Kiilassilmasid. Vikerradio. Tere, head kuulajad.
Seekordses saates teeme juttu putukatest,
kes aitavad aeda pidada, aga samas ka loodustasakaalus hoida.
Kuidas tagada näiteks järgmiseks aastaks hea saak,
kas alustada praegu kohe mürgipritsiga ringi jooksmisest
või on trikk selles, et luuaias tasakaal
ja elurikkuse, ehk siis või ta tundma neid tegelasi,
kes aias elavad ja saada nendega võib-olla parem kontakt
ja kasu missugune? Räägime seega putukatest, putukatest, kes aitavad aeda
pidada ning milline roll on mardikad põrnikatel
ning kuidas suhtuda näiteks kiilas silmadesse,
kes kevadeni aknalaua peal elutuid, tegelasi mängivad miks
nad on olulised ja miks ei tohiks neid tolmuimejaga sealt
ära koristada või miks ei tasuks või näiteks tuleb jutuga
kõrvenõgesest ja Maltsast.
Milline on Nende roll elurikkust silmas pidades? Ja neid põnevaid tegelasi ning aeda suurema pilgu ja,
ja Parema vaatega aitab selgitada Eesti maaülikooli
põllumajandus- ja keskkonnainstituudi taimetervise õppetooli
professor Eve Veromon, kes just on endo moloog?
Ökoloogia, TEMA uurimisteemad ongi just loodushüved,
mida pakub põllumajanduslike ökosüsteemide.
Noh siis õige kasutamine, ütleks nii.
Ja veel üks teine teema on ka meil saates
ja see puudutab seemnete kogumist. Teeme väikese kõne vanaema aia perenaisele Tiia morfiinile,
et küsida, milliseid seemneid tasuks praegu võtta taimedelt,
kuidas neid ületalve pidada, et siis kevadel uuesti maha panna.
Niisugused on jutud, helipuldis on Kätlin Maasik.
Mina olen Krista taim ja soovin teile head kuulamist. Jaa. Ja. Ja ma jutustan teile, mida teha, kuid kahjuks kõik.
Ei, ma meelespea mesilane sääskagi võsas väikesi tuuleliblikaid. Uus üsna, kui ei leiduva metsas leida. Kui siin leidub ja et sa ei Tee midagi või kahjuks kõiki ema meelespea pääsuke
ja tehase lehvik, punane. Kevadel hääl taeva all, vares kraaksu, ise hall,
neile ei luba.
Et saad hiina oma. Ka palju kauneid lilli leidub metsa.
Ma jutustan teile nendest, mida te on kahjuks kõiki ei ma
meele ja rockil ja meelespea piibelehel.
Don, märtsis laks pääsu, see raam.
Lumelillel valgem ei leiduva metsa.
Oma. Mul on hea meel tervitada Tartu stuudios Everomanni,
Eesti maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi
taimetervise õppetooli professoritele.
Tere. Mul on hea meel siin olla jälle.
See on nii kena, sest kui me viimati kohtusime,
siis oli ikka mõned nädalad tagasi ja juttu oli meil
Kasuritest ja kahjuritest jällegi putukamaailmast.
Millest me mul on tunne, et ega väga palju ei tea. Ja see alguse laulgi, mis oli küsimusega,
kas sa ka tead?
Kahtlustan, et ega me väga palju ei tea sellest,
mis meil kasvõi aias toimub.
Ma tahakski. Jah ma tahtsingi öelda, et putukate maailm on nii suur,
et, et kõik ei saagi teada, aga kindlasti peaksid inimesed
tundma neid sõpru, kes aias on. Kuidas on nende sõpradega me siin eelmises saates rääkisime kõrvaargist,
kes sai nüüd vähemalt endale rehabiliteeritud tema selles suhtes,
et ta kõrva ei roni ja tegelikult on ta üks väga tore putukas,
kasulik takkapihta.
Kui palju veel on selliseid, keda inimesed tegelikult pelgavad? Kui me eelmine kord rääkisime biotõrjes,
kus siis inimesed paljundavad röövtoidulisi lülijalgseid
ehk siis putukaid ja ja lestasid ja asustavad neid
kasvuhoonetesse või siis istandustes aedadesse
ja impordivad neid kaugete maade tagant et siis nad enda
aias tööle panna või, või kasvuhoonetes siis tegelikult on
meie aedades ja põldudel ja metsades ka looduslikke
ja looduslikke loodusli looduses elavaid putukaid,
kes siis suudavad ise hoida. Meie siis kahjurite arvukust kontrolli all
ja neid me kutsume siis kasulikest putukatest,
näiteks põllumajandusmaastikul on asendamatu roll kahjurite
arvukuse vähendamisel, on, on nendel röövtoidulistel
lülijalgsed sinna kuuluvad siis nii putukad kui ka ämblik
puud ja, ja samamoodi on üliolulise tähtsusega ka tolmeldajad,
kes aitab Sa tahad meil siis saaki suurendada
või üldse saaki moodustada. Ja näiteks kui me räägime rööv toidulistest,
kes need on siis sellised, kes söövad teisi putukaid,
siis näiteks ka seemnetoidulised jooksiklased annavad hästi
suure panuse umbrohtude seemnete hävitamisele.
