Ilmateenistus.
Nii et see näitab seda, kui, kui oluline on tegelikult ilma prognoosimine.
Paraku ei olnud tõesti see need andmed, mis neil laual olid,
väga head, väga piisavad.
Et kui see alguse sai, alguse sai siit Tallinnast,
siis varsti kolis Tartusse ja seal härrasreznevski oma
prognoose siis koostas ja neid siis tänavapostidele nendel
tulpadele üles pani, siis oli see nii mõnigi kord rahvale
lõbustuseks vaadati neid prognoose ja siis peeti peent naeru,
kui see ei pidanud siis paika. Tere algab huvitaja saade.
Ilm on tänavu kevadel pakkunud meile kõigile siin Eestis
paljugi põnevust, jutuainet paks lumi.
Aprilli lõpus.
Soe päikese paistame ümber nüüd mai keskpaigas.
Ilm on ikka tore ja on tähtis ka ette teada
ja sellega ka paljud professionaalid üle ilma.
Usinalt tegelevad ka meil Eestis juba päris ametlikult
tervelt 105 aastat ilma prognoosimisest Sten
ja eriti nüüd tänases saates räägimegi stuudios on sünoptik
taimi paljak. Saate teine pool on aga meie söömise ja joomise rubriigi päralt.
Meditsiinibiokeemik Mihkel Zilmer.
Iga räägime täna sellest, miks on kasulik süüa kala
ja millist kala ja kui palju.
Olen Priit Ennet.
Helipuldist toetab Kätlin Maasik.
Saate muusikalise poole teeb lahti Karl-Erik,
Taukar. Kui lõpuks kaldale Koreotöötlejad ja.
Ja siis jälle ei, on aega anda avastusi. Ja laad pilvede Su häält otsin tuulevaikuses.
On see siis ja, või hääletu ei, on aed.
Otsu. Okei. Väärplaane te ei tunne sind sest maailma eest vaatan neid
hetki kui avastusretki, mis haarates saarele. Ja alustame nüüd meie huvitaja saate esimest jutuajamist.
Ilusa ilma puhul on hea meel rääkida ilmast,
seda enam stuudios on Eesti keskkonnaagentuuri
juhtivsünoptik taimi paljak kes just nimelt ilmaga ju
igapäevaselt tegelebki eile kas või aktuaalses kaameras,
kes juhtus vaatama, seda asjaolu pani tähele.
Ja ilmast on põhjust tegelikult rääkida veel ühel ühel põhjusel.
Nimelt Eesti ilmateenistus saab kahe päeva pärast juba 105
aastat vanaks. Nii et sel puhul ka juba ette, palju õnne.
Tere hommikust taimi, tere hommikust ja aitäh seest.
Alustame siis võib-olla sellest, et vaatame tagasi ajalukku,
nagu tähtpäeva puhul võib teha.
105 aastat tagasi, see oli aasta 1919.
Vabadussõja vaherahu ei olnud veel sõlmitud,
aga juba Eesti ilmateenistus asust asutati.
No kindlasti Eestis oli varem ka ilma vaadeldud
ja ja isegi prognoositud. Aga milline võis olla umbes 100 105 aastat tagasi see
tehniline tase?
Kogu see süsteem, kuidas ilmavaatluskäis
ja mida see ilmateenistus oma esimesel hetkel kujutas? Jah, tõesti, ilma vaadeldi kindlasti juba varem niisuguseid
episoodilisi vaatlusi oli seal 19. sajandi algulgi algusest
juba aga, aga ilma vaatlemisel on väga oluline see järjepidevus.
Nii et aasta 1865, sellest aastast on kindlasti olemas nii
mitmete Kipaikade ilmavaatlused ja seda regulaarselt,
nii et näiteks Vilsandil, et Tartust on juba sellise,
sellise ajalooga vaatluse paigad, et ja,
ja need on kindlasti väga olulised, need olid siis tol ajal
lisaks nendele jaamadele oli siis 1919 lisaks veel Eestis
10 11 jaama, kus siis vaadeldi ilma ja, ja tegelikult see
oligi põhiline baas, mis siis oli laual. Voldemar korricul nimetame ka ära, aga see oli esimese siis
sünoptiku ja tema kõrval oli Aeroloog ehk siis nii palju,
kui oli kõrgemates õhukihtide vaatlusandmeid,
augus, tõllassepp, nemad olid need kaks esimest meest,
et kes siis tööd alustasid.
Ja tõesti peeti juba tol ajal, kui ette kujutada,
et et selle aja Eesti vabariigi majanduslikku taset,
et peeti igal juhul vajalikuks, et oleks omal maal oma
riigis olemas. Ka ja need olid siis ilmateenistuse ametlikud prognoosid,
mis tartus postide külge pandi ikka jah,
no kindlasti mõõdeti sel ajal õhutemperatuuri õhurõhku,
need seadeldised olid olemas.
