Tere, head kuulajad.
Tänases saates räägime keskkonnasõbralikust,
taimekaitsest, kus mürkidel pole kohta, aga saagikus on tagatud.
Kui taimi kimbutavad kahjurid, nad on ainult mõned näited,
olgu selleks siis lehetäid, Cedric lestad,
lihtsalt erinevad, lestad või siis karilased.
Siis võib abi leida teistest putukatest ja nendest
kasulikest putukatest, keda siis enda huvides tööle panna
ning kahjurid mürgivabalt kontrolli all hoida. Sellest kõigest räägib meile täna saates Eesti maaülikooli
põllumajandus- ja keskkonnainstituut toodi taimetervise
õppetooli professor Eve Veromaan, kelle peamised
uurimisteemad endo moloogia ökoloogina on olnudki just keskkonnasäästlik,
mahe ja mahepõllumajandus ning looduslik kahjuritõrje tolmlemine,
ristõieliste taimede kahjurid ja nende looduslikud vaenlased
ning veel palju põnevat, mis mahub kõik selle
keskkonnasäästliku ja maheda alla. Helipuldis on Villem Rootalu, mina olen Krista taim
ja kuulajad.
Soovin teile head kuulamist. Ka ta siin.
Armas pisike lepatriinu, saime sõbraks, mis sest,
et seal ei olnud pikk.
See kestis. Oli ning me sõitsime koos sel hetkel voolu res,
kõik. Väljuda ei raatsinud.
Nii jätkus meie seis. Akna sul siis pautasi?
Lenda ära. Mu. Lepatriinud lahkusid, aga märk ka see et mind teisel pool
akent piiratud lennata sul järele ma.
Kuid pole võimalik, see. Tartu stuudios on meil nüüd Eesti maaülikooli põllumajandus-
ja keskkonnainstituudi taimetervise õppetooli professor Eve Veroman,
tere. Tere jah, väga armas lugu oli kohe alguses lepatriinud,
vist ilus algus.
Just seda meelega. Pandud, sest täna me räägime teiega Gazur putukatest,
aga juttu tuleb ka kahjurputukatest, kelleks siis noh,
enamus inimesi teavad, on lehetäid, erinevad lestad,
oh hoidku veel kõik kasvuhoonekarilase eest
ja neid on palju, palju.
Teil on põnev teema, millega te olete, et aastakümneid tegelenud,
see on keskkonnasäästlik ja ka mahepõllumajanduse ka
kokkupuutuv sinul kuulub hulka, kuulub ka bioloogiline taimekaitseÖelge,
palun, millal hakati tähelepanu sellele üldse maailmas
pöörama ja uurima, et saab ka ilma mürkideta? Aitäh väga hea küsimus ja see on tõesti olnud,
mul läks lemmikteemasid ja võib-olla hakkaks sellest
bioloogilist kahjuritõrjes definitsioonist peale,
et mis see on, et see on siis selline kahjuritõrjemeetod,
kus siis kahjurid umbrohtusid, tõrjutakse kasutades teise
organismi ja kasutatakse just siis ära selliseid putukate
vahelisi suhteid nagu röövtoidulisi usbarasid toidid,
parasiitlus, konkurentsi ja teisi looduslikke mehhanisme,
mis aitavad siis kahjurite ja umbrohtude arvukust vähendada
selliste klassikalist biotõrjet, et kus siis toodetaksegi
kunstlikul tehastes looduslikke vaenlasi. Neid kasutatakse enamasti katmikualadel ja kasvuhoonetes,
aga lisaks sellele on ka veel looduslik kahjuritõrje
ehk siis suurtel põllumajandusmaadel, siis luuakse soodsad
tingimused kahjurite looduslikele vaenlastele.
Põhimõtteliselt sellist terminit nagu bioloogiline tõrje
ehk siis inglise keeles Pajulotšikolkond showl kasutati
esmakordselt 1900 kahekümnendatel aastatel siis Ameerika
enteroloogide poolt, et aga tegelikult praktiseeriti sellist
lähenemist juba sajandeid varem, näiteks esimesed märkmed on
juba 304. aastal, kus siis Hiinas George'i inimesed müüsid
sipelgaid ja nende pesasid, mida siis kasutad tädid Citruste
puudel putukkahjurite vastu just nimelt lehetäide ja,
ja ka kilptäide vastu. Et tänapäevased biotõrjetehnikat said alguse juba 1800
seitsmekümnendatel aastatel, kui siis Ameerika entomoloogid
hakkasid kahjurite arvukuse vähendamiseks parasiittoide levitama,
nad küll ei kasvatanud neid, vaid pigem siis pigem siis
korjata ja, ja siis levitati ja esimesed rahvusvahelised
röövlestad siis saadeti USA-s Prantsusmaale
viinapuulehetäide tõrjumiseks esimese parasid toidikes
impordid USAsse olid siis Juulukad kapsaliblika suur
kapsaliblika jõulukad, kes, kes ka meil on väga levinud
koteesia klomerata ja seda kasutati siis invasiivse ka suur kapsaliblikatõrjeks. Võib-olla kõige laiemalt tun, biotõrje edulugu,
kust või võib ka öelda, et see sai kus siis selline laiem biotõrje,
kas sai alguse, on siis lepatriinu?