Ja kui me mõtleme, siis, kes need kasulikud putukad on,
et võib-olla kõige tun, tumad ja silmapaistvamad
röövtoidulised putukad on lepatriinud, keda meil on näiteks
üle 50 liigi ja kõige rohkem teatakse neist vast seitsetäpp
lepatriinud viisakaks teid, kakstäpp lepatriinud. Samas tuleb meeles pidada, et kõik lepatriinud ei olegi täpilised.
Mõne mõned on näiteks vöödilised, laigulised
või lausa ühevärvilised ja näiteks kaks täpp lepatriinu
võib-olla nii punane mustade täppidega kui ka vastupidi
ehk musta must punaste täppidega see on,
see on tõeliselt lihtsalt selleks, et, et inimestes veel
rohkem segadust tekitada ja, ja putukad oma maailmasse. Ei oleks nii kergesti inimestele äratuntavad.
Miks need lepatriinud siis nii väga kasulikud on,
et kui me enne eelmine kord rääkisime kõrvarkidest,
kes hoolitsevad otseselt oma oma järglastest Eestis
tegelikult et enam-vähem kõik putukad mõtlevad selle peale,
kui nad munevad ja, ja nad munevad enamasti enda vastsed
toidu juurde, näiteks lepatriinud munevad
lehetäidekolooniate lähedusse, et siis koorunud vastsetel
oleks kohe toit ja, ja toit oleks, oleks palju. Samuti suudavad nad ka hinnata, vaata, kui palju näiteks
lehe lehetäisid seal piirkonnas on või, või sel aastal üldse
on ja, ja, ja vastavalt sellele, siis munevad nad ka mune,
et kui nad tavaliselt munevad näiteks 200 kuni 400 muna,
aga kui lehetäisid on ikka väga-väga palju,
siis nad võivad ka 1500 muna muneda või isegi rohkem.
Ja kui nüüd rääkida, siis nendest lepatriinud,
need, keda me tunneme enamasti, need on palmikud ja,
ja vastsetest, kes näevad, kes on sellised ilusad,
sinised, täpilised, kiiresti liikuvad, ehk mõnikord aetakse
neid kahjuks Segiga. Ka kartulimardikavastsete ka, kes on palju kohmakamad
ja siuksed, tugevamad, aga, aga aga vastsed lepatriinude
söövad palju rohkem kui veel palmikud ja nad söövad iga päev
ära 300 400 lehetäid.
Ja kui ta siis mõtled, kui, et nad tahavad tõesti iga iga
päev süüa, siis nad annavad Eesti väga tubli panuse
lehetäide ja ka teiste näiteks kilptäide,
võrgendi, lestade, karilaste, liblikate,
röövikud, teiste putukate, munade ja vastsete hävib
näitamisele ja osad lepatriinud näiteks Õnne,
Triinu, kes on siis, kes on siis kollane
ja mustade täppidega sööb ka näiteks ja jahukaste seeni. Kuidas me saaksime neid siis oma aeda meelitada,
et esimene asi, mis tuleb meeles pidada,
on see, et erinevate sünteetiliste taimekaitsevahendite
kasutamine on ohtlik kasulikele putukatele,
ehk siis taimekaitsevahenditele kunagi hästi kitsa
toimespektriga ja, ja see tähendab seda,
et nad kui nad tapavad ära kahjurputukad,
kui ka siis nad tapavad seal ära, aga samal ajal viibava
kasuliku putuka ja teine asi, mis tuleb meeles pidada,
on see, et, et need Kasurit tahavad süüa,
ehk siis, kui me teeme enda aia puhtaks,
kus ei ole üht ühtegi näiteks lehetäid. Kui pritsi me nad siis surnuks, siis ei ole neil ka
Kasuricel Kasuritel süüa ja, ja, ja lepatriinu Sid
meelitabki aeda doi, et see tähendab näiteks lehetäid ja,
ja, ja seetõttu on hea, kui meil on aias looduslike
liikidega lapikesi i aianurgas võib olla selliseid
metsikumaid nurga, nurgakesi, mida ei hooldata.
Ta jäi segada ja, ja kõik see soodustab elurikkust.
Ja, ja, ja see pakuka siis toitu lepatriinusaakloomadele
ehk siis lehe täidele või, või siis teistele taimtoidulistel
putukatele ja mida rohkem on meil erinevaid taimeliike,
seda, seda parem lepatriinu valmib. Ehk siis need mardikad söövad ka nektarit ja,
ja seetõttu meelitavad neid aedaga.
Õitsevad taimelt taimede.
Näiteks kui me räägime liikidest, siis lepatriinu meelitavad
aeda näiteks aialilled, heinputke, köömes,
kosmoselilled, võililled, till, peiulill,
raudrohi nõges, nõges on üldse väga hea hea taimsest,
et ta mitte ainult lepatriinude-le ei meeldi,
vaid vaid ETV meeldib ka väga paljudele putukatele ja,
ja, ja ma räägin just nimelt kõrvenõgesest raudnõgesest
ja kõrvene, kes kõlbab isegi inimesele süüa. Kui me kevadel saame väikestest ärkavatest
kõrvenõgesevõrsetest teha näiteks pestot või,
või pisem väga rauarikas ja väga tervislik
ja nõges nõges tasub alati enda aianurgas hoida.
