Nisu, riis. Vikerradio. Tere, head kuulajad.
Tänases saates teeme juttu toidutaimedest
ja toidust laiemalt ning ka ühest põnevast raamatust,
mis äsja ilmus.
Maailmas on tuhandeid liike, toidutaimi,
mis kõik toetavad tervist ja väärivat tundmist.
Aga kui nüüd hakata mõtlema, siis, kui palju on neid,
mida me ise teame ja tunneme või igapäevaselt siis sööme
ja kasutame. Krista Kaur on raamatusse toitja, tervis koondanud 100
olulist taime ning põnevamatest leidudest avastustest me
tänases saates autoriga räägimegi ja lisaks sellele head kuulajad.
Tunni teises pooles paluksin ka teile helistada,
kui kasvatate mõnda erilist taime ja aga teistele nõuandeid
ja nippe, et mismoodi see on teil õnnestunud.
Minu nimi on Krista taim, helipuldis Kätlin Maasik
ja soovin teile head kuulamist. 100 100 100 100 100 saad vihmaküünal.
Ma käsin illuma suus, tuuletuuletuuletuuletuuletuuletuuleke
sukk rinda pista ja Subelburjeta.
Tuuletuur. Ilmanseni targem. Saad seal? Jane Jane joone ja suures suures targem paslugejast. Minu ees on mahukas raamat toit ja tervis taimedest
ning minu kõrval raamatu autor Krista Kaur,
tere. Tervist.
Ma loen siit sissejuhatuses sellist asja,
et maailmas on erinevaid toidutaimi umbes 7000 liiki kuid
enamasti kasutatakse vaid umbes kolmekümmet liiki
ja üle poole meie planeedi toiduenergiast tuleb vaid
peamiselt viiest liigist. Teie raamatus on 100.
Taim. Jah, see oli ka üks põhjus, miks ma selle raamatu
kirjutamise töö ette võtsin meelde tuletada,
et loodus on pakkunud meile väga-väga mitmekesise võimaluse
oma toidulauda rikastada.
Ja, ja siin on jah rohkem ligi 100 taime,
aga mainitud on kindlasti veel rohkemgi taimi
ja see on tõesti kahetsusväärne, et meil on nii suured valikud,
aga me ise neid pisendame? Jaa, jaa. Valime toidulauale mõned üksikud liigid,
nii et nagu te ütlesite viis liiki, keda peamiselt siis
maailmas kasvatatakse.
Suurem osa maailma toiduenergiast tuleb tõesti peamiselt jah,
eks ole, teraviljad ja kui siiamaani olid nisu
ja riis esikohal, siis nüüd on mais, keda kõige rohkem
kasvatatakse Aga kes siis veel, need Kaksunud mais, nisu,
riis? Ja siis on väga palju kasvatatakse komanioki.
No see on muidugi, kui me võtame nii ülemaailmsel tasandil Eestis,
ta on üsna tundmatu taim kuigi olen näinud teda aeg-ajalt
Stockmannis vahest müüakse, aga teda peab oskama oskama
toiduks valmistada ja, ja tarvitada. Aga võib-olla siin ongi see nipp, et me võime ju küll teada
ja näha ja kõik, aga me ei oska nendega midagi teha.
Et noh, ikka on lihtsam võtta, kas kartul
või siis juba tõesti sai lihtjahu kõik, et nagu ei hakka
katsetama tulema nagu konservatiivsus. Ja kartul kindlasti, ma vahest küsin ka inimestega,
kui ma kohtun ja, ja räägime toidutaimedest taimedest,
siis ma vahest küsinud, et mis te arvate,
kes on maailma kõige tähtsam toidutaim ja sageli mulle
öeldaksegi kartul.
Aga nii see tegelikult ei ole vist, ja meil siin Eesti kultuuriruumis.
Me oleme harjunud kartulid päris palju sööma.
Ja see ei ole pikka aega, kui kartulit on Euroopas
toidulaual kasvatatud, kasutatud, et kartul on pärit ju väga
kaugelt Lõuna-Ameerikast andidest, nagu ka paljud teised taimed,
nagu näiteks tomat, paprika või maapähkel. Just mida me peame juba praegu vaadet omaks just et kellel
ei oleks kasvuhoones tomatitaimi.
Kasvuhoone on aga Risto Kaur, räägime natukene ka teie taustast,
nimelt te töötate Tallinna botaanikaaias juba pikemat aega,
teete seal haridusprogramme ja?
Nojaa, olete lõpetanud ka toitumisnõustaja eriala,
kuidas see nüüd sinna juurde tuli, et ma saan aru,
et toimetades botaanikaaias lihtsalt pead sa taimi armastama
ja nende vastu huvi tundma? Ja nii see tõesti on.
Mida rohkem sa millegiga tegeled või midagi uurid,
seda põnevamaks ja armsamaks ta sulle saab
ja nii ka toidutaimedena toidutaimedega see juhtus nii,
et mul telliti kunagi üks loeng.
See oli, et tervise arengu instituut ja nad tahtsid kuulda
söödavatest õitest ja siis ma hakkasin seda ette valmistama
ja ettevalmistuse käigus mõtlesin, et ootaks ka sellist tervist,
teatavat mõju. Ja siis ma jõudsingi selliste Allikateni,
kus, kus räägiti ka taimede sellisest väga tugevast
tervislikust väest.
Mõne, kui näiteks jõudsin kuulsa ütluse,
nii, sinu toit olgu sinu tervise, sinu tervis.
Vabandust, sinu sinu toidul, kui sinu ravim,
seesama, eks sinu ravim, olgu sinu toit ja vanad,
India rahvad on, on ka öelnud, nii et kui sa toitud õigesti,
et sul ei olegi ravimeid vaja aga miks me siis ei tee seda
ja tõepoolest, et isegi see oli hetk, kus me seda ise teadvustasin,
esimest korda? Sööme ju küll, aga miks me üldse sööme oma autole valides bensiini,
ei osta kunagi või kütust, mis iganes kasutame,
ei osta kunagi kõige odavamat kütust või vähemalt seda,
mis sinna ei sobi.