Eesti keeles võib-olla tema nimi võiks olla kaardina lepatriinu.
Ladina keeles on ta Rodaalia kaardinaalis
või siis uue nimega kaardinaalise ja sedasi kasutati
austraalia kilptäitõrjeks California truse istandustes
California tsitrusistanduste, siis hakkas levima invasiivne
austraalia kilptäi, kelle kahjustused olid nii massiivsed,
et tsitrusekasvatajad uurisid puid välja,
põletasid neid ist istanduste hinnad kukkusid,
California titt, tsitrusetööstus oli, oli otseses ohus. Samas oli teada, et Austraalias, kus kilptäi nagu pärit oli
selliste hävingut ei põhjusta.
Teadlased uurisid asja lähemalt ja leidsid,
et Austraalias on kilptäi tõhus looduslik vaenlane,
see kardinal lepatriinu, kes on väga ablas just nimelt
austraalia kilptäi hävitaja, sest ta eelistab neist toitu Duda.
Arvatakse isegi, et ta on väga spetsialiseerunud sellele
liigile ja lepatriinu vastsed söövad nii kilptäide mune
ja valmikud, söövad siis kõike nii, nii,
nii vastseid, nii nii mune kui ka valmikuid. Ja, ja see aktsioon toimus tegelikult juba 1888. aastal,
kus siis Austraalia põde põhjad, Elaidist korjati,
kaardina leppadriinusid ja siis transporditi Californiasse
ja Californiasse jõudis ainult et nii-öelda ainult 514 lepatriinud,
keda siis talvel 88008 88889 siis paljundad ja,
ja paljunesid nad nii jõudsilt, et juba kevadel sa saatsid
ametnikud laiali üle 10500 lepatriinu, mis siis jaotati
erinevate osariigiistandustes seal aias laiali,
neid oli umbes 200 istandust ja juba mõne kuu pärast
hakkasid siis puud taastuma ja, ja ainuüksi ühe aastaga oli
siis kilptäide arvukust täielikult kontrolli all
ja ja saab tõesti öelda, et et need väiksed lepatriinud
päästsid California tsitrusetööstuse ja kogu selle projekti hind,
noh, tolleaegses rahas oli see tõenäoliselt suht suur raha,
mis oli 1500 dollarit. Siis noh, laias joones oli see siiski väga odav lahendus
kogu tööstuse päästmiseks.
Ja, ja siiamaani kasutatakse selle kilptäitõrjeks just
nimelt neide kardinal leppadriinusid, sest nad on oluliselt
tõhusamad kui mürgid, sest kilptäid on väga raskelt mürkide
poolt tõrjutavad ja ja, ja, ja lepplepatriinud seevastu õie
kunagi resistentseks, eks ole.
Ja saab öelda, et see selline suur edulugu siis avaski ka
teadlaste silmade ja, ja tegi sellise biotõrjele suure avapaugu. Jah no meil siin on kasvuhoonet või ma hakkasin just mõtlema
Eesti peale, et meil ei ole Citruse puid küll,
aga meil on kasvumajad erinevad kus on loodud suurepärased tingimused,
no näiteks Cedric lestale, ma tean, et väga paljud on selle
putukaga hädas.
Ja populaarsust hakkab koguma röövlestade siis kasvuhoonesse puistamine,
bäkki mõne sõnaga ka meil kasutatavatest just nendest erinevatest. Kasvuritest. Just et, et see on, on tõesti tõsine, et just nimelt
kasvuhoonetes kasutatakse peamiselt kahjuritõrjevahenditena
looduslikke vaenlasi ja, ja see on, on ühelt küljelt see,
et ja see on tõesti väga, väga loodushoidlik käes
ja see on, see on kasulikud tarbijatele,
sest et mürkide siis või taimekaitsevahendite jääke ei jää
lõpp-produkte ja, ja, ja ei teki ka mürgiresistentsust kahjuritel.
Et see, miks sellisel laialdaselt just kasvuhoonetes on kasutusel,
on, ongi selle tõttu et kasvuhoonetes luuakse soodsad
tingimused just nendele taimtoidulistel ehk siis kahjuritele. Ja, ja neil ei ole seal looduslikke vaenlasi.
Varem tegelikult kasutati väga-väga palju väga suurtes
kogustes just nimelt mürk, selge, et nendes kahjuritest
lahti saada ja, ja see mic siis hakati kasutama looduslikke vaenlasi,
oligi see, et kahjurid muutusid väga kiiresti nende mürkide
suhtes resistentseks, et resistentsus arenes kiiremini kui
uued mürgid ja kasutati järjest rohkem ja rohkem
ja rohkem ja see lihtsalt enam ei mõjunud. Ja siis hakati vaatama looduse poole, et samamoodi on ka siin.