Et on toidutaim ka erinevatele väga ilusatele liblikatele,
näiteks admiral idele koer liblikatele, päevapaabu silmadele,
nõgese liblikatele, samas ta maitseb ka lehe täidele ja,
ja seega meelitab sinna ka siis lepatriinu Sid. Aga kuidas on lood peetakse umbrohuks, kõrvenõgest,
aga malts, mis on ju ka levinud umbrohi. Jah, malts on ka levinud umbrohi, et, et ühelt poolt kui
teil on maltsa ja siis te peaksite natukegi õnnelik olema,
sest malts kasvab ainult seal, kus on hea mullavilja,
kus ja malts tõepoolest ka meelitab n enda peale lehetäisid
ja siis koos lehetäide ka meelitab ta enne enda peale ka
siis lehetäide looduslikke vaenlasi, ehk siis lepatriinu Sid ja,
ja kui malts on atraktiivsem ehk siis meelitab rohkem kui
need teised kultuurid, keda me tahame kasvatada,
siis seda võiks lausa seltsilist taimeks kutsuda,
ehk siis selliseks taimeks, keda saab ka meelega kasvatada. Loomulikult peab alati vaatama seda, et,
et nii-öelda umbrohtusid ei oleks, meie aias oli liiga palju,
et nad võtaksid ära toitained meie kasvatatavatelt tuuridelt
või siis varjaksid valgust ja päikest ja,
ja, ja võtaksid liiga palju niiskust ära,
et, et see peab olema tasakaalus, aga kindlasti väike
umbrohtumus on, on alati hea, mis siis hoiab siukest soodsat mikrokliimat,
hoiab rohkem niiskust, kui on kuivemad perioodid,
siis sellised Mitmekesisemad aiad on palju paindlikumad,
ekstreemsete. Tingimuste suhtes. Kui natukene aiast välja vaadata, Ma mõtlen suurte põldude
peale viljapõllud mis on, et kuidas seal on lood sellega,
kui palju meil Eestis näiteks kasutatakse sellist loodusliku
kahjuritõrjet või ka looduslikud tolmendamist,
kõik, mis aitaks kaasa või on see ikkagi uus ja,
ja sobib pigem väikesesse aeda, et. See on väga hea küsimus, aitäh, et tegelikult võiks öelda,
et selline loodusliku kahjuritõrje ehk siis sellised
ökosüsteemi teenused ehk looduse hüved, mida siis loodus
pakub põllumajandustootjatele on väga olulised ja,
ja, ja selleks, et siis selleks, et, Sest need tõepoolest need hüved oleksid põldudel kättesaadavad,
peab, peab olema põllumajandusmaastik mitmekesine ja,
ja mitmekesine maastik on, on just selline.
Kus siis on erinevad maastikuelemendid piirnevad põldudega ja,
ja mis on piisavalt laiad ja, ja, ja kvaliteetsed,
see kvaliteedi all ma mõtlen pigem seda.
Ta ongi lai ja seal on mitmekesine sellele mullane,
mullale omane niidud taimestik ja niidud
ja selline niidu taim. Taimestik on püsiv, ei vaja Ekstra uuendamist,
ta vajab kindlasti ka hooldust, hooldus seal selles mõttes,
et et teda peab niitma ja, ja niite ära viima,
aga, aga sellised maastikuelemendid näiteks rohelised
põlluribad või, või siis puudega põlluribad
või siis põldude keskel asuvad põllusaared,
need on olulised allikad, et siis sellised allikad kohad,
kust siis Kasurid saavad põllule levida. Me oleme iseenda uurimustes näinud, et, et et umbes
või üle 20 protsendi peaks olema põllumajandusmaastikust
kaetud siis mitteharitavate aladega ehk siis
maastikuelementidega etis tagada kahjuritõrje,
mis on siis põllule efektiivne ja, ja meil saab öelda niimoodi,
et, et on see, see on kindlasti koht, kus,
mida, mida ta saab palju paremaks teha.
Meil Lõuna-Eestis on tõepoolest heterogeensed maastik,
aga ka meie põhine tootmine käib Kesk-Eestis ja,
ja ka siin Järvamaa, Lääne-Virumaa, Jõgevamaa,
Tartu, tema siis seal on tihtipeale põllumassiivid väga-väga
suured ja, ja maastikuelemendid praktiliselt puuduvad. Ja sellisel sellisel põllule tõepoolest ei ole mingil moel
tagatud siis looduslik kahjuritõrje ehk looduse hüve on,
jääb saamata ja mitte ainult kahjuritõrje,
vaid, vaid need ribade, kui nad sisaldavad õitsvaid taimi
soodustavad tolmeldamis teenust, ehk siis seal kui need ribad,
mida ei, ei siis harida Ta ehk siis mulda ei ei keerata.
