened
ja praegu on tulnud inimesed, ma vaatan ka sotsiaalmeedia gruppides,
korjavad kännuseeni kännu mampleid, mida väga tahetakse,
aga neid on väga lihtne segamini ajada, jahu,
Tanukiga, jahu, Tanuk on, näeb samamoodi pruun ja,
ja kännu kännuseene moodi välja. Aga tema sisaldab täpselt samasugust mürki nagu kurjad
kärbseseened valge ja, ja roheline kärbseseen tama toksiini.
Kuulge, inimesed proovivad punast kärbseseent,
mis lood sellega on?
Sest need on lihtsalt sellised joobe või,
või huvitava kogemuse saamise eesmärgil,
sellest võib väga mürgituse saada, nii et päris paha on olla
ja ja algul on, eks algul tahetakse mingit head reaktsiooni saada,
mitte kõikidel see ei juhtu, aga valdavalt siiski on selline mussi,
maalist tekib eufooria aga sellest väljatulek võib-olla
mõnel inimesel nädala jagu väga halba enesetunnet,
et peab võtma haiguslehe. Aga kui on helistatud, on paha hakanud, mis on see esmaabi,
mida kodus teha, ise? Kui nüüd on lihtsalt seedetrakti ärritav seen,
siis piisab rahust, vedeliku tarbimisest,
tavaline vesi, seedetrakti, selline leebe toit,
mitte midagi muud.
Ja puhtalt puhata.
Kui aga nüüd on toksiline seen, mida, mida me kahtlustame
siis ikkagi aktiivsüsi on kõige esimene ja siin ei piisa
ühest ega 10-st tabletist täiskasvanud inimesele aktiivse
annus on 200 tabletti null koma 25-st milligrammist. Et see on nagu väga suur kogus väikestele lastele üks
milligramm keha kilogrammi kohta eksis lapse kehakaal,
korrutame neljaga ja saame need tablettide arvu.
Ja see on ka päris suur ja need on omad nipid,
mida siis mürgistusinfoliini õde annab inimesele teada,
et kuidas neid, et ravimeid siis lapsele anda,
et minu kogemus, 17 aastat on ainult kaks last,
kes hea meelega need tabletid ära krõbistanud. Aga siiski nõuab natuke nutikust, aga täiskasvanud inimesele
kiirabi muidugi tuleb, neil on 50 grammine aktiivsöepudel
olemas ja, ja veega lahjendatud antakse see aktiivsusisse.
Aga see on kõige efektiivsem ja muidugi aktiivsöega tasub
meeles pidada, ta on ravim nagu iga teine ravim,
on vastunäidustused, koostoimed, et see,
mismoodi ta seda võtta ja mida tähele panna,
on ka ülioluline. See ei ole nii lihtne, et lähen seenele.
Kõik on lõbus ja tore, et võib minna nii
ja naa. Ja me peame meeles pidama, et Eesti loodus on küll väga inimsõbralik,
Meil ei ole praktiliselt mürgimarju.
Mõned üksikud siiski, noh, kuni viis Maarja kogemata läheb,
ei juhtu ka midagi.
Ka laste puhul mitte, aga, ja meil on ainuke mürgi looma
rästik ka tinglikult.
Et ta ei ole süsteemselt mürgistustekitav allergilisi reaktsioone,
ainult ja, aga me peame tähelepanelikud olema taimede suhtes
ja seente suhtes. Ja need võibki olla selline võimalus, et ma söön neid üks
kord elus. Ma küsin ühe asja kohta veel, praegu on õunamahla tegemise
aeg ja mooside ja on teadlased uurinud.
Kui ma nüüd ei eksi, oli see patuliin vist või?
Üks selline hallitusseene moodi tegelane. Pist Botoliin on toidu toidumürgistuse tekitaja küll. Vaat et võib sattuda, kuidas nüüd hoida ära,
et ma ei saa kogemata õuntest või õunamahlast endale patuliini,
sest väidetavalt ta kuumtöötlemise lihe See on hea küsimus, toiduteadlased ja nakkustõrje
spetsialist oskavad siin kindlasti öelda,
et mis, mis toimeaine see täpselt on.
Et õunamahl iseenesest on üsna hapu, et see on
üsna-üsna-üsna keeruline.
Küll, aga seenekonservide tegemisel.
Sellise valgulise toote tekitamisel võivad Botoliini eosed
küll levima hakata, aga seda oskavad, jah,
ma praegu. Arusaadav aru saada, aga selliseid kõnesid ei ole tulnud,
et sõin hallitanud moosi natukene. Inimesed ikka kardavad, et teistpidi inimesed söövad ka
hallitusjuustusid ja täiesti rahulikult ja teadlikult ei
teki paanikat.
Et tegelikult toiduhallitusega on ka see lugu,
et seda alla neelatakse ülivähe.
Ja tegelikult inimesel peale hirmu ei olegi mitte midagi muud.
Seente puhul tasub ikkagi tõsiselt mõelda
ja kaaluda ja üks asi, see kindlasti seenemürgistuse puhul
puhu ennetamiseks, et kui on tundmatu seen,
siis me võiksime õppida seda samamoodi reegli omale pähe,
nii nagu autos istudes. Me paneme turvavöö.
Et kui on tundmatu seen, siis ta jääb metsa,
ei võta seda koju kaasa, sain juba väga hea algus.
Absoluutselt aitäh. Saatesse tulemast Mare Oder, mürgistusteabekeskuse juht
ja mürgistusinfoliininumbri korda on ka veel,
see on üks, kuus, kuus kuus-kaks, võib-olla lihtsam,
jäta meelde siis 166 62 või, või kuidas iganes,
aga, aga tasub seda hoida.
Noh, endal mälus, et kui midagi on, siis teate,
kuhu pöörduda.
Tänaseks on huvitav saade läbi saanud, rääkisime siis
lastest ja raskuste mõjust ning raskuste tassimisest,
kuidas hoida lastel rühti ja tervist juba noorena,
nii et eakamana ei oleks probleeme kuuleka üle,
kes kõike ei jõudnud üles märkida või tähele panna. Külas oli siis Reio Vilipuu taastusravikliinikust
ja saade on järelkuulatav juba kohe praegu.
Helipuldis oli täna Villem Rootalu, mina olen Krista taim
ja soovin teile kõigile kena päeva ja kuulmiseni jälle. Lätsin mõtsa tõhustati mõõtsangasus, puravik,
tselluköisi, naid, mas putuv võti enne jurakid.
Katongeedi nailtsas Supywayneib õikit, hallukid vedas segu
ilma lõpp omaenda Alukit. Katton käidi naistes, supi, Wayne'i põikeid,
hallukid, pele segu ilma lõpauma enda Aluki nüüd matja kaia
perra ole Tarkja meelembia puravik, lõitub värv,
milland, valkjad, täpid pääl. Lätsissanna tuustati kasus, puravik tsellu käisin hoidmas
putu võti enne jurakid nüüd mati ja kaiõpe Raule tark
ja meelenbja uravika lõiduv värv, miljon valged täpid.