Võiks öelda, et võib-olla Euroopas enamikes katmiku aladel
kasutatakse kahjurite tõrjeks looduslikke vaenlasi,
et siis nagu te juba ütlesite Cedric lestade vastu on meil
siis röövlestad, lehetäide vastu on meil siis parasid toidid
kes on spetsialiseerunud just le lehe täidele,
lehetäide vastu kasutatakse ka lepatriinu,
siit samuti ka siis. Röövrips elasi röövlestasid, röövlutikaid,
kiilassilmasid, kasutatakse ka nemad, toode,
näiteks Euroopa üks peod biotõrjefirma Bio pest,
tema kodulehel on, on pakkuda üle 50 erineva siis nii-öelda preparaadi,
mis, mis on tegelikult elusad siis süsteemid
ehk siis kahjurite, looduslikud vaen, vaenlased ja,
ja neil on väga kenasti kõik märgitud, kui palju
ja mil, millisel moel ja, ja, ja, ja nad töötavad
suhteliselt efektiivselt. Selge on see, et, et nende mõju ei ole selline momentaalne
nagu või kohene nagu on mürkidelisest, et neil võtab aega
selleks hakata mõjuma, ehk siis pärast toidid pead hakkama
munema oma peremeeste sisse.
Röödoidused hakkavad küll kohe sööma, aga,
aga see mõju ei ole nii kiired, et peab olema kannatlikum
ja peab alati ka jälgima.
Nendel looduslikel vaenlastel oleks süüa,
et, et nende puhul ei ole kunagi eesmärk saada nii-öelda
null puhtaks, sest et siis surevad nad mõlemad välja. Aha, aga sellist ohtu ei ole, et nad võtavad koha üle.
Ütleme nii, et alguses on kedriclest, pärast on mul
kasvuhoones elab röövlest, kes on nii näljane,
et et ei saagi hakkama. Ja see on hea, hea küsimus, et põhimõtteliselt tõepoolest
röövtoidulised putukad ei, ei lähe üle taimtoiduliste,
eks samas osad Kasurid võivad olla ka segatoidulised,
et nad eelistavad.
Eelistavad siis loomset toitu, aga kui. Kasustaadium on selline, et ta tahaks nagu midagi muud ka
siis nad söövad ka taimi, et aga, aga antud näite puhul see
tõepoolest ei, ei ole õige, et röövlestad ei hakka kunagi. Sööma kuulge, aga tuleme siis nende, no üks asi on need neid lestalisi,
mis on aretatud ja kuskil saab tellida ja need tuuakse kohale,
aga meil on ju omal looduses aias palju tegelasi,
keda kuidagi võiks tagant utsitada.
Mul hakkas kõrva, et juttu oli ka pisut sipelgatest,
ometi sipelgaid jäävad paljud just meil kahjuritaks,
mitte Kasuritaks.
Öeldakse, et karjatavad, lehetäisid ja tassivad neid puu otsa,
kes siis omakorda teevad seal pahandust. Kuidas meil nagu sipelgate loodud. Meil on sipelgaid mitmeid liike ja kui me räägime nüüd mulla
mure lasteaiast või siis kuusi raudsikutest,
kes need ongi pisikesed, kes meil aias pahandust teevad siis
ja need ei ole nagu ja nad tõepoolest karjatavad seal
lehetäisid ja, ja kaitsevad neid, ehk ehk siis neel on oma
sellised lüpsikarjad mida nad puu otsas karjatavad
ja kaitsevad neid, et tõepoolest siis sinna lepatriinud
eriti minna ei saa, sest et neil on oht mingi mingil määral
vast seal on tõepoolest ka looduslikke vaenlasi,
aga, aga jah, sellisel moel Aias meile need pisikesed
sipelgad on tõesti pigem kahjurid, samas metsas suured
kuklased on, on väga-väga kasulikud nii-öelda ökosüsteemi teenused,
kui jääd või siis looduse hüve pakkujaid,
kes siis selline suur suur sipelgapesa hoiab peeaegu hektari
siis erinevatest mets metsakahjuritest, sest vaba
või siis nende õigem on küll öelda nende arvukuse kontrolli all,
nii et, et nad ei saa tekitada suuri kahjusid. Aga jah, need pisikesed, kes aias on, ei ole eriti kasulikud. Kas on ka keegi nüüd kõlab küll sedasi väga vere jäänuliselt,
aga kes ajaks neid murelasi kuidagi natukene eemale
või kes oleks nagu nende vaenlane peale inimese? Kui siis, kui noh, neil on muidu väga selline varjatud eluviis,
eks ole, et neil on, nad lähevad mul alla
või kivide all ja teevad seal enda sigimist,
et samas näiteks lendlus ajal, kui siis isased
ja emased sipelgad aktiivselt paljunevad,
siis sellel ajal on nad väga suur toiduallikas ka erinevad
telesiis putuktoidulistel nii nii teistele putukatele kui ka
lindudele kõikidele putuktoidulistel siis on,
on nemad sel hetkel kõige haavatavamad ja,
ja siis süüakse ka neid väga palju ära. Nii et nad ei saa planeeti vallutada. Selles mõttes oli aed ja kui me anname võimalused nende
looduslikel vaenlastel esisiis tõesti ei,
et aga, aga me peame ka hoolitsema selle eest,
et meie lindudel oleks aias ja samamoodi ka näiteks herilased,
muuseas on putuktoidulised ja, ja väga kasulikud kahjurite hävitajad.