Teistpidi siis sinna saab siis see pakub elupaiku ka
erinevatele looduslikele tolmeldajatele,
kes meil on siis kimalased ja erakmesilased ja,
ja loomulikult ka meemesilastele ja, ja,
ja sellised ribad peaksid olema samamoodi mitmekesise
taimestikuga sisaldama kindlasti nii-öelda selliste õite konveierid,
mis hakkab õitsema kevadel ja lõpetab õit õitsemis ei,
koos vegetatsiooniperioodiga, ehk siis nii nagu meie tahame
iga päev süüa, siis tahavad ka putukad iga päev süüa ja,
ja samamoodi need tolmeldajaid, kes siis vajavad õisi seal selleks,
et ise süüa ja oma vastseid toita, toita,
kui näiteks kimalastel on mingi varu olemas ka pesas,
see on väga palju väiksem kui meemesilastele,
et nad tulevad toime võib-olla kolm-neli päeva,
kui on väga halvad ilmad ja nad ei saa minna välja korjele,
siis erakmesilastele ei ole üldse varu ja nemad sõltuvad
puhtalt ain ainult sellest, mis sellel hetkel Saadavad aga öelge mulle sellist asja läks,
mu mõte on praegu linnakeskkonna peale olen aiast kaugele jõudnud,
aga siiski kiire küsimused.
Praegu meil on jäetud sellised.
Kuidas seda nüüd ilusti öelda, umbrohualad?
Nad ei ole kenade niidutaimestik, ei ole seal,
kus võiks elurikkus olla, pigem on valdavalt malts
ja veel midagi, mis ei õitse. Et kas see on nüüd nagu päris see, mis tooks elurikkuse. Tavaliselt sellise elurikkuse loomine võtab aega ja,
ja selge on see, et päris alguses, kui ka sinna niidusegusid külvata,
noh, siin näiteks linnamaastikku, siis alguses peabki neid
nii-öelda rohima jah, et just selle tõttu,
et malts ja teised kiiresti kasvavad üheaastased taimede
ja umbrohud ei võtaks võimu ja, ja, ja need meie külvatud
seemned saaksid hakata paremini kasvama.
Et, et sellist sellistel puhkudel tulebki,
kas neid niita, neid lihtsalt tuleb. Sellise mitmekesise ala loomise algusest tuleb oluliselt
rohkem näha vaeva sellega, et seal saaksid kasvama hakata
nii-öelda need taimed, keda me soovime näha,
mis õitsevad ja, ja mis siis ka silmale rohkem esteetilist
ilu pakuvad.
Samas loodus tühja kohta ei salli ja, ja kindlasti on
alguses selline võidukäik just nendel kiiresti kasvavatel umbrohtudele,
keda me mida me ei pea väga ilusaks. Nii, aga tuleme aia juurde tagasi.
Teate on mõned tegelased, kes näevad väga hirmutavad välja,
olgu nad siis mõned sikud, kes sedasi aias ringi kõnnivad
või siis suuremad mardikad tuleb mulle poe maipõrnikas
põrnikas nüüd meelde, et kas nemad liigituvad nüüd kummale
poole inimese seisukohast? Maipõrnikad muidu siuksed, väga ilusad, vahvad põrnikad,
kes siis on sellised helepruunide tiibadega kate tiibadega
ja on hästi laialt levinud ja väga tuntud
ja kahjuriks põhiliselt siiski ei loeta.
Samas on nende vastsed on mullas neli kuni viis aastat
ja kui esimesed vastsejärgud toituvad siis kõdust
ja huumusest, siis suurematest vastsejärgud hakkavad toituma
ka taimede juurtest. Samas me näeme neid sageli kompostihunnik,
kus, kus nad siis aitavad lagundada orgaanilist ainet ja,
ja on seal väga kasulikud.
Et ja need kindlasti söö teie muru ära, nii et mina
liigitaks neid siis neutraalsed putukate hulka.
Samas kui me räägime maas liikuvatest putukatest,
kes, kes näevad ka teinekord välja üsna suured
ja hirmuäratavad, näiteks suured jooksikud,
siis jooksiklased on, on hästi kasulik kude putukad
ja nii oma aias kui ka siis põllumajandusmaastikul sellisel
suurel põllumajandusmaastikul ja nad neid on,
nad Nad on röövtoidulised nii valmiku kui,
kui, kui vastsejärgus ja, ja nad on ka väga Vlad ja,
ja nad söövad kõike, kellest jõud käib üle,
sealhulgas ka näiteks tigusid. Nii et kui aias on palju tigusid, aga te loote head
tingimused ka enda aias suurtele jooksikutele,
siis, siis nad vähendavad oluliselt tigude hulka ka teie
aias ja, ja jooksikute asse järk, võib-olla ka neli-viis aastat,
nii et see, see võib.
Nende elutsükkel on päris pikk, et kui teil on siuksed,
suured suured mardikad aias siis see kindlasti aitab.
Aitab hoida tasakaalus teie nii taimtoiduliste,
putukate arvukust. Ja, ja, ja ka vähem.