Just on öeldud, et üks kindel ja, aga tegelikult see mida me
suust sisse paneme, mida me sööme, see ongi meie rakkude
toit on iga rakutoit, nii et sellest sõltub,
et kui, kui terved me oleme, kui energilised me oleme. Kui, kui terved on meie rakud, kui elastsed on rakuseinad
või kui, milline on meie veresoonte tervis
või kui kiiresti meie aju töötab.
Et see sõltub tegelikult suures osas meie valikutest,
me lihtsalt peame võtma vastutuse oma tervise eest. Aga ometi ongi ju maailmas ju tõesti 7000 liiki me eelistame
siis sealt suhkruroogu ja ma ei tea, mida veel,
et, et mis siis ei ole see hea või vastupidi,
et tegelikult suhkru kohta on ka ju erinevaid arvamusi,
et seda ei peeta mitte halvaks. Jaa, magusaid taimi on väga palju, nii et suhkruroog
ja üle poole maailma suhkrust tõesti toodetakse suhkruroost.
Aga on ka ju suhkrupeet, magusaid aineid,
me saame ka näiteks vahtralt vahtrasiirup,
vahtrasuhkur, agaavisiirup on ka Stevi ehk suhkruleht,
kellel on magusad lehed.
Nii et magustajaid me leiame ka Viakooni juur,
ka rääkisime siin Lõuna-Ameerika toidutaimedest,
siis see Jakooni juur on ka pärit Lõuna-Ameerikast
ja ka väga hea alternatiiv ka roosuhkrule,
kui me näiteks me ei pea tõesti need sünteetilisi magustööd
kindlasti kasutama, kui me mingil põhjusel ei saa aru,
suhkrut tarbida ja kindlasti seda tarvitaks,
tarbitakse liiga palju. Nii et, et siin on kõigil võimalusi valikuid teha. Nii, aga nüüdse teie valik, mis te olete teinud,
olete jaganud need ligemale 100 taime siis peatükkide kaupa,
ütleme, et õlitaimed, kaunviljad, vürtsi,
maitsetaimed, pähklid, seemned, puuviljad,
marjad, juurviljad, köögiviljad.
Et ma palusin Teeleta igast taimest või noh,
rühmast mõne välja valiksite, et neid meelde tuletada samas
ja ka juhtida tähelepanu sellele, et nendes on nii palju
põnevat ja et kui me seda sööme, siis me teeme endale head. Muidugi alati tuleb kogustes piiri pidada,
et aga siiski võtaks äkki need õlitaimed,
et kellele langes nagu teie valik, et keda tutvustas
hinnangul orkaani puuinka õlived, põder,
tuder, harilik lina, harilik kanep või seemik,
harilik päevalill, harilik õlipuu kookospall just kõnduta. Ja on tuttavaid, on võõravamaid ja nagu te siin,
ütlesite tõesti, et on huvitav ja oli küll huvitav,
et ma ju tegelikult kirjutasin seda raamatut ka mitme aasta
jooksul ja nüüd enne siis teie kutsel siia saatesse tulekut,
ma hakkasin ka üle lugema ja tõesti oligi põnev nagu
põnevusraamatud loved, et ja valikut ka,
milleks, miks just sellised valikud need võivad tunduda üsna üllatavad.
Ja, ja kindlasti kõik taimed, kes mul olid,
esialgselt valikus, ei mahtunud raamatusse
sest materjal on nii mahukas, et igast sellest peatükist
saaks kirjutada nii paksu raamatu vähemalt et see valikute
tegemine ei olnud kerge. Kirjutasin valdavalt nendest, kellest tuli vähem teada eesti keeles,
võib-olla üldse pole kirjutatud paljudest taimedest
Euroopaski ei teata näiteks mõned põnevad austraalia taimed
keda alles avastatakse ja hakatakse rohkem uurima.
Näiteks lootuse põõsas on ühe ühele taimele seal nimeks
antud just seetõttu, et on avastatud väga suur potentsiaal
ka vähiravis ja ka paljude teiste väga raskete haiguste
ravimiseks Õiga, tervistav terminaali ja nii et,
et selliseid tundmatuid taimi püüdsin siia raamatusse tuua,
aga on ka tõesti vanu tuttavaid taimi. Aga kuidas on nende vähetuntud taimedega,
et neid ju poest ei saa ja ise kasvatada Eestis kaisa? Jah, kes on ikka väga troopilist päritolu,
tõesti on, on raske esialgu ka seemet kätte saada,
neid isegi ei ole botaanikaaias.
Küll, aga on siiski aja möödudes võimalik,
ma arvan neid taimi hakata kasvatama.
Nii et meil on ka üks põnev austraalia taim,
näiteks sõrm, pisi laimipuu, tänu kellele ma jõudsin ka siis
nende teiste austraalia uuemate taimede juurde,
nii et see sõrm, pisi laimipuu on meil botaanikaaiast
täiesti olemas, et teda võib vaatama tulla. Ja tema on siis selline noku kulinaaria.
Ühesõnaga selline väga huvitav leid tänapäeval meenutab
kuidagi tavalist laimi laimi selles mõttes pisut sarnane,
kui me mõtleme laimi peale, siis temal need rakud,
mis on küll pikliku kujuga, siis sõrm, pisi laimi pull,
need mahlase mahlamahlaga rakud on, on ümara kujuga,
teda nimetataksegi taimseks kaavioriks seetõttu et ta on
väga kaunista, teeb iga iga taime väga, iga iga toidu ühe
kaelegantseks ja kauniks lisaks sellele,
et ta on ka väärtuslik toit väärtuslik toidutaim,
nii et me liigume sinnapoole ja, ja õpime
ja maailm avardub. Ja samas mega unustame hästi kiiresti ja mõtleme,
et ah, kellele seda kõike vaja on.
Viin jutu jälle nende õlitaimede peale, ehk siis hariliku
lina peale.
Nüüd on eel, kaks aastat tagasi või kolm,
võib-olla eksin, kui hakati Giulina väärtustama,
aga on ju ka õlilina ja ma ei tea neid inimesi just väga palju,
kes linaõli kasutaks näiteks salatites või süüks,
seda ometi ajaloos on olnud üks oluline toiduaine. Ja tõepoolest, nii et lina on mitmel moel väga tähenduslik taim,
ka Eesti. Ka meie inimesed on ka meie inimesed on teda kasutanud
ja ka vanal ajal, nii et lina kindlasti taime,
kes muutus, muutis ajalugu ka Eestis.