Aga ma arvan küll, mille poolest erines siis tolleaegne,
no see andmestik tänapäevasest, kus mõnuga satelliidid üleval,
mida siis ei mõõdetud, mida tänapäeval elementaarseks peetakse? No kui me alustame nendest vaatlusandmetest,
siis tol ajal kindlasti tegi neid, et inimene
ja ja teie poolt veel lisaks nimetatutele kindlasti vaadeldi
pea kõiki ilma parameetreid aga seda tehti käsitsi ja,
ja see sagedus, mis nüüd seal optikule oli nende
vaatlusandmete põhjalt nähtav, see ei ole üldse võrreldav
tänapäevase ka et tänapäeval kõik meie, Eesti
meteoroloogiajaamad on varustatud automaatanduritega
ja tegelikult on võimalik, oleks võimalik ka iga minuti
andmeid jälgida. Aga no mis sünoptiku töölaual näiteks on võimalik,
on, on 10 minuti andmed kättesaadavad, iga jaama kohta on
võimalik vaadata, missugused muutused on toimunud.
Me eriti oluline näiteks on see suvisel ajal,
et kui meile kõik on seda kindlasti näinud,
kui äkki ootamatult ilmub võimas ähvardav pilv,
selles on äikest ja kui kiiresti võib see kõik muutuda,
see ilm. Nii et sellises olukorras on, on väga hea jälgida
väga tihedalt. Neid vaatlusandmeid. Ja tõepoolest, kui ühes kohas sajab tugevat vihma,
siis 10 kilomeetrit eemale võib-olla paistab taevas päike
ja vihmast ei ole kippu ega kõppu. Ja ja, ja Nosel aitavad, aitavad kindlasti radareid radariandmed,
millest ei osanud tolleaegne sünoptik unistadagi.
Praegu on meil esialgselt on meil siis ilmavaatlusradar
Tallinnas Harkus ja Viljandis, Sürgaveres.
No me loodame, et saarlased on nii lahked
ja ka Saaremaale tuleb ilmaradar.
See on tegelikult nendele ka endale väga-väga heaks lust vaatlusallikaks.
Et näiteks talvised pilved lumepilved on väga madalad,
nii et praegusel hetkel jäävad nendest radarikiire vaateväljast,
jäävad kindlasti need kõige madalamad pilved saartel siis
Virumaa idaosas ja ka Eesti kagunurgas, neid jäävad märkamata. Aga need kõrged äikesepilved, need on tõesti üle Eesti nähtavad,
need võivad ilmuda praktiliselt Viiekümne minuti jooksul
või areneda nii võimsaks, et neist tuleb juba vihma.
Nii et igaüks saab.
Meie veebilehelt ilmateenistus poee vaadata,
missugune on taeva seis, kas neil on läheduses pilvi
või ei ole.
Ja seal on ka lähema eelseisva kahe tunni prognoos. See absoluutselt üks-ühele muidugi paika ei pea,
aga sealt on nähtav, kuidas need pilved liiguvad.
Nii et nii sageli me ka inimestele soovitame.
Suvisel ajal eriti, et, et vaadake tegelikult radarit,
et me ei oska öelda, kas täpselt see pilv tuleb teie peale või,
või läheb napilt mööda, nii et radar siis kindlasti
ilmavaatluste osana väga oluline. Kaks tundi on muidugi selline aeg, mida inimene võib ka ise
taevasse vaadates üsna kindlalt tunda, et olemasolev ilm jätkub,
aga loomulikult on erandeid. Siin ma vaidlen kindlasti vastu, nii et 10 15 minuti jooksul
võib taeva seis väga kiiresti muutuda.
Et suvi on ees.
Vaadake ja jälgige, et see on radar, aga juba te ise nimetasite,
satelliidid, no need on ka väga olulised,
et kui siin seitsmekümnendatel, kaheksakümnendatel oli paar
satelliidipilt tihti ööpäeva jooksul, siis oli sünoptik õnnelik,
aga praegu on nii mõnigi satelliidipilt ka viie minuti iga
viie minuti tagant uuenev, aga kindlasti iga 15 minuti
tagant uuenev, see on ka meil veebilehel nähtav,
aga sünoptik kujal jaoks jälle kord prognoosimiseks hädavajalik. Ja peale selle kõige on Eesti tänasel ilmateenistusel olemas
ka raadio Sand mida Harkust lastakse õhku. Ja raadiosondi on tegelikult juba aastakümneid õhku lastud. Ja õhkulaskmise all me peame silmas lihtsalt,
et lastakse kõrgele ja siis pärast tuleb sealt alla tagasi just. Palliga ta õhku lendab ja lendab, leba lendab väga
kõrgetesse õhukihtidesse nähtav meil kuni 30 kilomeetri
kõrguseni ja tegelikult meid kui sünoptik,
kuid see edasine kõrgus nii väga enam ei ei huvitagi,
sest kult enamik selliseid meie ilma mõjutavaid sellised
protsessid toimuvad 10 12 kilomeetri kõrguseni on võimsaid äikesepilvi,
mille tippu oleme näinud ka kuni 15 16 kilomeetri kõrguseni kõrgumas.
Raadiosond on ju olnud jah, juba aastakümneid
ja see on tegelikult väga oluline informatsioon sünoptikule. Ja võib-olla erineb see nüüd, et sellest mõne mõni aasta
tagasi hangiti siis meile automaat üles sead,
mis jaam, nii et Harkus automaatselt kell null null siis
just Greenwichi aja järgi.
Siis lastakse see raadiosondi üles, seda lastakse Euroopas
väga paljudes punktides ja, ja üle maailma siis erinevalt.
No Siberi aladel on vähem, ookeanide kohal neid lasta ei saa.