Ja siis saavad taimedega vähem kahjustada. Üldaga võõrliik Hispaania teetigu, kes on siia tulnud
ja tõenäoliselt temast nii kerge lahti saada ei ole,
kas on ka meil mõned näiteks tõesti suured jooksikud,
kes on võimelised tuule alla tegema? Jah, see on, on need suured deodio, teeteod on alguses
väiksemad ja sellised väiksematest nad saavad kindlasti ka jagu.
Samas on nälkjad tihtipeale üsna vastiku maitsega ja,
ja neil ei ole väga palju looduslikke vaenlasi,
eriti kui me räägime nüüd võõrliikidest,
kellel siin kohapeal ei ole ei ole looduslikke vaenlasi,
muidu nendest suurtest tigudest saavad suured jooksiklased
külga jagu, tigusid hävitavad veega näiteks pehme koorlaste vastsed,
kes on siuksed, ilusad punased putud Kell putukad,
kellel siis tagakeha Otson hästi erepunane,
mis, mis näitab ka seda, et, et nad on, on mürgised natuke
ja nemad halvavadki näiteks mürgiga, Theo
ja siis imevad nad tühjaks tigu tigude peale on ekstra
spetsialiseerunud meile näiteks jaanimardikad,
kelle, kelle vastsed söövadki tigusid. Ja, ja, ja samas ka nälkeid seda, kas nad just Hispaania
teetigusid söövad.
Ma kahjuks ei oska öelda, et et nende võõrliikidega on,
on, tuleb alati väga ettevaatlikult käituda ja,
ja neid ja loodus tuleb aidata sellega, et inimesed,
kes nad, Me oleme nad ise siia toonud ja me peame neid ise
ka olulisel määral ära korjama, siis. Jaanimardikaid on väheks jäänud.
Neid ei ole väga palju. Ei ole ja et jaan, jaanimardikad tahavad ka sellist niisket ja,
ja metsikut Metsikuma, et loodust, et et kui me oleme nagu väga-väga
korralikud ja, ja hoiame igal pool muru maas ja,
ja kui põllumajandusmaastikul ei ole looduslikke alasid,
siis me võtamegi ära elupaiga.
Nendelt putukatel ka, keda me tahaksime,
et, et seal on. Niimoodi, aga nüüd, kui mõelda talvele ja sellele,
et hoiame seda, mis meil aias on, siis mida tasuks teha
ja mida mitte et mulda ümber pöörata, kaevata,
möllata, ei lasta rahulikult asjadel kulgeda,
et kuidas oleks hea. Et kõik sõltub sellest nii-öelda ala suurusest,
eks ju, et põhimõtteliselt et see mullakeeramine kindlasti
hävitab ära nii kahjureid kui Kasureid ja,
ja seal tuleb ja näiteks kui me räägime suurtest põldudest
põllu põllumajandusmaastikupõldudest, siis on kindel see,
et sügisene künd ei ole hea, tuleks hoida.
Talvel peaks olema ka põllud siis kaetud taimestikuga
ja sinna peaks ekstra kasvõi siis külvama vahekultuure,
mis siis ajaksid toitu, ained mullas ja,
ja ei laseks Leostuda ja, ja vähendaks ka siis
kasvuhoonegaaside emissioone. Aga enda aias seal tuleb alati.
Põhimõtteliselt võiks järgida sedasama reeglit,
et tegelikult ei peaks, ei peaks sügiseid väga möllama selle kaevamisega,
et, et parem on, kui, kui seal peal on isegi väikene,
selline umbrohukihte ja, ja siis, kui tarvis,
saab selle ju ka kevadel üles kaevata ja puhastuda,
et, et see taimede kiht mulla peale aitab hoida toitaineid
mulla sees, et, et, et et nad ei Leostuks välja. Aga mis te sellest arvate, et puulehed, mis alla langevad,
et võib-olla vedada hoopis aiamaale kas siis kaevata sisse
või jätta lihtsalt? Ja see on ka hea mõte, sest et sõltub jälle puulehtedest.
Mis teil on, et kui on tammelehed, need nemad,
nendel on seal süsiniku lämmastiku vahekord väga süsiniku poole,
et nad ei lagune väga kiiresti.
Aga teised taime lehed, puude lehed, mis on oluliselt
pehmemad siis nende mulda kõigepealt mulla peale vedamine
või siis mulda kaevamine kindlasti Mulla struktuuri
parandada viib sinna toitaineid, annab süüa vihma ussidele,
mis, mis on ka väga oluline asi, et me annaksime ekstra vihma,
ussidele süüa, sest et vihmausside väljaid teed on puhas väetis,
kus on ja ta on nii omapärase koostisega,
et see on selline väetis, kust siis toitained ei Leostu
kergesti välja, nii et ja jaan taimedele samas väga hästi kättesaadavad. Vihmaussid, neile tuleb süüa anda. Selge pilt, aga kellele tuleks pakkuda peavarju,
mõtlen ma siin ühtesid huvitavaid tegelasi kiilassilmadeks,
neid kutsutakse vist jah, kes sedasi kuskilt imbuvad tuppa
jäävad sinna nagu surnuna lamama ja kiusatus on nad
tolmuimejaga sisse tõmmata, aga siis vahele jätad nad
ja kevadel on juba kadunud. Just et, et võib-olla ongi paljud kuulajad pannud tähele,
et praegusel ajal tungivad tuppa kuuridesse kasvuhoonetesse
sellised helerohelist Läbipaistvate võrkijate tiibadega
hästi õrnad putukad.