Nii et linakasvatusest saadud saadud teenistuse eest osteti
vabaks esimesed talud.
Ja, ja Ta võimaldas inimestel ka siis tõesti edasi areneda.
Aga võtame see õli, mida aga õli juurde me jõuame,
tõesti, ka õlitaimed? Raamatu esimene peatükk, ma pidasin seda väga tähtsaks,
sest kuna nüüd ise rohkem õppisin seda teemat
ja uurisin, siis siis ma ka kõige suuremad muudatused oma
toidulaual tegin just õlitaimede seas.
Nii et, et me saame oma tervise heaks väga palju teha,
kui vaatame kriitilise pilguga üle, milliseid õlisid me iga
päev toidulaual kasutame.
Vedeli, kõik oliiviõli on väga hea avalik. Siin muidugi peab vaatama seda, et üks enim võltsitud
toiduaineid on oliiviõli, nii et, et ka allikas,
kus me teda, kust me ostame ja me oleme kindlad,
et see on tõepoolest hea külmpressitud oliiviõli.
Aga, aga meie veresoonte tervishoiuvõimekus rakukestade ele
astus läbilaskevõime sõltub suures osas rasvade kvaliteedist
ja koostisest, mille me oma toidulauale valime. No kust ma need tean valida, kas linaseemneõli on see? Parana seemneõli on väga hea valik.
Tema puhul on ainult see probleemeta, rääsub kiiresti,
et kui me, kui me avame selle õli siis ta ta siis peaks
hoidma kas külmkapis või siis ta peaks olema ka sellises taaras,
mis ei lase valgust läbi, nii et on ka valgustundlik,
oli, ei pea hoidma külmas, aga ta on ka valguse tundlik,
nii et see tavaliselt oli.
Pudelid ongi tumedast klaasist ja aga harilik kino on,
on väärtuslik, väärtuslik toidutaim, nii linaõlilina,
linajahu, linaseemned. Nii et ja ta, mis on veel oluline linade õlide puhul,
et asendamatud rasvhapped, mida me ei saa,
mida meie organism ise ei sünteesi, meil on vaja saada need toiduga.
Nii et linaõlis on ka oomega kolm rasvhapete sisaldus kõrge. Kas see võib asendada ka ütleme, kala leiduvad oomega kolm kuud.
Kõik inimesed ei taha kalamaksaõli ja võib-olla ei maitsega kala. Ja kindlasti rasvane kala on, on väga hea valik paar korda
nädalas vähemalt toidulauale valida, aga kes nüüd ei taha
kala siis on lisaks linaõlile lina, linaõli maitse ka ei
pruugi kõigile meeldida, siis on parem valik Tudra õli.
Tudra õlis on oomega kolm, rasvhapete sisaldus veelgi suurem
ja tema suitsemis punkt on ka kõrgem, nii-öelda talub ka
vähesel määral ka kuumutamist, nii et ta on isegi kõrgem suitsemis.
Punkt kui oliivõlil ja Tudra Tudra õli saab ühest põnevast
taimest son põldudel. Ehk õli tuder ja teda meil Eestimaal ka tänapäeval täitsa kasvatatakse,
näiteks Saaremaal Karmeli talus, mina tellin sealt odraõli
ju ei tee reklaami, aga, aga tõesti see on küll väärtuslik,
oli ta väga maitsev maitseõli ja ka seemned,
kui õnnestub neid seemneid maitsta.
Seemned on ka meeldiva meeldiva sellise pähkli maitsega. Ja seda toetab ka siis teaduskirjanduses näiteks halva
kolesterooli puhul, kas siis nagu? Ja ta vähendab ka halva kolesterooli sisaldust
ja nii et, et see on põnev taim, nii et tema puhul võibki küsida,
kas põldudele kastan umbrohi või supertoit,
nii et ta näeb väga tagasihoidlik välja et tema kohta
võib-olla ongi raske esialgu midagi arvata,
kui temast midagi ei tea.
Nii et see on ka väga põnev. Aga kas tema on meil uus taim või on ta ka ära unustatud kolina? Ja tema on ongi ära unustatud vana.
Nii et tänapäeval kindlasti teenimatult vähe kasvud
kasutatakse põld Tutra lina linaõli allikana. Või siis tulevad lihtsalt kuskilt mujalt moodsamad asjad,
mida siis inimesed rohkem omaks võtavad. Jaa jaa, aga see on ka üks siis eesmärk,
miks seda raamatut oli vaja kirjutada, et et kui ma ise olen näinud,
et tõesti on selliseid häid taimi, mis on väga head valikud toidulauale,
siis ka neid tutvustada. Kuulge, aga võtame kaunviljad, kas te olete maitsnud kunagi
Loa uba, ehkela? Jah, lablabja lobauba on väga levinud taim,
näiteks aasiamaades Bangladeshist on igapäevane toidutaim,
aga meil võib kohata teda inimeste iluaedades.
Tal on väga dekoratiivsed kaunad.
Ja, aga ma ei ole eriti kohanud tõesti Eestimaal inimesi,
kes teda väga söandaks süüa, aga toidutaimena ta on tõesti
aasia inimeste igapäevasel kasutusel, nii et võib ka
proovida teda süüa. Nii meelde küll talve üle ei ela, nii et et. Aga ega meil tavalised herned ka talve üle ei ela.
Ja või tavaliselt hilja. Ja paljud näiteks lääts ongi üheaastane taim. Aga harilik tuvi, hernes, vot küsin selle kohta ka veel,
kas see kasvaks Eestis ja milline ta välja näeb,
seda muidugi pildi pealt, aga, aga kas teda oleks võimalik? Aias kasvatada tuvi, hernes on, on ka väga põnev leidja,
selline kindlasti tuleviku toidutaim, nii et
ja teda tõesti ka Eestimaal ei tunta.
Tema on selline väikene põõsas, kolme kuni viie meetri
kõrguseks võib ta kasvada.