Aafrikas on võib-olla tihedus mõnes piirkonnas väiksem aga
tihedalt asustatud Põhja-Ameerika Euroopa seal lastakse
raadiosond ja üles ka keskpäevasel ajal,
sest tegelikult ta ongi suhteliselt kallis kallis,
õhku õhku lasta seal paarisaja euro ringis igal ööl. Aga see on asendamatuks info Allikuks ka ka ilma mudelitele.
Siit tuleb see järgmine erinevus juba tolleaegse siis ilmaennustamisega,
et ilmamudelid tänapäeval ütleme ilma nendeta praktiliselt
ka sünoptik ikkagi prognoosi ei, ei koosta. Aga raadiosondi juurde veel korraks, et see raadio seal meil
on siin vikerraadio, eks ole, aga seal seal sondisse raadio
tähendab ilmselt seda, et, et raadio teel edastatakse
vaadeldud andmeid. Sealt jah, signaalina tuleb, tuleb tagasi,
jõuab see sinnasamasse automaatjaama tagasi see teave.
Ja kui seda teavet jälgida, siis ta on arvude rodu,
aga tarkvara abil ta siis siis ümber genereeritakse.
Meile arusaadavates numbritesse temperatuuri numbrid,
siis, siis kastepunkti temperatuur, see tähendab seda,
et näitab siis seda, et missugune on selle tegelikult selle
õhumassi niiskus ja siis tuuleandmed, tuuleandmed,
suuna ja tugevuse osas. Ja õhupalliga lennates muidugi saab vaadelda pilvi
seestpoolt mida tavaliselt võib-olla siit alt maa pealt,
ülevalt kosmosest, nii hästi ei saa teha. No loomulikult sealt, kus seade läbib, ta annab,
annab andmed, nii et kui ta jõuab sinna pilve sisse,
siis kindlasti on seal on seal niiskus suurem.
Sest eks pilveosakesed on, on ju tegelikult.
Niiskuse näitajaks selles kihis on, on niiskus seda küll jah. Millised tänapäevased tehnika imed veel kasutusel on?
Satelliit on muidugi tipptehnoloogia, ikkagi veel,
aga arvutid kindlasti lähevad järjest võimsamaks mudeleid.
Juba mainisite. Ilmamudelid praktiliselt et need on need,
mille, mille abil on ilmaprognoos järjest paremaks
ja paremaks muutunud.
Ilmamudeleid on, on väga mitmeid, nii et kui kindlasti igaüks,
kes kasutab arvutit, kasutab äpp appi see võib leida oma
erinevatest äppides täiesti erineva tulemused,
mida päev kauemaks.
Prognoos on, seda, seda erinevad võivad need andmed seal
äppides olla, see tähendab seda, et nende äppide taga on,
siis on siis erinevad ilmamudelid, nii et esmalt siis on ilmamudelid,
mis arvutavad kogu maakera atmosfääri ulatuses ilma ette
neid nimetada taks globaalmudelit, eks, ja juba neid on,
on kogu maakera peale väga, väga mitmeid muidugi juhtivad
näiteks Euroopa keskpika ilmaennustuse keskuse mudel siis
kindlasti Ameerika mudel Kanadas, Jaapanis
ja Euroopaski on neid veel mitmeid. Ja siis on niisugused kohalikud ehk siis piiratud alamudelid,
et meiegi siin koostöös Põhjamaadega siis teeme arendustööd
sellisele mudelile nagu harmo, nii mudel
ja see ja see koostöögrupp on, on siis Metcop need on kui
selgituseks selle, et aeg-ajalt need ka meediast läbi käivad,
sellised sellised terminid aga siis selles piiratud,
et siis alamudelid püüavad veelgi täpsemalt ilma ette ennustada.
Et noh, kui ilmamudel arvutab tegelikult ilma ette sellises võrgustikus,
et, et kui need, et suured ilmamudelid arvutavad seda
võrgusammuga üheksa kilomeetrit, et iga üheksa kilomeetri
järel arvutatakse kõik parameetrid selles selles piirkonnas
ja seda mitte üksi siis horisontaalulatuses,
vaid kab kõrgetesse kõrgetesse, atmosfääri,
kihtidesse ja siis siis piiratud ala mudel näiteks näiteks
Eesti ala kohta arvutab seda iga 2,5 kilomeetri järel. Et noh, see peaks andma veelgi täpsema pildi,
mis meil siin, mis meil meie ilmaga siin toimub.
Ja kui nüüd ette kujutada seda kogu seda andmestikku,
mis sinna ilma mudelites sisse lähevad piltlikult öeldes siis,
siis need arvutid, Need, superkompuutrid peavad olema
väga-väga võimsad, sest keegi ei taha homme homme saada seda.
Seda arvutus, seda ilma teada.
Või näha alles homme, mis, mis täna arvutatakse,
see peab toimuma väga-väga kiiresti, niiet superarvutid,
see on järgmine märksõna praeguse silmaennustuses. No mudelid on, lähevad järjest täpsemaks
ja täpsemaks ja usaldusväärsemaks ja superarvutid järjest võimsaks,
noh tuleb ka tehisintellekt mängu, võib olla
ja on seda näha juba. Ja, ja see on, seda, seda juba katsetatakse,
olgugi et kui seda praegu niiviisi tehisintellektile see
küsimus esitada siis paljud Neist paluvad pöörduda siiski
lähema ilmateenistuse prognooside juurde.