Minu meelest on need väga ilusad, et need ongi kiilas
silmade ja nemad otsivad praegu endale talvitumispaika.
Kiilassilmad on, on hästi kasulikud putukad
ja nendel on ka samamoodi väga põnev bioloogia näiteks nad
munevad enda munad pika, umbes sellise ühe sentimeetri pikkuse,
peenikese niidiotsa ja, ja samamoodi lehetäi kolooniat sellesse. Ja sellise niidiotsa munemine aitab vältida kannibalismi,
sest et kui nad muneksid enda munad lehe pinnale,
kus ka siis lehetäid on, siis esimesena koorunud vastne võib
süüa äraga, teised munad.
Lisaks on ka teistel röövtoidulistel putukatel näiteks lepp
lepatriinu del ja vastsetel või siis sipelgatele neid
sellise ridva otsas paiknevaid mune palju raskem avastada ja,
ja ära süüa. Kiilassilmadele on niisugune või jäseme,
vastsetel on selline huvid tav bioloogia veel,
et et kui nad neil on kehaväline seedimine,
et need kõigepealt siis juhivad seedevedeliku lehede sisse,
siis nad imevad nad tühjaks ja selle tühja kesta.
Nad ei jäta sinna niisama vedelema, vaid kleebivad endale
selja peale.
Pluss veel vaatavad seal lehe peal ringi
ja kleebivad ka muud käepärast sodi enda seal selja peale
ja see aitab neil siis lehedeid koloonias maskeerida,
nii et kui sipelgad tulevad sinna karjatama n enda lehetäisid,
siis kiilassilmavastane näeb üsna sellise ohutu Ohutu
olendina välja, nii et me seda aitab siis ennast kaitsta
sellega ja kiilassilmad siis talvituvad valmikuna ja,
ja me näemegi neid siis ja kui me näeme neid siis kuuris
või kasvuhoones või toas, et siis pigem võiks nad kokku
pühkida ja kuhugi sellisesse jahedasse kohta panna ka toas,
kus või siis viia kasvuhoonesse võib pööningule,
kus on temperatuuri tõuse talve jooksul nii kõrgele,
et nad üles ärkaksid ja sellises külmas kohas talvituvad nad
siis nad on justkui surnud kuivanud putukad. Aga kevadel nad ärkavad soojade kraadidega ellu
ja lähevad kohe meie aeda ja otsivad kohta,
kuhu muneda siis mune, kes siis ja, ja meile selliste
kahjuritõrjeteenust pakkuda. Suurepärane, see on imeline maailm, kus on avastamist
üksjagu palju.
Ma väga tänan teid täna saatesse tulemast,
Everomaa on Eesti maaülikooli taimetervise õppetooli
professor ja jõudu, jaksu ning paneme siis kõigile
aiaomanikele tõesti südame peale, et uurige,
vaadake, kes teil aias elavad ja looge neile tingimused,
et meil oleks seal mõnus, siis on teil endal ka tööd vähem. Aitäh kutsumast. Padre puutub ning. Suures. Sipelgas loob kaaslastega uhket kuningriiki,
see on siit ka elu suures maailma. Iga väike olend kogeb, tunnetab ja õpib.
Ja tema suures maa.
Ning sellega, et elu pole igavene, lepib nii ikka suures. Ja nüüd on meil telefoniühendus Valgamaaga rebasemõisa küla
ja tornime lasuva vanaema aiaga telefoni teisel pool on diamorfiin,
tere. Teate teile helistan sellepärast, et praegu on see aeg,
kus lainimised korjavad vilju oma aiast,
aga on ka paras aeg korjata seemneid, et ei peaks neid ise
siis poest ostma, järgmisel aastal aga võtadki need,
mis teil on.
Kui palju teil on endal aias selliseid pärandseemneid
või mida te olete kogu aeg korjanud aedvilja maitse,
ravimtaimede seemneid, erinevaid sorte. Oi, kes seda teab, pole kokku lugenud, selle jaoks ei ole
aega olnud, et seda üle lugeda.
Ma arvan Laias laastus neid ma tean, et mul on mingi paarsada on nagu
kohe kindlasti niimoodi kasvamas ja pluss veel paarsada
ja võib-olla veel midagi.
Aga, aga, aga see ei tähenda seda, et ma neid iga aasta
seemneid võtta.
Seemnete võtmisega peab alustama ikkagi kevadel. Seemnete võtmisega peab alustama kevadel.
Aga kui ma vaatan, praegu saialill õitseb,
juba hakkavad seemned kuivama, et võiks võtta,
kevadel pole seal enam midagi. Ütles, et jah, lihtsamaid asju saab tõesti niimoodi,
et need ei ristolmle ja kõik selline asi,
et siis võidki sügisel rõõmsalt korjata lihtsamaid asju,
aga aga kui tahad juba natukene keerulisemaid asju võtta,
siis kevadel mõtlema selle peale näiteks kõrvitsad.