Ja, ja lisaks siis õlile, väärtuslikule,
õlile saab temalt ka küttepuitu ja ta on väga vähenõudlik taim,
mis on ka tänapäeval väga oluline, nii et mitmel pool
Aafrika piirkondades, kus on väga väga suur põud
ja kuumus, siis on väga hea leida selliseid selliseid kultuurtaimi,
kes ka suudavad Ando normaalset saaki ka väga ekstreemsetes tingimustes. Aga mis meil siin kasvaks, ekstreemsetes tingimustes ka tatar,
muidugi erutame juba ette, kui me kaunviljade juurest veel
võib-olla kaunviljadest, kes meil siin kasvaks,
Lääts, lambale, kere on jah, läätse saab kasvatada meil
tõesti kikerhernest ka Eestimaal tänapäeval kasvatatakse nii
Jõgeval maaelu teadmuskest keskuses kui ka siis Tartumaal
mõned sellised ettevõtlikud talunikud, kes on on suutnud
siis ka kikerhernest päris korralikku saaki saada,
nii et on sellised varavalmivad sordid, kes ei vaja väga
pikka aega. Aga miks need kasulikud on?
Kikerhernes? Jah jah, miks, miks ta kasvaliga, miks ma peaks sööma kikerhernest? Kui me üldse mõtleme kaunviljade peale, miks kaunviljad on kasulikud? Me peame sööma, Me saame vajalikud toitained seal,
meil on vaja kõigepealt siis rasvad, valgud,
süsivesikud, et rasvhapetest.
Me juba rääkisime õlitaimed.
Siis muidugi on ka teisi, näiteks mõned pähklid,
avokaado, kust me saame ka vajalikud rasv,
rasvhapped.
Aga kui me tuleme nüüd kaunviljade juurde,
siis me saame sealt valgu. Nii et taimse valgu allikana on, on kaunviljad täiesti omal
kohal ja kui me siin oli nüüd kikerhernest juttu,
siis kikerhernes sisaldab süsivesikuid, mis on nii-öelda
aeglased süsivesikud.
Nii et nad annavad meile sellist Energiat pikaks ajaks
ja nad ei tõsta veresuhkru taset väga kiiresti.
Et selles mõttes ta on väga väärtuslik, isegi öeldakse,
täiuslik toit. Ja kui mina ise ka liha ei tarbi juba aastast 2002
ja võin öelda, et mu tervis on siiamaani väga hea.
Et. Siis saate valgu kaunvilju. Ja valgumas on tõesti kaunviljadest ja kikerhernest on ka
võimalik tõesti sellist taimset liha valmistada,
nii et saab oma mõistus ära petta, kes kes kellel on,
kes tahaks ka näiteks vähem taimi või vähem liha
ja rohkem taimi kasutada toidulaual, siis siis kikerhernes
näiteks on kasutatud liha asemel võib teha
ja Aasia maades sageli tehaksegi, on siis sellised lihapulli
palli moodi toit alu kohtad, mis on tehtud ka kikerhernest
lillkapsast ja kartulist. Need riivitakse, lisatakse veel kikerhernejahu
ja siis saabki sellise väga maitsva toidu,
mida isegi lihasööjad ära ei põlga.
Aha, aga samas on ka kikerhernejahust saab teha näiteks ka omleti,
seda saab ka muna asemel kasutada.
Kui on, on ka vahest ju?
Inimesi, kes ei saa, ei tohi siia muna mingil põhjusel siis
ka saab kosutada näiteks kikerhernejahu kui ka
linaseemnejahu saab ka munaasendajana kasutada
või neid, neid võimalusi on veelgi. Liigume vaikselt edasi, ma arvan, et võtame siit need
pähklid ja seemned.
Harilik tatar, kas nüüd siis tema on pähkel
või on tema siis nüüd?
Seen? Ja see peatükk tõesti hõlmab, selle nimi on pähklid
ja seemned.
Nii et pähklid.
On küll seemned, aga kõik seemned ei ole pähklid ja,
ja kõik pähklid ei ole pähklid.
Kui läheme botaaniliselt täpsemaks pähkel on botaaniliselt,
siis viljatüüp näiteks sarapuul.
Aga kui me võtame kreeka pähklipuu või siis kookospalmi,
siis nende viljatüüp on luuvili, et ei olegi pähkel,
aga siiski jah, nii kõnekeeles kutsume neid pähklitaks. Vot ja seemnete juurde tagasi siis tatra.
Tatraseemned tatart on pigem mitte küll pähklite hulka arvatud,
aga pigem arvatud teraviljade hulka.
Inglise keeles on termin isegi pseudotsereals.
Ja, ja vahest ka, kui me oleme teinud erinevaid töötubasid,
siis ka paljud inimesed.
Kui me räägime teraviljadest, nimetavad ka tatart
sest tegelikult tatar ei ole siis kõrreline taim,
teraviljad on kõrrelised. Tatar on siis nagu oma. Tüüp tatar on täiesti omaette tüüp, kuulub tatraliste sugukonda,
tema sugulased on veel näiteks hapuoblikast rabarber
kuuluvate tatra aliste sugukonda ja tatar on muidugi väga
väärtuslik toidutaim ja suudab kasvada ka väga keerulistes
tingimustes isegi Tiibeti kiltmaal.
Nii et tema ongi looduslikult levinud Tiibeti idaosast kuni
kesk ja Lõuna-Hiinani ja no teda on rohkem tuntud,
eks ole. Ida-Euroopas ja ka Aasia maades,
kus ta tuhandeid aastaid olnud siis toidutaim Venemaale jõudis,
tatar 14. sajandil, sealt edasi siis ka mujale,
näiteks Saksamaale, Poolasse, Eestisse jõudis tatar 19.
sajandil või oli 18. Ütleme, me täpselt enam ei, siit saab raamatust saab
raamatust järgi. Mina jään praegu vastuse võlgu, ma nii kiiresti seda ei leia.
Aga tööstuslik rutiini allik. Kas just sinna ma tahtsingi jõuda, öeldakse,
et inimene on nii terve, kui terved on tema veresooned.
Ja rutiini on tõesti juba kasutatud ka rahvameditsiinis,
nii arterite kui kui siis ka veenide tugevdajana.
Aga hea rutiini ka tööstuslikult toodetakse rutiinis. Ja seda müüakse siis apteekides rohuna. Ja ja farmaatsiatööstusele kasutatakse Hormast
farmaatsiatööstuses gaasis rutiini, aga tõesti,
me saame oma toidulauda, rikastada tatart
ja tatart ka tänapäeval.