Aga kindlasti on see lähitulevik. Aga sünoptik ise, inimene, arvuti teeb väga palju tänapäeval ära.
Kui palju on ikkagi ruumi sellel nii-öelda sünoptiku inimese
kogemusel elukogemusel, intuitsioonile? Sellel veel on ruumi, et kui ma siin enne nimetasin,
et, et kui, kui ka inimene võtab ette erinevad infoallikad,
et võib saada väga erineva tulemuse ja sünoptik,
aku töö ja, ja hea sünoptiku töö on siis tehase see valik,
et ka tihti on meie laua peal täiesti erinevad mudel,
tulemused ja, ja sünoptiku on see tarkus,
on see kogemus, on see intuitsioon või mõnikord kõik kokku on,
on valida sealt välja see kõige õigem kõige kõige tõepärasem. Kuidas intuitsioon tavaliselt töötab, kas enamasti lähebki
pihta juba või, või tuleb ka raskeid möödapanekuid? Puhtalt intuitsiooni põhjal siiski tegelikult ilmaennustust
ikkagi teha ei saa ja, ja seal seal see on ikkagi niisugune
kombinatsioon ja ja ja noh, kuna ikkagi mudelitest mudelit
tulemused on, on meie laual ka täpselt samamoodi on see temperatuur,
on see sademed, aga seal on taga veel mitmeid-mitmeid,
lisa, selliseid näitusid atmosfäärist, mis peaksid viima
sellele õigele õigele tulemusele. Läbi aegade on paljude inimeste seas huvitavaks hobiks olnud
nii-öelda hobi, ilmavaatlused tegemine?
Jah, neid on kindlasti tänapäeval veel päris palju,
ma kujutan ette, on neist ka kasu veel kogu selle tehnika
ja ja mudelite kõrval. Ja on kindlasti on sellepärast et no näiteks suve lähenedes
siin saab aktuaalseks kindlasti kindlasti sellised ägedad äikesed,
ägedad äikesepilved, mis võivad mööda Loovida meie jaamadest,
mis ei annagi endast üldse pärast statistiliselt märku või,
või number andmetena märku tugevast sajust Rahest aga,
aga siin kindlasti tulevad appi appi hobivaatlejad siis
näiteks seesama viimane lumi, 23. aprillilumi,
mis siin läänepoolsetes maakondades oli väga erineva
paksusega ja taaskord siin oli ka väga palju abi nendest
hobi vaatlejatest. Ja, ja kui seal on ikkagi pilt juures ja sentimeetri siis
mõõdulint juures, kus on näha see lume paksus siis ei ole
põhjust kahelda nendes andmetes Nii et sünoptik, kuid on vaja nii harrastus kui ka
professionaalseid ikka ja kuidas üldse saadakse sünoptikuks. Harrastus kui ma, kui ma nüüd Harrastus sünoptik, oks võib igaüks hakata. Ja ilma võib igaüks püüda ette ennustada,
aga siis nende kohalike ilmamärkide järgi aga ametlikult
sünoptikuks saab siis õppides keskkonnaalaseid alastel erialadel.
No päris kõige õigem tee oleks Tartu Ülikooli geofüüsika aga,
aga nendest lõpetajatest paraku väga paljud suunduvad siis
edasi teadustööle ega ega tule tööle, sünoptik kuna aga aga
praegune variantsist sünoptikuks saada on keskkonnaalast
eriala rääkides ja siis edasi juba meie meie teenistuses,
siis kohapeal täiendava õppena või siis eriala kitsama eriala. Pena toimub see nii, et kusagil pool aastat niisugustes põhi
põhiküsimustes toimub õppe- ja siis edasi juba Töötava
sünoptiku kõrval edasi õppides.
Nii praegu sünoptikuks saada. Selge ta tahaks lõppu küsida Melchior noh,
võib öelda, et tüütu või, või, või, või ärritava küsimuse
kas tõmbas aimata, mis see võiks olla?
Selline klišee? Ei oska öelda, kas, kas, missugune tuleb jaanipäev? Täpselt noh, missugune ilm siis jaanipäeval tuleb,
kas sajab ikka nii, nagu traditsiooniks on saanud? 50 50 protsenti üheks konkreetseks päevaks ilma ennustada,
et kuu aega mõnikord ka nädal aega ette just selleks
konkreetseks õhtuks.
Ma ütleksin, et see on peaaegu võimatu, sest paraku kuigi ma
rääkisin sellest, kuidas atmosfääri mudelid ilmamudelid on
järjest ja järjest paremaks muutunud siis meie 60.-te
laiuste ilm on ikkagi endiselt salakaval,
väga muutlik ja, ja Ta ei anna võimalust nii pikalt ikka
veel ette ennustada, tal on oma oma saladusi ikka räägitakse
sellest liblika tiivalöögist atmosfääris. Et kui seal kusagil kõrgemates õhukihtides ka Atlandi kohal
toimub mingi väike väike muutus, siis see võib näiteks meie
ilmaga täiesti pea peale pöörata.
Nii et las olla see jaanipäev siis ikka meile parajaks mõistatuseks. Ja üllatuseks rääkisime siis ilmast ilma prognoosimisest
ilmavaatlustest mida on Eestis nii-öelda ametlikult tehtud
juba 105 aastat.