Ja kui me anname neile võimaluse, siis, siis mingil määral
me saame tõepoolest aidata sipelgate arvukust vähendada. Kuidas on lood kõrva harkidega, kuhu nemad liigituvad
inimesed neid mõned pelgavad, mõned väga armastavad
ja nende arvukus on ka sedasi, et vahel on palju,
aga vahel otsi teisi taga. Kõrva argid on tõesti sellised, kus vanem kirjandus liigitab
nad kahjurite hulka ja eriti sellised, mis on orienteeritud puuviljadele,
et kui puuvilja, kahjulide, Kasurid, siise,
siis meil tihtipeale näeme seal, et kõrva argid on
liigitatud kahjurite alla, siis on sellest etendust
segatoidulised ja aga nad eelistavad samamoodi loomset toitu
ja nad on väga tõhusad lehetäide hävitajad.
Nii et põhimõtteliselt, kui meil on aias kõrva argid,
siis me peaksime siis, kui oleme rõõmsad selle üle
sest nad aitavad lehetäisid hoida kontrolli all
ja nad on tegelikult väga armsad loomad. Ja, ja hästi huvitav on see, et tõesti Nende kõrva argid,
noh, ta on, nad on Eesti ees kõrva argid,
nad on, on rootsi keeles kõrva argid, inglise keelt
kõrvamärgid ja, ja kust selline nimi on tulnud,
et seda nagu täpselt ei oskagi öelda, aga kunagi väga-väga
ammuses minevikus kasutati kõrva, arkide pulbrit,
siis kurtuse vastu see vaevalt küll aitas,
aga, aga ja, ja on ka müüt kõrva argid, kipud kõrva ronima,
et sealt on see võib-olla ka nimi tulnud. Samas nad on sellised varjatud eluviisiga
ja nad lihtsalt tahavad peitu pugeda, et vanasti,
kui siis suvele magad võti lakas ja heintele,
kus siis ka kõrva Harke võis leiduda siis nad tõepoolest
võisid ka kõrva ronida, aganad võisid samamoodi ka ninna
ja suhu ronida, kui suu lahti demagada et-et,
see lihtsalt selle tõttu, et nad vaevad varjatud kohtadesse
ja selleks, kuidas me saaksime neid siis oma aias aidata olla,
siis kui me jätamegi yi aianurka mõne puu tee maha,
siis nad poevad sinna alla. Ja võib-olla on inimesed ka tähele pannud,
et kui nad jätavad näiteks oma päevitus teki pikaks ajaks
või pikemaks ajaks muru peale, siis sinna alla lähevad ka
kõrva argid peitu, et nad on, tahavad olla
ja päikese eest varjatud kohas, kus nii et kui videvikuks
läheb ja öösel on nad siis aktiivsed, kus nad otsivad siis
aktiivselt toita enda siis ka poegadele.
Jaa jaa, kõrva argid on ka väga huvitava bioloogiaga selles suhtes,
et nemad on, on siis putukad, kes hoolitsevad
ja kaitsevad oma järglasi nii kaua, kuni nad on võimelised
pesast lahkuma, et nad siis too toovad nendele süüa
ja kaitsevad. Aga samas vanemliku armastusel on ka piirid,
et siis, kui, kui mõni poega kui on tegelikult aeg juba
lahkuda ja mõni poeg siis ootab ikka süüa,
siis võib juhtuda nii, et ema ema sööb selle viimase laisa. Poja ära vot siis sellised tegelased.