Eestis kasvatatakse nii, et saame ka kodumaist tatart süüa
ja eriti toortatar on väärtuslik.
Et teda võib ka näiteks panete õhtul likku
ja hommikul saate teadetest püree või, või saab teha nii
soolaseid toite kui magusaid toite. Nii et, et selles mõttes tatar on tatar on jah,
hea valik, nii et võib-olla isegi ma arvan,
et tuleviku selline supertoit, nii et teda ju nii
Lääne-Euroopas ja Põhja-Ameerikas ju väga ammu ei kasvatatud,
ei kasutatud, nii et ta on ka selline nii-öelda mõnes mõnes
piirkonnas selline uudistoit. Aga teate, ma tahaksin uudis toidu kohta küsida.
Nimelt jaapanivassaabi meil müüakse ka siin on sushisõpru,
kes ostavad fassaabid ja ütlevad, et ohus on jaapani mädarõigas.
Kuidas selle asjaga tegelikult on?
Sest raamatus nagu natukene lükata seda ümber
või juhite tähelepanu sellele, et kõik ei ole päris kuld,
mis kulla pähe pakutakse. Ja Jaapani saab ja kindlasti on väga väärtuslik toidutaim et
on väga ainulaadne taim ja Jaapani toidukultuuri lahutamatu osa.
Nii et ta on siis see osa, mida me kasutame temast peamiselt arrisoomid,
kuigi tema kodumaal Mädarõigas ütleme noh, nagu meil on mädarõika sugulane Ja ta on ka ristõieline taim.
Ja nagu ka paljud toidutaimed, nagu näiteks kapsad,
see on ka väga väärtuslik toit.
Regulaarselt võiks toidulauale valida nii erinevaid kapsaid
kui ka laukude perekonna esindajaid.
Aga, aga no miks siis saab ja mis sellega saab
ja ka siis on, tema valib väga erilisi kasvukohti,
nii et looduslikult kasvab Jaapanis sellistes jahedates jõeorgudes,
kus tal vajab voolavat vett, voolavat jahedat vett,
nii et väga raske on teda kuskil mujal kasvatada. Kuigi tänapäeval on hakatud juba kasvatama ka väljaspool Jaapanit,
näiteks Inglismaal proovitakse kasvatada
ja meie botaanika kasvatame Osabijad eraldataksegi siis nagu
sellist tõelist Osabijat vees kasvatatud
või saab jätta aga ka põlluga Saabiat, mis ei ole siis nii kvaliteetne,
kui see tõeline saab ja kes on kasvanudki Jaapanist seal voolavate. Müüakse, mis see siis on, siis natukene järele tehtud? Ja võib öelda isegi, et võltsing Jaapan juba saab
ja kui ta Jaapanisse saate tõelistava Saabiat,
siis risoom teile riivitakse, tavaliselt kasutatakse siis
sellist erilist väikest puidust klotsidest,
kus on siis peal väikene hai naha tükikene
ja sealsest riivitakse teile kohe toidule värskelt see saab
ja ja, ja see maitse on väga eriline ja kuskil 10 15 minuti
pärast juba siis riivitakse, tee lõhusva saab
ja nii et et see siis see maitseelamus on,
on väga üürike, kuigi teda ka tõesti wasabit võib leida ka vahelt,
vahel kuivatatult näiteks mõnede pastade
ja pulbrite koostises, aga kindlasti tasub vaadata,
osa on väga hinnaline. Ja, ja see, mis meil siin sussi juurde pakutakse,
see on tavaliselt tõepoolest värvitud mädarõigas aha,
nii et ja sageli need värvid ei ole väga tervislikud,
mis sinna lisatakse. Muidu originaalis on ka roheline, siis kui teda riivida. Ta ei ole nii tugev, ta ei ole nii intensiivne,
aga ta on pigem heledam ahah või, või võib-olla lausa
valkjas või sellise kerge roheka tooniga.
Nii et see, see roheline toon on, on ka,
mis on saavutatud siis värvidega ja paksendajatena paksendajatega,
nii et see oli minu jaoks ka kerge šokk,
kui ma seda avastasin.
Et tõepoolest, kui ostagi siit mingi osa pasta,
siis võibki näha seal koostise juures, kuigi peale on kirjutatud,
et SAABi pasta aga vaatate koostist ja siis seal on
mädarõigas värvained võib-olla paksendajad
või mingi stabilisaatorid. Ja see ongi siis meil siin selline selline toit. Ma teen ettepaneku, et kuulame vahepeal ühe muusikapala,
siis jätkame juttu ja võtame võib-olla ka helistajatelt teadmisi,
et mida põnevat nemad kasutavad, kasvatavad
ja siis ka söövad.
Võib-olla on isegi mõni selline taim, mis siin raamatus
kirjas on, nii et kuulama Täna on saates külas Krista Kaur Tallinna botaanikaaiast,
sest ta on valmis saanud raamatu toitja tervis,
taimedest mahukas raamat, kus on ligemale 100 erinevat
erilist taime, mis mujal maailmas kasvatatakse
ja mis on siia raamatusse saanud, aga see on tõesti väike
valik võrreldes sellega, mida kõike inimesed võiksid kasvatada,
võiksid süüa ja nii edasi, kus 11 40 40 on meil telefoninumbrid,
millele helistades saate rääkida, mida eriliste tee
kasvatate kodus olete proovinud ja on õnnestunud. Aga meie, siit omalt poolt jätkame Kristaga juttu,
sest mind huvitaks selline asi, et kuidas te suhtute
sellesse väitesse, et Eestis nagu on meil kliima,
nagu ta on ja ei kasva meil siin nagu suurt midagi.
Et kõik sellised põnevamad taimed, olgu need siis söödav lõiki,
ein või harilik madu, kurk kui harilik baklažaan
ja baklažaani võib-olla juba Eestis kasvatatakse,
vot ma ei tea, et kasvavad kõik kuskil mujal vallates apelsinipuudest. Kas väide pädeb või ei? Ei päde kindlasti on ka meil võimalusi, nii et kui vaadata
ringi ja ma usun, et ka raadiokuulajad kasvatavad oma oma
aias näiteks maapirni, miks mitte, või ka paprikat,
tomatit ja muidugi ka meie näiteks kasvatame ka õli salveid,
ehk need kuulsad chia seemned või ka või ka isegi Tšiili hanemaltsa,
keda me tunneme kinoana. On neid keeruline kasvatada siin arvestades tingimusi,
et nad kuskil nende kodumaa on hoopis kaugel,
kaugel. Aga meil siin on nagu teate, võtame helista
ja mul on tunne, et on keegi inimene meil liinil,
kes kasvatab midagi põnevat.