Tundub ka ju väga lihtne kõrvitsaseemneid. Et tekivad mingisugused hübriidid, et ei tule enam seesama,
mis oli enne.
Aga kuidas see kindlustada, et saaks sama ilusa kõrvitsa,
mis mul nüüd kasvas? Tuleb elada siin Karula metsade vahel. See on võimalik, aga kui seda võimalust ei ole Seal on mitu võimalust, muidugi, aga, aga,
aga noh üks asi ongi see, et sa lihtsalt tead,
mida naabrid kasvatavad ja kui naabrid ikkagi kasvatavad kõrvitsaid,
siis juba on ainult käsitsi ise tolmeldamine
ja seal need vahekaugused lähevad juba ongi nii,
et 500 meetrit vahet olema, teise sordiga. Ahaa aga kui praegu aias ringi vaadata, siis milliseid
seemneid võiks võtta, mis on sellised lihtsamad et ei kaota
väga saagis või? No alati saab võtta herneste ubade seemneid
ja herned, minul juba kõik kokku korjatud oad,
mõned latt, oad on mul veel korjamata.
Et need on alles niikaua, kui nad täitsa. Teil on päris palav. Jah, et herned oad siis igasuguseid selliseid suvelillede seemned,
neid võib alasti korjata saialill, kosmos,
till, koriander. Tulengi kõike seal meelde.
Kõik sellised lihtsamad asjad.
Üheaastased, üheaastased, taimed. Öelge, kas on ka vajalik need seejärel siis nagu päikselise
ilmaga ja pikalt on kuiv olnud, võib-olla pole vaja eraldi
kuivatada või tuleks neid eraldi kuivatada
ja siis kuidagi pakendada, et nad ei saaks niiskust
ega midagi, et kuidas neid hoida?
Kevadeni. Nagu enda tarbeks korjad siis kui täna sellise mitte
hommikul korjata, kui kaste veel maas on,
vaid korjata sellise lõuna paiku, kui kõik on ära kuivanud,
siis need seemned on noh, ikkagi täiesti kuivad juba.
Kui korjata kuivi seemneid.
Aga kui korjata selliseid poolvalminud seemneid,
siis need tuleks lihtsalt panna kuhugi karpi
või kuhugile ja lasta neil seal natuke seista,
järelvalmida ja siis. Pakendada pagenemisel ongi see, et ei tasu neid plastmassist
ja klaas ja klaas nõudesse tegelikult panna,
kui ei ole täiesti kindel, et need seemned on kuivad.
Soovitan eelistada paberit. Öelge, aga kui vanad on teil võib-olla kõige vanemad,
sellised seemned, mis on tulnud kaasa, sest miks ma seda küsin,
et teie vanaemad on just selle poolest tuntud,
et seal on vanad sordid varand, sellised,
mis on kogu aeg siin kasvanud või vähemalt pikka aega.
Nad ei ole uued, need Effühed ja, ja mis iganes. No minu, mul kasvaksin aias eesti pärandsort,
ma eelistaks igal juhul alati eestisort või,
või kui neid ei ole, siis ma kasvatan üle maailma teisi
tarand sort või siis selliseid sorte mis on avatud tolmlejad,
et sa saad ikkagi ise seemneid võtta.
Aga kõige vanem Eesti sortidest ikkagi. On kaalikas kihelkonna kaalikas pärit Saaremaalt,
selle minevikku mäletab see perekond umbes 200 aasta ringi.
Minu enda vanaema hernes on umbes 100 aasta ringi on,
mäletad, mäletatakse, et et pärandsort on,
et see ongi nagu pärandatud sort, et minu vanaema kasvatas,
võib-olla kasvatas tema ema ka, ma ei tea seda.
Siis minu ema kasvatas, mina kasvatan ja,
ja niimoodi nagu põlvest põlve edasi kantud sordid. Ja siis oli üks tomat, mis on siis kunagi Rakvere turu pealt
vanaproua käest saadud selle sordi imingi 1946,
sest ta ütles, et ta sellest aastast alates on võtnud selle tomatiseemneid.
Ma arvan, et see on kõige vanem eesti tomatisort. Kuidas need on vastu pidanud?
Nii kliimale, ilmamuutustele, kõigele sellele,
et tuleb kogu aeg uusi juurde, mis justkui on kogu aeg paremad.
Aga kuidas teie kogemus ütleb, kas on? Et eks ikka ju iga aasta on üks asi kasvab paremini,
teine aasta, teine asi paremini, et.
Aga no nende vanade sortide kohta Ikidki Nende maitse maitseid ja, ja, ja seal on nagunii palju
erinevaid põhjuseid, miks neid kasvatatakse
ja noh, see ongi seotud tavaliselt toiduga.