Rääkisime sellest, kuidas see lugu algas ja,
ja kuidas see asi tänapäeval käib.
Vestluskaaslaseks taimi, paljak, sünoptik,
suur aitäh taimi selle ilusa ilma eest, aitäh kutsumast. Söömine ja joomine on nüüd rubriik, mis just praegu huvitaja
saates taas kord algab.
Ja lugesin just kokku.
Täna on see kümnendat korda meil siin rääkida meditsiinilise
biokeemia professori Mihkel Zilmer iga selles rubriigis.
Tere, Mihkel.
Räägime täna kalast.
Eelmine kord rääkisime munast, siia sobib ilusti kõla
poolest rääkida kalast on ka ilus kevadine aeg,
kus, kus kalakesed löövad sulpsu juba rohkem kui kui
talvisel ajal. No kala on toidulaual võiks öelda üks põhitoidusaid ei saa
sellest mööda, ei ei tavatoitujad ega, ega nii-öelda ovo,
mis tangi, ovo pekto vegetaarlased, meditsiinilise
biokeemiku pilgu läbi, milline on kalaroll inimese toidus? Kõigepealt ma tahaks öelda seda.
Niipea kui inimene püüdis kunagi kala ja üritas seda süüa ka toorena,
siis ta ühel hetkel sa ei arva, et kala on ka mõistlik toiduaine.
Esiteks elu toimuski ju jõgede, järvede ja veekogude ääres.
Toorena muidugi võib ka kala süüa, aga tänapäeval inimene
oskab kadeda mitmeti valmistada, aga kui see oli niuke väike sissejuhatus,
aga kui öelda, miks kala nii-öelda toidulaual iiliti ka
nüüdisajal on, väga oluline on. Küsimus on nimelt selles, et me kõik oleme kuulnud sõna
oomega kolm rasvhapped oomega, kolm rasvhapped,
palju küllastumata, rasvhapped on tõesti väga olulised.
Nad on väga paljude ühendite aluseks meie organismis,
nad on seotud nii põletikuvastaste ühendite tekke kui ka
põletikku soodustavate ühendite tekkega,
Nathan nagu tasakaalus.
Aga siin tehakse üks põhimõtteline eksitus,
mis jookseb läbi meediast ja see oli ka Postimees,
aga las ta siis olla. Sassi aetakse üks selline asi, et oomega kolm rasvhapped on
palju külast, rasvhapped on laias laastus nagu kahte sorti,
kui pikkuse mõttes võtta.
Üks on siis sellised, kus on 18 süsiniku,
see on meile asendamatu.
See on linoleenape, seda me peame tõesti saama
ja seda me saame väga hästi taimsetest allikatest.
Aga vaadake, meie keha tegelikult vajab ka sellest oluliselt
pikemaid rasvhappeid. No need on sellised toredad nimed nagu koosa Pentaianapejatokos,
aeg sae nappe.
Nimelt nimedeks lühend lühend EPaja TSH.
Need on nüüd väga pikad oomega kolm rasvhapped.
Kui me nüüd küsime niimoodi, et kas meie keha oskaks ka
nendest taimest saadud Kaheksateistkümnes süsiniku,
selles rasvhappes teha, neid väga pikki oskab küll.
Aga kogu probleem on selles, et see tootmisvõimekus on kolm
kuni viis protsenti ja selleks kõigeks läheb päris
korralikult vaja. Magneesiumi, tsinki ja loomulikult ensüüme.
Siit võib nüüd igaüks, kes vähegi loogiliselt kuulab,
küsida, et oot-oot, aga äkki on mõni allikas,
kus me saame need väga pikad kohe kätte meile toimivas hulgas.
Ja kui vastata lühidalt, siis selleks ongi kala.
Nii et paraku mitmes allikates sealhulgas ka väga kurb.
Postimees ma ei ole kriitiline, on tore lugu nendest kahest
väga pikast rasvhappest ja seal on väga kenasti kirjutatud,
kuidas need oomega väga pikalt oomega kolm rasvhapet võiksid
olla kasulikud kopsude tervise mõttes. Aga kahjuks on seal ikkagi all tekitatud segadus,
et, et, et ka taimsed allikad on väga head,
nende andjad, need ei ole nende andjad, nende andjad on
ainult kalad.
Minu jutt ei ole hetkegi millegi kriitika.
Minu jutt on see, et lugupeetud rääkijad kirjutajat,
tehke endale ükskord lõplikult selgeks üks väga lihtne asi.
Esiteks oomega kolm rasvhapped polüküllastamata on väga
vajalikud meie organismi jaoks, meie organism neid ise
mõningaid ei tooda. Nüüd taimedest me saame aga ainult 18-st süsinikupikkusega
millest peab meie organism neid väga pikki tootma.
Väga pikki.
Peab ta tootma selleks, et sealt tekib terve rida väga
tõsiselt meie keha talitlust reguleerivad ühendid sealhulgas
ka näiteks endokanna Benoidid ja nende tootmine nüüd nendest
18-st süsinikupikkustest on suhteliselt vaevarikas
ja nagu ma eespool ütlesin, see jõudlus on kolm kuni viis
protsenti ehk tulles tiiruga tagasi kalast,
me saame ju nad kohe kätte. Ja kui mõningad tarbija lihtsalt tuua, siis põhimõtteliselt selleks,
et saada päevane kogus kätte läheb vaja umbes 70 kuni 100
grammi lõhet, forelli, rasvast heeringat,
ka angerjas, Allaba hea panus ja ka näiteks räime.