Hallo kuuleme teid. Kommenteerime kohe brokoli kapsaidud, mis te oskate nende
kohta öelda? Ja need on ilmselt idandid, nii et seemnetest idandate jah,
see on väga hea valik.
Sellepärast et brokoli on tõesti, mis võiks isegi lausa
igapäevaselt olla olla meie toidulaual. Jälle tulevad inimesed ütlevad, et ei maitse see asi koha,
mitte. Kuid nii, et tema on ka saanud lausa maailma kõige
tervislikuma köögiviljatiitli, nii et see ei ole talle
niisama antud.
Nii et ja teda on ka juba pikaealiselt pikaajaliselt kasutatud.
Nii Rooma impeeriumi päevil kui ka siis ka Itaalia Iidsete
köögiviljaaedades võib teda leida, nii et
ja tegelikult teda ka Eestimaal juba kasvatatakse,
saab ka aias kasvatada ja rääkimata tõesti idanditest,
mida me saame kõik oma aknalaua peal, isegi kui meil ei ole aeda. Nii et, et see on väga-väga hea valik toidulauale. Nii meil on nüüd uuesti, mul on tunne, et sama proua telefonil,
halloo, kuuleme teid? Tere öelge palun linaseemneõli, et kas seda tuleb kasutada
praadimiseks või, või putrude peale paneme. Väga hea küsimus, nii et see kuumutamise küsimus
linaseemneõli kindlasti ärge kuumutage tema suitsimis,
punkt on madal, aga pudru peale võib panna niimoodi mitte
just sellise aura pudru peale ka, nii et kui te enne
serveerimist võib panna kas pudru peale või smuuti sisse
või siis maitse tõesti ei ole hea niimoodi lihtsalt
supilusikaga võtta.
Aga kindlasti ärge kuumutage, nii nagu ka kanepiõli kanepiõliga,
väga väärtuslik, aga külmpressitud õli ja ei talu kuumutamist,
aga tuu traali, millest oli justkui on vaja kuumutada Sist
Udra oli nii, et teda küll iga igas poes tõesti võib-olla ei müüda. Aga siiski ma olen näinud biomarketites vahest kaubamajas ja,
ja saab ka tellida tõesti Karmeli talust
ja neid neid tootjaid on veel, aga Päevalilled on küll ka
hinnalisem tõesti, aga, aga miks mitte oma tervise eest siis
ka hoolitseda? Alternatiivid odavamad päevalilleõli. Ega ta nüüd nii hirmus kallis ka ei ole.
Heakene päevalilleõli ja päevalilleõli ka,
kui te saate külmpressitud õli päevalilleõliga,
on see probleem, et ta sisaldab väga palju oomega kolm rasvhappeid,
nii et siis tuleks kindlasti võtta midagi,
kas rasvast kala sinna juurde või siis oomega kolmerikkaid,
taimi, näiteks chia seemned on oomega kolmerikkad
või ka siis näiteks ka põdraõli, miks mitte Todrolli sinna
juurde siis küll väga õliseks, seest kuidagi liiga palju. Kindlasti ärge liialdada ei tasu millegiga. Aga mis on selline hea praadimise õli?
Ma vaatan, et siin on ka toodud kookospalm. Jaa, kookos kookosrasva kookosõli võib kasutada praadimiseks kuumutamiseks,
tema talub seda aga siis veel, mis on kõige parem võibolla
kes muidugi veganitele ei sobi, aga see on siis säilitatud
või mida, mis on siis ka selliste India vedaliku köögi traditsioonid,
et pikka aega kuumutatakse tavalist lehmapiimast valmistatud
võid ja, ja niisiis säilitatakse see või nii,
et see on ka väga hea rasvaine kuumutamiseks? Niimoodi meil on järgmine helistaja, kuuleme teid. Tere, tahtsin küsida, et kuidas rapsiõlis suhtuda,
et olen kuulnud, et ta ei ole nii väga kasulik või? Väga hea küsimus, rapsiõlid iseenesest on kasulik,
sest seal on ka palju omega kolm rasvhappeid,
aga mis on temaga probleem, ta on inimeste poolt aretatud
nii kaugele, et seda sinepiõlid on ka ristõieline taim.
Et vähendada sinepiõlide sisaldust, on ta aretatud nii kaugele,
et, et sinepiõlid on selleks, et kaitsta teda kahjurite eest,
seda taime loomulik loomulik enesekaitses on maha võetud
ja tänu sellele, et tal on tohutult palju kahjureid. Selleks, et rapsiõli toota suurtootmises ka teda väga palju töödeldakse,
siis nii-öelda mürgid, taimekaitsevahendid ühesõnaga jah.
Nii et seetõttu kindlasti tavalist rapsiõli.
See oli see esimene, mis ma oma toidulaualt välja võtsin
ja rapsiõli, kui te saate kuskilt mahetoodetud rapsiõli.
Suurepärane valik kindlasti, aga, aga jah,
tema teda on raske kasvatada ilma ilma mürkideta,
sest tal on nii palju kahjureid. Nii Tarmo Raplamaalt kuuleme teid ka. Tervist Mul on selline küsimus, et üks tuttav tõi mulle
sellise taime nagu kuldne vunts, ta küll nimetas seda vene keeles,
et teatada sellest taimest midagi oskate midagi öelda?
Ma sain aru, et peab õitsema hakkama ja siis ta küll ei ole söömiseks,
aga et siis pärast, kui paned piirituse sissemäärimiseks Jaa, ja kuldvunts, salat, hoius, nii et tema on väga võimas
ravimtaim tõepoolest, nii et kui ta tal kodus,
kui teil kodus on, see taim, siis on, on,
on tõesti väga, väga tore, nii et on väga-väga väärtuslik
taim hästi palju teda kasvatatakse slaavi rahvaste juures,
seal on suured traditsioonid tema kasutamisel
ja hästi paljude tervisehädade puhul on temast tõesti abi.