Aednikuks olemine ongi juba minu jaoks see,
et ma ei ole ainult aednik, et ma kasvatan endale süüa
ja siis valiti selle järgi endale neid torte,
mida sa süüa tahad. Aga kuidas oli sel aastal saak t kandis just Eestimaa on suur,
igal pool on erinev. Siis ma ei saaks aru saanud et alles alles ju koristan
ja osad asjad ju alles veel kasvavad, et see nii
ja naa, vaata kui nuriseda tahad, siis, siis selle koha
leiab ju alati tõsi metallipõu ja siis oli märg
ja siis ja nii edasi, et et aga, aga noh,
ma lina enda aias arvestanud sellega, et et üks aasta kasvab
yks asi paremini, teine teine asi paremini.
Ja siis, kui sul on näiteks 40 tõsi sorti,
siis raudselt mõni mõnele väga sobis aastat. Aga teisele mitte vist? Ja viha et näiteks eesti vana, eriti Võrumaal tuntud väike
verev et tema, tema on niimoodi, et üks aasta sa saad väga
suure ja ilusa saagi, teine aasta, nii et on hea,
saad sealt selliseid purema ja suuri siniseid kartuleid,
kartuleid. Uskumatu, aga võib-olla mõni asi veel, mis sel aastal teie
kandis hästi läks, hästi kasvas. No praegu oad, latvaatristi hullunud kasvavad
ja no mina Ma ei saa, ei tegelikult ma ei saa üldse nuriseda.
Ta enda saagi üle, et loomulikult oleks tahtnud kauem,
et kurgid ja oleks kasvanud, aga ja, ja kartulid ka,
et aga kõik see niiske niiskus ja vihmad,
mis olid, et see nagu lõpetas selle kasvu ära,
aga ma mäletan ka selliseid aastaid, kus esimesel septembril
läksid kooli ja oli just olnud all ja puulehed kukkusid
puudelt maha, nii et minu meelest on päris hästi läinud praegu. Tõsi, ta on ja teie soovitus siis, et kui on aias midagi,
tasuks ikkagi oma seemne korjata ja maha panna. No tasuks siis, kui see on tõesti näiteks kelle,
noh, see ei pea olema vanaema sort, võib-olla ka mingi tädi
või naabrinaise käest, aga võib-olla ongi mingi naabrinaine,
kes või naabrimees, kes ongi kasvatanud ja,
ja tal ei olegi seda kellelegi edasi anda,
et nüüd pärandsordid ikkagi säilivad kõige paremini siis,
kui neid kasvatatakse. Nad ei ole sellised õrnemad kui need, mis uued tulevad. Kindlasti mitte, ma kindlasti on hoopis nad hulga tugevamad
ja minu arvates on pärandsordid, kuidas ma ütlen,
et see on. Ekstreemsetes tingimustes hakkama saavad hakkama.
Ja mille, mis on ekstreemsed tingimused uduaeg? Kastetakse, kuna antaks mis iganes, et noh,
et, et see on üks asi ja teine asi, mida ta tasub oma aiast
kindlasti vaadata, et et F ühed need hübriidid võivad küll
anda väga suure saagi. Aga iga saagi puhul, ükskõik mida sa maha paned,
enda aeda või mis sa enda aiast tahad.
Täpselt sama palju nagu sa aiast tahad ära viia,
saada sama palju, sa pead sinna tagasi andma,
õigemini natukene rohkem. Ehk siis väetama? Ja kuidas iganes need sügis on just paras aeg,
kõik puude, lehe, vanad taimejäänused, kõik kõik,
mis aias tekib, kõik tuleks viia aiamaale ja,
ja sinna vihmausside toiduks jätta.
Iidee kõike puhtaks kraapida. Väga tore, just samasuguse nõuande andis meile ka esimeses
pooles maaülikooli professori Veroman, nii et ärgem siis
unustagem neid, kes süüa tahavad ja kes meie jaoks nii-öelda töötavad.
Kuulge, ma väga tänan, jõudu, Tiia morfin,
vanaema aed, aednik, kas on tulemas nüüd millalgi ka veel
mõni selline sügis, lõpuüritus, kus saate jagada inimestele nõuandeid,
et tuleks keegi kohale ja vaataks oma silmaga,
et kas asi ikka on nii, nagu räägitakse? No viimased aiaretked ongi seitsmendal ja 14. septembril
15.-le hooaja lõpetamine, et siis peale siis on kõik oodatud.
Üldse raha ei küsitud. Oh vot siis suurepärane kohale, aitäh teile oma silmaga.
Aitäh, Tiina morfin. Tule tiedriks line Annel lustile. Tule ühes hoos kargama. Tulem on ilmnenud upsuke tule olev arvamus. Ohakas olen parajalt vaatamine, ei sinu aknal,
hale nohad.
Omas südant, kui sülti. Ülal taevas medildumas kiirtule tantsime tumedal tänava eel
üle patu ja puhtuse. Tule, tule mu tuline tuksuke, tule, tule
ja valitse vainu.
Tule tule mu nööpsilmne nupsuke, tule ole mu armsake. Ja ongi tänaseks jutud räägitud, minu poolt vähemalt kõik
neli puldis oli Kätlin Maasik, mina, Kristo räim,
soovime teile ilusat kolmapäeva ja kuulmiseni juba homme. Miks minut vast? Liis. Muuseumis tantsis keeldu muuseumis uus, see on. Miks on tahes-tahtmata?