Nii et kiiresti veel kord kokkuvõttes.
Kala on selles mõttes ülimalt vajalik, et me saaksime kohe
ilma igasuguse vaevata kätte neid kahte väga pikka oomega.
Kolm rasvhape. Kalu on ju ka mitmesuguseid, kui me räägime kaladest,
siis tegelikult kalaliike maailmas on.
Ma julgen öelda tuhandeid söögikalu ka kümneid
ja kümneid.
Milline on see kõige-kõige-kõige-kõige kasulikum kala
või millistest kalaringkondadest me peaksime oma oma valiku
eelkõige tegema.
Rasvaseid kalu ja mitte rasvaseid. Ja see on väga hea küsimus, aga ma natuke seletaks asja ka niimoodi.
Kindlasti on kalu väga palju, aga kui me võtame seda,
mida ütleme, eestimaalane taas sööb, et ma nimetasin praegu
ainult hinda, ütleme, et see valik on siis lõhe,
forell, räim, heeringas, latikas angerjas,
angersäga, karpkala ja nii edasi, no sinna võib veel
lihtsalt juurt.
Praktiliselt peaaegu kõik need kalad annavad 100 grammi see
kogusse puhul. Meile vajalikus koguses neid väga pikki oomega kolm rasvhappeid.
Jah, kui on kala selline, ütleme rasvavaene kala,
siis kulub teda rohkem, aga ka seal on nad olemas,
nii et vastuseks küsimusele ei pea olema igapäevane forelli
või ei lähe see mis ju tegelikult on ka natuke kallis.
Aga põhimõtteliselt ka heeringad, räimed,
kilud, latikat, Scumbri ja angersäga, tuur,
siig ja nii edasi, kõigist tuleb neid pikki oomega kolm rasvhapet,
tõsi küll lõhe ja forell ja heeringas, rasvane heeringas on
nii-öelda nõks eespool ja noh, väga tugevalt on eespool ka angerjas. On kalades veel midagi, mida peaks söömisel silmas pidama
peale pikkade oomega kolm rasvhapete mida sealt väga hästi
kätte saab. Jah, ma seletaks seda küsimust niimoodi vaat kui küsida,
et kui palju on neid toitaineid, noh, siin on,
eks ole, makrotoitained, valgud, süsivesikud,
lipiidid ja siis on makromineraalid, kaltsium
ja nii edasi mikromineraalid ja nii edasi,
kui kui palju neid kokku on, mis oleks selline bukett,
mida kindlasti peaks saama toiduga, siis nüüd on 26 tükk.
Et mitte ükski toidukraam ei kata kahtekümmend kuut,
noh see ei olegi võimalik selles mõttes,
et mitte üheski toidukraam, mis ei ole 100. grammis
selliseid hulki, neid kõiki kahtekümmend kuut,
et nad ületaksid selle 15 protsendi piiri,
seda peetakse nagu selleks latiks, et me saame siis öelda,
et vot seda toitainet on, on, on rohkesti erinevad
sisaldavad erinevalt, aga kui juba on, ütleme seal kaheksa
kuni 10 olemas, mis meie ainevahetusele toimivate hulkades
on olemas, siis on tublid tegijad. Või siis praegu ma siin võrdluseks toon mõned näited.
Tuletan meelde, et 26 oli absoluutarv, seda keegi ei saavuta.
Kui juba naerab seal kaheksa kuni 10 juures,
siis on asi igati tubli ja kui ma siin natuke mõned arvud,
ütte orell 11 tükki angerjas 11 tükki, heeringas 10 latikas 11,
lõhe 11, siig kaheksa, tuur 10, Angels aga üheksa karpkala kaheksa.
Te näete, kalad on nende 26-st vajalikust toitainest katavad
väga suure arvu äras selles koguses, mis on meie
ainevahetusele toimivad, nii et see on, näitab,
kuivõrd mitmekesine nende sisaldus on toitainete mõttes,
aga lisandub ju see, et kõikides kalades,
olgu nad rasvased või, või vähem rasvased on kõrgkvaliteetsed,
valgud, kala, valgud kuuluvad absoluutsesse tippu. Munavalk on nõks parem, aga absoluutsesse tippu.
Ja veel üks nüanss.
Kala on selline toidutoore, mille valmistamiseks kulub väga
vähe energiat.
Kui te küpsetate kala, siis käib see mõni minutiga
või kui keedeti ka õnn edasi praed, siis läheb ju ainult
mõni minut, nii et ütleme ka sellise lisaenergiakulu
ja noh, tänapäeval moodne öelda kasvuhoonegaaside jalajälje
suurendamine sellest toorest toidust kuni valmistoiduna on
kalapool harukordselt väik. Need näiteks mõnda toidutoodet Te peate või tooret,
peate keetma kaks tundi, et oleks, saaks söömiskõlbulikuks
kala juures käib see väga lihtsalt ja seetõttu ka kala
valgud on ülikassi Tennatureeruvad väga kergesti seeduvad
ja suurepärane materjal. No omal ajal oli toitlustusasutustes niisugune komme,
et neljapäev nagu meil just täna on neljapäev on kalapäev
siis vähemalt oli see kindel, et inimesed said korra nädalas
võimaluse võimaluse kalatoitu süüa kui mitu korda nädalas.