Kuulge, aga millest räägib see, kui näiteks kõrva argid
võtavad sisse koha kapsapea peal kas see tähendab seda,
et nad söövad seal teisi putukaid või on hetkel Cap seisu? Et nad on segatoidulised tõepoolest, aga kapsas küll,
pigem on selline taim, mis neile tõenäoliselt väga hästi maitse,
pigem nad jahivad seal just nimelt kas siis kapsaliblika
mune või siis väiksemaid röövikuid või siis seal võivad olla
ka kapsa-tuhktäi, et, et see, kes on siis lehetäi
ja pigem söövad seal siis kahjureid, et et aias me oleme,
kindlasti võib väga paljud on kindlasti näinud,
et nad uuristavad küll õunte siis selliste pehmed viljade
sisse auke, et, et nad pigem söövad, rikuvad siis puuvilju,
kui, kui seda saab rikkumiseks nimetada,
sest enamasti nad küll söövad maha kukkunud õunu
ja vilju. Kuigi on üheta putukad, vot kellega on paljude marjakorjajad
ja sõstrasõbrad hädas olnud, need on haisu lutikad,
ma ei tea, mis nende pärisnimi on, kas nendel on ka keegi,
kes neid sööb. Et need marjalutikad ja, ja nad tõepoolest käivad lutikatel
on selline omapärane siis kaitsemehhanism,
et nendel on, on selline haisunääre ja, ja see aitab,
neil siis son ei kaitseks ja, ja seal ei ole neil väga palju
looduslikke vaenlasi, sest nad on halva maitsega.
Kõik me oleme tundnud, kui pahase maitse on,
eks ju. Ja aga samas on olemas ka röövlutikad meil looduses,
kes söövad ka nende siis nii, nii teisi lutikaid nad küll söövad,
enamasti väiksemaid, siis vastseid ja ka
ja ka mune, aga, aga nad kindlasti aitavad. Nad on väga tõhusad.
Nutikate taimtoiduliste lutikate looduslikud vaenlased. Kus kohas neid ära tunda, et rohelist värvi on haisu lutikas,
aga milline võiks olla see hea röövlutikas? Need tavaliselt röövtoidulised lutikat, kehakuju on veidi teistsugune,
eks ole, need kilplutikad õielutid suhteliselt ümmargused,
onju Su sihukesed ümmarguse kujuga nad suht suhteliselt
aeglased siis röövlutikad on sellised saledad
ja nad liiguvad palju kiiremini, sest nad ongi.
Noh, nad peavad alati võitlema selleks, et saada süüa,
nad ju on röövtoidulised ja nad peavad ju võitma,
muidu nad ei saa süüa. Seda küll, ma arvan, et teeme siin ühe pisikese muusikalise
pausi ja seejärel avame ka telefoni 611 40 40 millel saavad
siis kuulajad helistada ja küsida.
Meil on tänu saates külas Eesti maaülikooli põllumajandus-
ja keskkonnainstituudi professor. Ta kannab vil nii p Me tüveaegadega. Saab suudelda? Siis kao tantsida pimeduse varjus.
Teist lõhnasedja kiusatust. Voolu koonust täies Vabaduse väljal tantsin,
leegiheitja on mul silma. Haarates kaasa mu hinge, kes tahavad laotusse mind,
ET kuudvas ajaksin, suudelda, hoiavad kõrgel,
mille kaugusest kostuvad rändaja laulu, kes jälgedesse
jäänud neil mu hinge kriibiva ja kutsu. Rist hurra maadel lummas meeled ärksamad,
kui suuta seista tummalt enam ja ma ei pea.
Vulkaan Sist Ena on mu südames sädemeid ja tahes-tahtmata enamikus. Meie tänaseks teemaks on Gazur, putukad ja bioloogiline
taimekaitse ning Tartu stuudios on Eesti maaülikooli
põllumajandus- ja keskkonnainstituudi professor Eve Veroman.
Telefon stuudios 611 40 40, kus võtame vastu mõned teie
kõnede küsimused.
Hallo, tere, kuuleme teid. Tervist tartust mind huvitab, mis õmbioosiga oli tegemist
üks nagu aias.
Kui iga küüslaugupesakonna kõrval oli murellast minu arust
väikestele sellega sipelgate pesakonda. Ahah selge, aitäh. Aitäh küsimuse eest, et ma usun, et see ei olnud suks küll sümbioos,
vaided, murelased lihtsalt olid kasutanud seda
küüslaugupeenart enda pesakonna laiendamiseks,
et nad tõenäoliselt lihtsalt pesitsesid seal.
Et neid ei peletanud.
Ei küüslauk neid ei peletanud. Ahaa, sest tavaliselt soovitatakse küüslauku just kahjuritõrjeks,
et tehke küüslauguleotis ja siis pritsige kuisus,
putukaid ei ole. Ja ei, küüslauguga küüslauk on kindlasti väga tõhus vahend,
aga kui ta lihtsalt kasvab, siis, siis tal on kindlasti ka
peletav mõju erinevatele siis kahjuritele
või siis ta.
Tal on mõjuga selline, kus ta lõhnab tugevasti,
siis ta võib varjata teiste taimede lõhna ja,
ja nii-öelda siis Lõhnade lõhnad sellise buketina.
Ta aitab mõnda spetsialiseerunud kahjurite eemal hoida,
aga mullamurre alaliselt on üsna sellised tolerantsed väga
paljude erinevate peletis. Seevastu et oih, hallo, palun keerake raadio vaiksemaks
ja kuuleme teid. Nii kuuleme teid, kõrbed.