Aga ta ei ole nii otseselt nüüd toidutaim
ja hüüa seda jah. Huvitav, et teda siin mainisite, nii et selline tore taim,
keda võib kodus kasvatada. Nii Hanno kuuleme teid, Sallo, tere hommikust.
Tere hommikust. Ma tülitan teid Ida-Virumaalt ja ma täna kuulen tegija.
Ja ma sooviksin teada natukene maisiõli kohta.
Sellepärast et ma olen kuulnud, et on ka küllaltki kasulik
ja hea aga praegu on teda kaubandusvõrgus ka müügil,
mitte igal pool ja mina olen juba pikemat aega seda
harrastanud või toidu tegemisel kasutanud.
Ja sellepärast ma tahakski teada. Aitäh ja maisiõli ja mais väga palju teda ka hästi palju
kasvatatakse ja ja pakutakse erineval moel.
Aga mais on väga sageli temaga on see probleem,
et sageli on need sordid, keda kasutatakse,
tänapäeval on geenmuundatud geenmuundatud sordid.
Aga miks see halb on?
Et no mina olen nutnud välja ühesõnaga maisi,
aga oma oma menüüst, aga, aga see ei tähenda,
et, et kõik peavad niimoodi tegema. Nii et selles mõttes noh, ikkagi, kui me sööme seda
geenmuundatud toitu, siis muidu maisiõli Ta on hea praadimiseks, on tal mingid muud omadused,
kui ütleme, jätta. Kui ta on rafineeritud kujul siis siis võimalik,
et võib ka praadida, ma väga täpselt ei ole sellega kursis.
Ei, jään praegu vastuse võlgu, et kui suur tema,
tema suits, mis punkt on, et kuna, kuna ma ise teda ei ma
jätsin mõned taimed jätsingi siit raamatust välja nii mais
ja näiteks sojauba, et keda ma ise nagu väga ei,
ei valiks toidulauale.
Aga kindlasti on seal ka nii nagu ka rapsiõli puhul,
et sa pead teadma nüanss, et kui sa saad tõesti nagu puhast rapsiõli,
mis on ilma mürkideta kasvatatud, siis on suurepärane toiduaine. Aga sama pistan ka oliiviõlipoolsest, oliivipuudel on haigused,
neid tuleb pritsida, neil on kahjurid, et kui tõenäoline on,
et ma sealtki, see on selle siis päris puhta,
puhta. Jaan oliiviõliga on veel see probleem, ta on tõesti üks enim
võltsitud toiduaineid maailmas siis Niva saab
ja kui kui, siis safrani kõrval, et, et see on ka oluline,
et me siis tõesti saame seda puhast, külmpressitud oliivõli
ja ja saab teha valikuid, et saab tõesti valida siis tootjaid,
keda me usaldame või natukene teha eeltööd.
Et, et see on, on vajalik tänapäeval, sest me ei saa kahjuks usaldada.
Nii et oma emale ma ütlen ka, et vaata, et sa ei saa kõike osta,
vaata, mis seal on, kirjud, mis sinna paki peale on kirjutatud,
aga tema ei usu. Ta ütleb ka, et kui poes müüakse ega siis inimestele midagi
halba ei müüda.
Aga kahjuks tänapäeval me ei saa usaldada tootjat väga kahju.
Aga nii see on. Peame siis ise oma toidujulgeoleku eest. Peame ise targad olema ja ise võtma vastutuse oma tervise eest. Kuulge, aga me jõuame veel ühest huvitavast taimest kuulata.
Meil on üks helistaja liinil, halloo, kuuleme teid? Tere kuulge, noored inimesed ei tea kumbat oliivõli
praadimiseks kasutada, kas see, mis on läbipaistvas pudelis
või tumerohelises pudelis, et seda peaks nagu rohkem? Ahaa no teeme selle selgeks siis, milliseid oliivi. No kui on valida, kas läbipaistvas pudelis oliivõli
või rohelises pudelis, kindlasti rohelises pudelis,
nii et ta on selline valgustundlik ja, ja rohelises pudelis
õli on kindlasti parem. Aga siis on veel ka oliiviõlijääk. Just see on, no on erinevatest õlidest kokku segatud õlid
ja hästi palju tehakse sellist võltsingut õlile peale
vaadates tõesti aru ei saa, aga maitse reedab.
Nii, et kui see oliivõli on väga maheda maitsega,
siis on midagi kahtlast, oliivõli peaks nagu pisut kraapinud kriipima,
nii et see suur E-vitamiini sisaldus.
Nii et see, mis annab niimoodi märku, et ta ei ole väga
selline mahe, kui ta on väga maheda maitsega,
siis ta on tõenäoliselt segatud mõne teise õliga,
millise õliga segatakse kõige rohkem. Millega võib seadusega, nagu te ütlesite,
siin jääkõlid näiteks, et ta ei ole aga mingi esimese pressi õli,
nii et see õli oliivõli kohta on, see on nagu terve omaette teadus,
sellest võiks terve eraldi saate teha. Panen kõrva taha ja luban ka kuulajatele,
et õlid võtaks teemaks küll seda enam, et kui tõesti on nii
palju erinevaid küsimusi ja viimane helistaja veel hallo Tere, mina tahaksin Kreekale jätkuvalt õnne soovida.
Raamatu ilmumise puhul on väga vahva inimene,
aitäh. Oih, Surde tervitused edasi antud niimoodi Kristama paluksin
teilt veel maapirni ehk mugul-päevalille kohta
ja miks siis sellepärast, et lugesin tema kohta,
et praegu, kus inimesed on hädas küll kehakaalu,
veresuhkru, kõige muuga, siis see on just see juurikas,
mis võiks toidulaual olla ja pisut tervist parandada
või siis ära hoida mingeid ütleme ennetavalt,
et oleks nagu ka ravim, ei saa öelda, aga. Ja maapirn on tegelikult päevalille sugulane.
Nii ongi, mugulpäevalilleks kutsutakse teda topinamburid,
tal on palju nimesid nagu heal lapsel ikka.
Ja, ja tema on ka oluline inuliiniallikas,
nii et ta varu ained ei ole tal tärklisena,
nii et ta ei tõsta veresuhkru taset väga kiiresti,
kui me sööme neid mugulaid.