Tegelikult peaks üks eesti inimene kala sööma. Jah, selle kohta võiks Eabriid öelda huumoriga,
et see, et tollal nõukogude ajal oli üks ainuke päev nädalas
kalapäev see oligi see põhjus, et Nõukogude Liit ära lagunenud. Laut on see minu kui rajagarliku inimese must huumor,
aga üks päev oli tõesti selline, kus kõik kala sõid,
pidid sööma, sest muud ei olnud, lihtsalt muud ei antud,
kui inimesed töötasid mingis tehases ja nii edasi,
siis sööklas oli ainult kala, eks ole, nüüd vastuseks küsimusele,
väga mõistlik on aru saada kolm kuni neli korda,
no ma isegi ütleks, neli korda võiks nädalas olla kala.
Ja väga tore oleks ka seda varieerida küll ma tahaksin kohe
ühe sellise praktilise nõuande anda, sest meie saade ju
Priit teenib ka seda eesmärki, et inimesed kulutaksid vähem
raha ja sööksid paremini ja nii edasi. Onjoni Monika.
Nii, ehk ütleme nüüd ka seda.
Vaadake, kui te nüüd üldse kala ei söö, ei maitselist,
seal on tõesti mõningaid Galapsiks, neid saab tasapisi ümber õpetada,
vaat siis on nüüd selline asi, siis te peaksite tõepoolest
neid väga pikkade oomega kolme rasvhapetega preparaate ostma.
Siis see ei tähenda, et peaksid iga päev seda kapsid sööma.
Aga Teil tekib puidu tasapisi defitsiit. Nüüd neid inimesi on õnneks vähe ja, ja kõik,
kes mõni ei ole kala söönud, on õppinud pärast kala sööma.
Aga teiselt poolt selle raha kokkuhoiu mõttes tahaks mööda,
mida neil päevadel, kui te sööte kala, noh näiteks neli
korda nädalas ei peade hetkegi kulutama raha sellele,
et et manustada endale kalaõli kapsleid.
Sellel päeval katab kaladel selle asja ilusti ära
ja kui te nüüd soovite tõesti, siis te võite ütleme neli
päeva sööte kala ja kahel päeval siis kalaõli kapslid,
ma ei soovita seda teha, neljast päevast täiesti piisab. Aga pange tähele, nendel päevadel, kus te kalasööta ei ole
vaja karjale kapsaid.
Nii et see aitab teil ka raha kokku hoida
ja apteeki ei pea minema alati kalaõli kapslid ostma,
vaid mõistlik on süüa sellist rasvast kala neli kord nädalas,
siis te hoiate selle rasvhapete balanssi praktilised,
õige. Mida peaks kalasõber silmas pidama, et mitte ülemäära palju
elavhõbedat oma kehasse saada? See on nagu selline igivana probleem, eks ole,
et alati on ju see, et aga kala võib olla saastunud
ja nii edasi.
No esiteks täiesti kindlasti on ju igasugused kontrollid
ja mõõtmised, et seda ei juhtuks.
Küll on aga mõistlik alati mõelda ka niimoodi,
et kui me räägime Niukest mujalt tulnud suurtest kaladest,
lõhedest või nii edasi Gaborellides sisse toodud,
siis mõistlik on mitte neid hiigelsuuri osta,
sellepärast et mida kauem see kala ikkagi ringi laseb
või kusagil kasvab, seda rohkem on temas võimalus,
ka mingisugune kogus on suurem seda raskmetalli. Tegelikult on väga tõsise kontrolli all tihti see jutt on ka
natuke selliste taimede sööjate poolt välja saadetud
hirmutamisjutt toota, aga sealt saab igast saastained
saasteained on need taimed täpselt samamoodi.
Aga minu soovitus on see, et, et ärge spetsialiseerunud ühe
kindla kala söömisele, nii et ütleme, hakata kevadel räime
sööma ja sööta, kuni detsembrikuu on jäänud.
Räime tasuks varieerida, sellepärast et kui te varjueerite,
siis vähendate riski, et neid kahjulikke raskmetallide saate
ja teiseks, kui te need kogused, mida te sööte 100 grammi 70 grammi,
siis sealt kindlasti selliseid koguseid ei saa,
mis põhimõtteliselt tekitaks sellise olukorra,
telli raskmetalle organismi, jõuab nii palju,
et nad probleeme tekitavad. Ja kolmandaks loomulikult see on väga tore,
kui tal on mingi tuttav kalur või on tuttav koht,
kus müüa, saad sa seal salat joosta võimalikult värsket kala,
nii et ma nagu võtaks selle kartuse maha,
et, et on väga saastunud ja nii edasi, nii edasi.
Sellel on ikka väga suurt tähelepanu pööratud ja,
ja loomulikult ütleme, kui võtta üks näide Tartus on Emajõgi
ja kuid Linnast servast natuke allpool püüate kala
ja seda kogu aeg sööta, siis seda riski suurendad,
kujuta linnast ülevalpool püüate siis teil seda riski ei ole,
nii et tasub hoolitseda. Te teate, kus see kala pärineb ja ja siis ma julgeks küll
väga selgelt möeldad.