Sellel aastal on Viljandimaal karjamaal sipelgapesad
kõrgemal kohal ja hästi kõrgelt pole nii kõrgeid näinudki. See tähendab, et tuleb palju vihma.
Nii öeldakse võtta. Aga eriti eriti kõrged on kohe ja suured kohe. Selge aitäh teavitamast.
Nii hallo, järgmine helistaja liinil kuuleme teid. Tervist selline küsimus, et kui need murelased on,
mis needsamad, mis hakkavad majja ronima,
kuidas nendega võidelda või mis need ei sobi
või ei meeldi, kui nad seal aianurgas kuskil kükitavad.
Ei ole hullu, aga kui nad hakkavad nagu majja hirmsasti tungima,
et kuidas siis võidelda. Aitäh aitäh, see on ka hea küsimus ja, ja see on tõesti probleem,
võib-olla, et põhimõtteliselt ühelt poolt on teada,
et neile ei meeldi ja, ja peletav on kaneel,
aga, aga see on nagu väga-väga kallis tõrjevahend iseenesest.
Siis on loodus, kes vahenditest soovitatud ka kasutada
soodat ja mõned inimesed on küll väitnud,
et soodapuistamine nende siis pesade väljumiskohta,
Nad tulevad, sellised tulevad. Pesad oma all ja, ja siis need kohad, kus,
kus nad väljuvad, et sinna pannakse soodat
või siis mannat.
Et mannapidi samamoodi tema siis neil nad,
ta paisub nende kehas ja siis Tapab ära, et hästi püsi, peab olema selle tõrjumisega,
et, et muidu nad ja toas võivad sama samamoodi pahandust teha.
Nad ronivad ka toidu sisse ja loomulikult saab,
tuleb ära peita. Kõik, mida. Süüa saaksid nii hallo, järgmine helistaja liinil kuuleme teid. Tere päevast, mina olen tüürililt ja minul on selline mure,
et et mul on leinapis eakas aias ja sinna tekivad siuksed
nagu suured ämblikuvõrgukujulised kobarad.
Ma ei tea, mis seal sees on, ma ei julge neid lõhkuda.
Ma lõikan koos oksaga ära.
Aga kas need tuleb ära põletada, sest komposti neid vist ei
saa panna? Aitäh jah, tõenäoliselt on jah tegu mingisuguse võrku
võrgendi koiga ehk siis võrku kuduvate libikalistega,
kes siis on kahjurid ja, ja, ja tavaliselt siis need sees on
väga palju pisikesi röövikuid ja enamasti soovitataksegi nad
siis ära lõigatud ja ära põletada. Nii halloo, võtame järgmise helistaja, kuuleme teid
ja keerake raadio natukene vaiksemaks. Selge ja tekib selline väike nagu ka võrk,
siis sinna. Aga siis äkki vot nüüd ongi hea küsimus,
et kuidas ma ära tunnen, aitäh teile.
Everomann, et kas on tegemist Cedric lestaga
või on keegi teine kahjur. Jah, ega niimoodi siin. Raadio teel on väga raske määrata, eks ole,
et, et seda peab nägema, aga jah, need Cedric lestade puhul
peaks ikkagi olema ka võrku näha, peenikest,
eks ju. Et nad samas neid pisikesi lestalisi on palju ja,
ja neid peaks ikkagi ka silmaga nägema. Kas röövlest sööb kõiki lestasid või on siin ka nüüd
erinevad need, et et talle maitseb ainult kedriclest,
aga teist ei söö. Ei röövlestad selles suhtes ei teeliigil vahet,
et nad söövad teisi, lestasid ka kõiges keeles käib jõud üle,
et et kui see teine lest on nagu palju suurem siis on,
on, on tal raskem, aga nad hävitavad siis ka mune
ja ka nende algnoh.
Nad on küll kõik vaegmoonde, eks ole lehes Stalised,
et nad tulevad pisikesed lestad, aga, aga nendest
pisikestest lehtedest siis saab kergemini jagu. Et ja rööv, et ma soovitakski pigem siis kasutada,
röövlestasid. Kas piisab nii, et kui ma toon kasvuhoones ühe korra,
näen juba, et kõik hakkab sedasi kolletuma
ja imelikuks muutuma, et toon ühe pesakonna
või noh, vastavalt, kuidas neid müüakse 2000 tükki
ja kui palju neid sedasi purgikese son, mis tuleb laiali
pritsida või paigutada.