Ja ja tegelikult on ta väga väärtuslik toitja,
keda me saame ka talvel läbi aasta, kui ma ei ole just külmunud,
saamegi talvelt talvel kaevata, omale toidulauale tuua,
nii et et tänapäeval sellised keerulised ajad,
miks mitte panna mõned maapirni mugulad mulda,
et ta on muidugi selline, kui tal on väike aed,
siis ta tahab sealt võimust võtta nii et teda peaks piirama,
siis see on nagu omaette küsimus, aga maapirne ka kasvatatakse. Nii et ja toodetakse Eestis erinevaid tooteid,
nii maapirni õisi kasutatakse tee valmistamiseks
ja mitmel muul moel, aga peamiselt siis jah,
maapirni mugulaid, miks mitte ise kasvatada,
olen näinud ka selveris müügil, aga need on tohutult kallid,
nii et parem ise kasvatada. Ja nad lähevad väga hästi kasvama, nii et kui teil õnnestub
kuskilt saada mugul, siis teil on juba mõne aasta pärast on
terve metsik aednik täis. Ja aga no kui rääkida veel täna, täna on selline tähenduslik
päev tegelikult meie kohtumiseks 31. juuli just
ja see on tegelikult ühe olulise viljapidupäev
või nii-öelda rahvuspüha Ameerikas, siis on avokaado,
nii et avokaado on ka siis selline vili,
kes mitte väga ammu meie toidulaual ilmunud,
nii et 20. sajandi teisel poolel kuskil jõudis ta siis meie
inimeste teadvusesse meie piirkonnas. Avokaado sünnipäev, mitte nii-öelda, aga igal taimel näiteks
ka argaania puul on oma selline nimepäev
või nõel nii-öelda nagu avokaadopäev on ka näiteks
pistaatsiapähklite päev, nii et erinevatel taimedel on siis
ka oma selline päev, mil, millal siis on hea neid neid
näiteks kinkida sõbrale pistaatsiapähkleid
või tänaviks näiteks sõbrale, kinkida avokaado,
või kutsuda õhtul, kui hakkame hoolitsema avokaadoga,
olge andke üks hea proga mole retsept ja tegelikult siit
raamatust ma ei mäleta, kas haka muule retsept on,
aga siit leiab ka, aga siin võib improviseerida. Retsept, et ja võib improviseerida ka, nii et ja,
ja tõesti, avokaado on ka selline rasvarohke,
rasvarohke vili, nii et ta on ka üsna maitsetu suhteliselt nii,
et mõnele inimesele taim Maitset anda aga äike, sibul, sidrunihape tähendab sidrunimahl,
siis pipartomat kõik see kokku segada ja võib-olla veel
midagi maitsega maitse juurde lisada ja ütleme,
et nisuga vaese mehe koka mole tuli praegu. Ja natukene midagi haput sidrunit juurde
ja see oleks väga hea juba soolavett jooksmas. Vaat siis ma väga tänan, et tulite täna saatesse Krista Kaur
ja suur töö on tehtud inimeste lavastamist üksjagu,
kes tunnevad taimede ja toidu vastu huvi.
Nii et mis muud kui siis lugema ja praegu on vist aega katsetada. Ja iga aeg on hea katsetada ja toidutaimed on,
on nii põnevad, neil on nii huvitav ajalugu,
nii et kui tõesti natukene sinna sügavamale minna,
siis on ka tavalise toidu valmistamine.
Põnev. Arvate, saab lugusid juurde, rääkida perele.
Kui nüüd lisada? Ta tõesti ka mõni õis toidu juurde, mis õied need võiksid olla?
Kurgirohi ma ei tea, saialill. Saialill, miks mitte kurgirohtu?
See on pikem jutt, läheb, ma arvan vahusaates siniaja sisse ära.
No kurgirohu kohta vanasti tõesti, ta on väga ilus,
no mõni õis ei tee midagi, aga, aga farmakrognoosia
professor Ain Raal on öelnud oma ravimtaimede entsüklopeedias,
et on avastatud, et tal on nagu kergelt maksatoksiline toime teda,
noh, kui me tõesti selle ühe õie paneme võileiva peale
või salati peale, aga kindlasti noh, ega neid õisi nii
massiliselt ei söögi. Aga no miks mitte lavendlit panna või, või mis tal seal aias
parasjagu või liivatee praegu õitseb imeliselt randades.
Näiteks nõmm-liivatee oma loodusest me saame ka muidugi,
mis ei tohi ära unustada, raamatus on väga eksootilised taimed,
aga meil on oma loodust täis supertoitu,
nii et mustikaid veel leiab äkki kuskilt nõvalt näiteks
või kuskilt mujalt metsast, kus te parasjagu olete,
metsamarjad, meil täielik supertoit. Nii et neid ei tohi ära unustada.
Nii et et nõges näiteks õige toidumate viljadega taim särab. Puu, nii et jah, et võikski rääkima jääda,
aga suur tänu teile kutsumast aitäh ja aitäh ka teile,
head kuulajad, et olite meiega. Puldis oli täna Kätlin Maasik, mina olen Krista taim,
soovime teile ilusat päeva ja kuulmiseni jälle. Härrased ja prouad sooned jookseb õhtale esinejatel seppa operred.
Kõik näitlejad on imehead ja Pärner mängib ka sepp
primadonna Sonood andma ta vurrid. Tapul. Jah. Bemmi saanud ja maitsvat nalja sinnaerdad.
Pill hüüab rinnad, prim teeb rõõmsaks rinnapinna.
Parema. Silm piruett, seal tuuet käib sepaonu operett
ja vaatajad oiga haavasepaonu operett, Tom,
kõikjal oodatud.
Võib vabrikus on lõppenud vaid kartul külvata.
Siis on rahvamaja pingi peal head punt seina,
Uudelda pomme ja ega palgaraha juurde kaubelda.
Pall on üsna poll.
Lil. Ja ma. Siin, mis on see ja maitsvat nalja siin naerda,
sa pill hüüab trimmer rinna rõõmsaks, rinnapinnapaare ma sind. Ja seal too käib sepaonu operett ja ta jääb oigama.
Seppa toob Requid kaunis muinasjutt.
Seal. Loos on pea kogu oti elu sukeldud tsistern. Pall oli üsna kolli.
Lell on koopias.