Nende koguste juures teil seda probleemi ei teki,
tegelikult. No võtame siis kokku, sööge julgesti kala,
kolm-neli korda nädalas võimalikult mitmesugust kala
ja siis saategi pikka ahelalisi oomega kolm rasvhappeid piisavalt. Jah, ma kokkuvõtteks ütleks veel ühe nüansi.
Vaat see kõlas läbi mitu korda, rasvane kala,
rasvasem kala, rasvase kala söömine, kui te sööte seda ka
rohkem kui eespool sai räägitud rohkem kui 100 grammi
võib-olla see, et mõningad 150 200 grammi ei tekitanud
probleeme rasvumisega.
Kalarasvaspekter rasvhapete spekter on täiesti teistsugune.
Rasvase kala söömine ei panusta mitte sentigi tee rasva,
mis nii, et kala on suurepärane toiduaine. Seda on hea kuulda.
Rääkisime siis kalast kala söömisest, tänases söömise
ja joomise rubriigis ja vestluskaaslaseks,
nii nagu sellistel puhkudel kombeks, meditsiinilise
biokeemia professor Mihkel Zilmer suurtena. Aga nüüd on Tartu stuudiosse jõudnud ka saate uudis pluss
toimetaja Lauri Varikatele Lauri tervist.
Mis teemat täna kavas? Nii uudis plussis loomulikult kogu Euroopa on šokeeritud
eilsest atendaadis Slovakkias ja seetõttu võtame täna
ühendust Eesti suursaadikuga seal Merle Pajulaga,
et kuulda siis sellest juhtumist lähemalt,
et miks toimuda võis ja milline on peaminister Robert Fitso
tervislik seisund viimasel andmetel ja kuidas ikkagi see
juhtum ka Slovakkia poliitilist olukorda võib siis muuta?
Sellest siis saate alguses, seejärel tuleb meil jutt too hiinast,
sellel peatub täna tausta jutus ka Harri Tiido,
aga vene režiimi juht Vladimir Putin jõudis Hiina
presidendile siile külla ja siin videokaadrite põhjal ei jää kahtlust,
et tegemist on suurte sõpradega. Aga Hiina vaatest on, sellel on see ka põhjendatud,
kui saab Venemaalt soodsalt ressursse ja ise sinna palju
kaupa müüa, aga eelkõige on küsimus, kas
või kuidas siis demokraatlikel lääneriikidel annaks Hiina
juhti ja Hiina riiki laiemalt mõjutada ja
ja suunata ka ikkagi siis Venemaad ja Putinit äkki muutma.
Sellel teemal arutame Synoloogi ja sisekaitseakadeemia
teaduri Märt Läänemetsaga, siis on meil taas stuudios üks üksikkandidaat,
kes soovib Euroopa Parlamenti saada ja tänane kandidaat,
ma arvan, on poliitikahuvilistele tuttav mees. Kalle Grünthal on juba teist koosseisu riigikogus
ja on seal tuntud oma sõnavõttudega, aga miks ta nüüd soovib
Euroopa Parlamendi saada seda kuulame kell 13 10.
Ja siis jätkame teises saatetunnis ka teemad,
millest oli eile pikk põhjalik lugu pealtnägija saatesse
puudutab siis sõidukijuhtide tervisetõendit
ja ajendatud ühest hirmsast traagilisest liiklusõnnetusest
aasta tagasi Tartus, mille tagajärjel hukkus kaheksakuune
laps ja põhjustajaks oli 83 aastane mees,
kes siis nüüd tunnistati süüdimatuks oma tervisliku seisundi
tõttu samas vaid mõned päevad enne seda traagilist õnnetust
saidaperearstilt tõendi sõidukirooli asuda,
nii et igasuguseid aspekte on selle teema juures,
mida arutada ja seetõttu tulevad stuudiosse perearstide
seltsi juht Elle-Mall Sadrakkija, politseist,
Politsei kolonelleitnant Sirle Loigo. Aitäh Lauri uudis plussis, niisugust küllaltki tõsiste
teemadega pärast keskpäevaseid, uudiseid.
Aga tänases huvitaja saates ajasin sünoptik,
taimi, paljak kui ka juttu sellest, kuidas prognoositi Eesti
silma 105 aastat tagasi ja kuidas seda tehakse tänasel päeval.
Meditsiinibiokeemik Mihkel Zilmer suu läbi,
saime paremini teada, mis on kalas niisugust,
mida tasub silmas pidada ja mille pärast kala tasub mitu
korda nädalas toidulauale võtta. Keda ka Eesti ametliku ilmateenistuse algusajad lähemalt huvitavad,
siis just teie jaoks on vikerraadiovõrgupaigas praegu
lihtsasti leitav tav tänaöine kordussaade saade Eesti lugu
aastast 2009, kus Piret Kriivan vestleb sel teemal
klimatoloog Ain Kallisega kusjuures Ain kallis on ju samuti
kunagine ansambli rajakas liige.
Nagu mu tänane saatekaaslane Mihkel Silmergi.
Olen Priit Ennet, helirida ajas Kätlin Maasik nautigem
olemasolevat päikesepaistet, kuniks seda jätkub toredat päeva.