Või peab seda kordama pidevalt, et saada lahti neist. Jah, et tegelikult seda pea, kas tõepoolest kordama ka,
et seal enamasti on üsna ilusasti kirjutatud juhendit kaasa,
kui, kui tööde telliti selliseid Kasureid siis aga enamasti,
kuna kasvuhoones on aeg suhteliselt pikk ja,
ja, ja võib-olla niimoodi, et need röövlestad ei suuda siis
see hulkmi sa algusest sinna asustati, et see ei suuda kõiki
kahjureid kõiki teisi kahju kahjulikke lestasid ära hävitada,
siis peaks mingisuguse paari-kolme nädala tagant võib-olla
uuesti siis need asustama. Samas teoreetiliselt peaksid need ka suutma sellise lühik
lühema ajaga ise paljuneda ja ka iseennast nii-öelda taastoota,
aga, aga see kõik sõltub sellest, millised tingimused
kasvuhoones on. Ja võtame veel viima selliste hallu, kuuleme teid. Ja olete eetris, kuuleme teid. Minu mul on selline probleem, mutid jooksevad läbi igalt poolt.
Nii kuidas oleks kõige lihtsam? Pidid katkestama kahjur või on tema need Gazur?
Jah, just, et ma just tahtsin öelda.
Mulle meeldivad mutid.
Et, et mutid on, on putuktoidulised loomad ja,
ja ma saan aru, et, et põhimõtteliselt mutid teevad peavalu nendele,
kes tahavad endale siledat muru ja, ja kel keda häirivad mutimullahunnikud.
Samas mutid aitavad mulda õhustada, nad teevad sinna oma
käike ja, ja mutid on. Minu jaoks on nad kasulikud. Kuid loomad.
Teate aga, kuidas on lood ämblikega?
Ämblikud nii kodus kui ka aias neid on igal pool,
kuidas nemad. Keda näevad väga-väga kasulikud loomad, väga kasulikud
ämblikud on, on kõik meil röövtoidulised
ja nad panustavad ikka oluliselt erinevad putukate arvukuse
vähendamist eriti just sellised kahetiivalised,
kes, kes meile niikuinii ei meeldi, need sääsed,
kärbsed, kihulased, kes, kes jäävad siis Kinnivõrkudesse
või siis on noh, ämblik on väga-väga palju,
osa teevad võrke Osada, siis jahivad aktiivselt osad on siis
kas siis õite peal ehk siis kõrgemal puude peal all,
et nad on tõepoolest igal pool ja nad näevad,
nad on kõik väga kasulikud ja aitavad. Siis taimtoiduliste ja. Putukate arvukust vähendada. Kuulge, aga kui nüüd paluksin teilt veel siin nõuannet,
et kuidas need kahjur kasulikud putukad omal aeda saada
ja hoida seda tasakaalu nii et et see oleks paigas. See on ka väga hea küsimus ja, ja algselt võib-olla ma
tahakski öelda seda, et looduses me ei saagi öelda,
et on Kasurid ja kahjurid, et see kahjurlus on,
on kõik inimese vaatepunktist, et looduses on,
on meil olemas röövtoidulised, taimtoidulised,
segatoidulised ja, ja taimtoiduliste arvukust kontrollivad
siis röövtoidulised ja näiteks looduslikel juhtudel me
kunagi ei näe selliseid taimtoiduliste lülijalgsete puhanguid,
nagu me näeme põldudel ja enda nii-öelda koduaedades. Sest et või sellistes siis aedades, kus on,
on hästi-hästi palju meie kasvatatav kultuuri ja,
ja väga vähe muud loodust, et sellistel põldudel meloome
ideaalsed tingimused ühele putukarühmale
ehk siis taimtoidulistel putukatele ja me anname neile
piiramatult süüa paljunemisvõimalusi elukohta
ja võtame ära eluks vajalikud võimalused nende looduslikele
vaenlastele ja, ja siis, kuna need taimtoidulised,
putukad konkureerivad meie toiduga, siis me kutsumegi neid kahjuriteks,
et ja selleks, et teha samasugust kooslust nagu niidul,
oma aias me siis siiski ei saa, et aga, aga me saame
oluliselt suurendada sellist looduslike liikide
ja selliseid elupaikasid ka oma aias, kus me siis ei tee
hästi madalat muru, vaid heidet hoiame neile elukohti,
kuhu, kus nad saavad varjuda, kus nad saavad liikuda
ja kus nad saavad olla siis ka meil köögiviljaaias abiks,
et, et nad siis kaitsevad meid meie köögivilju
taimtoiduliste eest ehk siis kahjurite eest,
et et selleks peabki olema mitmekesine aed ja,
ja ma tahaks öelda seda, et umbrohud ei ole ka alati halvad,
et, et põllud ei pea olema üdini puhtad. Sest et umbrohtudele umbrohud on taimed,
mis siis kasvavad valel ajal vales kohas.
Ja aga, aga neil on, on kindlasti oma roll,
et kui, kui meil on mingil määral sihukene,
talutav madal umbrohtumus, missis pakub paremad kliimad
või mikrokliimad põllu või siis aiamulla pinnal liikuvatele putukatele,
siis need aitavad kindlasti kaasa mitmekesisusele ja,
ja nad kindlasti aitavad, pakuvad alternatiivset toitu
sellel ajal, kui see põhikul tuur ei paku veele. Toit looduslikele vaenlastele, et et kui on noh,
väga puhtad suured põllud, siis seal on ka looduslik
mitmekesisus madal ja, ja samamoodi aias,
et kui, kui meil on kõik väga steriilne,
puhas on muru ja, ja on on ainult puhtad köögiviljaread siis
me enamasti seisamegi silmitsi kahjurite probleemidega,
et, et ka oma köögiviljaaias peab olema mitmekesisus nii suur,
kui kui võimalik. Ja see, kui mul on aias, siis konnad, sisalikud,
ämblikud. See on ainult puhas rõõm ja nad on elanikud seal aias,
kes hoiavad asja enam-vähem kontrolli all. Ja see on väga-väga tõsi, et konnad, sisalikud,
nad kõik on, on putuktoidulised ja nad aitavad väga hoolega kaasa,
et meie toiduga konkureerivad putukad ja lülijalgsed.
Et nende arvukus ei oleks nii kõrge, kes söövad? Tuli mul kohe koduaiaga ka meelde, kus leitakse aeg-ajalt,
et oma koduaiast sain puugi. Ja puugid on, on tõesti teema väga-väga kindlasti tuline,
et sest nad levitavad ohtlikke haigusi.
Puukidel on, on samamoodi looduslikud vaenlased,
et kõik, kes söövad, röövtoidulised, putukad on söövad ka puuke,
et et nad on küll ja samamoodi.
Linnud nokivad endalt ära, et, et ega Nad on täpselt
samasugused pisikesed lülijalgsed, kes siis on toite nendest
suurematele lüli algsetele ja jaga putuktoidulistel loomadel,
et et kui meil on on mitmekesisus suur, siis,
siis on puugid samamoodi teiste röövtoiduliste poolt. Ohustatud küsin korra veel kuklaste kohta olen kuulnud ka seda,
kui kuklasepesa on, et selle ümbruses teatud raadiuses puuke
ei ole, sest nad korjavad ka need ära. Ja nad on ju putuktoidulised ka, et nad kindlasti söövad ka
ka puuke, kes jalutavad et nad ja kuklased on,
on suured ja, ja nad on, suudavad tõesti väga hoolega enda
ümbrusest teisi putukaid teiste putukate arvukust vähendada.
Jah, et ma võib-olla kui nendest biotõrjest
ja nendest sisse toodud putukatest nii-öelda Kasuritest rääkida,
et siis. Ma oleks tahtnud rõhutada võib-olla seda ka,
et alati tuleb väga-väga hoolas olla ka kasvuhoonetesse
toodud uute liikide, et ega et need ei pääseks sealt välja,
sest et inimesed on teinud ikka väga palju pahandust sellega,
et on toodud nii-öelda Kasurid laiali levitamiseks ja,
ja siis need Kasurid muutunud invasiivsete,
eks, et nad on küll nad on küll röövtoidulised,
aga, aga nad siis võivad. Hävitada ära kohalikke liike või lokaalseid liik,
et need hea näide on just aasia arlekiin lepatriinu,
kes, kes on, on jõudnud nüüd ka Eestisse ja,
ja kes on, on terve see terve Euroopa juba vallutanud
ja kes toodi Aasiast siia just lehetäide
ja kilptäide hävitamiseks, mida nad teevad küll ka
ja väga-väga hoolega, aga aganad tõesti hävitavad äraga
kohalikud populatsioonid. Meie leppadriinusid. Nii et olgem ettevaatlikud Ma väga tänan teid Everoman selle jutuajamise eest
ja ma usun, et paljudel oli kasu sellest
ning vaatame oma aeda ja seal elavaid olendeid hoopis teise pilguga. Aitäh veel kord ja aitäh ka head kuulajad,
kes olid meiega.
Tänaseks on saade läbi saanud.
Helipuldis oli Villem Rootalu, mina olen Kristo taim ja.
Ma usun, et kindlasti tahaks kunagi veel nende teemade
juurde tagasi tulla, et tundma õppida rohkem neid olendeid,
kes siis meil aias elavad ja kellega me koos võiksime
hakkama saada. Nüüd, kui ta Millel olla nii raske? Orissaare kantrifestival kutsub juba kümnendat korda,
sest meil on heina lõhn ja lehmakari justament.
Terminaator Köörli Strings kaabudega, tüdrukud Line Dance
ja Steven Seagal Soomes.
See on maaelu oma parimas kastmes 16. ja
seitsmeteistkümnendal augustil uris saarel rantšos vaata
Orissaare kant. Augustikuus on Arvo Pärdi keskus noorte päralt.
Kromaatilise kandle duo koosseisus Paulina Andrejeva
ja Miia Kolding toovad kuulajateni kosmilise alatooniga kava.
Kõlab Eespere, Sisaski klassi ja teiste looming.
Kontsert, keele kosmos, seitsmeteistkümnendal augustil kell
viis Arvo Pärdi, kes.
